Hegel ,,Kes mõtleb abstraktselt?"(teksti analüüs) Hegel tõstatab küsimuse: kes on see, kes mõtleb abstraktselt? Sellele vastamaks toob autor paar näidet abstraktsest mõtlemisest ning kirjeldab inimesi ja seltskondi, kes seda harrastavad. Autor ei pea vajalikuks seletada lugejaskonnale, mis on abstraktne mõtlemine ja ei soovigi seda teha. Hegel on veendunud, et lugejaks on soliidne seltskond, kes on teemaga tuttav ning ühteaegu põlgab abstraktset mõtlemist. Ta ütleb, et tundmatuid asju ei ihaldata ega vihata, kuid sellest hoolimata ei tee autor ühtegi katset lugejate lepitamiseks abstraktsuse ja mõtlemisega kasutades salakavalust. Hegeli eesmärk on lepitada seltskonda iseendaga kuna seltskond väldib abstraktsust ja mõtlemist kuigi need kaks on igale mõistusega olendile au- ja seisusekohased. Hegel on
Kes mõtleb abstraktselt? Georg Wilhelm Friedrich Hegel Autori põhimõtete järgi on abstraktne mõtlemine harimatutele inimestele, kes ei näe olukordades midagi peale ilmselget. Soliidse seltskonna jaoks pole miski nii talumatu kui seletamine. Kuna kui keegi seletama hakkab tundub see kordusena sellest, mida juba teatakse või mõistetakse isegi. Seletused mõtlemise ja abstraktse üle niikuinii täiesti liigseiks osutunud, kuna seltskond juba teab, mis on abstraktne, põgeneb ta selle eest. Nagu ei ihaldata seda, mida ei tunta, nii ei saa seda ka vihata
Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 1 ,,Kes mõtleb abstraktselt?" Igaüks meist mõtleb aeg-ajalt abstraktselt, kuigi keegi seda ei tunnista, kuna abstraktset mõtlemist peetakse pinnapealseks ning lihtsaks. Hegel püüab näidata, et tegelikult pole midagi kergemat kui mõelda abstraktselt ning mida vähem haritud on inimene, seda rohkem kasutab ta just abstraktset mõtlemist. Tegelik raskus seisneb selles, et mõelda abstraktsioonide abil konkreetselt: abstraktne ja konkreetne mõtlemine ei välista teineteist, vaid tegemist on üksteise eri vormidega. · Selle asemel, et abstraktsuse mõistesse süveneda ja seda uurida, püüab inimene seda lihtsalt vältida või eirata
Filosoofia kodutöö nr.1 Gregor Johannson 134303 IAPB, Reede, 1/3, 12:00 K E S M Õ T L E B A B S T R A K T S E LT? Georg Wilhelm Friedrich Hegel Teksti põhiidee: Abstraktselt mõtlevad avalikult vaid harimatud inimesed. Haritud inimeste jaoks on see liiga tühi ja kerge, nad tahavad leida loogilisi lahendusi ning süveneda asjade tagamaadesse. Kuid tegelikult mõtleb igaüks aeg-ajalt abstraktselt, lihtsalt paljud ei näita seda välja ning enamus ei teagi, et ta abstraktselt mõtleb, sest tihti me ei mõtle, kuidas me mõtleme. Sisukokkuvõte: Kui juttu tuleb millestki, mida ei saa faktidega kinnitada või seletada (metafüüsika, abstraktne, mõtlemine) põgeneb enamik inimesi, sest inimestele ei meeldi mõelda või rääkida teemadel, mida ei tunta. Haritud inimese jaoks on kõige talumatum seletamine, sest vajaduse korral taibatakse kõike ise
erinevat tunnetada, sest metafüüsika jääb füüsikalise reaalsuse ja teadusliku maailmapildi raamest väljapoole jäävate usu ja ilmutustega seonduvate üleloomulike nähtuste sfääri. Et iga üks võib erinevalt tunnetada, on minu jaoks õige, sest inimestel on erinev usk ja mina arvan, et seda ei saa võtta ka isegi jõuga, sügaval sisimas jääb ikka inimene uskuma seda, mida ise õigeks peab. Kes mõtleb abstraktselt? Hegel Hegeli põhiideeks on see, et inimesed ei tunnista avalikult, et nad mõtlevad abstraktselt. Abstraktselt mõeldakse aga pidevalt ja see toimub nii, et inimene sellest ise arugi ei saa. Hegel võrdleb oma artiklis abstraktset mõtlemist metafüüsikaga, et näidata, et kõik inimesed saavad aru, mida need sõnad tähendavad, kuid keegi ei taha sellega kokku puutuda. Inimesed ei taha tunnistada, et mõtlevad vähemal või rohkemal määral abstraktselt, kuna seda peetakse
teadmisi, nt kolmnurgal on kolm külge. Sünteetilised seevastu avardavad meie teadmisi, nt mõni film on õudne. Omakorda sünteetiliste otsustuste seas eristas Kant aposterioorseid ja aprioorseid otsustusi. Aposterioorse otsustuse kohta võib öelda, et ta ,,põhinev kogemustel" ning aprioorne otsustus on ,,kogemusest sõltumatu". 2. Tuua ära mõlemad Hegeli määratlused abstraktse mõtlemise kohta. Lisada oma arusaam nende kohta + mis on otsustus (määratlus) Oma teoses ,,Kes mõtleb abstraktselt?" toob Hegel abstraktse mõtlemise kohta mitu määratlust, mis väljenduvad kahes näites. Esimest määratlust kehastab mõrtsuka näide. Sel puhul näevad abstraktselt mõtlevad inimesed vaid mõrtsuka tapjaloomust, nad keskenduvad vaid ühele aspektile. Muu neid ei huvita, ei tunne keegi huvi tema mineku vastu vms. Teise määratluse näiteks on turunaise näide. Kui turunaine tundis end solvatuna, kuna talle
· järeldub ilmselgetest printsiipidest - nagu matemaatikas järeldub iga teoreem aksioomidest. · tugineb mõistuse abil töödeldud faktide kindlale vundamendile. · tugineb faktide kindlale vundamendile. Descartes'i arvates erineb loom inimesest sellepoolest, et · looma keha on vaid keeruline masin, inimese keha on aga elusorganism. · loom on vaid keeruline masin, inimesel on aga lisaks kehale ka hing. · loom mõtleb konkreetselt, inimene suudab ka abstraktselt mõelda. Descartes jagas filosoofia kolmeks valdkonnaks metafüüsikaks, füüsikaks ja rakendusteadusteks. Otsest kasu on vaid rakendusteadustest. Milleks on Descartes'i arvates vaja metafüüsikat? · Metafüüsika on oma aja ära elanud, filosoofia tuleb temast vabastada. · Metafüüsikal on inimteadmiste jaoks sama vajalik kui juurestik viljapuu jaoks · Metafüüsikat on vaja ainult mõtlemisvõime arendamiseks.
kristall, vääriskivid jms ka harmoonilised ja heade proportsioonidega figuurid ehituskunsti, klaasi- ja vitraazikunst, kullassepakunsti väärtustamine. · Kunsti ülesanne on tuua nn valguspoeesia abil Jumala nähtamatu ilu nähtavale, kujutada midagi, mida tegelikult ei ole võimalik kujutada. · Suger, St Denise kloostri abt (12.saj): ,,Nõrk vaim jõuab tõeni mateeria kaudu" st kui vaaelda kunstiteoseid, milles kunstnik on esile toonud, on väimalik juhtida inimvaim üleloomulikku sfääri mõistmiseni meelelise taju väärtustamine. Mõte oli oma ajast ees ja mõjutas erilist keskaegset kunsti. · Keskaegne kristlik iluideaal leiab kõige ehedama väljenduse gooti stiilis (12.-16. Saj), mille eesmärk on luua visuaalne vaste kristlikule ideedemaailmale; olulised on sümboolika ja allegooria · Katedraalid kui terviklikud kunstiteosed arhitektuur, skulptuur, vitraaz
Ajaloo lõpus ühinevad kõik jumalaga ja saavutavad täieliku teadmise. 12 PEATÜKK 1. AJALOO MÕISTE 1.7 Hegeli ajaloofilosoofia Hegel on näide ühest mõtlemistüübist. Filosoofias ja ajaloos. Osa 19.»saj fi- losoofe pidasid seda filosoofiat valeks, kuid 19.»saj lõpus põlgasid Hegelit ka ajaloolased. Näit Ranke oli väga konservatiivne, Hegelile see ei sobinud. Lisaks olid nad veel poliitilised vastased. Hegel tõestas filosoofilise arvutuse kaudu, kui palju on Päikesel planeete. Samal ajal kui ta selle töö avaldas, leiti veel üks planeet. Tema filosofeeris juba tehtud uurimuste üle, seletades, miks just nii palju. Hegel ütles, et nii ei saa olla. Hegel vajus unustusse, vaid marksistid Plehhanov ja Lenin tõstsid ta taas au sisse. 1.7.1 Hegeli allikakriitika Ajaloofilosoofia jäi alles käsikirjana, tema poeg trükkis ta loengud ära. Suu-
04th of April 1:00 matis Descartes'i arvates on kaks substantsi - mõtlev ja materiaalne. Kas järgnevad objektid/nähtused/protsessid on Descartes'i arusaama kohaselt vaimsed või materiaalsed? Matching pairs: vikerkaar -- materiaalne puu peegeldus veepinnal -- materiaalne kahtlemine -- vaimne 04th of April 1:01 matis Vanad roomlased uskusid, et Neptunusele ohverdamine päästab mereõnnetustest, kuigi mõnikord hukkusid merel ka ohvreid toonud inimesed. Baconi arvates tähendas see, et >>a. inimestel on kalduvus mitte märgata fakte, mis nende seisukohtadele vastu räägivad. b. inimestel on kalduvus uskuda jumalatesse, kes ähvardavad, mitte aga Jumalasse, kes armastab. c. mõnikord ohverdati valesti või hoopis valele jumalale. 04th of April 1:01 matis Descartes'i arvates ei ole lihtne eristada unenägu tegelikkusest, sest a. pole üldsegi välistatud, et kogu elu on vaid üks katkematu uni. >> b
a. Majanduslikel põhjustel usaldati tollal filosoofe rohkem kui teadlasi. >> b. Teadusi tänapäevases mõttes ei olnud veel välja kujunenud ning >>filosoofia hõlmas kõiki teoreetilise uurimistöö valdkondi. c. Filosoofiline meetod võimaldas tollal saavutada paremaid tulemusi -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:57 matis Kommenteerides arvamust, et Gorgias läks kaugemale kui võib minna terve mõistus, viitas Hegel sellele, et a. ükski tõsiseltvõetav filosoof pole läinud vastuollu terve mõistusega. >> b. kuni Kopernikuni oli vastuolus terve mõistusega väita, et Maa tiirleb >>ümber Päikese. c. kuni Ptolemaioseni oli vastuolus terve mõistusega väita, et Maa on universumi keskel -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:58 matis Sokratese iroonia seisnes selles, et >> a
a. Majanduslikel põhjustel usaldati tollal filosoofe rohkem kui teadlasi. >> b. Teadusi tänapäevases mõttes ei olnud veel välja kujunenud ning >>filosoofia hõlmas kõiki teoreetilise uurimistöö valdkondi. c. Filosoofiline meetod võimaldas tollal saavutada paremaid tulemusi -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:57 matis Kommenteerides arvamust, et Gorgias läks kaugemale kui võib minna terve mõistus, viitas Hegel sellele, et a. ükski tõsiseltvõetav filosoof pole läinud vastuollu terve mõistusega. >> b. kuni Kopernikuni oli vastuolus terve mõistusega väita, et Maa tiirleb >>ümber Päikese. c. kuni Ptolemaioseni oli vastuolus terve mõistusega väita, et Maa on universumi keskel -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:58 matis Sokratese iroonia seisnes selles, et >> a
arvates on inimene eelkõige see, mida ta usub. Ta tähtustab üksikisikut ja seda ka religioosses mõttes. Kierkegaardi jaoks ei ole oluline suur kogudus, vaid iga üksikisik selles koguduses. 2. PILET G. W. HEGELI FILOSOOFIA UUSPAREMPOOLSED JA LÄÄNE DEMOKRAATIA KRIITIKA (A. BENOIT) Hegeli teoseid peetakse väga raskeks lugemiseks, on öeldud, et need on n-ö 'mitte-arusaamise' meistriteosed. Hegel käsitleb dialektikat (tees, antitees ja süntees) ja seda võrreldes teistega iseäranis süviti. Kui näiteks Fichte käsitles sünteesi nõnda, et vastuolu kadus ning mõlemad vastandid said osaliselt piiratud, siis Hegel leiab, et need ületatakse täielikult imelises kolmekordses mõttes. Toimub kolmes tähenduses: kõrvaldatus (seadus ületatakse), hoitus (midagi pannakse kõrvale, hoitakse millegi jaoks alles), esiletõstetus (enam ei nähta teesi ja antiteesi esiletõstetud vastanditena)
võis juhtuda karistatvaga (avalik hukkamine jms). Samuti oleme me kliiniliseks muutnud seksuaalsuse ja tabuks muutnud mõnu ja erootika loomingulisuse. Foucault kritiseerib tugevalt 17 kogu progressi ideaali, nagu liiguksime me parema maailma suunas ja nagu oleks kaasaegsed ühiskondlikud arengud meile toonud parema maailma - vastupidi. Vaadates ajalugu võime leida palju häid ideid. Ajaloole vaatles ta lähtuvalt olevikust. Igal ühiskonnal on oma tõereziim. Foucault tunneb eelkõige huvi HELLENISTLIKE antiikfilosoofide vastu. Inimene on vaba käitumaks oma suva järgi, olles teadlik, et olemas on harmooniline ja tähenduslik eluviis. Foucault toob seksuaalse moraali vallast näite (enne kristliku moraali levimist) ühelt paganlikult
◦ hüpoteetiliste probleemide käsitlemine tekitab raskusi, seega algklassisdes peaksid ülesanded tulenema laste kogemustest, kasutama reaalseid objekte ◦ omandatakse oskus klassifitseerida, järjestada, nummerdada reaalsete omaduste põhjal 4. formaalsete operatsioonide – puberteediealine, hüpoteetilise maailma avastamine, oskus mõelda „mis siis kui“ ilma, et oleks vaja reaalseid kogemusi; lapsed, kes koolis pole käinud, enamasti ei suuda abstraktselt mõelda ◦ bioloogiliselt taandarenevad mõned närviringed, teised arenevad rohkem, seega muutub selle tagajärjel ka mõtlemine ◦ kultuur ootab teistsugust käitumist-mõtlemist > käituvad-mõtlevad ka teistmoodi ◦ oskus teha üldistusi ja planeerida ◦ oskus aalüüsida oma mõtteid – miks midagi tegid? ▪ Enne seda perioodi ei ole väga mõtet seda küsimust küsida
Mõtlemine on tegelikkuse üldistatud ja kaudne tunnetusprotsess, mis peegeldab asjade olemust ning seaduspäraseid seoseid ja suhteid esemete ja nähtuste vahel (Sõerd 1992: 155). Mõtlemise areng jaguneb: · 1.Kaemuslik- motoorne mõtlemine kuni 3. aastani, praktiline kogemus; · 2. Kaemuslik-kujundiline mõtlemine 4. 7. aastani, puudub osa mõisteid, mõtlemine allub kogemusele ja vahetule tajule · 3. Abstraktne mõtlemine mõtlemine abstraktsete mõistete abil. Mõtlemise individuaalsed iseärasused: 1. Iseseisvus on oskus näha ja püstitada küsimusi, probleeme ja lahendada need 2. Paindlikkus on oskus muuta esialgselt kavandatud ülesande lahendamise plaani 3. Kiirus otsustamine (Teichmann 2004). 8 2.2 Mõtlemisoperatsioonid ja vormid 2.2.1 Mõtlemisoperatsioonid
sellest keskkonnast. On raske objektiviseerida seda, millesse olema „kastetud“ ehk kus keskkonnas ise oleme, s. t. oma tööd on raske analüüsida. Elu objektivatsioon: väliseks tegemine; intersubjektiivselt ligipääsetav; üldine (jagatud tähendused); holism ja ajalooliselt kujunev; tunnetussubjekti konstitueeriv sfäär; mõistmise võimalikkuse tingimus (tunnetussubjektile on objektiivne vaim mõistetav). Lk 89. Hegel. Erinevused. On selge eristus, et Hegel konstrueerib metafüüsiliselt, puhtast mõistusest lähtuvalt. Loodusteadused ei käsitle metafüüsilist. Objektiivne vaim on see, mis on antud empiiriliselt. Hegelile oli mõistuse objektivatsioon ja Diltheyle oli vaimse poole objektivatsioon (tahted, impulsid, eesmärgid, irratsionaalsed komponendid). Hegeli filosoofia on mõistuse absolutiseerimine – Dilthey järgi. Kui tema kasutab mõistet objektiivne vaim, siis on tema jaoks ka objektiivne vaim. Elu
Parem on olla halb kui halvaks peetud. W. Shakespeare Kui su ainuke tööriist on haamer, hakkab iga probleem sarnanema naelaga. A. H. Maslow Kõik,mida raha eest saab, on odavalt saadud. E.M.Remargue Tee rahast endale jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat. H.Fielding Siin ma seisan ja teisiti ei saa. Martin Luther Pea meeles, et sa oled inimene. Cicero Ainult lollikesed on positiivse ellusuhtumisega Moe Howard Ma ei ole taimetoitlane kuna armastan loomi,olen taimetoitlane kuna vihkan taimi. A.Whitney Brown Nostalgia ei ole enam see mis ta kunagi oli. Pet
põhitunnuseid.! 2. Mis on kunstiteos? 1. Platoni mimesis kunstiteos on millegi objektiivse koopia/imitatsioon/jäljendamine On olemas looduslikud objektid. Kui kunstnik kujutab oma teosel sama, mis on looduses juba olemas, siis ongi see kopeerimine. 2. Romantikud (enamasti) kunst on millegi subjektiivse, näiteks autori enda mõtte või idee, väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. 3. Aristoteles, Hegel, romantikud kunst on millegi objektiivse, kuid kehatu, konkreetne väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. Kunstiteos on liitsubstants. Vaadakem vaasi kui kunstiteost - kunstnik küll lõi vaasi, aga ta ei mõelnud vaasi välja, ta andis vaasile ühe konkreetse materiaalse vormi. Kunstiteose olemust puudutavad vaidlused: *kunstiteise piiride küsimus: kas kunstitoes on piiratud zanrilise või väljendusvormiliste reeglitega
ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia saab filosoofide arvates alguse erinevalt- kas meeleolu, kahtluse või mingi tunde ajel. Mõned neist arvavad isegi, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha. · Hegel ja Heidegger arvasid, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha, filosoofia algust metoodika mõttes pole olemas. Kas me oleme juba algusest selle sees või jääb see meile alatiseks võõraks. Üleminekut mittefilosoofiast filosoofiasse ei eksisteeri. · Aristotelese arvates tuleb lähtuda meeleolust- tabada ära õige meeleolu, millest filosoofia lähtub (nt imestus, mis on fundamentaalne alus- küsimus miks on asjad ja maailm selline nagu ta on).
25. Nietzsche elufilosoofia ja kunst. Dionüüsoslik ja apollonlik alge kunstis. Nietzsche ja Heidegger. Nietzsche ja postmodernism. 26. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. 27. Hermeneutika ajalugu, hermeneutilise situatsiooni mõiste. Hermeneutika kui vaimuteaduse metodoloogia. Dilthey. Mõistmine kui eksistentsiaal. Heideggeri Olemine ja aeg 28. Gadamer. Meetod ja tõde. Traditsioon, eelarvamus ja autoriteet humanitaarias. Kunst, keel ja tõde. Heideggeri Kunstiteose algupära 29. Teisi teaduskriitilisi mõtlejaid. Kuhn, Feyerabend, Foucault episteme mõiste. 30. Spekulatiivsete kunstiteooriate kriitika. Jean-Marie Schaeffer. 31. Psühhoanalüüs ja kunst. Psühhoanalüüs kui teraapia ja teadus 32. Psühhoanalüüs kui teooria ja tõlgenduspraktika. Freud, Oidipus, unenäod. Teadvuse struktuur, kultuuriuuringud 33. Kierkegaard, Jung, Fromm, Marcuse
T lõpetab ülikooli. Turgenev ei kavatse saada kirjanikuks ta tahab saada filosoofiaprofessoriks. 1838, pärast ülikooli lõpetamist sõidab ta Sm-le, kuna Sm oli tol ajal filosoofilise mõtte keskuseks. Seal elab ta u 3 aastat, kuulab filosoofialoenguid. 1841. aastal naaseb ta Vm-le. Selle ajaga saab tal selgeks, et temast ei saa filosoofiaprofessorit. Ta ei kaitse oma magistritööd. Selle asemel hakkab ta tegelema kirjutamisega. Hegel, Fichte, Schelling nende ideid hakati Moskva ülikoolides tol ajal omandama. Nad esindasid idealismi ja ka saksa klassikalist ideoloogiat. Vm-l kiinduti põhiliselt Hegelisse ja Schellingisse. Idee kõik, mis toimub, on eesmärgipärane. Mõlemad kirjeldasid seda maailma arengut kui harmoonia poole suundumist. Hegel kirjutas isegi sellest, et kõik, mis toimub, on eesmärgipärane ja paratamatu. Lõpp on harmooniline olgu ta kas või kurjus. Kogu filosoofia
b) dialektika – küsimise ja vastamise kunst c) retoorika – uurib teksti või kõne kui terviku ülesehituse printsiipi ja selle veenvust 3. Filosoofiaga alustamiseks on tähtis tunda teadmistejanu ja ära tabada see meeleolu, millest filosoofia lähtub. * Aristotelese seisukoha järgi algab filosoofia fundamentaalsest imestusest. Miks ja kuidas on asjad nii nagu nad on? * Saksa filosoofid Georg W. F. Hegel ja Martin Heidegger leidsid, et metoodiline üleminek filosoofiasse puudub: me kas oleme juba sellega seotud või jääb see meile alatiseks võõraks. * Prantsuse filosoof René Descartes leidis, et tuleks absoluutselt kõik kahtluse alla seada ning kui sõelale jääb miskit, milles enam kahelda ei saa, siis saab alles alustada filosoofilise ülesehitusega. * Prantsuse filosoof Albert Camus’ seisukoht oli selline, et filosoofia algab absurditundest,
Kordamisküsimused kohustusliku kirjanduse kohta. (Need küsimused peaksid teile andma aimu, kui täpselt tuleb loetud tekste eksamil teada ja millele tähelepanu pöörata. Eksamil tulevad küsimused pole täpselt needsamad, kuid kui te oskate neile vastata, siis oskate vastata, siis oskate tõenäoliselt vastata ka eksamiküsimustele.) Küsimused Camus' Sisyphose müüdi kohta: Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi? o Absurditunne võib ükskõik kellele ükskõik missugusel tänavanurgal näkku karata. Niisugusena nagu ta on oma ahastamapanevas alastuses, oma särata valguses on ta hõlmamatu. o Kui meilt vahel küsitakse, mida me mõtleme, ja me vastame: ,,Ei midagi", siis võib see mõnel puhul olla vale. Armastajad teavad seda väga hästi. Aga kui vastus on siiras, kui ta kajastab seda isepäralikku hingeseisundit, kus tühjus muutub kõnekaks, kus argipäevaste toimingute ahel katke
Praost tõuseb ja lahkub. Nüüd on ka Ekkel , vaatamata vihmale, aeg minna. Ta tunneb kergendust ja rõõmu, ta vilistab mööda maanteed. Teel tunneb ta külma, tuisku ta näos, ta rändab talust tallu pakkudes erinevaid asju rahvale, pitsi, ehteid, küünelakke jne... nii elatab Ekke end ära, saades paarkümmend krooni talust. Ühel päeval jõuab ta Aadu Undeperve tallu, Ekke astub tallu ainult seepärast, et tuua peremehele tervitusi ta poeg Karlalt. Et Ekke rõõmsaid uudiseid toonud ostavad talu naised temalt mitmekümne krooni eest asju. Peremees annab vihjeid kuhu kohta minna, et kus asju ehk ostetaks ja nii lahkubki Ekke Undeperve talust saatjaks peretütar Viia. Nad lähevad läbi tuisu kuni viia ütleb Ekkele, et mine Pille- Riini juurde, ta pakub sulle hoolt ja armastust. Nii koputabki Ekke Pille-Riini uksele, seal tabab teda aga ootamatus, hoone on pime, tuld ei ole, maja on külm, tuisk tuleb igalt poolt sisse ja Ekke pole üldse rahul, ta üritab küll Pillet
Praost tõuseb ja lahkub. Nüüd on ka Ekkel , vaatamata vihmale, aeg minna. Ta tunneb kergendust ja rõõmu, ta vilistab mööda maanteed. Teel tunneb ta külma, tuisku ta näos, ta rändab talust tallu pakkudes erinevaid asju rahvale, pitsi, ehteid, küünelakke jne... nii elatab Ekke end ära, saades paarkümmend krooni talust. Ühel päeval jõuab ta Aadu Undeperve tallu, Ekke astub tallu ainult seepärast, et tuua peremehele tervitusi ta poeg Karlalt. Et Ekke rõõmsaid uudiseid toonud ostavad talu naised temalt mitmekümne krooni eest asju. Peremees annab vihjeid kuhu kohta minna, et kus asju ehk ostetaks ja nii lahkubki Ekke Undeperve talust saatjaks peretütar Viia. Nad lähevad läbi tuisu kuni viia ütleb Ekkele, et mine Pille- Riini juurde, ta pakub sulle hoolt ja armastust. Nii koputabki Ekke Pille-Riini uksele, seal tabab teda aga ootamatus, hoone on pime, tuld ei ole, maja on külm,
-12. klasside õpilaste seas. Kokku viis klassi. Ankeedi täitis 106 õpilast. Küsitlus oli anonüümne ja viidi läbi 7.-9. jaanuaril 2009.a. Küsitluse eesmärgiks oli saada ülevaade, kui palju ja missuguseid tekste õpilased loevad, missugune on loetu mõju. Töö autor leidis, et lugemisallikad on päris mitmekesised, kuid lugemus võiks olla suurem. Samuti on hea nentida, et enamik lugejatest pidas lugemist tähtsaks. Enamik õpilastest oli lugemises välja toonud enam positiivseid kui negatiivseid tahke. Iseenda algatusel loetakse samas mahus kui kohustuslikus korras, seda on vähe. Lugemise tähtsus Lugemist peeti tähtsaks, sest selle tulemusena saab teada palju uut, nimetatud tegevus muudab ja täiustab maailmavaadet. Lugemine laiendab silmaringi ja sõnavara; arendab mõtlemist, lugemisoskust, kirjakeelt, suhtlusoskust muudab harituks. Nii mõnelegi vastanuist meeldib lugeda ja tungida ühes sellega raamatu autori ellu, mõtlemaks selle
Romantistid lähevad aga selle ideega kaugemale nähes jumalas piiritletud mõistust. Nad leiavad, et erinevalt jumalast on inimesel võimalus flirtida kurjaga ja mõelda ükskõik kui jaburaid asju tahes. Jumal aga seda teha ei saa kuna ta on täiuslikult hea ja kõik mida ta mõtleb saab ka teoks. · Konstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia inimese mina on paljude reflektsioonide kogum. Kui kõik reflektsioonid inimeselt eemaldada jääb järele mitte midagi.Georg Wilhelm Friedrich Hegel on leidnud, et inimene on selline nagu tema ümber olevate minad ta konstrueerivad. Ehk siis inimene on selline nagu ta ümbritsevad inimesed tema loovad. Siit võib edasi minnes leida, et inimese mina on vaid illusioon ning tema looming on loodud tema ümber olnud minade summa poolt · Psühholoogilise antropoloogia kohaselt tuleb otsida inimese mina tema psüühikast. Psüühikaks loetakse organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist
ka armastus. V. Panso Õnn ei lange nende katusele, kes kodus istuvad. Aga keegi peab ju kodus olema, kui koputatakse. M. Maeterlinck Õnnelik on see, kes on õnnelik oma kodus. L. Tolstoi Mõnikord el tule inimesed selle pealegi, et nad elavad õnnelikult. L. de Vauvenargues Meis endis peituv õnne põhjus on suurem olukordadest johtuvast. A. Schopenhauer Õnne saladus seisneb võimes välja minna oma mina ringist. G. W. F. Hegel Õnn on hea tervis ja halb mälu. I. Bergman Raha on totter saavutuste mõõdupuu, kuid kahjuks ainus universaalne mõõt, mis meil on. C. P. Steinmetz Õnn on vahepeatus liiga palju ja liiga vähe vahel. C. Pollock Õnn pole eesmärk, vaid eluviis. Tundmatu Õnn pole miski, mida sa kogud, vaid miski, mida sa mäletad. O. Levant Ma usun väga õnne ja ma leian, et mida kõvemini ma töötan, seda rohkem mul seda on. S. Leacock Meile kuulub vaid õnn, mida suudame mõista. M. Maeterlinck
TUNNETAMISE PROBLEEM Naiivrealism ehk argirealism: Maailm ning asjad on püsivalt ja objektiivselt olemas, sõltumata sellest, kas keegi neid tajub. Tajud näitavad tunnetajale, mis maailmas tõeliselt on: maailm on just selline, nagu ta paistab, näivus on tõelus. Naiivrealismi probleeme: Asjad on muutlikud ja kaduvad. Mis on tõeline? Millised asjade omadused on tõelised? Millised on normaalsed tajumistingimused? Miks tajuvad erinevad subjektid asju erinevalt? Mida tähendab tajuda unenäos? Mis peaks tagama taju adekvaatsuse? 4 (L2) ANTIIKFILOSOOFIA kujunemine Antiikfilosoofiat võib jagada nelja perioodi: Kosmoloogiline periood (oluline on maailm ja selle tekkelugu; mis on algelement, kuidas see toimib jne) mileetoslased, Herakleitos,atomistid, Elea koolkond. Antropotsentriline periood (oluline on inimene, tema sisemaailm; mis on ilu, tarkus mehine jne) sofistid, Sokrates, küünikud, kürenaikud. Suur süntees (antiikfilosoofia kõrgperiood) Platon, Aristoteles
1. Nõnda oli see vanasti ja nõnda on see praegu: laidetakse vaikselt istujat, laidetakse valjuhäälelist ja laidetakse mõõdukalt rääkijat. Maailmas pole midagi, mida ei saaks laita. 2. Kohalolek on rohkem kui siinviibimine. Kui sinu puudumist ei märgata, siis pole vahet, on sind siin või mitte. 3. Kui teiste kahjustamine on rumala loomuomadus, siis on tema peale vihastamisel niisama vähe mõtet kui tule peale, mille omaduseks on põletamine. 4. Paljud tahavad, et tõde oleks nende poolel, kuid ei taha olla tõe poolel. 5. Ühestainsast küünlast võib süüdata tuhandeid, ja küünla eluiga ei lühene sellest mitte. 6. Ebaõnnestumine ei tähenda, et sa oled ebaõnnestuja... See tähendab, et sa pole veel edu saavutanud. 7. Täiuslikkus saavutatakse, mitte kui pole enam midagi lisada, vaid kui pole enam midagi ära võtta. 8. Naerata, ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mõtled. 9. Kui kaks inimest teevad ühte ja sedasama, siis ei ole see üks j
......................................................................29 Prantsuse valgustus................................................................................................................. 30 Jean-Jacques Rousseau...........................................................................................................31 Immanuel Kant........................................................................................................................ 33 Georg Wilhelm Friedrich Hegel..............................................................................................35 Karl Marx.................................................................................................................................36 Positivism................................................................................................................................. 37 Irratsionalism..........................................................................................................
Pannud oma mõtted kirja teoses "Loodusest" (547). Mis on kõige alguses? Peab olema maailma aine, mis asuks väljaspool kõiki kogemusi. See on vormitu algaine - apeiron on see, mis jääb üle, kui konkreetne mateeria kõigist meeleliselt haaratavatest omadustest lahti riietada (striptiis). Apeiron on maailma igavene, kõikehõlmav ja piiritu alge. Pole algust ega lõppu. Apeironist on eraldunud külm ja soe, kuiv ja märg. Maa hõljub vabalt ruumis, pikapeale kuivanud ja toonud esile elusolendid (algul vees, pärast tulnud maale). Esimesed inimesed elasid kalades, kuna inimesed vajasid pikaealist hoolitsust. Täiskasvanuna alustasid iseseisvat elu. Hiljem pöörduti tagasi apeironisse. Asjade kadumine on meeleparandus (). Asi elab vaid tervikus. Goolise õiguslikud printsiibid on kosmiliselt toimuvad. ANAXIMENES (585-525(527)): ürgaine on õhk (hingeõhk, hingus). See on elustav maailma hing, millest kõik tekib. Tähtis on lõputuse moment. Õhu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
