50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-01-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
30 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Andu115
Õppematerjali autor
Headus ja kurjus Me kõik näeme enda ümber headust ja kurjust. Seda võime tunda inimestes meie ümber või näha-kuulda meediast.Õeldakse, et keegi meist pole täiuslik. Seetõttu me eksime ja teeme tegusid, mida hiljem kahetseme. Aga kas see vabandab välja halva, mida me meedias pea iga päev kuuleme-näeme? Pidevalt räägitakse teleris,raadios ja ajalehtedes kõigest kurjast.Nagu sõjad,kaklused,terrorism.. Ehkki inimesed teevad vigu, tunnustavad nad siiski teatud piire, mida ei tohiks kunagi ületada. Ollakse ka nõus sellega, et on vahe, kas keegi
Moraaliprintsiibid võivad sattuda omavahel vastuollu (Pea oma lubadust! Aita hädasolijat!) Moraal aitab korras hoida ühiskondlikku masinavärki, sest inimene elab oma elu teiste inimeste seas ja moraal juhib vastastikuseid suhteid. "Mitte mingisugused rikkused, tervis, kuulsus ega võim ei suuda kompenseerida meile seda kaotust, kui need suhted lähevad viltu" kirjutab Schumacher. Moraal osutab inimeste tajutud normidele ja printsiipidele. Moraal puudutab sügavamalt meie ühiskondliku eksistentsi olemust. Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna. Nii moraal kui eetika tegelevad väärtuste, vooruste, printsiipide ja praktikatega. Eetika on teadus moraalist. Eetika aga teoreetilisele reflekteerimisele moraali üle. Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb küsimusega, kuidas me peaksime elama. Antiikfilosoofias oli see küsimus esitatud üksikindiividi seisukohalt. Uusaegses filosoofias on küsimuseks Mida ma tohin teha
Einstein Ära muretse kui suured on su probleemid matemaatikas,võin sulle kinnitada,minu omad on ikka suuremad. Albert Einstein Ma ei mõtle kunagi tulevikule-see tuleb niigi ruttu. Albert Einstein Kui me sünnime,siis me nutame,kuna oleme saabunud siia suurele elu lollide lavale. William Shakespeare Kui vale rändab juba pool teed ümber maailma,paneb tõde alles kingi jalga. Mark Twain Inglane on inimene kes teeb midagi kuna seda on alati nii tehtud. Ameeriklane on inimene kes teeb midagi kuna seda pole kunagi varem tehtud. Mark Twain Lootuseta on see kes ütleb jumalaga hetkel mil teekond tumeneb John Ronald Reuel Tolkien Vähe haaval....jõuad kaugele.
you. 19. See võltsnaeratus varjab minu sees olevat segadust ja kurbust. 20. Maailmas on kolme liiki sõpru: sõbrad, kes teid armastavad, sõbrad, kes teist sugugi ei hooli, ning sõbrad, kes teid vihkavad. 21. Armastuses tuntakse sageli pettumust, ollakse haavunud ja õnnetu, kuid ikkagi armastatakse. Ja kui seistakse haua äärel ning vaadatakse tagasi, siis võib öelda: olen sageli kannatanud, olen sageli tundnud pettumust, kuid ma olen armastanud. 22. Meie alguse ja lõpu vahel on vaid petlik sekund. 23. Viha on lühike hullumeelsus! 24. Armastusest vihkamiseni on üks samm, vahel ka vastupidi. 25. Vihkamine on õilis tunne - selle taga on armastus! 26. Kõige rohkem saavad meie kurjusest osa meie kõige lähedasemad ja armsamad inimesed. 27. Aeg on täis valusaid pisaraid ja andeksandmatuid pettumusi, kuid on ka täis hetki,mis iial ei unune ja säravad aastate pärast ning hüüavad tasa...oli kord. 28
äärmuse vahel (looduse, teadmiste ja muude võimete suhtes). Selgitage! Inimene on keskpunkt eimillegi ja millegi vahel, olematuse ja lõpmatuse vahel. Olematuse jaoks on inimene kõiksus, lõpmatuse jaoks olematus. Kui võrrelda inimest kõige väiksemate osakestega, mida ta ise ei näe ning millest tal aimugi pole, on ta tähtis, suur, kõikvõimas. Kuid kui kõrvutada inimene ja ja universum, siis oleks inimene kui olematus. Meie meeled ei taju midagi äärmuslikku, seetõttu on äärmuslikud omadused meile vaenlaseks. Äärmuslikke asju pole meie jaoks olemas, me hulbime keskel, seetõttu on meile kättesaamatud nii kindel teadmine kui täielik teadmatus. 8. Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab? Pascali sõnul on loomus täiesti loomulik. Loomus on esimene harjumus, nii nagu harjumus on teine loomus. Tema sõnul saab kõike asju muuta loomuseks ning paljud loomupärased asjad
Ma naeran, aga kas ma tegelikult ka naerda tahan? Selleks, et blond olla ei pea sul heledad juuksed olema. Sa võid ju niisama ka oma juhtmed pikaks venitada ja ajud koju jätta. Every girl is a princess,every blond is a queen! Sinusugustele makstakse tsirkuses - mine tee proovi ! Ma ei valinud sind oma parimaks sõbraks, lihtsalt nii juhtus . Ma ei valinud ka seda, et sinust ilma jääda, kuid ka nii juhtus. Äkki oli esimene kord viga ja me polnudki kokku määratud . vahemaa meie vahel ainult suurendab taas kohtumise rõõmu ! Kui seda teab üks on see saladus , kui mitu teab sellest terve maailm ! Mõtted, mida teistele ei räägi ongi saladused. Rääkisin sulle oma saladuse, sina rääkisid selle edasi. Haiget said kõige rohkem sina - sina purustasid sellega meie sõpruse. Kui sa ei suuda mu vigadega toime tulla, siis ei vääri sa ka mu häid külgi. Kuigi me nimetame teatud asju vigadeks, oleme südames õnnelikud,et neid vigu tegime.
Moraalinormide täitmist tagatakse nii väliste (teiste inimeste viha, põlgus, eiramine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi, südametunnistusepiin). Moraal võib ühiskondade, kultuuride, riikide ja kogukondade vahel erineda: nt see, mida peetakse õigeks läänetsivilisatsioonis ei pruugi olla õige islamimaades. Moraal koosneb sellisest reeglite kogumist, et kui peaaegu kõik neid järgivad, siis on peaaegu kõigil hea olla. Need reeglid piiravad meie vabadust, kuid ainult selleks, et soodustada suuremat vabadust ja heaolu. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. 2. Moraalirelativism Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Moraal on normide süsteem. Normid on reeglid, mis ütlevad, mida inimene peab tegema või tegemata jätma. Normatiivsed süsteemid · Mäng (male, jalgpall, alias jms)
- Metafoor: “eluteater” – rollide etendamine - = “teadlane” kogub andmed ja loob teooria; “näitleja” esitab selle maailmale! Selfi komponendid: - Füüsiline self - Self kui protsess (“headquarter of adjustment”) - Sotsiaalne self (rollid) - Mina-kontseptsioon - Ideaalne self Selfi kujunemine: - Baldwin (1987): inimese mõtted endast ja teistest on omavahel seotud. - Cooley (1902), Mead (1934): self kujuneb vaid suheldes teistega = teiste reageering kujundab selfi = meie taju sellest, kuidas teised meid tajuvad = tähtis ei ole teiste reaalne taju meist = enda seletus teiste arvamusest => mina-pilt - Isiksus kujuneb teistega suhtlemisel saadud kogemuste alusel (Andersen, 1993): - Isiklikud kogemused - Olulised teiste kogemused - Folkloor, müüdid, raamatud, jne - Minevikusündmuste peegeldused - Tulevikku suunatud ootused Mina-kontseptsiooni dimensioonid: -Teadmised = mida ma tean endast? - Ootused = mis minust võib saada?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid