EFEKTIIVSE INIMESE 7 HARJUMUST Kadi Mikson 1. OLE PROAKTIIVNE REAKTIIVNE PROAKTIIVNE keelekasutus keelekasutus *Mina ei saa mitte *Vaadelgem alternatiive midagi teha *Ta ajab mind hulluks*Mina ise valin, kuidas ma reageerin *Seda nad ei luba *Ma saan koostada efektiivse ettekande *Ma pean seda tegema *Ma tahan seda teha *Kui ainult.... *See oleneb minust 2. Alusta lõppeesmärki silmas pidades 3. Sea esmatähtis esikohale 4. Mõtle võidan-võidad · 5. Püüa mõista ja alles seejärel olla mõistetud · 6.Loo sünergiat · 7. Sae teritamine FÜÜSILINE 7. Sae teritamine VAIMNE 7. Sae teritamine SOTSIAALNE/EMOTSIONAALNE 7. Sae teritamine HINGELINE
Efektiivse inimese 7 harjumust Olen kindle et nii mõnigi on lugenud mitmeid raamatuid mis räägivad sellest, kuidas olla efetiivsem, kuidas olla parem suhetes, oma rahaasjades jne. Leian aga, et see raamat on kõige alus. See on nagu maja vundament, ilma millet võivad asjad lihtslt kokkku kukkuda kui tuleb kõvem tuuleiil. Kuna harjumused on püsivad, tihtipeale ka alateadlikud mudelid, väljendavad need pidevalt meie iseloomu ning muudavad meid efetiivseks või ebaefetiivseks, Aristoteles on öelnud: “ me oleme see, mida me korduvalt teeme. Täiuslikkus ei ole seega mitte üksik tegu, vaid harjumus. 1. ole proaktiivne ma polnud enne selle raamtu lugemist saanud aru proatiivsuse õigest tähendusest, või mis võiks olla selle vaste. REAKTIIVSUS. Tõin välja meie keelekasutuse, kui me oleme reaktiivsed või kui oleme proaktiivsed, Ehk tunneb keegi ennst mõne lause juures ära. …..loe slaidilt. Reaktiivne inimene tahab ennast kogu vastutusest vab...
JOHANN VOLDEMAR JANNSEN Referaat Koostas: Kätri-Avelin Säärits 8.b klass Õpetaja: Jana Tiido Jõgeva 2012 JOHANN VOLDEMAR JANNSEN Jannseni osa Eesti kirjanduse ajaloos seisab peamiselt selles, et ta aitas oma tegevusega talurahvas suurendada harjumust lugeda ajalehti ja raamatuid. Sammuti oli tal oluline koht kultuuriürituste alagatamises ja korraldamises. Kuid kõige olulisem on see, et ta läbi raamatute ja ürituste tõstis inimeste rahvuslikku eneseteadvust. Lapsepõlv Johann Voldemar Jannsen (Jaan Jensen) sündis 16. mail 1819. aastal Vana-Vändra vallas möldri pojana. Johanni isa suri, kui poiss oli 7-aastane, mistõttu pidi kirjanikuhakatis võõrasisa taluma.Ta õppis Vändra kihelkonnakoolis
Suitsetamise erinevad ajajärgud Erinevatel ajajärkudel on suitsetamisest erinevalt aru saadud, peamiselt ühiskonna ja meedia mõjutusel. Enne 20.sajandit võeti suitsetamist kui negatiivset harjumust, seostati ka prostitutsiooniga.Korralik naine ega mees ei suitsetanud, see oli pigem madalate elukommetega inimeste pärusmaa. 20.sajandi 20ndatel sai suitsetamine stiilseks tegevuseks. Filmides ja ajakirjades oli tavaline näha sigaretiga meest või naist. Filmistaaridele isegi maksti, et nad poseeriksid suitsuga. Suitsetav naine oli stiilne ja iseteadlik naine. Tänapäeval võetakse suitsetamist taas kui tervist rikkuvat ja negatiivset pahet. Ühiskond ei
GIVE GAVE GIVEN Give away 1)paljastama 2)midagi ära andma Give back tagastama Give in alla andma Give off erituma Give out 1)levitama, laiali jaotama 2) lõppu ette reetma Give up 1)alla andma 2) mingit harjumust muutma GO WENT GONE Go after jälitama Go ahead lubama millegi juhtumist Go away lõpeta, mine ära Go back on lubadust lõhkuma Go by kellegi ideedel baseeruv Go down with haigeks jääma Go for 1) ründama 2)taotlema midagi (tööd) Go off 1) plahvatama (pomm) 2) helisema, (alarm) 3) riknenud toit Go on 1) jätkama 2)juhtuma Go out kustuma Go over 1)detaile uurima 2)kordama Go round 1) (uudis) levima 2) kõigile jagub
Mingil määral ka limaskesta kaudu Omadused Potentne närvimürk Stimulant Õlitaoline värvuseta mõru vedelik Lahustub kergesti Kasutamine Lisatud putukamürkidele Tubakatoodetes Psühhoaktiivse ravimina Ajaloost Kasvatati Ameerikas enne eurooplaste saabumist Indiaanlaste püha taim/ravim vms, mida kasutati väga palju rituaalsetes toimingutes. Hiljem õppisid ka kolonistid suitsetama Muutus Euroopas populaarseks Mood levis kiiresti Toime inimestele Tekitab kergelt harjumust Kantserogeensed efektid Piirab keha võimalust hävitada vähi rakke Ei tekita vähki tervetes rakkudes 50mg veres tapab TÄHTIS! Tubakas on ainus legaalselt tarvitatav produkt, mis tapab pooled oma regulaarsetest kasutajatest. Kasutatud materjal Sirje Hollo PP "Suitsetamisest" 1.03.2009 http://et.wikipedia.org/wiki/Nikotiin http://www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/orgaaniline3.pdf http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/nikotiin.html http://upload.wikimedia
maanteepatrull, kes autos leviva tugeva kanepihaisu tõttu sõiduki läbi otsis ja sealt ka natuke alla 20 grammi marihuaanat leidis. · Bob Marley mõlemad pojad on samuti reggaemuusikud ja olid parasjagu teel koju kontserdilt New Orleansis. Nad tunnistasid oma süüd marihuaana omamises ja lasti peale 500 dollari suuruse lunaraha maksmist vabadusse. · Bob Marley, kes suri 1981 aastal vähki, oli suur marihuaanasõber ja põhjendas oma harjumust kuulumisega rastafaride usku. · Ganja, nagu marihuaanat Marley kodumaal Jamaical kutsutakse, on rastafaride usu üks sakramente ja Jamaica seaduseloojad liiguvad selle dekriminaliseerimise suunas. Haigus ja surm · 1977. aasta juuni · Euroopa turnee · Josef Isselsi Baieri kliinik · Miami · "Money can't buy you life"
ohule või mõttele, et midagi on vale ja ebaõiglane. Vahel on õige sedaviisi mõelda ja reageerida, see on aktsepteeritav viis ebaõiglusele vastu astumisel. Samas on aga olukordi, mis tulenevalt meie enda varasematest kogemustest (hääl, pilk, ütlus vms.) panevad meid antud olukorda valesti tõlgendama. Näiteks võime mõelda, et teine kritiseerib meid ja see vallandab viha nõiaringi. Meil võib tekkida harjumus sarnastele olukordadele samal moel reageerida ja siis on seda harjumust ka raske muuta. Viha väljendus Tihti on inimesed oskamatud vihaga ümberkäimisel, sest hetkeolukorras lihtsalt kaob ratsionaalne mõtlemine ja kõik toimub instinktide ajel. Me oleme õppinud ja teame, et viha tundmine on halb ja ebasobiv. Püüdes oma viha väljendada, oleme tihti need, kes kasutavad selleks väljendamiseks manipulatsiooni ja passiv-agressiivset stiili. Mõlemad on väga ebatervislikud. Viha võib aga laadida uue energiaga ja
Naatriumi liigtarbimise korral on oht, et organismis tekib tema vastandaine kaaliumi puudujääk. Väidetakse, et ajalooliselt ja geneetiliselt on inimkehad kohanenud tarbima umbes 7-800 mg naatriumi päevas (sõltuvalt kehakaalust), moodne toidulaud on nihutanud aga selle piiri umbes 3-4000mg juurde. Seda on 5 korda rohkem. Toitumisspetsialistis räägivad päevaseks soovituslikuks koguseks umbes 2000mg. Tegelemine/vastutamine: Piisava koguse naatriumi tarbimise harjumust ja teadlikust saaksid selgitada-reguleerida nii toitumisnõustajad, perearstid, lasteaiakasvatajad, kooliõpetajad ning kindlasti toitlustusettevõtted. Tänaseks on TAI juba andnud piisava panuse aktiivsemate ja hoolivamate inimeste teadlikkuse tõstmiseks. Allikad: http://ajakirinaised.ee/kilo_ja_kalor/2394/ www.kliinikum.ee/infokeskus/mk.../Valvearsti%20raamat.doc http://minuoma.ee/tervis/?p=270 http://paleo.ee/2012/11/lugeja-kusib-kas-koik-toidud-tuleb-valmistada-soolata/
Greetekese mammala oli kombeks oma pulloveri puusatelt alla poole tõmmata, et oma pekkivolte varjata seda tegi ta umbes sada korda päevas. Papal oli aga vuntsikiiks. Ta keeras nendest alalõppmata kaarekesi ja sabakesi. Hansuke oli Greetekese 12.a vend, kes tundis end hästi, üksnes siis, kui oli vasaku nimetissõrme paremasse ninasõõrmesse toppinud. 6.a Tirtsul veidrusi veel ei olnud. Arvatavasti oli ta nendeks veel liiga väike. Greetekesel endal oli kohe mitu veidrat harjumust. Talle meeldis oma spanjelpruune juuksesalke näksida ning ta punus nendest tuka sisse väikseid patsikesi. Ta sikutas oma sõrmi, kuni liikmed naksusid. Ja kratsis kõhtu, ehkki see ei sügelenud. Peale selle kritseldas ta alatasa pastakaga vasakule küünarvarraele. Ta nohistas ka nina. Majas, kus Sackmeierid elasid ei suhtud neisse just armastusväärselt. Ei öeldud: perekond Sackmeier, vaid öeldi: Sumadanid. Raamatu tegevus algab peale mamma viimasest kooli kokkutulekust
Meie meeled ei taju midagi äärmuslikku, liigne lärm teeb meid kurdiks, liigne valgus pimestab, liigne kaugus ja liigne lähedus takistab meil nägemast, liiga pikk ja liiga lühike jutt jääb meile segaseks, liiga palju tõde vapustab meid...“(lk 44). Ehk siis teiste sõnadega: Pascali arvates toimivad inimese kõik meeled kõige paremini siis, kui on antud keskmine variant tajutavast. Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab? Pascal peab inimese loomuseks esimest harjumust nii nagu harjumus on teine loomus . Pascal ütleb, et meie loomulikud põhimõtted on lihtsalt harjumuspärased põhimõtted ning lapsed on omandanud need oma vanemate harjumustest nagu loomad omandavad jahipidamisoskuse (lk 62). Fragmendis 100 ütleb Pascal, et inimesed muud ei tee, kui petavad üksteist. Mida ta sellega silmas peab? Pascal peab üksteise petmise all silmas seda, et inimesed pidevalt valetavad üksteisele, et mitte ärritada üksteist tõe väljaütlemisega. „..
süsteemide säästvast kasutamisest. Kas noored hoolivad keskkonnast või mitte on õige raske küsimus. Mingisugust muud võimalust pole, kui hoolida! Sellest, kuidas me suudame oma planeediga kooskõlas elada, sõltub meie kõigi tulevik. Rohkematele inimestele peab teadvustama nende käitumise mõjust keskkonnale. Hoolimatu käitumine keskkonna suhtes on tihti tingitud lihtsalt teadmatusest. Programmid võivad küll olemas olla, aga inimeste harjumust on väga raske muuta. Euroopa on uute tarbimismustrite tutvustamisel väga õigel teel. Mõningate hinnangute järgi saab nafta 2040 aastaks otsa. Mõeldes tänasest päevast kaugemale, ei ole see aeg sugugi nii väga kaugel. Nii lapsed kui ka täiskasvanud mõtlevad väga palju enda heaolu peale. Tervisest sõltub heaolu tohutul määral. Tervis omakorda sõltub väga palju keskkonnast. Iga aasta sureb 3 miljonit alla viie aastast last keskkonnast põhjustatud haiguste tagajärjel
Hasis - vaigust. Heroiin - Heroiin leiutati algselt ravimina, kuid veidi peale selle kasutuselevõttu hakati mõistma, kui tugevat sõltuvust tekitav see aine tegelikult on. See on üks levinumaid narkootikume. Sellel on väga ebameeldivad võõrutusnähud ning hea lahustuvus rasvas, mis teeb sellest maailma kõige enam sõltuvust tekitava aine. Morfiin - Kokaiin - Kokaiin on tugevalt harjumust tekitav narkootikum. Kuigi see on nimekirjas allpool nikotiini ja alkoholi, on selle mõju kasutajale palju raskem. Kokaiin pidurdab dopamiini tagasiimendumist ajus, mille tõttu väheneb aja jooksul dopamiiniretseptorite arv. 2. Psüühiline sõltuvus - inimene tahab saada ainest tulenevat mõnu, mõjub meeldivalt. Psüühiline sõltuvus tähendab, et himu mingi joovastava aine järele on mõistuslik, kuid inimene ei suuda sellele vastu seista. 3
öeldes samal ajal ,,taa-taa''. Paistab, et laps mõtleb ja tajub toimuvat hästi. Laps nägi vanaemal jopet seljas ja see tähendaski, et vanaema hakkab lahkuma ning kui keegi ära läheb, siis tuleb talle lehvitada ja taa-taa öelda. Vanemad on talle nii õpetanud ning laps on selle endale talletanud. Nüüd tõstis ema Enriku jälle potile. Lapsele kehtib ema poolt pandud reegel, et pea iga kümne minuti tagant peab Enrik potil istuma, nii harjutab ema lapsele potil käimise harjumust. Enne viieteist- või kuueteistkuuseks saamist ei ole lapse lihased ega närvisüsteem põie ja soolestiku kontrollimiseks veel välja arenenud, seega parem on oodata kuni laps on kahekümnekuuseks saanud (Ward, 2000). Võib arvata, et Enrik on veel liiga vara sunnitud potil käimise harjumust saama, kuid iga ema kasvatab oma last enda moodi. A. Gasell väidab, et tulutu on midagi õpetada, kui selleks pole veel aeg igale asjale on seatud
Lühemaajalisel suitsetamisel pole sageli suitsetamise kahjulikku toimet tunda, see ilmneb pikema aja jooksul. Siis on aga inimene muutunud juba suitsust sõltuvaks ja sellest loobumine on juba väga raske. Loobumist raskendab tubakas sisalduv nikotiin, mis nagu narkootilised ainedki tekitab sõltuvust mis kujuneb märkamatult. Peale nikotiinisõltuvuse kujuneb tubaka tarbimisel välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab suitsetamis-harjumust. Praegu teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast. Sageli on tähtsam see, mis toimub just nüüd või käesoleval aastal. Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: sõrmede vereringluse halvenemine, peavalu, köha, limaeraldus, suu limaskestade ärritus,
Minu toitumine Kuna mu emal pole harjumust kokata siis tegelen endale toidu valmistamisega ise, olen seda teinud peaaegu terve oma elu. Nooremana valisin endale poest valmis toitu või sõin rämpstoitu, kuid nüüd olen hakanud rohkem ise kodus asju valmistama. Vahepeal ma ikkagist ostan poest valmis toitu ja soojendan selle kodus üles kui ma ei viitsi, midagi endale valmistada aga ma arvan, et enda tehtud söök on ikka kõige parem. Mulle väga meeldib kokata Eriti kui saan midagi uut katsetada
selline teadmiste rakendamine aitab tõsta õpitu efektiivsust ja näitab, kas töötaja on omandanud vajalikud teadmised täies mahus; töötaja töösoorituste kontrollimine: korrigeerige esinevad vead ja öelge, mis oli tehtud õigesti; praktiseerimine väljaõppe käigus; uute töösoorituste kontrollimine, et välistada väärate töövõtete kasutamise harjumust. 5 Müra ja vibratsioon Müra või vibratsiooniga kokkupuutuvate töötajate ja töökeskkonnavolinike juhendamine ning väljaõpe peab hõlmama eelkõige järgmist: müra ja vibratsiooni kahjulik mõju tervisele; müraga seotud kuulmiskahjustuste ja vibratsioonist põhjustatud tervisekahjustuse varajane avastamine ja nendest teatamine;
ARMASTUS ON TASAKAAL ANDMISE JA SAAMISE VAHEL Mis on armastus? Voltaire on armastuse kohta öelnud järgmist: ,,Päris kõhklemata nimetatakse armastuseks tuju, mis kestab vaid mõne päeva, suhet, milles puudub kiindumus, tunnet, millega ei kaasne lugupidamine, majasõbra teesklusi, jahedaks muutunud harjumust, romantilist fantaasiat, huvi, mis õige ruttu asendub vastumeelsusega: on olemas tuhat meelepettust, mida kõike nimetatakse armastuseks." (Voltaire 1986: 50) Iga inimene vajab armastust ja hoolivust, need oleksid justkui inimese põhivajadused, milleta inimkond siin maamunal ei eksisteeriks. Kui armastust on juba tuntud, siis tekib vajadus selle järele. Teades armastuse tunnet, soovitakse seda
Usaldusväärne kaitsja ja lõbus sõber... See-prantsuse buldog. Ja veel on ta kuni vanaduseni uudishimulik ja hea lapsuke. Buldogist jätkab seerija jutte ,,DD" kodusest armastusest, kus loodame , et lugejail aitab leida endale iseloomu ja harjumust neljajalgset kaaslast. Väärikas ,,prantslanna" võib jätkata:talitsemata julge koerake, jumaldab lapsi, tagasihoidlik söögiga, ei nurise, nagu inglise buldog, erinevatele haigustele. Kvaliteetsest suhtest võib tunda: külma, kuuma ja norskamist uneajal. Mitte kunagi ei usu, kui mulle öeldakse minu ,,prantsalne" ei norska! Need kallid, väga elavaloomulised koerad norskavad mitte vähem kui terved mehed on välja toodud buldog
imelikud randatulevad lained, kuid meri oli tühi st silmapiiril ei paistnud midagi. Indiaanlaste pea käis iga päev rannas ja vaatas silmapiiri, lõpuks ta nägi seal Briti laevastikku. Ta ütles, seda teistele ja teised uskusid teda ja hakkasid ka nägema laevastikku. Miks nähti laeva alles siis, kui oldi seal piisavalt kaua rannas seistud. Sellepärast, et meie aju paneb kokku mateeria kui vormi. Neil ei olnud sellist harjumust, näha sellist mateeria vormi nagu laevastik. Ma arvan nii et, mida haritum on inimene, seda piiratum ta on. Ta välistab ebaloomuliku ja ei võta omaks teisi võimalusi, ta on oma mõtteharjumuse ori. Sest, nii õpetatakse, et nii on asjad ja teistmoodi pole võimalik olla. Harjumusel on tugev jõud. Vabadus tähendab seda, et tahetakse pidevalt midagi uut ja kui ei saa, siis tuntakse et oleks justkui vabadus ära võetud
Selle ürituse eesmärgiks oligi panna inimesi rohkem igapäevaselt liikuma ja autosid koju jätma, et igapäevaselt kasutataks rohkem ühistransporti ning liigutaks jala. Palju on kampaaniaid, mis kutsuvaid inimesi igapäevaselt rohkem jala liikuma ja autot koju jätma. Probleemiks on väga suurel määral, et inimestel on istuvad tööd ja sinna minnakse ka autoga ning liigutakse kodu-töö-kodu ja selle jooksul liigutakse väga minimaalselt. Inimestel ei ole enam harjumust igapäevaselt ennast liigutada, minna pärast tööd lihtsalt jalutama või millegi liikuvaga tegelema. Öeldakse, et lapsed võtavad eeskuju oma vanematelt ning käbi ei kuku kännust kaugele. Seda on kindlasti märgata meie tänapäeva ühiskonnas just liikumis harjumuste poolest. Kui lapsevanemad ei ole harjunud või ei tegele harrastuspordiga või lihtsalt on vähe liikuvad, siis seda on ka nende lapsed, loomulikult on ka erandeid. Neil ei ole eeskuju, kes motiveeriks
1.Sissejuhatus Otsustasin lähemalt uurida oma pere ja lähitutvusringkonna teleka ja raadiokuulamise harjumust tundides. Televiisori vaatamine ja raadio kuulamine kuulub iga inimese päevarutiini ning on suures osas meie igapäeva meelelahutaja. 2. Andmed Andmete saamiseks tegin väikese küsitluse, mis sisaldas seda, et mitu tundi päevas keskmiselt kulub teleka vaatamisele ja raadio kuulamisele. Samuti pidi iga inimene märkima enda haridustaseme, soo ning vanuse. Vanus Sugu TV-h Raadio Haridus Triin 20 n 2 2 Keskharidus
Ise-enesest pole see ju halb. Halva poole pöörde võtab asi siis kui ületatakse normi piir ning hakatakse unarusse jätma reaalne elu (töö, suhted pere ja sõpradega jms). Miks inimesel sõltuvusest on raske välja tulla? Sõltuvustegevusega kaasneb hasart, mis psühholoogiliselt avaldub selliselt, et sõltuvustegevuse ajal tõuseb veres serotoniinitase, mis annab ajutise joovastava rõõmutunde. See ei kesta küll kaua, kuid on piisavalt nauditav, et kiiresti harjumust kujundada. Kuna inimesel on juba loomuses vältida ebameeldivat ja korrata meeldivat, siis püütakse meeldiva tegevuse juurde alati tagasi pöörduda ja nii hakkab tavaline elu, kus pole hasarti, tunduma igav ja hall. Algul on hasarttegevus ainult püüe pääseda tüdimustundest, kuid hiljem tekitab see uue probleemi: sõltuvuse hasardist. Inimene aga ei teadvusta endale sõltuvusprobleemi, sest mõistusel on tendents mitte iseendaga tülli minna. ` Kui ennast ei suudeta muuta,
Lühemaajalisel suitsetamisel pole sageli suitsetamiskahjulikku toimet tunda, see ilmneb pikema aja jooksul. Siis on aga inimene muutunud juba suitsust sõltuvaks ja sellest loobumine on juba väga raske. Loobumist raskendab tubakas sisalduv nikotiin, mis nagu narkootilised ainedki tekitab sõltuvust. See kujuneb märkamatult. Peale nikotiinisõltuvuse kujuneb tubaka tarbimisel välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab suitsetamis- harjumust. Suitsetamine on kirg - sellisest harjumusest pole lihtne lahti saada. See õnnestub suure tahtejõuga. Üle 60% suitsetajatest soovib küll vabaneda tubakaorjusest, kuid täielikult suudavad seda vaid vähesed. Haigused, mida põhjustab suitsetamine: · Kõrivähk, leukeemia, emakakaelavähk, põievähk, suuõõne-, keele-, söögitoruvähk, neeruvähk, pankrease- ja maovähk, kroonilised südame- ja veresoonkonnahaigused,
7. Kirjeldage Herzbergi teooriat lühidalt XII loeng: inimressursi juhtimine 1. Millised on inimeste kui resurssi eripärad? 2. Mis on inimressursi juhtimine? 3. Mis on personalijuhtimine? 4. Millised on personalijuhi rollid organisatsioonis? 5. Millised on personalijuhtimise osategevused? 6. Mis on strateegilise inimressursi juhtimise üldeesmärk? XIII loeng: enesejuhtimine 1. Millised on efektiivse inimese 7 harjumust Covey järgi? 2. Mis on mõju-ulatusring ja mis on huvidering 3. Joonistage Covey-Eisenhoweri ajamaatriks ja kirjeldage seda (pikk küsimus) XIV loeng: organisatsioonikäitumine: kultuur ja grupid 1. Millised on organisatsioonikultuuri avadumisvormid? 2. Millised on organisatsioonikultuuri tasandid? 3. Millised on organisatsioonikultuuri funktsioonid? 4. Milline on tugev organisatsioonikultuur? 5. Mis on grupp ja mis on meeskond? 6. Millised on grupi arenguastmed
Lühemaajalisel suitsetamisel pole sageli suitsetamise kahjulikku toimet tunda, see ilmneb pikema aja jooksul. Siis on aga inimene muutunud juba suitsust sõltuvaks ja sellest loobumine on juba väga raske. Loobumist raskendab tubakas sisalduv nikotiin, mis nagu narkootilised ainedki tekitab sõltuvust mis kujuneb märkamatult. Peale nikotiinisõltuvuse kujuneb tubaka tarbimisel välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnitab suitsetamis harjumust. (Narusk, A. http://www.ut.ee/tervis/opetajatele/uimastimoju) Vesipiip on ka suitsetamisseade. Vesipiip on ühe või mitme aruga suitsetamisseade, mille suitsu jahutatakse vees. Cyril Elgoodi väitel leiutas vesipiibu suurmogul Akbari õuearst, pärslane Abu'l-Fat Gln (surnud 1588). Samas viitab vesipiibu kasutamisele üks Ahl Srz (surnud 1535)nelikvärrs, mistõttu peab seadeldis pärinema vähemalt Tahmäsp I ajast (1524-76). Nii võib Abu'l-Fat Glnle
tee ühte ja sama, peaks nad üksteisesse võrdselt suhtuma, mitte naine ei pea olema alandlik. Lapseeast rääkides, nõustun ma autori arvamusega lapse vabadusest. Teda tõesti ei tohiks mässida kitsastesse riietesse ning takistama tal tegemast seda, milleks on ta võimeline. Siinkohal mainin ära ka selle, et inimese kasvatus algab tema sündimisega ning nõustun seisukohaga harjumustest. ,,Ainuke harjumus, mis lapsel tohib olla, on see: mitte ühtegi harjumust omandada." Tõesti usun, et see on võti lapse paremaks kohanemiseks edaspidises elus. Ei tohiks erutatult teda lohutama joosta, kui ta väikse nuuksatuse valla laseb, et harjutada teda ise oma jonniga toime tulema. Lisaks olid ka autori neli peamist kasvatuspõhimõtet igati omal kohal. Lapsel peab olema oma oskustele sobivalt vabadust, nende puudumisel tuleb teda toetada vastavalt vajadusele, tehes vahet nende tahtmisel ja loomulikul vajadusel.
teadmiste monopol ei saa olla üksikisiku käes, kuna on tekkinud palju infokanaleid, teadmised vananevad kiiresti ning algaja ja vanast õpitust kinnihoidev õpetaja teeb temast halvimal juhul kogemuste ja oskuste tasandil samasuguse võhiku nagu tema õpilasteski. Ühe võimu näitamiseks on õpetaja töös peamiseks hindamiseks ja tagasiside andmise funktsioonis. See võimaldab õpilases arendada eneseanalüüsi, kriitilise mõtlemise oskusi ning harjumust. Tundides õpetaja nõuab, et teda kuulataks ainuüksi seetõttu, et ta on õpetaja. Sellisel õpetajal ei ole oma õpilaste silmis autoriteeti ning ta püüab seda kompenseerida positsiooni ja staatuse rõhumisega. Õpetajal on võimalus luua mängureeglid dialoogis või neid asja selgitamata peale suruda, olla arvamusliider või distsiplineerija, kelle tundides on küll vaikus, aga kus õpitakse olukorda taluma ja oodatakse, millal see ometi lõpeb.
3. lasta uuel töötajal korrata eelnevalt näidatud tööoperatsioone ja selgitada tehtavat: selline teadmiste rakendamine aitab tõsta õpitu efektiivsust ja näitab, kas töötaja on omandanud vajalikud teadmised täies mahus; 4. töötaja töösoorituste kontrollimine: korrigeerida esinevad vead ja öelda, mis oli tehtud õigesti; 5. praktiseerimine väljaõppe käigus; 6. uute töösoorituste kontrollimine, et välistada väärate töövõtete kasutamise harjumust. ! Tuleks vältida kiirustamist, sest oskust teostada töid kiiresti ja ohutute töövõtetega on võimalik omandada üksnes praktikaga. Stressivabas õhkkonnas on kogemuste omandamine kiirem. 7 Kasutatud allikas: Internet 8
Ei pea kodust lahkuma, et sõpradega rääkida, selleks on olemas arvutid ja telefonid, millega saab kiirelt teisi kätte. Noortele, kui ka vanematele inimestele on loodud palju meelelahutusi, tegevusi ja tehnoloogiat. Toiduaineid kasvatatakse ise väga vähe, kõik vajalik on poest saadaval. Leidub ka muutusi, mis on halvemaks muutunud. Koduseid töid ja kohustusi on vähe, mis on teiselt poolt halb, kuna lastel ei teki enam kohusetunnet ja harjumust teha asju õigeaegselt ära, nad ei võta seda tõsiselt, kuna suuremat karistust ei järgne sellele, kui nad oma ülesandeid ei täida. Vabal ajal käiakse järjest vähem väljas, ei tehta sporti ega liiguta piisavalt, selle asemel istutakse päevade viisi arvuti taga ja mängitakse ning suheldakse sõpradega läbi interneti. Koolis õpetatakse uuel ajal põhjalikult teooriat, praktikat ei tehta enam, pole isegi kooliaeda.
Kas noored hoolivad keskkonnast või mitte on õige kentsakas küsimus. Mingisugust muud võimalust pole, kui hoolida! Sellest, kuidas me suudame oma planeediga kooskõlas elada, sõltub meie kõigi tulevik. Rohkematele inimestele peab teadvustama nende käitumise mõjust keskkonnale. Hoolimatu käitumine keskkonna suhtes on tihti tingitud lihtsalt teadmatusest. Programmid võivad küll olemas olla, aga inimeste harjumust on väga raske muuta. Euroopa on uute tarbimismustrite tutvustamisel väga õigel teel. Minagi oman Euroopa nutikale tarbijale tehtud päevikut ja nii mõnigi fakt on seal pannud mind väga mõtlema. Mõningate hinnangute järgi saab nafta 2040 aastaks otsa. Mõeldes tänasest päevast kaugemale, ei ole see aeg sugugi nii väga kaugel. Vaatame asja realistlikult, nii lapsed kui ka täiskasvanud mõtlevad väga palju enda heaolu peale. Tervisest sõltub heaolu tohutul määral
meid terve päeva vältel. Kuid peab leidma endas selle jõu nendest tunnetest vabaneda, sest muidu kannatavad ka teised kollektiivis, rääkimata tööst millesse me ei suuda süveneda nagu peaks. Oma halva tuju ja muud emotsioonid jätame koju tööl oleme rõõmsameelsed ja abivalmid. Ei ole kellelgi meeldiv vaadata nutta lahistavat juhiabi või kuulata inetuid nähvamisi, mis tulenevad töötaja halvast tujust. Samuti on lubamatu töö ajal ajada oma eraasju. Juhiabil ei tohi olla harjumust lobiseda telefoniga tööväliseid jutte. Kokkuvõtvalt võib öelda, et juhiabi olla ei olegi väga lihtne. Sellele tööle ei sobi inimene, kellel puudub enesevalitsemine, korrektne välimus, kes ei taha ennast pidevalt täiendada tööalaselt ja ka mitte- tööalaselt. Juhiabi peab olema hea stressitaluvusega. Alati peab ta suutma olla toeks ja abiks teistele. Juht ja tema vajadused on alati esikohal aga juhiabi jääb tagaplaanile
meid terve päeva vältel. Kuid peab leidma endas selle jõu nendest tunnetest vabaneda, sest muidu kannatavad ka teised kollektiivis, rääkimata tööst millesse me ei suuda süveneda nagu peaks. Oma halva tuju ja muud emotsioonid jätame koju tööl oleme rõõmsameelsed ja abivalmid. Ei ole kellelgi meeldiv vaadata nutta lahistavat juhiabi või kuulata inetuid nähvamisi, mis tulenevad töötaja halvast tujust. Samuti on lubamatu töö ajal ajada oma eraasju. Juhiabil ei tohi olla harjumust lobiseda telefoniga tööväliseid jutte. Kokkuvõtvalt võib öelda, et juhiabi olla ei olegi väga lihtne. Sellele tööle ei sobi inimene, kellel puudub enesevalitsemine, korrektne välimus, kes ei taha ennast pidevalt täiendada tööalaselt ja ka mitte- tööalaselt. Juhiabi peab olema hea stressitaluvusega. Alati peab ta suutma olla toeks ja abiks teistele. Juht ja tema vajadused on alati esikohal aga juhiabi jääb tagaplaanile
Andres tegi veel viimased külvid. Kokkuvõte tööst ligi 10 aastase rähklemise nimel. Töö on kasvanud, kuigi ligi kümne aastane rähklemine jõudu pole kasvatanud, vaid kahandanud. On kasvanud suude hulk nii toas (7 last ), kui ka laudas, nõudes aina pea- ja kõhuvarju. Pole muud kui roogi uut põldu ja puhasta uusi niite, muidu pole varsti enam toas ega laudas midagi suhu pista. Alguses tegi Andres tööd nagu mingi eesmärgiga, aga nüüd nagu harjumust või paratamatust. Kasvab põllu- ja heinasaak, peab loomi juurde muretsema, aga muretsed neid juurde, siis tekib varsti vajadus suurema saagi järele. Andresele tundub nagu oleks ta nõiaringis. Andres mõistab ligi kümne aastase rähklemise järel, et ta ei suuda kõike teha, mida Vargamäe temalt nõuab. Ta ei usu, et seda noor Andreski suudaks, aga ühte tahab ta siiski tõeks teha, et sood saaks loomakandvaks, tänini pole ta sedagi suutnud teha
Vanemad ei tohiks kainikute sõprussuhete kujunemist takistada. ( ,,Õpilase psüühika ja kodune kasvatus" I. Ebber 1982 a. lk. 52 - 53) Mina arvan, et kainikuiga on inimese arengus väga oluline periood. Just selles eas õpib laps töötama ja tegema asju mis on vajalikud, mitte ainult talle endale rahuldust pakuvad. Kainikueas õpib laps distsipliini, mis on väga oluline tulevikus. Kui seda ei teki, ei leia laps nt. tulevikus põhjust koolitöid teha, sest pole harjumust. Kainikueas on ka ülimalt oluline sõprussuhete loomine ja kooliga harjumine. Kui seda ei juhtu võib tekkida väga palju probleeme nt. mürsikueas. Kui lapsel ei teki sõpru võib ta olla koolis tõrjutud ja üksik. Näiteks võib temast saada koolivägivalla ohver. Juhul, kui laps ei kohane kainikueas kooliga võib juhtuda, et kool muutub talle nii ebameeldivaks, et hiljem hakkab ta omavoliliselt puuduma ja tundidest ,,poppi panema". Laps peab kainikueas õppima suhtlema, kui seda ei
Struktuurne töö- ja tööjõu puudus (Ida-Viru kaevurid ei saa tulla Tartusse Itsse) 2.2. Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed Aktiivsed suunatud töötuse põhjustele Passiivsed suunatud tagajärgedega võitlemisele Töökohtade loomine o Maksusoodustused (tööandjatele, et nad palkaksid töötuid; endiste vangide pealt väiksem sotsiaalmaks) o Sotsiaalsed töökohad (peamiselt selleks, et säilitada tööl käimise harjumust) Koolitused Toetused o Töökindlustushüvitis (makstakse kuni aasta) 100 päeva jooksul 50% klendripäeva tasust Peab olema töötanud 12 kuud viimase 36 kuu jooksul Max 40 päevas Viimast 3 kuud ei arvestata, arvutatakse sellele eelneva 9 kuu keskmine 101 päevast 40% kalendripäeva tasust o Töötu toetus (136,71)
on tootjate poolt teadlikult tubakatoodetesse lisatud ained, mille eesmärk on muuta toksilised tubakatooted ostjale enam maitsvamaks ja vastuvõetavamaks. Lisatakse ka aineid, mis muudavad väljahingatava suitsu värvuse puhtaks ja valgeks. Sigaretitootjad soodustavad lisandite kasutamisega sigarettide suitsetamist nende inimeste seas, keda puhta tubaka ebameeldivad omadused muidu suitsetamisest eemale peletaksid. Mida meeldivam sigaret, seda lihtsam on suitsetajal oma harjumust kinni hoida ja seda tõenäolisem on nikotiinisõltuvuse teke. Nikotiini sõltuvus on võrdväärne heroiini või kokaiini sõltuvusega. 7.Miks suitsetamisest loobuda? Eestis ei suitseta ligi 70% täiskasvanutest, igapäevaselt tarbib tubakat 21% elanikkonnast. Suitsetamine ei ole igapäevane elunorm. Me kõik sünnime tubakavabana- tubaka tarvitamine on õpitud tava. Tubakatarvitamise lõpetamine ei ole millestki heast loobumine, vaid oluline võit enda ja tubaka üle
Sotsioloog Peeter Vihma uuris Itaalia ja Eesti kanepisuitsetamise sotsiaalset kontrolli. Ta leidis, et suhtarvuliselt on kasutajaid mõlemal maal ühepalju aga uimastikäitumine erineb. Itaalias on kanep muutunud noorte jaoks niiöelda normaalseks ja selle kasutamine on noorte endi seas avalik. Eestis aga toimub see tegevus varjatult. Itaalias on noortel tekkinud kanepisuitsetamise üle sisemine kontroll, nagu alkoholigagi aga Eestis on selle teke raskendatud. Eesti noored hoiavad oma harjumust tihti salajas isegi tüdruk- või poisssõbra eest. Nii koonduvad noored Eestis gruppideks või võrgustikeks, mis meenutavad pigem subkultuure. Nende subkultuuride sees levivad arusaamad piiravad noorte vaimset silmapiiri ja tekitavad n-ö seisva vee efekti. Sellistes sõprade-kanepisuitsetajate "tiikides" võivad üsna kontrollimatult vohada vildakad arusaamad mõistlikust ja soovitavast. Ehkki uimastikasutajaid kiputakse tihti näitama ohvritena (ja
Maade kuivenduskraav, maja ehitus 6.Missuguseks kujuneb kokkuvõte tööst ligi 10 aastase rähklemise järel? Paarikümne aasta möödudes? Töö on kasvanud, kuigi ligi kümne aastane rähklemine pole jõudu kasvatanud, vaid kahandanud. Pole muud kui roogi uut põldu ja puhasta uusi niite, muidu pole varsti enam toas ega laudas midagi suhu pista. Alguses tegi Andres tööd nagu mingi eesmärgiga, aga nüüd nagu harjumust või paratamatust. Kasvab põllu- ja heinasaak, peab loomi juurde muretsema, aga muretsed neid juurde, siis tekib varsti vajadus suurema saagi järele. Andresele tundub nagu oleks ta nõiaringis. Andres mõistab ligi kümne aastase rähklemise järel, et ta ei suuda kõike teha, mida Vargamäe temalt nõuab. Ta ei usu, et seda noor Andreski suudaks, aga ühte tahab ta siiski tõeks teha, et sood saaks loomakandvaks, tänini pole ta sedagi suutnud teha.
Arvan, et näide Ask.fmist oli meelt lahutav, kuid liialt äärmuslik näide. Töös üleliigseks võib lugeda pidevat teema korrutamist, erinevate näidetega. Puudulikuks aga faktipõhisust ja selgelt välja loetavaid abinõusid, kuidas ja mida teha, et vältida oma verbaalse suhtluse ebaselget edasikandmist kuulajale. Kindlasti on mõni nipp, kuidas end paremini talitseda, välja töödatud tarkade psühholoogide poolt. Kuna mõtlematus enne rääkimist on harjumus, siis kuidagi tuleb harjumust muuta, sealt võiks käiku tuua psühholoogide nõu. Leidke retsenseeritavast tekstist 1.Sissejuhatus ,,Teiste inimestega suhtlemine on vajalik osa meie igapäevaelust ning eneseväljendamine on kõige aluseks. Juba enne tsivilisatsioonide teket, kui inimese eellastel ei olnud välja kujunenud mingisugust verbaalset keelt, oli neil tarvis omavahel suhelda. Nad ei saanud elada ilma ennast väljendamata ning kuigi neil ei olnud keelt, said nad üksteisele oma mõtteid edastada
stressi leevendamisele. Jooga abil kasvatatakse lastes elujõudu ja rõõmu. Tervisekasatust on väga laiahaardeline ala ja valdkonniti omavahel tihedalt seotud. See tähendab, et edendades ühte osa selles, avaldame mõju ka teistele. Valisin tervisliku toitumise, kehalise aktiivsuse ja emotsionaalse tervise edendamise sellepärast, et need on mulle endale aktuaalsed ja olulised teemad. Tervisliku toitumise harjumust aitab lastes kujundada vabadus ise menüü valmimise juures olla või näiteks üheskoos toidu valmistamine. Viimase tegevuse käigus arenevad ka käelised oskused. Kui laps saab näha nende viljade kasvamist, millest on tema salat valmistatud ning kannab ise nende saaduste eest hoolt, maitseb toit talle palju paremini. Tähtis on lapsevanemate kaasamine üritustesse, sest siis mõistab laps, et see mis talle õpetatakse tervisliku toidu kohta on oluline.
Käitumise muutust ei peeta vajalikuks. Lähedaste survel võib käitumine ajutiselt muutuda. Hiljem taastub endine olukord kiiresti. 2. Kaalumisfaas (ingl. k contemplation) Inimene annab aru, et probleem eksisteerib ja mõtleb lahendustele. Tegevus puudub. Pole veel muutuseks valmis. Periood võib kesta pikalt, tervist kahjustav tegevus jätkub. Ambivalentsus, pidev poolt- ja vastuargumentide kaalumine. 3. Ettevalmistusfaas (ingl. k preparation) Inimene on valmis lähiajal muutma oma harjumust, tervist ohustavat tegevust. Mõned muutused tegevuses ilmnevad, nende mõju ei saa veel hinnata. Inimene hakkab rääkima teistele oma muutuse plaanist (nt hakata vähem jooma). Selgete plaanide tegemine, kuidas muuta oma harjumust ja kuidas seda hoida. 4. Tegevusefaas (ingl. k action) Eesmärgi püstitamine ja selleni püüdlemine. Inimene muudab oma tegevust või ümbrust, et probleemist üle saada. Muutused on nähtavad, oluline on väline toetus ja tunnustus. Koostöö professionaalide ja
,,Avatud ühiskond ja selle vaenlased I" Karl Popper Tsitaadid raamatust: - ,,Kõige kõrgem põhimõte on, et mitte keegi, ei mees ega naine, ei tohi olla ilma juhita. Ka ei tohiks kellegi mõtted omandada harjumust lasta tal teha ükskõik mida tema enese algatusel; ei innukusest ega isegi mängurõõmust. Vaid sõjas ja keset rahuaega peab ta suunama pilgu juhile ja järgnema talle ustavalt. Ja isegi väikseimas asjus peaks ta alluma juhtimisele. Näiteks peaks ta üles tõusma või liikuma või pesema või rooga võtma... ainult siis, kui tal on kästud seda teha. Ühesõnaga, ta peaks õpetama oma hinge
Ta uhkus oli saanud riivata ja ta oli mornim, vaiksem, ehmunud ja kartlik. 6.Kuidas soojendasid üksteist Popi ja Huhuu külmadel talveõhtutel? Nad magasid kõrvuti, Huhuu sasis Popi pead ning Popi lakkus Huhuu käsi. 7.Kommenteeri järgmist tsitaati: „Ja ta leppis uue Isandaga. Ta oli harjunud kedagi kartma ja austama. Ta oli vana, haige ning ogar. Temale sai sellestki isandast.“ (Tuglas 1971: 259) Ta leppis uue Isandaga, sest tal polnud harjumust üksi hakkama saada, ta oli harjunud kellegi peale lootma, kedagi austama. Ta oli liiga vana ja ei jaksanud Huhuule vastu hakata, lihtsam oli temaga leppida kui uue Isandaga 8. Kuidas novell lõpeb? Mis saab Popist ja Huhuust? Maja plahvatas, tõenäoliselt oli tegu gaasiplahvatusega. Huhuu arvas et gaasiballooni näol oli tegu alkoholianumaga ja kui ta seda lahti ei saanud viskas selle kärsitusest vastu maad. Mõlemad loomad lendasid vastu seina ning maja vajus kokku. 9
jooksvast sissetulekust katmiseks liiga suured. Säästmine tähendab peale vältimatute kulude eest tasumist üle jääva raha kõrvalepanemist. Säästetud raha on võimalus, millega tasuda suuremate väljaminekute eest ja viia ellu tähtsad rahalised eesmärgid. · Eesmärgid säästmiseks inimeste säästmisharjumused ja vajadused on väga erinevad. Raha kõrvalepanek võib paljudele tähendada sissejuurdunud harjumust kulutada teenitust vähem. Samuti koguvad paljud teadlikult oma soovide ja unistuste täitmiseks, olgu nendeks siis reisimine, kodu ostmine, hea haridus lastele või täisväärtuslik pensionipõlv. Igakuise säästmisega alustades tuleb kõigepealt teha eelarve, kuhu panete kirja oma regulaarsed sissetulekud ja väljaminekud. Nii saate kindlaks teha, kui palju saate raha kõrvale panna
7000 töökohal. Rohkem kui pooltes Eesti kodudes kannatavad mittesuitsetajatest pereliikmed passiivse suitsetamise all. 6 Suitsetamise mõju ühiskonnale Miks alustavad suitsetamist? Tubaka müüjad on portreteerinud suitsetamist kui mehist maskuliinset harjumust, mis seostub tervise, õnne, vormisoleku, jõukuse, võimu ning seksuaalse eduga. Enamik inimesi hakkavad suitsetama sotsiaalsetel põhjustel ja jätkavad seda harjumusest või psühholoogilisest vajadusest. Kujunenud on välja vaimne ja füüsiline sõltuvus, mistõttu loobumine on väga raske. Miks suitsetavad noored? Iidolite eeskuju Uudishimu Madal enesehinnang või haridustase
Mängu ajal unustatakse mured ning nauditakse meeldivat seltskonda ja põnevust, mida mäng tekitab (Blaszcznski 2007:43). 4 Ekspertide hinnangul on hasartmängusõltuvus kombinatsioon hasartmängude sotsiaalsest aspektist ning dopamiini, adrenaliini ning teiste neurokeemiliste ainete hulga suurenemisest organismis. Seda kogetakse kui erutust või mõnutunnet. Hoolimata lühiajalisest mõjust on see intensiivne, meeldiv ja harjumust tekitav (Greenfield 2005:32).Sageli kaotatakse ka ajataju. Oma rolli sõltuvuse tekitamisel mängivad ka kasiino töötajad, kes pakuvad jooke, toitu ja maiustusi, et mängur ennast mugavalt tunneks ja võimalikult kaua oma aega kasiinos veedaks (Greenfield 2005:36). Sageli võidetaksegi esimeste mängude ajal, mis tekitab illusiooni ja soovi edaspidi veelgi suuremaid summasid võita. Esimesed võidud annavad algajale enesekindlust juurde, mis
Lühemaajalisel suitsetamisel pole sageli suitsetamise kahjulikku toimet tunda, see ilmneb pikema aja jooksul. Siis on aga inimene muutunud juba suitsust sõltuvaks ja sellest loobumine on juba väga raske. Loobumist raskendab tubakas sisalduv nikotiin, mis nagu narkootilised ainedki tekitab sõltuvust mis kujuneb märkamatult. Peale nikotiinisõltuvuse kujuneb tubaka tarbimisel välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab suitsetamis- harjumust. (Narusk, A. http://www.ut.ee/tervis/opetajatele/uimastimoju ) Praegu teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast. Sageli on tähtsam see, mis toimub just nüüd või käesoleval aastal. Suitsetamise vahetu
just nende noorte jaoks. Projekti nimi, mille valisin oli Sport+4All: aktiivne ja kaasav sport kõigile. 2015-2017 aastal osales Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus erivajadusega inimeste sportimisvõimalusi arendavas rahvusvahelises projektis. Selle projekti eesmärk oli ellu viia kaasavaid sporditegevusi erivajadustega inimestele, toetada nende füüsilist aktiivsust ja kujundada rohkem tervisliku eluviisi harjumust. Sportlikud tegevused olid võimalikult palju integreeritud tavakeskkonda (spordiklubi, staadion, park jms) ning tegevused seal kujunesid osalejate soovide ning vajaduste järgi. (Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, 2018) Kaasaegses ühiskonnas on hea tervise ja heaolu tagamiseks olulisteks asjaoludeks sport ja füüsiline aktiivsus, mis aitavad kaasa haigestumise ning haiguste krooniliseks muutumise ennetamisele. Sporditegevustes kaasatus on fundamentaalselt oluline sotsiaalsete ja
* Liiga vähe voorus liiga palju. * Argus voorus (vaprus) hulljulgus. * Kitsidus voorus (hellus, lahkus) priiskamine. * Voorust hakati kutsuma kuldseks keskteeks. * Vooruste eetika = areetiline eetika. * Sõltub konkreetsest olukorrast. * Tahte ajel, ei ole loomupärane (distsiplineeritud). * Inimene on potensiaalselt ambivalentne nii vooruslik kui paheline. Ei ole sündinud ei heaks ega kurjaks. * Tahte rakendamiseks vaja harjumust, selleks on vaja õppimist. * Peab kasutama enese mõistust. * Vooruslik olemine on protsess, mis kestab kogu eluaja. ,,Kui inimene on voorulik, siis on ta täiuslik." * Täiuslikkus on see, kui täidetakse seda otstarvet, milleks ta olemas on. * Inimene on loodud käituma mõistusepäraselt. * Mis on inimeseksolemise kaugeim eesmärk? * Õnn on väärtus iseenesest. * Rõhutab aktiivsust, õnne suunas tuleb tegutseda.
annaabi.ee 
