Kuhn, Feyerabend Viini ringi filosoofid pidasid teaduslikkuse kriteeriumiks verifitseeritavust. Teaduslikuks võib pidada vaid neid teooriaid, mida põhimõtteliseltki on võimalik empiiriliselt kontrollida. Selle arusaama järgi on kõik faktide põhjal üldistatud teooriad õiged. Seda kritiseeris Karl Popper, kelle nägemuses faktidest ei tulene tingimata teooria faktide põhjal tehtud järeldus võib pigem asjade seostamise harjumusele viidata. Samuti ei pruugi faktid teooriat lõplikult kinnitada. Popper pakkus teaduslikkuse kriteeriumina välja falsifikatsiooniprintsiibi, mille kohaselt teooria peab olema ümber lükatav. Teadusliku teadmise kumulatiivse kuhjumise vastu vaidles veelgi enam Thomas Kuhn, kelle arvates teadust mõjutavad nii ühiskondlik taust kui psühholoogilised tegurid. Teadlased töötavad teineteist mõjutades teatava paradigma raames, üritades
teda ümbritseva maailma tajumist.Uimastid võivad olla nii seadusega lubatud ehk legaalsed, kui ka seadusega keelatud ehk illekaalsed. Osad võivad olla kas loodusliku päritoluga (kanep) või sünteesitud (amfetamiin). Igal uimastil on oma nimi ja tavaliselt ka hulk hüüdnimesid. Paljud noored kes on hakanud tarvitama uimasteid, küsivad, et miks on need ohtlikud? Need on ohtlikud sellepärast, et esimeste proovimiste kogemusest võib saada alus harjumusele ja hiljem vajadusele, mis ajapikku muutub möödapääsematuks.Kõige populaarsemad uimastid noorteseas on kanep, tubakatooted ja alkohol. Kanep on laialt levinenud üheaastane põõsataoline taim, mis kasvab nii troopilises kui ka parasvöötmes, nii metsikult looduses, kuid ka kultuuritaimena. Kanepi lehed on sõrmjad, koosnedes tavaliselt 5-9 saagja servaga lehekesest. Kanepit suitsetatakse peamiselt kanepipuru sigaretina (joint), piibu või vesipiibu (bong) abil
suurendab aga vahelejäämis riski. Samuti kaob õpilasel ära ka õppimise oskus. Spikrite tegemine annab tallel lihtsama tee heade hinneteni - see aga omakorda raskendab eksamiteks õppimist, sest noorel pole mitte mingisugust ettekujutust tekstide mõttega lugemisest ja nendest info saamisest. Ilmselt üritab siis õppur viia ka eksamite ajal kaasa spikrit, kuid see võib talle kaasa tuua palju pahandust ja eksamitelt läbikukkumist. Samas võib spikerdamine kaasa aidata ka valetamise harjumusele, mitte ainult koolitöös vaid ka tavaelus, eriti siis, kui noor kordagi vahele ei jää. Tal tekib arvamus, et valetamine ja teiste tööst kasu saamine on normaalne ja lubatud. See võib teda aga panna valetama vanematele ja sõpradele ning teistele inimestele, mis võib jällegi tuua kaasa paksu pahandust. Mina usun, et spikerdamine on mõõdukates kogustes hea. See siiski aitab noortel asju meelde tuletada ning peretülisid ära hoida.
eesotsas helesinises frakis Robespierre, käes viljapead. Ta pidas kõne, sooritati rituaalne pahede (ateismi, ahnuse, egoismi ja uhkuse)sümboolsete kujude põletamine ja rongkäik läbi linna. Kultust tõlgendati mitmeti. Osa arvas, et tegemist on vaikse tagasipöördumisega kristluse juurde (austati siiski nn Kõrgemat Olevust), teiste meelest oli see kiriku naeruvääristamine. Jakobiinide meelest vastas see rahva vajadusele uskuda millessegi ning harjumusele osaleda tseremooniates. Vaatamata hiilgavale algusele kultus rahva hulgas siiski ei juurdunud. Jakobiinide võimult kukutamise järel lahutati kirik riigist. Prantsusmaa muutus täielikult ilmalikuks, kirik jäi välja ka riigieelarvest. Kuna Kõrgema Olevuse kultus polnud populaarsust võitnud hakkasid vaikselt oma positsioone taastame endised vaimulikud. Kuni Prantsuse revolutsiooni lõpuni katoliiklust siiski ei taastatud.
pöidlalöögiga keelte pihta löömine) improvisatsioonipala, kus muusikud lihtsalt mängisid seda, mis neile esimesena pähe kargas. See oli teistest märksa hoogsam pala. Bona oskas väga hästi publikuga suhelda,see oli üks osa showst ilma milleta oleks jäänud kontsert pisut tuimaks.Nimelt ta rääkis eesti keeles, tegi mõningaid nalju , naeratas rõõmsalt koguaeg ning isegi vihjas avameelselt enda kanepi suitsetamise harjumusele. Ta isegi suutis publiku üht viisijuppi laulma panna ning seda lausa nii teha, et naised ja mehed laulavad eraldi . See ei kestnud korraks vaid päris mitu minutit. Mehed nii tugevat häält ei suutnud teha ning niimoodi kõlaski keskeas naiste lauluhääl valjult üle Nokia Kontserdimaja. Kontserdi ülesehitus oli suurepärane ja võin eeldada ,et publiku seas ei olnud ühtegi inimest kes ei oleks kontserdisse süvenenud
paarkümmend aastat tagasi. Uhkusega oleme säilitanud oma riigi sümbolid, rahvuse, kombed, kultuuri, iseseisvuse, isikupära ja mis kõige tähtsam- keele. Eesti keel on Eesti uhkus, mida kõnelevad emakeelena vaid umbes 1,1 miljonit inimest. Nemad kannavad seda edasi kui Eesti kultuuripärandit ega lase sel kui ühel maailma keerukaimate ja kauneimate keelte sekka kuuluval keelel välja surra. Eestlastel on eripärane kultuur. Sageli kutsutakse meid maarahvaks tänu harjumusele teha kõike ise- harida põldu, kasvatada kartulit, käia metsas marjul ja seenel. Loodus ja rohelus on meie jaoks tähtsad. Samuti on meil välja kujunenud oma folkloor ning rahvatants kandub edasi põlvest-põlve olles populaarne ka tänapäeval. Lisaks on märkimisväärsed ka meie laulu-ja tantsupeod ning muud suurejoonelised üritused ja festivalid. Omamoodi kultuurikandjaks on Tallinna vanalinn, mis on tänini säilitanud oma keskaegse ilme. Tallinn, Eesti pealinn, on
aastapäeva. Varajases vabariigis koosnes leegion segamini ratsaväest ja kergejalaväest, Mariuse reformide käigus aga kaotati kodanike ratsavägi ja kergejalavägi, jättes leegioni homogeenseks raskejalaväeks. Lahingusse mindi plaanipäraselt ja kaalutletult, hinnati distsipliini ja võimet koos tegutseda, mitte isikliku hulljulgust. Roomlaste lahingukord nägi ette süstemaatiliste torgete rakendamist, vastupidiselt barbarite harjumusele metsikult relvaga ringi vehkida. Vastastele läheneti kindlal sammul kilbi müürina. Umbes 15 meetrit enne vägede kokkupõrget ahistati vaenlaseid viskeodadega ning seejärel tormati vastastele karjudes peale. Kaitsetaktikatest oli tavaline testudo. Leegionärid tõmbusid kokku ruudu kujuliseks moodustiseks ja tõstsid kilbid müürina endi ümber ja katusena pea kohale. Distsipliini säilitati range sisekorra ja jõhkrate karistustega. Üleastumisi karistati peksmise,
Usuti, et kunst peaks olema osa igapäevaelust, niiet kunstnikelt oodati tegutsemist kõikvõimalikel aladel arhitektuurist kuni mööblidisainini. Tuues ilu ja harmoonia igapäevaellu taheti muuta maailm paremaks ja ilusamaks. Seda lähenemist on kasutatud maalikunstis, arhitektuuris, mööblidisainis, graafilises disainis, ehtekunstis, keraamikas, mettallitöötluses, tekstiilis ja skulptuuris. Kunstiteosteks tehti ka reklaampostereid. See lähenemine oli teravaks kontrastiks vanale harjumusele jagada kunst rangetesse kategooriatesse (nagu kujutav kunst ja tarbekunst). Iseloomulikud jooned Kontrastiks 19. sajandi akadeemilisele kunstile kasutati art nouveau`s palju lille- ja taimemotiive, aga ka tugevalt stiliseeritud voogavaid kurvjaid vorme. Prantsusmaal anti uuele kunstile hüüdnimeks "nuudlistiil" ("le style nouilles"), seda tänu lüüpilistele tasapinnalistele dekoratiivsetele mustritele, mida kasutati kõigis kunstiliikides
enamikule meist saanud see harjumuseks, millest me ei oska vabaneda. Juba hulk aastaid on arstid meid hoiatanud, et stress on tervisele kahjulik. Pidev stressisolek võib põhjustada suuri probleeme nagu vähk, kõrge vererõhk või südame pärgarterite haigused. Kõike halba, mida me stressist teame, kuid on ikkagi raske sellest vabaneda ja õppida lihtsalt lõõgastuma. Põhjus võib olla sellest, et me ei osuta oma stressireaktsioonidele samasugust tähelepanu kui mõnele teisele harjumusele. Sellepärast ongi muutunud stress millekski, mida me aktsepteerime ja oleme õppinud sellega nii elama kui ka surema. Väga hea oleks teada, kuidas sellest vabaneda, kuidas leida lahendus, aidata ennast ja sõpru. Mida me peaks tegema, et vabaneda stressiharjumusest ja et meie elukvaliteet muutuks paremaks? Esiteks tuleb õppida tundma stressi olemust ja siis tutvuda omaenda stressi sümptomitega.
ükskõik milline tänapäeva meditsiiniline tuntud haigus. Vaatamata sellele, kas me endale sellest aru anname või mitte, on enamikule meist saanud see harjumuseks, millest me ei oska vabaneda. Pidev stressisolek võib põhjustada suuri probleeme nagu vähk, kõrge vererõhk või südame haigused. On raske vabaneda sisseharjunud stressist ja õppida lihtsalt lõõgastuma. Põhjus võib olla selles, et me ei osuta oma stressireaktsioonidele samasugust tähelepanu kui mõnele teisele harjumusele. Sellepärast ongi muutunud stress millekski, mida me aktsepteerime ja oleme õppinud sellega nii elama kui ka surema. Kuidas on aga võimalik stressiharjumusest vabaneda? Esiteks tuleb õppida tundma stressi olemust ja siis tutvuda stressi sümptomitega. 3 STRESS Mis on stress? Stressi termini võttis 1926. aastal kasutusele Kanada teadlane Hans Selye
Sotsiaalseid norme liigitatakse: Moraali normid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglite tunnustatud kõlblus põhimõtted. Korporatiivsed normid – käitumis reeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks, suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtlemisel teiste organisatsioonidega. Tavad – harjumusele põhinev käitumisreegel. Tema olemus on lähedane moraali normidele. Tavade hulka kandakse sageli ka traditsioonid. Religioossed normid – usu organisatsiooni poolt kehtestatud reeglid nii inimeste kui ka usu organisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Kombestiku ehk välise kultuuri normid – viisakus reeglid (nt inimese väline käitumine).
Pidev stressisolek võib põhjustada suuri probleeme nagu vähk, kõrge vererõhk või südame pärgarterite haigused. Uurimused on tõestanud, et stress võib olla ühe üheks tähtsamaks teguriks, mis kiirendab HIV-viiruse kandja haigestumist AIDS-i. Kõike halba, mida me stressist teame, kuid on ikkagi raske sellest vabaneda ja õppida lihtsalt lõõgastuma. Põhjus võib olla sellest, et me ei osuta oma stressireaktsioonidele samasugust tähelepanu kui mõnele teisele harjumusele. Sellepärast ongi muutunud stress millekski, mida me aktsepteerime ja oleme õppinud sellega nii elama kui ka surema. Aga kuidas on võimalik stressiharjumusest vabaneda nii, et elu kvaliteet läheks paremaks? Esiteks tuleb õppida tundma stressi olemust ja siis tutvuda omaenda stressi sümptomitega. Mis on stress ? Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja
Uimastite mõjul võib inimese käitumine muutuda ettearvamatuks; Igal uimastil on kõrvalmõjud, sageli kahjulikud ja pöördumatud. Uimastite proovimine ei pruugi alati endaga kahjulikke tagajärgi kaasa tuua, kuid ohtlikud on nad sellegipoolest. Esimeste proovimiste kogemusest võib saada alus harjumusele ja hiljem vajadusele, mis vähehaaval muutub möödapääsmatuks. Rohkem kui pooled Eesti süstivatest uimastisõltlastest alustasid uimastite tarvitamist mingil muul viisil kui süstimine (selle kohta rohkem infot siit) – seega ei saa tegelikult kunagi kindel olla, millega lihtsalt uudishimust katsetamine lõppeda võib. Uimastite tarvitamine võib kergesti muutuda kuritarvitamiseks, kahjustada tõsiselt tervist ja mõjutada kogu edaspidist elu
(case) kirjeldamine, isiksusepsühholoogia eesmärk nomoteetiline - grupi kirjeldamine C personaalsed dispositsioonid on erineva osakaaluga isiksuses kardinaalne dispositsioon (cardinal disposition) kogu käitumise allutamine tsentraalne dispositsion (central disposition) isiksust kõige enam iseloomustavad is.jooned mitte enam kui 5-10 dispositsiooni sekundaarne dispositsioon (secondary disposition) spetsiifilised situatsioonile, sarnane harjumusele, kuid üldisem, sisaldab eelistusi V. Isiksuse areng (process of becoming) integreeriv alge - mina ego, hing proprium (proprium) - kõik isiksuse aspektid, mis teevad ta unikaalseks, eneseteadvus (self-awareness) ja tema funktsioonid (propriate functions) · keha-mina (bodily self) - 1 eluaastaks (oma keha) · mina-identiteet (self-identity) - 2 eluaastaks (keel, samasus) · enesehinnang (self-esteem) - 3 eluaastaks (uhkus, negativism, sõltumatuse otsimine
Ta ei lisa midagi kogemuse sisule. Ta ei muuda midagi tõelisuses endas; ta on midagi, mis juhtub lisaks, inertne, staatiline, pelk peegeldus. Tõde ei ole olemas, ta kehtib või on maksev, ta kuulub teise mõõtmesse kui faktid või faktisuhted, lühidalt, kuulub epistemoloogilisse mõõtmesse ning selle kõlava sõnaga lõpetab ratsionalism arutelu. Seega, nii nagu pragmatism vaatab tuleviku suunas, vaatab ratsionalism taas kord tagasi möödunud igaviku suunas. Oma sissejuurdunud harjumusele truuna pöördub ratsionalism "põhimõtete" juurde ja arvab, et kui mõnele abstraktsioonile on kunagi nimi antud, on meil olemas vastuvaidlematu lahendus. Selle vaadete radikaalse erinevuse tohutu kaalukus elu puudutavate tagajärgede osas ilmneb alles mu hilisemates loengutes. Vahepeal tahaksin aga lõpetada käesoleva loengu, näidates, et ratsionalismi ülevus ei päästa seda rumalusest.
(case) kirjeldamine, isiksusepsühholoogia eesmärk nomoteetiline - grupi kirjeldamine C personaalsed dispositsioonid on erineva osakaaluga isiksuses kardinaalne dispositsioon (cardinal disposition) kogu käitumise allutamine tsentraalne dispositsion (central disposition) isiksust kõige enam iseloomustavad is.jooned mitte enam kui 5-10 dispositsiooni sekundaarne dispositsioon (secondary disposition) spetsiifilised situatsioonile, sarnane harjumusele, kuid üldisem, sisaldab eelistusi V. Isiksuse areng (process of becoming) integreeriv alge - mina ego, hing proprium (proprium) - kõik isiksuse aspektid, mis teevad ta unikaalseks, eneseteadvus (self-awareness) ja tema funktsioonid (propriate functions) · keha-mina (bodily self) - 1 eluaastaks (oma keha) · mina-identiteet (self-identity) - 2 eluaastaks (keel, samasus) · enesehinnang (self-esteem) - 3 eluaastaks (uhkus, negativism, sõltumatuse otsimine
Nõnda ka ühe ja sellesama ristimise läbi head katoliiklased päästetakse ning halvad katoliiklased ja ketserid hukkuvad"? V: Augustinus 10. Kellele on usk Jumalasse antud Augustinuse arvates? V: ainult väljavalituile, kellele Jumal on tahtud seda kinkida 11. Millises teoses kirjutab Augustinus: "Vaenlane valitses mu tahet ning oli teinud sellest ahela minu sidumiseks. Himu oli võrsunud rikutud tahtest, harjumus oli siginenud himudele järeleandmisest, ning paratamatus oli harjumusele mitte vastupanemise tagajärg."? V: "Pihtimused" 12. Mida on Augustinus aja kohta öelnud oma "Pihtimustes"? V: "Ajad on meie teadvuses, ja mujal ma neid ei näe" 13. Mida vastas Augustinus küsimusele: ,,Miks lõi Jumal maailma just sellel suvalisel ajahetkel?" V: ,,Aga sellel hetkel lõi ta ka aja" 14. Kes sõid ära Augustinuse noorpõlves ära varastatud pirnid, mida ta üles tunnistab oma teoses ,,Pihtimused"? V: sead 15
Sotsiaalseid norme liigitatakse: Moraali normid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglite tunnustatud kõlblus põhimõtted. Korporatiivsed normid – käitumis reeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks, suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtlemisel teiste organisatsioonidega. Tavad – harjumusele põhinev käitumisreegel. Tema olemus on lähedane moraali normidele. Tavade hulka kandakse sageli ka traditsioonid. Religioossed normid – usu organisatsiooni poolt kehtestatud reeglid nii inimeste kui ka usu organisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Kombestiku ehk välise kultuuri normid – viisakus reeglid (nt inimese väline käitumine). 5
Hemorroidide ja anorektiliste probleemide korral. Sooleparasiite väljutamiseks , rasedad. Lahtistid ei ole soovitatavad lastele enne kui pole proovitud dieetravi. Kõrvaltoimed: - jämesoole põletikunähudkõhuvalu, soolespasmid, diarröa, limaskest on põletikuline, tekivad muutused jämesoole lihaskoes jämesoole atoonia - päraku ärritusnähud - sõltuvus – halvale harjumusele andumine, eriti naistel, psühholoogiline sõltuvus, soov olla “puhastatud” - hüpokaleemia+ Na ja H2O liigne kaotus - toitainete imendumishäired, kui kasutatakse tugevatoimelisi lahtisteid, eriti puudutab see süsivesikute, rasvade, rasvlahustuvate vitamiinide, Ca+2 ja Fe+2/+3 imendumist - proteiinide kasvav kadu soolestikus kõikide lahtistite kasutamisel - katarraalsest jämesoolest tingitud uuringud
4. Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid? Moraali normid mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglite tunnustatud kõlblus põhimõtted. Korporatiivsed normid käitumis reeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks, suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtlemisel teiste organisatsioonidega. Tavad harjumusele põhinev käitumisreegel. Tema olemus on lähedane moraali normidele. Tavade hulka kandakse sageli ka traditsioonid. Religioossed normid usu organisatsiooni poolt kehtestatud reeglid nii inimeste kui ka usu organisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Kombestiku ehk välise kultuuri normid viisakus reeglid (nt inimese väline käitumine). 5
käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega - kõlblus (moraal)-tuleb meie seest/ kuidas minu jaoks on eetiline?; Moraali normid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglite tunnustatud kõlblus põhimõtted - tava- norm/kombed, aga tava ei muuda õigust. Tuleb ühiskonnast- Kuidas organisatsioonis on kombeks., aga ei ole kirjalikult fikseeritud; Tavad – harjumusele põhinev käitumisreegel. Tema olemus on lähedane moraali normidele. Tavade hulka kantakse sageli ka traditsioonid. - õigus- kirja pandud normid, mis reguleerivad kuidas end käituda, mis olukorras Kõik 3 on omavahel seotud! Õiguse mõiste määratlus Õiguse mõiste on- riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või käitumiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega; Õigus on
Varase keisririigi perioodi lõpul anti keisri määrusega kodakondsus kõigile riigi vabadele elanikele. Ühes sellega kadusid kodaniku staatuse viimased eelised ja kodakondsuse mõiste kaotas Rooma riigis sisulise tähenduse. 2.Vorrelda tüüpilist Kreeka ja Rooma sojavaetaktikat(lahingukorda).Millised olid Rooma taktika eelised? Roomlaste lahingukord nägi ette süstemaatiliste torgete rakendamist, vastupidiselt barbarite harjumusele metsikult relvaga ringi vehkida. Vastastele läheneti kindlal sammul kilbi müürina. Umbes 15 meetrit enne vägede kokkupõrget ahistati vaenlaseid viskeodadega ning seejärel tormati vastastele karjudes peale. Rooma sõjavägi oli palju suurem Kreeka omast. rooma sõjaväes kasutati hulgaliselt tehnikat katapuldi, müürilõhkujad, piiramistornid, kivi- ja nooleheitemasinad. 3.Millest olid tingitud ida- ja laaneprovintside erinevused?
Varase keisririigi perioodi lõpul anti keisri määrusega kodakondsus kõigile riigi vabadele elanikele. Ühes sellega kadusid kodaniku staatuse viimased eelised ja kodakondsuse mõiste kaotas Rooma riigis sisulise tähenduse. 2.Vorrelda tüüpilist Kreeka ja Rooma sojavaetaktikat(lahingukorda).Millised olid Rooma taktika eelised? Roomlaste lahingukord nägi ette süstemaatiliste torgete rakendamist, vastupidiselt barbarite harjumusele metsikult relvaga ringi vehkida. Vastastele läheneti kindlal sammul kilbi müürina. Umbes 15 meetrit enne vägede kokkupõrget ahistati vaenlaseid viskeodadega ning seejärel tormati vastastele karjudes peale. Rooma sõjavägi oli palju suurem Kreeka omast. rooma sõjaväes kasutati hulgaliselt tehnikat katapuldi, müürilõhkujad, piiramistornid, kivi- ja nooleheitemasinad. 3.Millest olid tingitud ida- ja laaneprovintside erinevused?
Sotsiaalseid norme liigitatakse: · Moraali normid mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglite tunnustatud kõlblus põhimõtted. · Korporatiivsed normid käitumis reeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks, suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtlemisel teiste organisatsioonidega. · Tavad harjumusele põhinev käitumisreegel. Tema olemus on lähedane moraali normidele. Tavade hulka kandakse sageli ka traditsioonid. · Religioossed normid usu organisatsiooni poolt kehtestatud reeglid nii inimeste kui ka usu organisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. · Kombestiku ehk välise kultuuri normid viisakus reeglid (nt inimese väline käitumine).
24. Milline on baroki peamine kunstiliik? Tooge näiteid. Arhitektuur. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Santa Susanna kirik, San Carlo kirik, Lorenzo Bernini - Rooma Püha Peetri kirik. 25. Milline on Cassiodoruse teene antiikkirjanduse meieni jõudmisel? Cassiodorus (~485 - ~585) rajas Vivariumi kloostri, kus mungad kopeerisid antiikaja käsikirju. Tänu temale on neid käsikirju säilinud, ta aitas koopiate tegemist süstematiseerida. Lisaks distsipliiniga seotud harjumusele hakati käsikirjade kopeerimise puhul tähtsustama ka ajaloolist aspekti ning ajaloo säilitamist. 26. Millised muudatused toimusid kujutavas kunstis hilisantiikajal? Hilisantiigi kujutav kunst muutus varasema idealiseeritud realismiga võrreldes ikoonilisemaks, varem ikooni kunstis ei kasutatud. Keha ilu ja liikumist ei rõhutatud enam, teosed olid lihtsustatud, naiivsemad ja robustsemad, tõstes välimuse asemel esile vaimsuse.
B. Mandeville : nõustub Hobbesiga, et omahuvi on kõigi inimsuhete (sh sõpruse ja poliitika) aluseks ja, et riik on kunstlik ja põhineb hirmul. Ka ühiskonna aluseks on omahuvi. Valgustus 18. sajand vastus Hobbesile ja Mandeville'le Inimese loomupärane sotsiaalsus Nad tunnevad naudingut seltskonnast, harmoonia, hoolitsemine teiste eest. Soti valgustus (D. Hume, A. Smith, A. Ferguson) Sõprus on privaatsfääris, ent seda tugevam. Poliitika toetub nii omakasule kui ka usaldusele, harjumusele. Kokkuvõte Sõprus ja armastus hoiakud ja suhted, mida võib käsitleda ja kui hüvesid Sõprus ja armastus on esmajoones suunatud teistele.... 7.loeng Riik ja suveräänsus. Moodsa riigimõiste kujunemine. Tänapäeva maailm on ära jaotatud suveräänsete riikide vahel. Võime rääkida riiklikust struktuurist kui riigis kellelegi kuulub teatud võim ülejäänud isikute üle selle riigi piirides. Suveräänsuse 2 dimensiooni : Sisemine legitiimse võimukasutuse monopol.
iseendaga st viia ta üle tähelepanu äärealadele ning tähelepanu kese vabastada reaalsele välisele suhtluspartnerile. Sel puhul inimene võtab partneri üldistatud rolli, püüab alateadlikult asuda kellegi teise kohale, ükskõik kes ka ei oleks tema reaalne partner. Kõiges selles realiseerub häälestatus välisele kommunikatsioonile. Võime üle võtta partneri üldistatud roll osutab meis pesitsevale lapsepõlvest pärit harjumusele rolli vahetuseks. Roll see on funktsionaalne üksus inimeste kommunikatsiooni protsessis, olgu ta siis kas väliskommunikatsioon (kommunikatiivne akt) või siis sisemine (mõtlemine, teadvus). II faasile on omane, et partnerid võtavad omaks teineteise aktuaalsed rollid. Teiste sõnadega öeldes kujutavad ette partnerit, tajuvad suuremal või väiksemal määral tema sotsiaalset rolli antud momendil, tema rolli grupis, tema suhtumist vestluskaaslasesse,
Teine viis kultuuri vaadata, on rõhutada, kuidas see kujundab inimeste maailmatunnetust ja muudab nende eneseväljendust. Kultuuri võti peitub inimestes arenenud võimes kasutada sümboleid - häälitsused, keel, näoilmed, zestid. 3.3. Mida väidab Sapiri-Wolfi hüpotees? Inimesed ei ela ainult objektiivses maailmas..., vaid on suuresti selles ühiskonnas valitsevaks väljendusvahendiks saanud keele meelevallas. Reaalne maailm on suures osas alateadlikult üles ehitatud grupi keelelistele harjumusele. Maailmad, milles erinevad ühiskonnad elavad, pole mitte eri siltidega varustatud samad maailmad, vaid eraldiseisvad maailmad. 3.4. Kirjelda palun kultuuri arengut lihtsalt keerulisele, tuues välja kultuuri- ja nendega haakuvate ühiskonnatüüpide omapärad. Kultuure võib reastada vastavalt eri elementide (tehnoloogia, teadmised, mateiaalse kultuuri tase ning sotisaalse struktuuri keerukus) arenguastmele alates lihtsaimast ja lõpetades kõige keerulisemaga.
teenima talle pandud eesmärke. Selle asemel, et Eesti heal järjel olev põllumajandus omast jõust edasi areneks, otsustati, et tuleb üle minna kolhoosikorrale. Algus oli raske ja paljudele inimestele ootamatu ning harjumatu. Kõigest oli puudu. Kellel vähe midagi oli, pidi ühiseks hüvanguks viimsegi hinge tagant ära andma. Töötati lihtsalt töötegemise vajadusest, oma töö eest tasu saamata. Ellu jäädi tänu maa armastusele ja harjumusele mitte alla anda. Raskeim oli, et ega töösse väga süveneda lastudki, maaelu juhtis partei. Ometi saadi hakkama ja aasta aastalt areneti tõusu suunas. Kolhoose tekkis juurde, neid 1 oli palju ja omavaheline konkurents viis maaelu edasi. Palju võis näha kokkuvõtvaid tabeleid, kus võrreldi piimasaaduste ja liha tootmist ning teraviljakasvatust. Kahjuks toimus nii mõndagi kampaania korras. Ajaleheuudistes oli palju juttu maisist, sest
et A on B põhjuseks? Põhjuslikkuse mõiste: kui A, siis paratamatult B (ilma kogemusele toetumata). Mis on probleem Hume’i kaudu? Ontoloogiline dimensioon: nähtused, põhjuslikkuse probleem? Kant rakendas aprioorset nähtuste puhul. Hume püstitab küsimuse, kas metafüüsikal on õigus rakendada aprioorset lähenemist nähtustele jne – õigustatuse küsimus. Hume oli empirist – kogemusele toetuv. Miks rakendada põhjuslikkust kogemusele? Hume arvas, et ei. Toimimisviis toetub teatud harjumusele. Harjumus on psühholoogiline tasand – kujutlusvõime, harjumus. Hume – aprioorseid teadmisi pole olemas, siis metafüüsika jutt aprioorsetest mõistetest on jama. Metafüüsika nimetab aprioorseks seda, mis on psühholoogiliselt väljakujunennud harjumus ja seda saab empriiik tunnistada. Harjumus on siin aga subjektiivne paratamatus. Tähtis on siin õigustatause küsimus(Hume). Hume’i panus oli positsioon, mitte järeldus ja tulemus
isiksusepsühholoogia eesmärk. Nomoteetiline – grupi kirjeldamine. Personaalsed dispositsioonid on erineva osakaaluga isiksuses. Kardinaalne dispositsioon – kogu käitumise allutamine. Tsentraalne dispositsioon – isiksusest kõige enam iseloomustavad iseloomujooned. Mitte enam kui 5-10dispositsiooni. Sekundaarne dispositsioon – spetsiifilised situatsioonile, sarnane harjumusele, üldisem, sisaldab eelistusi. ISIKSUSE ARENG (PROCESS OF BECOMING): Integreeriv alge – mina, ego, hing. Propium – kõik isiksuse aspektid, mis teevad ta unikaalseks. Eneseteadvus ja tema funktsioonid (propriate functions). Keha-mina (bodily self) – 1.eluaastaks (oma keha). Mina-identiteet (self-identity) – 2.eluaastaks (keel, samasus). enesehinnang (self-esteem) - 3 eluaastaks (uhkus, negativism, sõltumatuse otsimine
Vaadeldes samasse kümnendisse kuuluvaid ja sama majanduslikku taset esindavaid üürielamuid näiteks Tallinnas ja Tartus, ei ole erinevused vaid detailides. Tihti hõlmavad need tervet elufilosoofiat, abiruumide olemasolu ja paigutust, aia- ja hoovikasutust. Karlovas on säilinud küllalt ka huvitavaid kõrvalhooneid. Ühelt poolt selgelt taluarhitektuurist lähtuvad palkhooned, mille konstruktsioon ja kujundus viitavad üheselt omaniku talupoeglikele juurtele ning harjumusele teha nii nagu alati, sõltumata keskkonna muutumisest. Teisalt aga Tartule omased kahekorruselised kuurid. Karlova kulges läbi nõukogude perioodi suhteliselt valutult – kui välja arvata mõned kohatult kogukad korterelamud Tähe tänava ääres ja valutult konteksti sulanduvad eramud, on siinne tänavamiljöö üsna puutumatu. Hinnata tuleb ka arhailisi munakivisillutisega tänavaid. 1.3.4 Tallinn Tallinnas on puidust korterelamute pärand hoopis üheülbalisem, ulatudes ometi
annaabi.ee 
