Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Headus ja kurjus meie ümber - essee (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida me meedias pea iga päev kuuleme-näeme?
Headus ja kurjus meie ümber
Me kõik tajume enda ümber, suuremal või vähemal määral, headust ja kurjust. Seda võime tunnetada inimestes meie ümber või näha-kuulda meediast. Üldjuhul nõustutakse tõsiasjaga, et keegi meist pole täuslik. Seetõttu me eksime ja teeme tegusid , mida hiljem kahetseme. Kas sellega aga saab selgitada kõike halba, mida me meedias pea iga päev kuuleme-näeme?
Pidevalt saame teleri, raadio ja ajalehtede kaudu teateid sõdadest, kuritegevusest ja terrorismist. Ehkki inimesed teevad vigu, tunnistavad nad siiski teatud piire , mida ei tohiks kunagi ületada. Ollakse ka nõus sellega, et on vahe, kas keegi ütleb kogemata kellegi kohta midagi eksitavat või levitab sihilikult kuulujuttu, vigastab kedagi tahtmatult või paneb toime ettekavatsetud mõrva. Ometi saadavad taolisi šokeerivaid asju korda pealtnäha tavalised inimesed meie enda kodukandist.
Üks põhjus, mis ajendab inimesi kuritegudele, peitub meile ehk tuttavas ütluses "Igal inimesel oma hind." Raha eest on isegi head inimesed valmis üle astuma sündsuse ja moraali piiridest. Niipea, kui mängus on raha, on inimeste ahnus viinud välja selliste kuritegudeni nagu väljapressimised, inimröövid, pettused ja koguni mõrvad. 
Samuti kipuvad inimesed mõtlema järgmiselt: kõike võib teha, kui vahele ei jää. Nii arvavad need, kes maanteel kihutavad, riigi raha taskusse pistavad, eksamitel spikerdavad või teevad midagi hullematki. Muidugi toob ka igapäevaelu meie ette palju kiusatusi teha midagi lubamatut. Inimesest endast sõltub, mida ta otsustab teha, kas visata mõte peast või toita seda, mille tagajärjel ei jää ka halvad teod tulemata.
On tuntud ka ütlus, mis on pärit Piiblist: "Kes tarkadega läbi käib, saab targaks, aga kes rumalatega seltsib, selle käsi käib halvasti!" On tõsiasi see, et kaaslased avaldavad meile mõju, olgu see siis hea või halb. Ükskõik, kas oleme noored või vanad, kui me ei vali endale sõpru arukalt , siis meie käsi käib halvasti.
Vastupidiselt halvale seltkonnale on väga tähtis ja väärtuslik see, kui meil on tõelisi sõpru, kes toovad meis esile meie parimad omadused. Terved sõprussuhted on meie vaimseks ja füüsiliseks heaoluks väga tähtsad. Sõprust on seostatud armastuse, läheduse, usalduslikkuse ja kaaslusega. Sellise sõbra kaastundlik pilk ja julgustus võib meie meeleolu tublisti parandada. Ja kuna "sõpra tuntakse hädas", saame ka me ise pakkuda lohutust ja julgustust neile, kes on hädas või masendunud. Juba nii saame natuke head teha. 
Samas ei saa me unustada, kui palju on tegelikult meie ümber inimesi, kes siiralt on valmis aitama abivajajaid. Sellised inimesed peavad meeles mõtet, et andmine toob rohkem rõõmu kui saamine. Loodud on mitmeid organisatsioone, mis aitavad piirkondi, kus inimestel on suuremad vaesuse-, nälja- ja epideemiahädad. On ka inimesi, kes on valmis aitama teisi tasuta ja isetult, kui näiteks looduskatastroofid on oma töö teinud. Kui meil pole ka võimalusi, et toetada hädasolijaid, saame toetada neid, kes pühendavad pidevalt oma aega, et abistada abivajajaid.
Praegune rahutu maailm toob inimestes esile halbu omadusi, mis olude sunnil panevad tegema tegusid, mida muidu ei tehtaks. Sellistel aegadel on meil kõige parem arendada endas häid tulemusi toovaid omadusi, nagu näiteks armastav suhtumine teistesse, kannatlikkus, lahkus, tasadus, enesevalitsus ja heatahtlikkus. Taoliste heade omadustega saame me soojendada kaasinimeste südameid ja nii heaga kurjast võitu saada.
Headus ja kurjus meie ümber - essee #1 Headus ja kurjus meie ümber - essee #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Andu115 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Headus ja kurjus
3
odt

Headus ja kurjus

Headus ja kurjus Me kõik näeme enda ümber headust ja kurjust. Seda võime tunda inimestes meie ümber või näha-kuulda meediast.Õeldakse, et keegi meist pole täiuslik. Seetõttu me eksime ja teeme tegusid, mida hiljem kahetseme. Aga kas see vabandab välja halva, mida me meedias pea iga päev kuuleme-näeme? Pidevalt räägitakse teleris,raadios ja ajalehtedes kõigest kurjast.Nagu sõjad,kaklused,terrorism.. Ehkki inimesed teevad vigu, tunnustavad nad siiski teatud piire, mida ei tohiks kunagi ületada. Ollakse ka nõus sellega, et on vahe, kas keegi

Eesti keel
Eetika aluste kordamisküsimused ja vastused eksamiks
20
docx

Eetika aluste kordamisküsimused ja vastused eksamiks

Moraaliprintsiibid võivad sattuda omavahel vastuollu (Pea oma lubadust! Aita hädasolijat!) Moraal aitab korras hoida ühiskondlikku masinavärki, sest inimene elab oma elu teiste inimeste seas ja moraal juhib vastastikuseid suhteid. "Mitte mingisugused rikkused, tervis, kuulsus ega võim ei suuda kompenseerida meile seda kaotust, kui need suhted lähevad viltu" kirjutab Schumacher. Moraal osutab inimeste tajutud normidele ja printsiipidele. Moraal puudutab sügavamalt meie ühiskondliku eksistentsi olemust. Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna. Nii moraal kui eetika tegelevad väärtuste, vooruste, printsiipide ja praktikatega. Eetika on teadus moraalist. Eetika aga teoreetilisele reflekteerimisele moraali üle. Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb küsimusega, kuidas me peaksime elama. Antiikfilosoofias oli see küsimus esitatud üksikindiividi seisukohalt. Uusaegses filosoofias on küsimuseks Mida ma tohin teha

Eetika alused
Tsitaadid
54
doc

Tsitaadid

Einstein Ära muretse kui suured on su probleemid matemaatikas,võin sulle kinnitada,minu omad on ikka suuremad. Albert Einstein Ma ei mõtle kunagi tulevikule-see tuleb niigi ruttu. Albert Einstein Kui me sünnime,siis me nutame,kuna oleme saabunud siia suurele elu lollide lavale. William Shakespeare Kui vale rändab juba pool teed ümber maailma,paneb tõde alles kingi jalga. Mark Twain Inglane on inimene kes teeb midagi kuna seda on alati nii tehtud. Ameeriklane on inimene kes teeb midagi kuna seda pole kunagi varem tehtud. Mark Twain Lootuseta on see kes ütleb jumalaga hetkel mil teekond tumeneb John Ronald Reuel Tolkien Vähe haaval....jõuad kaugele.

Kirjandus
Mõtteterad
65
rtf

Mõtteterad

you. 19. See võltsnaeratus varjab minu sees olevat segadust ja kurbust. 20. Maailmas on kolme liiki sõpru: sõbrad, kes teid armastavad, sõbrad, kes teist sugugi ei hooli, ning sõbrad, kes teid vihkavad. 21. Armastuses tuntakse sageli pettumust, ollakse haavunud ja õnnetu, kuid ikkagi armastatakse. Ja kui seistakse haua äärel ning vaadatakse tagasi, siis võib öelda: olen sageli kannatanud, olen sageli tundnud pettumust, kuid ma olen armastanud. 22. Meie alguse ja lõpu vahel on vaid petlik sekund. 23. Viha on lühike hullumeelsus! 24. Armastusest vihkamiseni on üks samm, vahel ka vastupidi. 25. Vihkamine on õilis tunne - selle taga on armastus! 26. Kõige rohkem saavad meie kurjusest osa meie kõige lähedasemad ja armsamad inimesed. 27. Aeg on täis valusaid pisaraid ja andeksandmatuid pettumusi, kuid on ka täis hetki,mis iial ei unune ja säravad aastate pärast ning hüüavad tasa...oli kord. 28

Eesti keel
FILOSOOFIA
19
docx

FILOSOOFIA

äärmuse vahel (looduse, teadmiste ja muude võimete suhtes). Selgitage! Inimene on keskpunkt eimillegi ja millegi vahel, olematuse ja lõpmatuse vahel. Olematuse jaoks on inimene kõiksus, lõpmatuse jaoks olematus. Kui võrrelda inimest kõige väiksemate osakestega, mida ta ise ei näe ning millest tal aimugi pole, on ta tähtis, suur, kõikvõimas. Kuid kui kõrvutada inimene ja ja universum, siis oleks inimene kui olematus. Meie meeled ei taju midagi äärmuslikku, seetõttu on äärmuslikud omadused meile vaenlaseks. Äärmuslikke asju pole meie jaoks olemas, me hulbime keskel, seetõttu on meile kättesaamatud nii kindel teadmine kui täielik teadmatus. 8. Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab? Pascali sõnul on loomus täiesti loomulik. Loomus on esimene harjumus, nii nagu harjumus on teine loomus. Tema sõnul saab kõike asju muuta loomuseks ning paljud loomupärased asjad

Eetika
Mõtteterad
84
odt

Mõtteterad.

Ma naeran, aga kas ma tegelikult ka naerda tahan? Selleks, et blond olla ei pea sul heledad juuksed olema. Sa võid ju niisama ka oma juhtmed pikaks venitada ja ajud koju jätta. Every girl is a princess,every blond is a queen! Sinusugustele makstakse tsirkuses - mine tee proovi ! Ma ei valinud sind oma parimaks sõbraks, lihtsalt nii juhtus . Ma ei valinud ka seda, et sinust ilma jääda, kuid ka nii juhtus. Äkki oli esimene kord viga ja me polnudki kokku määratud . vahemaa meie vahel ainult suurendab taas kohtumise rõõmu ! Kui seda teab üks on see saladus , kui mitu teab sellest terve maailm ! Mõtted, mida teistele ei räägi ongi saladused. Rääkisin sulle oma saladuse, sina rääkisid selle edasi. Haiget said kõige rohkem sina - sina purustasid sellega meie sõpruse. Kui sa ei suuda mu vigadega toime tulla, siis ei vääri sa ka mu häid külgi. Kuigi me nimetame teatud asju vigadeks, oleme südames õnnelikud,et neid vigu tegime.

Kirjandus
Sissejuhatus eetikasse
81
docx

Sissejuhatus eetikasse

Moraalinormide täitmist tagatakse nii väliste (teiste inimeste viha, põlgus, eiramine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi, südametunnistusepiin). Moraal võib ühiskondade, kultuuride, riikide ja kogukondade vahel erineda: nt see, mida peetakse õigeks läänetsivilisatsioonis ei pruugi olla õige islamimaades. Moraal koosneb sellisest reeglite kogumist, et kui peaaegu kõik neid järgivad, siis on peaaegu kõigil hea olla. Need reeglid piiravad meie vabadust, kuid ainult selleks, et soodustada suuremat vabadust ja heaolu. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. 2. Moraalirelativism Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Moraal on normide süsteem. Normid on reeglid, mis ütlevad, mida inimene peab tegema või tegemata jätma. Normatiivsed süsteemid · Mäng (male, jalgpall, alias jms)

Eetika
Suhtlemispsühholoogia konspekt
82
docx

Suhtlemispsühholoogia konspekt

- Metafoor: “eluteater” – rollide etendamine - = “teadlane” kogub andmed ja loob teooria; “näitleja” esitab selle maailmale! Selfi komponendid: - Füüsiline self - Self kui protsess (“headquarter of adjustment”) - Sotsiaalne self (rollid) - Mina-kontseptsioon - Ideaalne self Selfi kujunemine: - Baldwin (1987): inimese mõtted endast ja teistest on omavahel seotud. - Cooley (1902), Mead (1934): self kujuneb vaid suheldes teistega = teiste reageering kujundab selfi = meie taju sellest, kuidas teised meid tajuvad = tähtis ei ole teiste reaalne taju meist = enda seletus teiste arvamusest => mina-pilt - Isiksus kujuneb teistega suhtlemisel saadud kogemuste alusel (Andersen, 1993): - Isiklikud kogemused - Olulised teiste kogemused - Folkloor, müüdid, raamatud, jne - Minevikusündmuste peegeldused - Tulevikku suunatud ootused Mina-kontseptsiooni dimensioonid: -Teadmised = mida ma tean endast? - Ootused = mis minust võib saada?

Suhtlemispsühholoogia




Kommentaarid (1)

Valkyrie profiilipilt
Valkyrie: oli abi
22:09 19-02-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun