Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Headus ja kurjus minu ümber". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kurjus, headus, soovida, soovime, igat, sõpradelt, kurjust, esmamulje, teistsugune, hoiameHeadus ja kurjus Meie praeguses ühiskonnas valtiseb nii headust kui ka kurjust, kuigi vahel tundub et kurjem pool kaalub hea poole üles. Põhjuseid on palju aga üks on kindlasti see et maailmas on palju kurje, ahneid, ülbeid, isekaid, ebaviisakaid ja lihtsalt julmu inimesi, kelle eesmärgiks tundub olevat hea ühiskonna hävitamine. Vahel ju võibki tunduda et reaalne elu on ka nagu muinasjutt, aga ainult selle erinevusega et siin ei pruugi headuse ja kurjuse võitluses alati hea pool võita
kannatused)? Kõikvõimas Jumal suudab kurja kõrvaldada; kõiketeadja Jumal on igast kurjast teadlik; kõikhea Jumal soovib kurjast lahti saada; ometi kuri on olemas. Ta kuulub ühe poolena paari, mille moodustavad hea ja kuri. Eesti kultuuris ja kirjanduses võib kurja kujutada Vanapagana. Tavaliselt peetakse inimese omaduste seas kõige ebasoovitavamaks kurjust ning kõige soovitavamaks headust või armastust. Mistõttu tuleb ellu kurjus? Mistõttu on olemas maailmas nn. kuritegu? Need on olemas seetõttu, et inimene laseb oma paremal loomusel, mitte halvemal loomusel, laskuda alla füüsilis-kehalisse, mis sellisena ei saa olla kuri, ja arendada seal taolisi omadusi, mis ei kuulu füüsilis-kehalisse, vaid just nimelt vaimsesse. Miks meie, inimesed, võime kurjad olla? Sest me tohime olla vaimsed olevused. Sest me satume vaimumaailma sisse elades olukorda, kus peame arendama taolisi
Eurostati andmetel ligi 80% eestlastest kinnitavad, et nad ei usu jumalasse. Seega ilmselt on enamiku inimeste jaoks religioon ja teadus pigem eraldiseisvad, teatud juhtudel ka vastuolulised üksused. Konflikti mudel oleks meie ühiskonnale iseloomulik kui religioosset maailmavaadet toetaks rohkem inimesi ning küsimus religiooni ja loodusteaduste suhtest oleks tõstatatum või konkreetsemalt meie ühiskonda puudutavam. Missuguseid probleeme tekitab kristluses kurjuse olemasolu? Kas kurjus on inimeste või Jumala tekitatud probleem? Põhjendage? Kurjuse olemasolu on fakt, mida kõik tunnustavad, kuid selle põhjus ja otstarve on ilmselt suurele enamikule tundmata. Maailmas ilmselge reaalse kurjuse olemasolu tekitab kristluses palju kahtlusi ja erinevaid küsimusi. Kui Jumal on kõikvõimas ja hea, siis miks on olemas see kurjus, millega inimesed iga päev peavad silmitsi seisma? Kurjuse tõus on maailmas aina
Headus ja kurjus meie ümber Me kõik tajume enda ümber, suuremal või vähemal määral, headust ja kurjust. Seda võime tunnetada inimestes meie ümber või näha-kuulda meediast. Üldjuhul nõustutakse tõsiasjaga, et keegi meist pole täuslik. Seetõttu me eksime ja teeme tegusid, mida hiljem kahetseme. Kas sellega aga saab selgitada kõike halba, mida me meedias pea iga päev kuuleme-näeme? Pidevalt saame teleri, raadio ja ajalehtede kaudu teateid sõdadest, kuritegevusest ja terrorismist. Ehkki inimesed teevad vigu, tunnistavad nad siiski teatud piire, mida ei tohiks kunagi ületada
· kulukas ja aeganõudev analüüs kõigi huviliste arvestamiseks II. Deontoloogiline eetika kr. deon nõutav, kohustuslik logos õpetus Põhineb ideel, et tegevustel on oma seesmine moraalne väärtus: ühed tegevused on oma olemuselt head (ausus, teiste õiguste austamine jm.), teised halvad (ebaausus, vägivald jm.), vaatamata kui palju head või halba nad põhjustavad. Immanuel Kant (1724- 1804) Kanti järgi ainus loomupärane headus on hea tahe s.o. tegu, mis juhindub kõrgemast moraalisedusest ja teostatakse kohustundest. Kategooriline imperatiiv: "Talita alati vaid vastavalt niisugusele maksiimile, mis peaks (võiks) üldkehtivaks seaduseks saama". (vt.moraali kuldreegel) Deontoloogilise eetika põhimõtted: · vägivaldsusetus; · kaasinimesi tuleb kohelda, kui eesmärke iseenestes, mitte kui vahendeid Deonotloogiline eetika jaotatakse õiguste ja kohustuste teooritateks:
Millisena näevad käsitletavad kirjanikud saatana toimet inimesele? Kurat pole üksnes negatiivne nähtus, temaski peitub midagi head. Kui Faust küsib Mefistofelese kui põrgudeemoni käest, kes too õieti on, vastab kurat: "Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Nendes värsiridades paljastab Goethe saatana tõelise olemuse - tema pealtnäha halbade tegude taga peitub kõikevõitev headus. Kurat päästab tõelisi väärtusi ja aitab inimest tõe leidmisel. Selleks peab indiviid kõigepealt läbima puhastustule, mis seisneb kannatamises. Bulgakovi teost "Meister ja Margarita" läbib idee, et tugevad inimesed karastuvad kannatustes. Margarita nendib, et temagi pole ideaalne, kuid leiab üleelatud murest hoolimata endas piisavalt halastust ja ennastsalgavust. Romaani naiskangelane tõestab Friedale armu paludes, et temas peitub jumaliku headuse alge
Sokratese maieutika seisnes selles, et Sokratese arust oli inimese hinges peidus palju teadmisi. Temale omaste küsimuste esitamisega suutis Sokrates inimeste uutele ideedele tulemise palju hõlpsamaks muuta. Seepärast kutsuski Sokrates seda meetodit maieutikaks ehk ämmaemandakunstiks. (Ta aitas uusi ideid ilmale tuua). 8. Sokratese arvates pole põhjust surma karta. Inimesed arvavad, et see on suurim pahe, aga täpselt ei tea keegi. Veel arvas Sokrates, et filosoofil on õige surma soovida, kuna keha põhjustab ainult kannatusi, kehast vabanedes neid aga poleks enam. Ta ütles, et oleks nõus mitu korda surema, kui pärast surma tõsimeeli saaks vestelda juba varem manalateed läinud inimestega (nt. Homeros). 9. Selgitage Platoni seisukohta, et on olemas tõeline olemine ja mittetõeline olemine. Tooge näiteid. Tõeline olemine on see, kui miski mitte kunagi ei hävi. Mittetõeline olemine olevat see, kui asjad saavad hävida
Temale omaste küsimuste esitamisega suutis Sokrates inimeste uutele ideedele tulemise palju hõlpsamaks muuta. Seepärast kutsuski Sokrates seda meetodit maieutikaks ehk ämmaemandakunstiks. (Ta aitas uusi ideid ilmale tuua). 8. Sokratese arvates pole põhjust surma karta. Inimesed arvavad, et see on suurim pahe, aga täpselt ei tea keegi. Veel arvas Sokrates, et filosoofil on õige surma soovida, kuna keha põhjustab ainult kannatusi, kehast vabanedes neid aga poleks enam. Ta ütles, et oleks nõus mitu korda surema, kui pärast surma tõsimeeli saaks vestelda juba varem manalateed läinud inimestega (nt. Homeros). 9. Selgitage Platoni seisukohta, et on olemas tõeline olemine ja mittetõeline olemine. Tooge näiteid. Tõeline olemine on see, kui miski mitte kunagi ei hävi. Mittetõeline olemine olevat see, kui asjad saavad hävida.
piiril kõikuv rahutus. Tema saabumine toob peaaegu et hirmu neisse headesse hingedesse, kes tahaksid teda tervitada. Maja pühitakse puhtaks, kõik esemed lausa lendavad oma kohale, vana kuub vahetatakse uue vastu ja kui vähegi võimalik, tahavad nad tingimata talle lõunat pakkuda. Kiidetud võõra kohta toovad teised ainult häid kuuldusi, temast kuuleme meie ainult seda, mis on hea ja uus. Tema esindab meie ees inimkonda. Tema on see, keda me soovime. Olles teda enesele ette kujutanud ja kõikvõimalike omadustega ehtinud, küsime endilt, millised me ise sellise mehega vesteldes ja suheldes võime paista, ja hirm muudab meid ebakindlaks. Sama mõte ülendab vestlust temaga. Me räägime paremini kui tavaliselt. Meie kujutlusvõime on ülipaindlik, me mälu rikkam, ja me kidakeelsuse-deemon on seks korraks meist lahkunud. Pikki tunde võime pidada temaga siirast nõtket rikkalikku mõttevahetust, mis võrsub kõige vanematest,
paremini meeles, kui see, kus nende prillid jäid. ,,Ma vaatasin ringi ja õu oli mulle armas, sükomoor oli mulle armas ja müüritud veesilm oli mulle armas." See on lihtsalt armas lause, sest ma kujutasin väga hästi seda olukorda ette ning see läks mulle südamesse. ,,Sest inimene oma kurjuse on julmem ja panetunum kui krokodill jões." See lause tähendab seda, et inimene on kõigeks võimeline. Inimese kurjus võib minna nii kaugele, et see muutub karmiks ja võib olla isegi valusaks. Nagu Sinuhe ütles ,,panetunum kui krokodill". Minu jaoks on see negatiivne lause. Teine raamat ,,Elu hoone" ,,Ta vaatas mulle jälle otsa, nii et mu süda rinnus sulas ja sisemus õõnsaks tõmbus." See on nii armas ja siiras lause. Ma ei tea, kas ma olen ainuke, aga kui loen seda tekib ka minul selline tunne, eriti siis, kui oled päriselt seda kunagi tundnud.
Pascal leiab, et mõte tuleb üles leida. Kui ma leian et mu elul on mõte, kas see on paigutatav minu enda tegevuse tagajärge (kas inimene ise on suuteline mingisuguse mõtte oma elusse sisendama?)? Inimese elu mõte kõige laiemalt on andnud talle teised inimesed. Mõte kehtestub läbi teiste (ema: elu mõte on laps). Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Või et jumalat ei ole? Kes või mis on jumal? Kas tema olemust on võimalik määratleda? Miks on maailmas kurjus? Kes selle eest vastutab? 2. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Vabastatud kõikidest vastuoludest. Näiteks vana testamendi jumal vahel kiusab inimesi proovilepanekuks, uue testamendi jumal on armastaja ja heatahtlik tüüp. Kõik see on tavaliselt määratlusel jäänu välja ja jumalat on defineeritud kui igavest teiselpool aega ja ruumi eksisteerivat isikut, kes lõi maailma:
maapinnalt minema saata. Sellises võtmes sõdadest rääkides tundub, et see kõik on kohutav mõttetus. Fakt on aga see, et me kõik oleme erilised ning omame erinevat elumõtet. Tegelikult ei ole olemas seda ainuõiget mõtlemisviisi ning ei tohi hukka mõista ka sõdijaid. See, et siiani ei ole nende tegevust heaks kiidetud, ei tähenda veel, et see vale oleks, sest kui oleksid olemata olnud kõik lahingud ja maailmast eemaldatud kõik kurjus, siis ei oleks praegune seis absoluutselt selline nagu ta seda on. Kes teab, äkki halvata maailmas oleks hoopis üleliigsest headusest tekkinud inimeste vahel konfliktid. Meie ümber peab olema kõike võrdselt. Piisavalt headust ja kurjust, erimeelsusi ning arusaamisi. Me tahame siiski elada nii, et oleks põnev. See on aga võimalik ainult siis, kui meie elu on kõike muud kui üksluine, kui saab vaheldust. Inimestel, kes on
seega need, kellel pole elu mõtet, on selle eest ise vastutavad (Sartre) See, kui ma vabandan, et mul pole olnud võimalusi endale hea elu loomiseks, on pelgalt enese petmine(Sartre) 2. Kas on võimalik jumalat defineerida? jumala olemus kristlikus monoteismis. Üldtuntud definitsioon: Igavene teisel pool aega ja ruumi ekisteeriv isikusus, kes lõi maailma ja kelle kolm kõige tähtsamat predikaati on: *kõikvõimsus *ülim tarkus *ülim headus - Ta on igavene, surematu. - Ta on olend, kelle kohta ei saa küsida, kus ta on. Tal pole ruumilisi koordinaate. Sellepärast on talle tulevikusündmused ette näha - Ei saa küsida, kus ta on praegu, kus ta oli enne. Ta on aja mõttes teisel pool. Ta vaatab aega kõrvalt. Tal pole probleemi teada, mida me teeme pärast(N: 2 aasta pärast), kuigi see on ju meie enda valida, mida me teeme.
esibaritoni vahel hämmastava, väga, väga tugeva tunde, mina vähemalt tundsin, et sel hetkel ei olegi peale minu ja Zahharovi mitte kedagi saalis, see oli õnnis tunne ning kontserdi lõpetas Kustas Kikerpuu ,,Taas punab pihlakaid", selle laulude ajal käis nii mitmedki korrad minust läbi värin ja jällegi oli tõestatud: tal on ikka väga võimas ja hea hääl. Pärast viimast laulu, kuuldes, et lisalugu plaksutatakse küsis Jazzi Zahharov publikult ehk meilt, mida me kuulda soovime. Paljud vastasid, et Arne Oit´i ja Heldur Kaarmo ,,Tsirkust" ja jällegi laulis rahvas kaasa. See oli hea tunne, arvan, et igaüks seal saalis tundis ühtekuuluvust tänu Zahharovi esitatud laulule. Pärast kontserti jagas bariton rõõmuga autogramme ning küsis ka kuidas kontsert meeldis ja vastas hea meelega küsimustele. Küsimusele,,Hindate elus siirust ja ausust, valskust ei salli. Kui teil oleks võimalik maailmast ära kaotada üks negatiivne asi, siis mis see oleks
/ Victor Hugo (sest mul on juba siiber sellest, kuidas inimesed kurdavad, kui igav neil on) - Kes on süvenenud mõtisklusse, pole tegevuseta. / Victor Hugo (sest inimesed ei suuda kuidagi aru saada, kuidas lihtsalt mõtlemine ja lakke vahtimine mulle huvitav võib tunduda) - Kõige enam sarnanevad meiega meie fantaasiad. / Victor Hugo (hea öelda, kui keegi jälle mingi erilise vasakulemõtlemisega lagedale tuleb (H)) - Kurjus ei tule inimesest, sest inimene on oma põhiloomult hea. / Victor Hugo (sest aeg-ajalt tuleb mul inimestele selgeks teha, et inimesed pole nii hullult halvad midagi, kui neist räägitakse) - Miski ei ole iseenesest hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks. / William Shakespeare (sama põhjus, mis eelmisel) - Allakäik näib inimesele nii paratamatu, et ta on rahul, kui see on küllalt aeglane. / Arvo Valton - Mispärast sa küll mõtled, et rumalus - see ei ole hea
Paremasse homsesse viivad meid paremad inimesed Juba ammustel aegadel kirjutatud muinasjuttudes on headus alati kurjuse võitnud ja mina usun, et nii on see ka praegu ning nii saab see olema tulevikuski. Sel põhjusel arvan, et paremasse homsesse jõudmiseks peavad inimesed eelkõige ise paremad olema. Milline aga on see "parem inimene", kelle peale ma loodan ja kellesse usun? Arvan, et hea inimene on eelkõige sõbralik ja heatahtlik: suhtub kõigisse kui võrdsetesse ega soovi kellelegi halba. Kindlasti on ta ka abivalmis ja optimistlik. Eriti just optimistlik, sest julgus ja elurõõm on
Karma tähendab sanskriti keeles tegevust. Iga meie mõte, ütlus või tegevus tekitab energiat, mis mõjutavad edasisi tegevusi. Karma on kui töö, mis meid ees ootab, sisaldades endas õpetusi nii minevikust kui ka olevikust. Oma olemuselt on karma universumi loomulik ja vältimatu seaduspära. Sageli viidatakse karmale kui müstilisele saatusele või õnnele. Karma on keerukas põhjuste ja tagajärgede ahel, mida võib nimetada eesti keeles lihtsalt saatuseks. Buddha ütleb, et igat asja juhib karma ehk põhjuse ja tagajärje seadus, maailmas toimub kõik selle seaduse alusel. Inimese saatus kujuneb väga pika protsessina elust ellu, sünnist surmani, igal sündmusel on kindel põhjus, sellel on omakorda põhjus jne. Meelest tuleb mõte, mõte põhjustab sõna ja teo, tegu loob saatuse ehk karma. Kuigi karma tähendab sanskritis tegu, on sel laiem tähendus, hõlmates ka teole eelnevat ja järgnevat kogu pikka ahelat. [1]
.?" Kirjutatud Waweli lossi väravatele "Elu on nagu teater, sest kõige suuremad kelmid istuvad sageli kõige parematel kohtadel." Aristofanes "Ka vaenlaselt võib õppida." Aristofanes "Paljud on kopeerinud Mona Lisat, ometi seistakse järjekorras, et näha originaali." Louis Armstrong (trompetist) "Vägivald on rumaluse viimane võimalus." Isaac Asimov "Kõige rohkem valetatakse pärast jahiretke, sõjaajal ja enne valimisi." Otto von Bismarck "Et kurjus saaks võidutseda, selleks piisab heade inimeste tegevusetusest." Edmond Burke "Raamatud on nagu peegel. Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt peegelduda ingel." A. Schopenhauer "Elu eesmärk on enesearendamine." Oscar Wilde "Meie vaenlase arvamus meie kohta on tihti tõele lähemal kui meie endi omad." La Rochefoucauld "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." Dante "Ainult minevik on surematu." Delmore Schwartz "Kriitik on jalutu, kes õpetab teisi jooksma." Channing Pollock
14. Mida tähendab, et moraal on normatiivne ? moraalireeglid puudutavad norme. nad käsitlevad seda, mis ja kuidas peaks olema. Moraalil on iseloomulik tegutsemist juhtiv ehk normatiivne iseloom. 15. Kuidas on seotud normid ja väärtused ? 16. Mis on väärtused ? Millist liiki väärtusti on olemas ? Mis teadus uurib väärtusi ? Väärtused on mingid seisundid või tingimused, mida inimesed igatsevad või hindavad. Väärtus sünnib inimese võimest kujutada ette ja soovida praegusest erinevat situatsiooni. Väärtuste alusel inimene valib oma elu eesmärgid, mida ta järgib kõiki valikuid tehes, k.a. eluviisi ja toiminguid valides. ·Väärtused on soovide objektid ja nad juhivad meie toimimist ·Positiivsed väärtused on need asjad, mida soovime. ·Negatiivsed väärtused on need asjad, mida väldime ·Väärtused võivad olla konfliktis On olemas : ·Majanduslikud väärtused ·Esteetilised väärtused ·Poliitilised väärtused
printsiibi üles kaaluda. William Ross. Mõningad moraaliprintsiibid on siiski absoluutsed. Universaalseid moraalireegleid on vaja ühiskonna koostoimimiseks. On olemas hulk objektiivseid moraaliprintsiipe, mis on rakendatavad kogu inimkonnale. Väärtused: Toimimisel juhindutakse väärtustest. Väärtusteooria on aksioloogia, see tegeleb väärtuste uurimisega. Väärtused jagunevad: positiivsed, negatiivsed. Positiivseid soovime (nt rahu), negatiivseid väldime (nt sõda). Individuaalsed ja kollektiivsed. Väärtuste liigid (Sokratese järgi): 1.Seesmine väärtus (väärtused, mis on iseenesest head, sõltumata sellest,kas keegi neid väärtustena tunnistab või mitte). 2.Instrumentaalne väärtus (ka vahendväärtused ehk väärtused, mis on millegi saavutamiseks head). 3.Segaväärtus (nii mingi eesmärgi täitmiseks kui ka ise head). Intrinsikalist arvab, et SEESMISED väärtused on olemas, mittein..
Kas sureme täna, homme või aasta pärast, see on rohkem maitse asi. Peaasi, et oleme elanud Elu on nagu matemaatika , ainult valemid tuleb ise välja mõelda. Rõõmusta elu üle, kuni elad, sest surnud olla saad sa kaua. Elu on nagu wc-paber, mõnikord pühib hästi, teinekord halvasti. Eesmärgita päevad lõppevad inimese kokkuvarisemisega , seega lõpetage muretsemine ja hakake elama . Ära ole lukuks, mida iga võti keerab. Ole võti, mis igat lukku keerab. Elu on kui kastetilk, mis särab tuhandeis vikerkaarevärvides. Ükski hetk ei kesta igavesti. Elu on päike, mis tõuseb ja loojub. Elu on küünal, mis särab ja kustub. Elutee on sirge ja lai, kuid jäljed mille jätame, käivad ühest teeservast teise. Kõigest, mida me täna väga armastame, saab aja jooksul minevik. Põhimõtteliselt ongi kõik juba kadunud. Nautige iga hetke, mis meile on antud. Ärge lükake elu edasi.
11.b klassis. Küsitlus leidis aset 14.04.2012. Selle mõte oli uurida, kas on levinud kindel 3 satanisti stereotüüp ning kui on, siis milline on minuealiste inimeste ettekujutus satanistidest. Ühtlasi soovisin täpsustavalt uurida, kui palju teavad minu klassikaaslased satanistidest üldiselt. 4 1. Mida satanistid usuvad? Eesti satanistliku kiriku eestvedaja Jason on öelnud, et kristlaste jaoks on satanism kindlasti kurjus. Ta väidab, et paljude jaoks on see maailm, kus kehtivad reeglid. Jason ütleb, et ühe seletuse järgi on saatan see, kes meile peeglist vastu vaatab. Eesti saatana kiriku eestvedaja usub, et Saatan on kõigest üks võimalikest nimedest, mida kõiksusele on antud. Satanism ülistab inimest, kõige olulisem tähtpäev on satanistile tema sünnipäev. Ta väidab, et tõeline jumal on inimene ise, millega ma ka nõustun. Veel on
Me ei saa võtta inimlikkust kui loomuliku osa igas inimeses. Kahjuks on neid, kellel see on puudulik või siis on see joon inimesele väärastunult kinnistunud. Samas ei usu ma, et ühtegi inimest ei ole võimalik muuta ja, et mõni meist on sünnisaati ebainimlik. Peame mõistma,et iseloomu kujundab nii kodu kui ka ühiskond, ja tihti peale ei saa me kõigel silma peal hoida. Andes inimesele elu ei või me kunagi kindlad olla,et ta kasvab just selliseks nagu me soovime. Meie võime proovida inimest kasvatada nii hästi kui suudame ja loota,et andsime endast parima. Inimesed muutuvad kurjaks ja halba soovivaks tihti peale siis, kui neid ennast on halvasti koheldud. Vahel ei suuda me mõista, kuidas ja kui halvasti meie käitumine võib teisele mõjuda. Eriti inimesele, kes meist sõltub. Sellega pean ma silmas just vanemaid, kes on hooldajad ja kasvatajad oma lastele. Perekonna liikmena on meie kohus hoolitseda oma pere eest,neid õpetada ja kasvatada
põhjustatud inimeste poolt, kes ei tunne ennast armastatuna ja kelle eneseväärtus on madal. Meil kõigil on olemas nõndanimetatud negatiivsed tunded ja negatiivsed tundetõed, mis peituvad meie säilimishoiakute pinna all meie maailma poole pööratud palge taga, neid tõdesid ei tohi välja 4 näidata ning me ei paljasta neid. Nendeks võivad olla kurjus, hirm, rahutus, kartus, vihkamine, armukadedus, eneseeitus, mure, nutt või pettumus, mida me automaatselt tõrjume ning vaos hoiame. Oma tunnete allasurumine on aktiivne protsess, mis nõuab suurt energiahulka. Meie suletud energiavarud paiknevadki nendes tõrje- ja varjemehhanismides. Oma seesmise mina eitus tekitab blokaadi. Me paneme oma vaoshoitud tundeid seni tallele, kuni muutume sõna otseses mõttes tummaks, jäigaks ja tundetuks
on kõige suurem vaenlane. Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Camuse arvates on absurditunde põhjuseks tülpimus, tülpimusega kaasnev rahutus, irratsionaalsuse ja meeletu selguseviha vastandamine. Inmlike ootuste ja maailma meeletu vaikimise vastandusest. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Religioonifilosoofia tegeleb põhiliselt küsimustega mis puudutavad Jumalat, tema olemasolu tõestamisest või siis ümberlükkamisest. Miks on maailmas kurjus ja kes on vastutav? Kas inimese eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte või tähendus? Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Igavest, teisel pool aega ja ruumi eksisteerivat isiksust, kes lõi maailma ja kelle kolm tähtsamat predikaati on *kõikvõimsus *ülim tarkus *ülim headus. Isiksus, kes pole loodusjõud, tung ega stiihia. Isiksuse sisemine konflik- jagunemine kolme erineva palge vahel (Jumal isa, Jumal poeg ja Pühavaim).
seda on inimesel üpris võimatu hoomata, sest kogu nähtav on ainult nähtamatu täpp looduse avaruses. Inimeste kujutlusvõime ja mõtted aga ei küündi selleni. Inimene ise on selles määratu suures maailmas samamoodi vaid tilluke osa, on lõpmatuse ja olematuse vahel - lõpmatusega võrreldes olematus, olematusega võrreldes kõiksus. Sageli usuvad inimesed, et teavad ääretult palju, oskavad erinevaid asju, milleks on reaalselt võimeline vaid looja. Inimesed on igat moodi piiratud, sest äärmuslikkused on meile vaenlased ja me ei taju neid, sellepärast on meile kättesaamatu nii kindel teadmine kui ka täielik teadmatus. 8. Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab? Inimese loomus on harjumus. Kui usume, et mingi asi on tõsi või et mingi asi töötab just sel viisil, siis jäämegi sellele truuks. Ka meie loomulikud põhimõtted on lihtsalt harjumuspärased. Loomus on esimene harjumus ja harjumus on teine loomus. 9
Mina ja Minu Maailm on väsinud vihkamast ,,Ma vihkan ... ."- lause, mida ma olen öelnud või mõelnud päris tihti. Kolme punkti asemele võiksin ma erinevaid sõnud: Teda, oma tööd, endist elukaaslast, kellest ma olen just lahku läinud, seda ilma jne. Väidetavalt pidi olema armastusest vihkamiseni üksainus samm. Neid inimesi/asju on ikka väga palju, liigagi palju mida ma vihkan või vihanud olen ja vahel ma tunnen, et see võtab minult meeletult energiat ära. Ma ei ole ainus, kes vihkab, ka minu sõbrad ja tuttavad, terve inimkond tunneb või on tundnud seda emotsiooni. Vahel kui sellele mõelda tundub see nii õõvastav ja hirmu tekitav, et minu loomuses on konflikte tekitada ja nende baasil siis vihata ja see nagu annaks õiguse teistele halba tekitada. Viha tundes teen ma halba ainult ise endale. Nõustun viha osas Luule Viilmaga, kes jõudis enda elu jooksul kirjutada päris mitu eneseabi õpikut väitis, et :" Viha minus on stress. Viha olemasolu tõ
(A ja O taskuteatmik- Filosoofia lk. 53.) Õnne olemus ja eetika. Mida enam ta noortele õpetust jagas, seda enam ta tundis, et tähtsad pole mitte teaduse üksikküsimused, vaid et kõrgemal kõigist füüsilise maailma küsimustest on küsimus- missugune on parim elu? Missugune on elu ülim hüve (hüve kui see täiuslik, mida elu suudab pakkuda)? Kuidas leiame õnne? Elu eesmärgiks pole tema arvates rikkus, au, kuulsus, arukus, rõõm, armastus, headus vaid õnn. Kõik eelpool nimetatud väärtused on kõigest verstapostid või võimalikud trepiastmed jõudmaks elus kõige tähtsamani- õnneni. Inimese õnn seisneb tema omaduste ja annete täielikus kasutamises. Inimese eriliseks omaduseks on mõtlemisvõime. Õnne peatingimuseks on mõistusepärane elu. Kuidas elada mõistusepärast elu, sest igas inimeses on ju nii voorused kui ka pahed (iseasi, kuipalju me voorustel välja paista laseme ja pahesid kontrollida suudame)
kasutamata. A: Millest on majad ehitatud? D: Seinad on tehtud omamoodi liivast, mis segatakse erinevat sorti peenestatud kristallidega. See segu sulatatakse laine abil sarnane sellega, kuidas töötavad laevad ja sellest valmistatakse plaadid, mida saab lõigata vajalike plokkide mõõtmetesse. Need laotakse maa sisse ja ühendatakse omavahel sulatamise teel, tekitades niimoodi ideaalse kuubi. A: Kas neil on mööbel? D: Jah, aga teistsugune. Kogu mööbel valmistatakse looduslikest materjalidest. Midagi väga sarnast bambusele ja puidule. A: Kas nad käivad alasti? D: Jah, ja see on normaalne. Oleks väga imelik, kui keegi riietuks. A: Kas neil külm pole? D: Kui neil külm hakkab, paluvad nad Universaalselt Maatriksilt sooja. A: See tähendab? D: Kui mul külm on, kontakteerun ma Universaalse Maatriksiga ja palun sooja. Sel momendil mu keha soojeneb ja külmatunne kaob. Mu keha nagu aitaks mind, tõstes oma temperatuuri.
kurja algupärast. Selle kohaselt ei viita eetilised määrangud mitte millelegi iseenesest olemasolevale. "Terminid hea ja kuri ei osuta iseenesest mingisugusele positiivsele omadusele, vaid nad väljendavad ainult teatud mõtteviisi"; kuivõrd me märkame, et asi mõjutab meid, tehes meile heameelt või pahameelt, nimetame selle heaks või halvaks, seetõttu teadmine heast ja kurjast ei ole midagi muud kui idee heameelest või pahameelest." Kuna headus ja kurjus on seega seotud inimese lõpliku ja piiramatu vaatenurgaga, siis ei kuulu nad lõputu ja igavese Jumala juurde. Järelikult on nad näilised. Kui nüüd tark inimene näeb, et kõik on tegelikult põhjustatud paratamatuse sunnil Jumalast ja et terviku seisukohalt ei ole olemas mingisugust head ega kurja, siis ta lepib kõiksusega sellisena, nagu see on. Millega ei saa midagi ette võtta, see jäägu omale kohale! Selline seisukoht lööb tunnetel jalad alt
" (JUNG 1977: 133- 134) Seega siis taolist maailma iseloomustab jagamatu ühtsus ning ei ole oluline, kas see maailm on ilus või mõneti kole ja inetu. Kui aga juba küsitakse kurjade haiguste ning hädade päritolu järele, siis on alanud Isa üle otsustamine tema nähtava loomingu järgi. Tekib kahtlus, mis juba iseenesest on märk algse ühtsuse lõhenemisest. Nii jõutakse järeldusele, et loodu ei ole täiuslik. Seega ei ole Looja teinud korralikku tööd ning Tema kõikvõimsus ning headus ei saa olla ainus printsiip maailma seletamisel. ,,Seetõttu täiendatakse Ühte Teisega, mille tulemusena Isa maailm muutub fundamentaalselt ning asendatakse Poja maailmaga." (ibid) Poega on Jungi tõlgendusel religiooniloolises arengus tarvis läinud selleks, et luua vastukaal Kurjale. Jung arutleb, et kui välja arvata iraani usund, siis inimese spirituaalse arengu varajases faasis pole tõelist kuradit kusagilt leida. Tõeline Saatan ilmub esmalt alles kui Kristuse vastane.
sai. Algselt oli ta oma vaadetelt utoopiline sotsialist. Võttis osa Petrasevski ringist ja kuulus kohtuotsuse põhjal mahalaskmisele, mis hiljem asendati asumisele saatmisega. Alles üheksa aasta pärast, 1858. a õnnestus tal Peterburi tagasi pöörduda. Need aastad olid hävitanud Dostojevski tervise, ka majanduslik olukord oli vilets. Ta vaated olid muutunud. Nüüd keskendus ta inimese seesmise mina ja olemuse kujutamisele. Dostojevski arvas, et igas inimeses on hea ja kurja alged. Kurjus on sageli tugevam, headus aga nõrk ja alistuv. Seepärast arvas ta, et vene rahvale on omane alistuvus ja religioon. Dostojevski ei mõistnud revolutsioonilise ümberkorralduse vajalikkust, kuigi ta nägi ja näitas teravalt kaasaja sotsiaalseid pahesid. Ta oli realist, kuid samas ka idealist. Selles oli ta nõrkus. Sel perioodil ilmus Dostojevski terve rida lühijutte, kuid kriitika võttis need vastu laitvalt. Kirjaniku meeleolu langes. Ta oli hukkumas. (A.Meissaar 1935:10).
ja kaitstud selle kohtu eest. ja nende ümber võbised varjud ja minek on lõpmatu eemaldumine. Doris Kareva Triin Soomets “raamat” Elul ei ole lugu, ma endast ei räägi elu on loomine. ma ootan kinni ja vait Kas on nii, et me saame kui mu avad kõik, mida soovime? olen su lendav vaip Kas on nii, et me saame olen su sild kõik nagu pälvime? olen su saabas ja sool Kas on nii, et meid tabab kohver ja sahver kõik, mida väldime? olen su parem pool /—/ Aeg, sina üürikene ma põlen ja üllatuslooline - mädanen
annaabi.ee 
