Headus ja kurjus meie ümber - essee (1)

Headus ja kurjus meie ümber
Me kõik tajume enda ümber, suuremal või vähemal määral, headust ja kurjust. Seda võime tunnetada inimestes meie ümber või näha-kuulda meediast. Üldjuhul nõustutakse tõsiasjaga, et keegi meist pole täuslik. Seetõttu me eksime ja teeme tegusid , mida hiljem kahetseme. Kas sellega aga saab selgitada kõike halba, mida me meedias pea iga päev kuuleme-näeme?
Pidevalt saame teleri, raadio ja ajalehtede kaudu teateid sõdadest, kuritegevusest ja terrorismist. Ehkki inimesed teevad vigu, tunnistavad nad siiski teatud piire , mida ei tohiks kunagi ületada. Ollakse ka nõus sellega, et on vahe, kas keegi ütleb kogemata kellegi kohta midagi eksitavat või levitab sihilikult kuulujuttu, vigastab kedagi tahtmatult või paneb toime ettekavatsetud mõrva. Ometi saadavad taolisi šokeerivaid asju korda pealtnäha tavalised inimesed meie enda kodukandist.
Üks põhjus, mis ajendab inimesi kuritegudele, peitub meile ehk tuttavas ütluses "Igal inimesel oma hind." Raha eest on isegi head inimesed valmis üle astuma sündsuse ja moraali piiridest. Niipea, kui mängus on raha, on inimeste ahnus viinud välja selliste kuritegudeni nagu väljapressimised, inimröövid, pettused ja koguni mõrvad. 
Samuti kipuvad inimesed mõtlema järgmiselt: kõike võib teha, kui vahele ei jää. Nii arvavad need, kes maanteel kihutavad, riigi raha taskusse pistavad, eksamitel spikerdavad või teevad midagi hullematki. Muidugi toob ka igapäevaelu meie ette palju kiusatusi teha midagi lubamatut. Inimesest endast sõltub, mida ta otsustab teha, kas visata mõte peast või toita seda, mille tagajärjel ei jää ka halvad teod tulemata.
On tuntud ka ütlus, mis on pärit Piiblist: "Kes tarkadega läbi käib, saab targaks, aga kes rumalatega seltsib, selle käsi käib halvasti!" On tõsiasi see, et kaaslased avaldavad meile mõju, olgu see siis hea või halb. Ükskõik, kas oleme noored või vanad, kui me ei vali endale sõpru arukalt , siis meie käsi käib halvasti.
Vastupidiselt halvale seltkonnale on väga tähtis ja väärtuslik see, kui meil on tõelisi sõpru, kes toovad meis esile meie parimad omadused. Terved sõprussuhted on meie vaimseks ja füüsiliseks heaoluks väga tähtsad. Sõprust on seostatud armastuse, läheduse, usalduslikkuse ja kaaslusega. Sellise sõbra kaastundlik pilk ja julgustus võib meie meeleolu tublisti parandada. Ja kuna "sõpra tuntakse hädas", saame ka me ise pakkuda lohutust ja julgustust neile, kes on hädas või masendunud. Juba nii saame natuke head teha. 
Samas ei saa me unustada, kui palju on tegelikult meie ümber inimesi, kes siiralt on valmis aitama abivajajaid. Sellised inimesed peavad meeles mõtet, et andmine toob rohkem rõõmu kui saamine. Loodud on mitmeid organisatsioone, mis aitavad piirkondi, kus inimestel on suuremad vaesuse-, nälja- ja epideemiahädad. On ka inimesi, kes on valmis aitama teisi tasuta ja isetult, kui näiteks looduskatastroofid on oma töö teinud. Kui meil pole ka võimalusi, et toetada hädasolijaid, saame toetada neid, kes pühendavad pidevalt oma aega, et abistada abivajajaid.
Praegune rahutu maailm toob inimestes esile halbu omadusi, mis olude sunnil panevad tegema tegusid, mida muidu ei tehtaks. Sellistel aegadel on meil kõige parem arendada endas häid tulemusi toovaid omadusi, nagu näiteks armastav suhtumine teistesse, kannatlikkus, lahkus, tasadus, enesevalitsus ja heatahtlikkus. Taoliste heade omadustega saame me soojendada kaasinimeste südameid ja nii heaga kurjast võitu saada.