MARIA THERESA Greetel Kala Maria Theresa Walburga Amalia Christina (13. mai 1717 - 29. november 1780) oli ainuke naissoost valitseja Habsburgide ülemvõimu ajal. Ta oli Austria, Ungari, Böömimaa, Mantova, Milaano, Lodomeria, Calcia, Austria madalmaade ja Parma valitseja. Tänu oma abielule oli ta Lorraine hertsoginna, Toscana suurvürstinna ja püha Rooma imperaator. Ta alustas oma nelikümmend aastat kestnud valitsemist siis kui ta isa, imperaator Charles VI suri oktoobris 1740. Charles VI sillutas teed tema ühinemiskirjale Pragmaatilise sanktsiooniga 1713, kui Habsburgide maad olid
rohkem kasutama pitsi, üsnagi varsti töötati ka välja viis kuidas punuda pitsi kanga sisse. Suuremal osal valminud pitsil olid erinevate tuntud lillede motiivid. Kuna pitsi kasutati palju läks see mõnele riigile väga kalliks ja see tõttu otsustas näiteks Prantsusmaal rajada endale ise pitsi vabrik, lihtsalt selleks et vähendada Itaaliasse minevate rahade summat. Vastavalt Dr. Wolf D. Fuhrig-i sõnadele ,, 17-nda sajandi teiseks pooleks oli Sileesiast saanud oluline majanduslik sammas Habsburgide monarhias, suuresti oma tekstiili tööstuse tugevusele." VALGUSAJASTU 18-ndal sajandil hakati vahet tegema õukonna kleitidel, ametlikel riietel, alus riietel ja igapäevastel kleitidel. Mida rohkem aastakümned edenesid seda vähem korraldati balle kuhu oli vaja kohale ilmuda niiöelda ,,täielikes kleitides", ning sajandi lõpuks ei korraldatud enam ühtegi sellist pidu. Täielikud kleidid jäid siiski pidama Prantsusmaa õukonda kus naiste kleite
Sõjategevuses toimus peaasjalikult Saksamaal ja kujunes ühel kõige jõhkramaks ja laastavamaks sõjaks Euroopa ajaloos. Usulised vastuolud olid määravamad sõja algupoolel, pikkamööda muutus järjest tähtsamaks võitlus poliitilise ülemvõimu pärast Euroopas. Selle üleeuroopalises suursõjas toetasid nii protestantlikud Põhjamaad kui ka katoliiklik Prantsusmaa Põhja-Saksa protestante, et võidelda Saksa Rooma keisrivõimu kõikehõlmavate pretensioonide ja Habsburgide vastu. Sõjad 1618-23 Tsehhi sõda puhkes Prahas protestantide mässuga katoliikliku Saksa- Rooma keisri, Ferdinand II Habsburgi vastu. Kuna protestandid said lüüa, ühinesid Habsburgide vastased nende toetuseks. 1623-29 Taani sõda. Taani kuninga Christian IV asumisega protestantide etteotsa muutus sõda üleeuroopaliseks küsimus ülemvõimust Läänemere lõunarannikul. Keisri väed,
· Hispaaniale kuulus ka Lõuna-Itaalia, Sitsiilia ja hiigelvaldused Ameerikas. · Hispaaniast sai XVI sajandil Euroopa võimsaim suurriik. Kesk-Euroopa · Erinevalt Lääne-Euroopast jäi varauusaja lõpuni poliitiliselt killustatuks. Saksa Rahva Püha Rooma riik · Hõlmas suurema osa Kesk-Euroopast · Mitmesaja väikeriigi ühendus · Keisril vaid sümboolne roll · Keisri valisid seitse mõjukaimat kuurvürsti · 1438. aastast keisritroon Habsburgide suguvõsa käes · Keisrivõim toetus Habsburgide pärusvaldustele (Austria) · Maximilian I (1493-1519) Üritas tulutult keisrivõimu reformidega tugevdada Liitis abielu kaudu Habsburgide valdustega Madalmaad. Tagas oma järglaste kaudu Hispaania, Tsehhi ja Ungari trooni · Karl V (1519-1556) · Habsburgide võimu tipp: "Minu valdustes ei lähe päike iial looja". · Pettus võimus ja 1556 loobus troonist (esimene juhus ajaloos).
Austria impeerium M. Theresia suutis tsentraliseerida Austria valduste valitsemist. 18. sajandi jooksul sai Austriast paljurahvuseline suurriik. Naisterahvana ei saanud M. Theresia Saksa Rooma keisririigi trooni, kuid jätkas Habsburgide põhivalduste valitsemist. Austria sisuliselt eraldus Saksa Keisririigist ja ei olnud enam juhtiv jõud Saksamaal. MARIA THERESIA (1740-1780) Maria Theresia oli Elisabeth Christine ja Carlos VI tütar. Oma iseloomust ja välimusest oli ta palju pärinud emalt: kindel, vaimukas, aus. Vanematel ei olnud meessoost pärijat, kuigi lootus teda saada püsis viimase hetkeni. Seetõttu ei valmistatud M.Theresiat ka riigijuhi rolliks ette ja koos oma õdedega sai ta hädapärase hariduse
Pindala on 83 858 km2. Riigikeel on saksa keel. Austria riigikaart Austria lipp 2 Austria ajalugu Austria on olnud Rooma riigi, hunnide, langobardide, idagootide, baiovaaride ja Frangi riigi võimu all. Iseseivaks sai Austria Babenbergide dünastia valitsejate all 10. sajandil. Babenbergide dünastia oli Austrias võimul kuni 13. sajandini, mil valitsema hakkas Habsburgide dünastia. Habsburgid jõudsid kõige kaalukamate saksa feodaalperekondade sekka 14. sajandi esimesel poolel ning järgnevatel sajanditel said Euroopa ühe tugevaima maa valitsejateks. See edukäik oli tingitud peamiselt kaugelenägelikust dünastilisest poliitikast ja tulusatest abieludest. Strateegilised abielupartiid andsid nende võimusesse maad kaugel väljaspool kodust Austriat ja Steiermarki, nagu Tirool, Flandria, Madalmaad, Tsehhimaa, Ungari
Sõda Daatum Osapooled Põhjus Tulemus 30. 1618-1648 Habsburgide Usulised Sõda lõppes Vestfaali rahuga.*Püha aastane dünastia ja erimeelsused-Rooma Saksa-Rooma keiser kaotas nii sõda katoliiklik katoliku kiriku ja territooriumi ja ka oma liiga, böömi, protestantide vahel, võimu.*Saksa vürstide võim taani, rootsi ja kalvinistidel puudus suurenes.*Usulised piirid jäid
pärast kogu Euroopas. Pikaleveninud sõda ei toonud erilist edu kummalegi poolel, kuid võitjateks võib siiski lugeda protestante.. Hukkus palju inimesi ja laostati maid. 1555. aastal sõlmiti usurahu Augsburgis. See seisnes sellest, et iga väikse riigi valitseja määras oma alamate usu. Nii jaguneski Saksamaa killustatus katoliiklikuks ja protestantlikuks. 1618. aastal suurenesid Böömimaal pinged katoliiklaste ja protestantide ning Habsburgide ja teiste kuningakodade vahel. Sõja ajendiks saigi Praha kuningalossis toimunud tüli, kus mõningad protestantidest böömi ülikud viskasid kindluse aknast välja katoliiklastest Habsburgide esindajad. Seda vahejuhtumit tuntakse Praha defenstratsiooni nime all. Inglismaa ja Holland maksid Taanile suur summasi, et ta astuks sõtta. 1625. aastal astus Taani sõtta. Ent keisriväed said peagi taanlastest jagu ning nad vallutasid Põhja Saksamaa
võimu ja taotlesid õiguste laiendamist, Vaimulikud said abielluda ja pidada jutlusi rahvakeeles, talurahvas said nõuda tagasi kunagiste kogukonnamaade ühiskasutamise õigust. Mida tegi katolik kirik refor. Vastu võitlemiseks? 1Vallandas vastureformatsiooni, 2Inkvisitsiooni tugevnemine, seadis eesmärgiks protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimise ning teisitimõtlejate hävitamise, 3katoliku kiriku sisene uuendusliikumine. Itaalia sõjad Habsburgide ja prantsuse kuningate vahel 1494-1559 Põhjendused: 1itaalia oli lõhenenud ja kuna ta oli jõukas siis ta pakkus huvi teistele riigi valitsejatele 2Habsburgid, püüdsid piirata Prantusmaa tugevnemist aga tahtsid võimu laiendada Itaalias Tulemused: 1itaalia sai kannatada, rooma oli rüüstatud ja riigi poliitiline ja majanduslik mõju kahanes veelgi 2Habsburgid säilitasid valdused Lõunas ja said juurde nata Põhja (Itaalias) 3sõjad kiirendasid kultuurimõjude levikut prantsusmaale.
7 kuurvürst - 3 piiskopi ja 4 suurfeodaali. Nemad hakkasid keisrit ametisse määrama. Feodaalse killustatuse ajajärk Keisri võim oli nõrk ja võimu haarasid feodaalid ja aadlikud. 3.2.2 XIV sajand Keiser Karl IV pani kirja vürstide ja suurfeodaalide õigused. Sellega ta süvendas sellega veelgi enam Saksamaa poliitilist killustatust. 3.2.3 XV sajand Saksamaad hakati nimetama Saksa Rahva Püha Rooma keisririigiks. Algas Habsburgide dünastia võimu aeg, mis kestis kuni 1806 aastani. Nende pärusvaldused asusid Austrias, sünnijärgselt olid nad Austria hertsogid. Laiendasid oma valdusi(Saksamaal, Hispaanias, Madalmaades ja Austrias) tänu abieluliitudele. Maximilian I Philipp Ilus Karl V 3.2.4 XVI sajand ja Karl V Karl V valitses 1519-1556 Tema valitsusaeg oli Habsburgide võimu tippaeg Saksamaal. Ta valitses kõiki valdusi koos oma venna Ferdinandiga.
süüdistasid neid jumalateenistustes, kus ohverdatakse lapsi jms. 1559.a lõppenud Itaalia sõjad andsid võimaluse pöörata rohkem tähelepanu siseasjadele ning viisid ligikaudu 30 aastat kestnud ususõdadeni. KOLMAS SLIDE Kolmekümneaastane sõda algas 23. mail 1618 tsehhide ülestõusuga Prahas ja lõppes Vestfaali rahuga 24. oktoobril 1648. Esimene paljusid Euroopa riike haaranud sõda, samas ka viimane ulatuslik Vana- Maailma ususõda. Ühelt poolt sõdisid katoliiklik Habsburgide Hispaania ja Austria, neid toetasid paavst, katoliiklikud Saksa vürstid ning Poola-Leedu. Nende vastas olid Saksa protestantlikud vürstid, keda sõjaliselt toetasid Prantsusmaa, Taani ja Rootsi. Konflikti olid haaratud ka Madalmaad, Inglismaa ja Venemaa. NELJAS SLIDE Sõja tulemusel muutus Euroopa poliitiline ja majanduslik olukord -- Saksamaa vaesus ja käis poliitiliselt alla, Habsburgide domineerimine Euroopa asjades taandus. Esile kerkisid tugevad
Austria keisririik Habsburgid · Varauusajal Saksa keisririik kuulus Habsburgidele · Karl V-st (1519-1556) sai alguse Habsburgide dünastia Hispaania ja Austria haru · Keiser Karl VI ei olnud meessoost järeltulijat · 1713 kuulutati välja pragmaatiline sanktsioon, mis tunnistas pärimisõigust naisliinis · 1740 valitsema Karl VI tütar Maria Theresia Maria Theresia · Eluaastad 13.05.1717- 29.11.1780 · Valitsemisaeg 1740-1780 · Slaidid (video) Maria Theresia · Hea haridus võõrkeeltes, ajaloos, geograafias,muusikas · Kõlbluse eeskuju, vastandudes Prantsuse õukonnale
Inglismaal pani tugevale riigivõimule ranniku lähedal. Sealsetel rahvastel oli kindel alus 1485. aastal kui Henry meresõidukogemus ja nad oskasid ära Tudor väljus võitjana pikaajalisest kasutada araablaste ja juutide kodusõjast ja võimule sa Tudorite geograafilisi teadmisi. dünastia. Prantsusmaal püüti saavutada Kuidas kajastusid maadeavastuste hegemooniat kogu Lääne-Euroopas. tulemused Euroopa majanduselus? Iseloomustaga Habsburgide dünastia Kuidas soodustas kaubanduse mõjukust ja rolli XVI sajandil edenemine muude majandusharude Euroopa rahvusvahelistes suhetes? arengut? Keisrivõim toetus peamiselt Maadeavastuste käigus õppisid Habsburgide pärusvaldustele, mis jäid eurooplased tundma seninägematuid põhiliselt tänapäeva Austria taimi ja loomi. Ameerikast toodi territooriumile. Oma valdustes oli Euroopasse kartul, tomat, mais ja
Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli riigi nimena kasutusel Moskva tsaaririik. Venemaa hõivas Ingverimaa, Karjala, Eesti- ja Liivimaa. Hispaania pärilussõda (1701-1714) Hispaania pärilussõja põhjustas Saksa-Rooma keistri Leopold I ja Prantsusmaa kuninga Louis XIV vaheline vastuolu küsimuses, kes peaks pääsema Hispaania troonile pärast viimase Habsburgide soost Hispaania kuninga surma. Sõjas võitlesid Prantsusmaa vastu Inglismaa ja tema liitlased (Holland, Austria) Ultrechti ja Rastatti rahuga läksid Hispaaniale kuulunud Lõuna-Madalmaad ja Itaaliavaldused Austriale, Sitsiilia Savoiale, Gibraltar ja osa Prantsuse Põhja- Ameerika asumaid Suurbritanniale, Rootsi ja Austria pärilussõda (1740-1748) Austria pärilussõja põhjustasid koloniaalvallutused ja võitlus hegemoonia üle Saksamaal
Nantes'i ediktiga (1598) oli Prantsusmaa protestantidele ehk hugenottidele antud õigused, mis muutsid nende kogukonna justkui riigiks riigis. 1627. aastal alustasid kuningaväed hugenottide tähtsaima kindluslinna La Rochelli piiramist. Ligi pool linna elanikkonnast suri nälga, enne kui linn alistus. 1629. aastal välja antud armuediktiga säilitasid hugenotid küll usuvabaduse, kuid nende poliitilised eriõigused tühistati. Välispoliitikas, mis oli suunatud eelkõige katoliiklike Habsburgide vastu, toetas Prantsusmaa ka edaspidi protestantlikke võime ning astus Kolmekümneaastasesse sõtta (16181648) nende poolel. Riigi usulise ühtsuse saavutamise kõrval pidas Richelieu hädavajalikuks kõrgaadli võimu piiramist. Aristokraatia vastupanukatsed surus ta otsustavalt maha. Vandenõulaste maavaldused konfiskeeriti, nende kindlustused hävitati. Provintse saadeti valitsema kuningale alluvad ametnikud. Kardinal:
september 1558 Hispaania, Extremadura Saksa- Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530. aastast, Aragóni ja Kastiilia kuningas (Carlos I)1516–1556 (Kastiilia kuningaks sai ta ametlikult alles pärast oma nõdrameelse ema Juana surma 1555, kuid tegelikult valitses alates 1516),Saksa kuningas 1519–1531, Itaalia ja Napoli kuningas (Carlo IV), Burgundia hertsog (Charles II) (1506–1555) ja Austria ertshertsog, Austria valitseja aastatel 1519–1521. Tema ajal jõudis Habsburgide dünastia oma võimsuse tipule. Et tema võimu alla kuulusid ka Hispaania asumaad Lõuna-Ameerikas, siis väideti Karl V impeeriumi kohta õigusega, et selle kohal ei looju päike kunagi. Teda peetakse ka valitsejaks, kes jõudis universaalmonarhiaidee elluviimisele kõige lähemale. Oma elu jooksul sai ta tuntuks katoliikluse kindlameelse kaitsja, osava sõjamehe, diplomaadi ning (nagu ka tema paljud esivanemad) pidevas rahanappuses oleva valitsejana. Tema peamised
olulisemad neist olid kuurvürstid, kellel oli õigus valida kuningas. · Keisritiitel oli tõsine asi, seda võis senise arusaama kohaselt olla vaid 1 · Selleks, et keisriks saada, tuli kuningatel mina Itaaliasse, kus paavst pidulikult kroonimise korraldas. · Minek Saksamaalt Itaaliasse võis tihti tekitada sõdasi. KARL V(1519-1556) · Habsburgide soost. Saksa-Rooma keiser · Karl von Habsburg sündis 1500.a. Madalmaades Gentis: isa Burgundia hertsog Philipp Ilus, ema Kastiilia printsess Juana(vaimuhaige). · Kasvas üles Madalmaades. · Rääkis mitmeid keeli- prantsuse keel(emakeel), itaalia, saksa, hispaania, ladina keelt. · Tema rahvus on seatud kahtluse alla- teda kasvatati kui hispaanlast(ema), kuid dünastia tõttu peetakse teda sakslaseks. Karl V tiitlid
Saksamaa ühendamine 1. Ühendamise vajalikkus 19. saj. algul polnud nimel "Saksamaa" reaalset poliitilist tähendust. Saksamaad iseloomustas: a) poliitiline killustatus 23 miljoniline rahvas elas 314 riigikeses, lisaks sellele eksisteeris veel 1400 autonoomia õigustes linna ja territooriumit. Riikide territoorium varieerus suuruses 115533 ruutmiilist (Habsburgide monarhia valdus) kuni 33 ruutmiilini. Eksisteerisid veel suured kultuurilised ja usulised erinevused protestantide ja katoliiklaste vahel. b) majanduslik killustatus 90 % elanikkonnast tegeles põllumajandusega. Puudus ühine turg. Riikides kehtisid erinevad raha-, kaalu- ja mõõtühikud. 1790. aastal oli Saksamaal 1800 tollibarjääri. Olid suured kommunikatsiooniraskused. 1816. aastal kulus näiteks reisijal 5
Maria Theresia (13ma. i 1717 29. november 1780) oli Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna 17401780, ühtlasi ka viimane Habsburgide soost pärinev monarh (tema järglasteks olid Habsburgid-Lotringid). Ta oli Karl VI tütar, Franz I Stephani naine ja Joseph II, Leopold II ja Marie-Antoinette'i ema. Ta sai Austria troonile seetõttu, et tema isal polnud poegi, kes elanuks tollest kauem, seetõttu oli Karl VI koostanud pragmaatilise sanktsiooni, mis andis õiguse ka naissoost järglasel Austria valdused pärida. Esialgu kiitsid enamik riike selle heaks, kuid kui Karl suri, olid pea kõik Saksa riigid ning muidugi ka Austria
SAKSAMAA RIIKLIK KORRALDUS 17.-18.SAJANDIL; PREISI TÕUS Saksa-Rooma keisririik · Keiser pärines Habsburgide suguvõsast · Keisrivõimu nõrkuseks oli saatmatus luua täitevvõimu asutusi · Esindusorganiks oli Riigipäev ( koosnes 3 kuuriast: Kuurvürstide kuuria, vürstide kuuria, linnade kuuria) , mis aga ei olnud siiski täisõiguslik parlament · Riigipäeva tähtsust vähendas asjaolu, et Vestfaali rahuga( peale 30-a sõda) tunnistati üksikute Saksa riikide suveräänsust( neile oli antud õigus ajada iseseisvat välispoliitikat ja pidada oma sõjaväge)
Seda iseloomustab valgustusfilosoofide ideede rakendamispüüe ja valitseja veelgi suurem potentsiaalne vabadus, kuna enam pole vaja end isegi Jumala ees õigustada, tema valitsusviis peab lihtsalt olema mõistusepärane. Parimaks näiteks peab Roscher siin Friedrich Suurt, kes oli valitsejana nii hiilgav filosoof, väejuht kui ka majandustegelane ning kelle deviis oli: "Valitseja peab olema riigi esimene teener". Habsburgide ja Bourbonide dünastilised liinid Habs: keiser Maximilian I abiellus Habsburgide troonipärijana 1477. aastal Burgundia hertsogi Charles Südi tütre Mariaga Maximilian I poeg Philipp Ilus, kes oli abielus Hispaania kuninga Fernando II Katoliiklase tütre Juana Nõdrameelsega teised Euroopa tähtsamad dünastiad Burbon- Prantsusmaa Habsburg- Austria, Saksamaa, Hispaania, Madalmaad Tudor- Inglismaa Hannover- Inglismaa Hohenzollern- Preisimaa olulisemad dünastilised abielusidemed.
teistsugune, eriline just oma mägisuse tõttu maa. Austria riigikaart ja lipp. [2. ] Austria ajalugu Austria on olnud Rooma riigi, hunnide, langobardide, idagootide, baiovaaride ja Frangi riigi võimu all. Iseseivaks sai Austria Babenbergide 3 dünastia valitsejate all 10. sajandil. Babenbergide dünastia oli Austrias võimul kuni 13. sajandini, mil valitsema hakkas Habsburgide dünastia. Habsburgid jõudsid kõige kaalukamate saksa feodaalperekondade sekka 14. sajandi esimesel poolel ning järgnevatel sajanditel said Euroopa ühe tugevaima maa valitsejateks. See edukäik oli tingitud peamiselt kaugelenägelikust dünastilisest poliitikast ja tulusatest abieludest. Strateegilised abielupartiid andsid nende võimusesse maad kaugel väljaspool kodust Austriat ja Steiermarki, nagu Tirool, Flandria, Madalmaad, Tsehhimaa, Ungari ning Hispaania kroonimaad nii
tugev kuningavõim. Veelgi enam hegemooniat kogu Lääne-Euroopas. tugevdas võimu Fracois I (1515- 1614.a lakkab kooskäimast 1547). Silmapaistev monarhia. generaalstaabid. Usutülid. Kodusõjad Luuakse palgaline armee. 16.saj lõpus. Erasmus Rotterdam silmapaistev mõtleja, tuntud teos ,,Narruse kiitus" Saksa Püha Habsburgide suguvõsale kuulus Riik killustunud poliitiliselt. Rooma riik keisritroon alates 1438. aastast. Maximilian I (1493-1519) üritas Valitsejad: Keisrivõim toetus peamiselt nende keisrivõimu reformidega tugevdada, Maximilian I, pärusvaldustele, seda hakati üha kuid saavutatu hävines alanud Karl V (1519- 1556) enam nimetama Austriaks. reformatsioonis. Ususõjad. XVI saj.
Neljas tase Viies tase Vene riik kujunes Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimi Moskva vürstiriigi Teine tase Kolmas tase ümber. Neljas tase Pildil tsaar Ivan IV Julm Viies tase (1533-1584) Itaalia jäi killustatuks, pälvis Prantsuse kuningate ja Habsburgide huvi. Itaalia sõjad Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel (1494-1559) 1527. aasta mais Rooma rüüstamine Karl V palgasõdurite poolt. Tapeti üle 30 000 inimese. Prantsusmaa kuningate ja Habsburgide vaheline rivaalitsemine ei kadunud. Itaalia oli laastatud. Renessanss ja humanism Itaalias kujunes uus maailmavaade, Jumala asemel keskmes inimene. Renessanss (pr renaissance - taassünd) Humanism (ld humanus inimlik) Tähtsaim keskus Itaalias Firenze.
ei püha, pole kuidagi seotud Roomaga ega ole enam ka impeerium." Peale Kolmekümneaastast sõda oli Saksamaa killustatud ning keisri tegelik võim piirdus vaid Habsburgide pärusvaldustega. 18. sajandi alguseks oli välja kujunenud kaks keskset riiki: need olid Preisimaa ja Habsburgide valdusi koondav Austria. Samal aastal, 1765, mil Josephist sai Saksa-Rooma keiser, sai temast ka Austria asevalitseja koos oma ema Maria Theresiaga. Ta
[redigeeri] Ajaloo lühikokkuvõte Next.svg Pikemalt artiklis Austria ajalugu Viini lahing (1683) Austria on olnud Rooma riigi, hunnide, langobardide, idagootide, bajuvaaride ja Frangi riigi võimu all, viimast Idamargina aastail 955996. Iseseivaks sai Austria Babenbergide dünastia valitsejate all 10. sajandil Austria hertsogiriigina Heinrich II juhtimisel pärast eraldumist Baierist. Babenbergide dünastia oli Austrias võimul kuni 13. sajandini, mil valitsema hakkas Habsburgide dünastia, kes (hiljem Habsburgide-Lotringite nime all) valitses riiki kuni monarhia kukutamiseni 1918. aasta novembris. Pärast Saksa Rahva Püha Rooma Keisririigi lagunemist moodustus Habsburgide valdustest esialgu Austria keisririik, kes 13. sajandil vallutas Tsehhimaa. Pärast 1453. aastat moodustati Austria ertshertsogkond. 1867 reorganiseeriti see kaksikmonarhiaks Ungariga Austria-Ungari nime all; valitseja oli Austria keiser ja ühtlasi Ungari kuningas.
aastal. Ta oli sunnitud pidama pikki ja edukaid sõdu, et saada tagasi Sileesiat, mille Friedrich Suur oli Maria Theresia troonile astumise aja hõivanud. Keisrinna reformid tugevdasid Austria riiki, ehkki tema konservatiivsed ja katoliiklikud vaated välistasid liberaalsemad reformid (Beazley 2002:266). 9 3.1 Dünastia Maria Theresia oli Habsburgide soost pärinev monarh (et.wikipedia.org). Habsburgid olid tähelepanuväärne dünastia. Ehki päritolult väikeaadli hulgast, tõusid nad kristliku maailma silmapaistvaimaks võimukandjate dünastiaks. 17. saj alguses oli Habsburgide haru esindaja Austria suurhertsog, Böömimaa kuningas, Ungari kuningas ja Saksa- Rooma riigi keiser. Karl VI valitsemise ajal oli Habsburgide dünastia üheks Euroopa suurjõuks. Pärast Põhjasõda
Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda. 9. Hispaania pärilussõda ja Utrechti rahu. 10. Põhjasõda ja selle lõpetanud rahulepingud. 11. Rahvusvahelised suhted XVIII sajandil. Poola pärilussõda, Austria pärilussõda ja Seitsmeaastane sõda. USA iseseisvumine
1. Milles väljendub valgustuse kui vaimse liikumise murrangulisus? Põhjendage. Keskaegne maailmapilt, mille keskmeks oli jumal, asendus inimesekeskse maailmapildiga. Hakati väärtustama inimmõistust ja arengut inimvõimete kaudu. 2. Kuidas mõjutas Vestfaali rahu Saksamaa poliitilist korraldust? Saksa vürstid said õiguse pidada sõjaväge ja sõlmida välislepinguid. Festvaali rahuga jaotus maa ligi 300-ks riigiks. Keisri võim piirdus vaid Habsburgide pärusvaldusetega. 3. Millega põhjendab Katariina II isevalitsuse vajalikkust Venemaa jaoks? Mida arvate ise? Katariina II leidis et venemaa on nii suur, et igasugune võimu jagamine muudab valitsemise liiga aeglaseks. 4. Iseloomustage võimukorraldust Türgi alistatud kristlikel aladel. Alad allutati otseselt keskvõimule või siis jäid türgist vasallsõltuvusse. Maksuna nõuti pearaha, millest olid vabastatud moslemid, seepärast ei avaldatud ka
Kaitses alati Prantsusmaa huve. Louis XVI (1754-1793) : Prantsuse kuningas 1774-1792. Louis XV pojapoeg. Kustus Neckeri soovitusel 1789.aastal kokku generaalstaadid(esimest korda 1614. aastal). Kolmanda seisuse otsus tulla eraldi kokku ja moodustada Rahvuskogu kujunes Prantsuse revolutsioon esimeseks vaatuseks. Põgenes pärast revolutsiooni Pariisist. Hukati 1793. Maria Theresia (1717-1780) : Austria ertshertsoginna, Ungari ja Böömimaa kuninganna. Sai 1740 pragmaatilise sanktsiooni alusel Habsburgide pärusmaade valitsejaks. Valitses 1756-80 oma poja Joseph II-ga. Algatas Austria majandust tugendavaid reforme. Richelieu, Armand Jean du Plessis de, hertsog (1585-1642) : Prantsuse kardinal ja riigitegelane. Alates 1642 Louis XIII esimene minister, oli valitususes domineerival positsioonil ja üks peamisi Prantsuse absolutismi rajajaid. Tänu temale tõsis Prantsusmaa Habsburgide peamiseks rivaaliks. Asutas 1635 Prantsuse Akadeemia.
(Paavstid seda enam teha ei saanud). · Inglismaa kuningavõim sai tugeva aluse Henry Tudor'i valitsus ajal (1485-1509). Valitseha H.Tudor tuli kodusõdades võitjaks. Võimule tuli Tudorite dünastia. · Prantsusmaa kuningavõim tugevnes XV sajandi lõpuks. Kuningas Francois I tugevdas seda veel rohkem, püüdes saavutada heremooniat Lääne-Euroopas. · Saksamaa Kesk-Euroopa jäi varauusaja lõpuni killustatuks. Keisri troon kuulus 1438. Aastal Habsburgide suguvõsale, kes jäid troonile Saksa riigi lõpuni. Maximilian I Saksa keiser varauusajal. Ta üritas keisrivõimu reformidega tugevdada, kuid see, mida ta saavutas, hävines reformatsioonis. · Hispaania Euroopa võimsaim suurriik XVI sajandil. Ühisriigi moodustasid Kastiilia ja Aragon. Hispaaniale kuulus Pürene ps, lisaks sellele ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. IDA- JA PÕHJA-EUROOPA · Varauusaja Ida-Euroopa riigid olid suured ja paljurahvuselised
Ta ei abiellunud kellegiga. Venemaa; valitses Rjurikute dünastia, esindajaks oli Ivan IV Julm. Juba varem oli Kiievi vürstiriigiga ühendatud ümberkaudsed alad. Venemaa keskuseks kujunes Moskva. Ühendas Tatari riigid Venemaaga. Ivan IV hakkas enda kohta kasutama nime tsaar, mis tähendab keisrit. Siseriiklikult viis ta läbi Opritsnina poliitikat. Koondas hulga aadlike maid riigi kätte ja kiusas aadelkonda. Saksamaa; oli killustatud. Saksa-Rooma keisririigi tiitel kuulus Habsburgide dünastiale. Reaalne võim oli 7me kuurvürsti käes. Habsburgidele kuulusid Austria, Hispaania, Madalmaad, Böönimaa, Ungari. Kõige kuulsam Habsburgide keiser oli Karl V( " tema valdustes ei looju päike kunagi" ) Hispaania riik tekkis Aragoni ja Kastiilia personaal unioonist. 16. saj olid hispaania valduses Lõuna-Itaalia ja Sardiinia. Prantsusmaa ja Habsburgide vahel toimusid Itaala sõjad, prantsusmaa eesotsas oli Francois I kes püüdis saavutada ülemvõimu Lääne-Euroopas.
Varauusajale iseloomulikud jooned.(16.-18. Saj) Koloniaalvallutused, reformatsioon, usuvaenused, absolutistlik valitsemisviis. Suured avastusretked. Maailma ajalugu oli Euroopa keskne. Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim. 1485. a pani henry Tudor Inglismaal aluse tugevale kuningavõimule. Prantsusmaal tugevdas kuningavõimu Francois 1. Kesk-Euroopa jäi poliitiliselt killustatux(Saksa Rahva Püha Rooma Riik).1483. a keisritroon kuulus Habsburgide suguvõsale. Varauusajal oli Saxa keisrix Maximilian 1. Karl 5.(1519-1556) Ajal oli habsburgide dünastia võimu tipp Hispaaniast sai 16. Saj. Euroopa võimsaim suurriik. Portugal säilitas iseseisvuse. Hispaaniale kuulusid ka Lõuna-Itaalia, Sitsiilia ja suured valdused Ameerikas. Ida- ja Põhja-Euroopat iseloomustab suurte ja paljurahvuseliste riikide kujunemine nt: Venemaa, Poola, Taani, Rootsi, Türgi impeerium(Võimsam riik Lähis-Idas ja Vahemere piirkonnas). 1521. a
AUSTRIA Faktid Pindala: 83 858 km² Rahvaarv: 8 188 207 (2003. aasta seisuga) Pealinn: Viin Rahaühik: euro Riigikeel: saksa Austria on avatud ja tolerantne maa. Austria see on maa, mis on seotud keisrite ja muusikaga. Keiserlikus Viinis on võimatu unustada Habsburgide valitsemisaega. Viin muusikute, kunstnike, kohvikute, parkide ja losside linn. Alpiaasad, edelweiss, viini metsad, viini saiad ja viini vorstikesed, viini valss... Salzburg Mozarti linn, Heliseva muusika tegevuspaik, AustriaUngari keisririigi piiskoppide residents, Mirabelli aed jpm. Baierimaa on aga nagu vendade Grimmide muinasjutt romantilised lossid Alpides, humalapõllud, aknalaualilledesse uppuvad majad jne.
aastal Tema suurimaks saavutuseks oli Prantsusmaad laastanud ja ühiskonda lõhestanud ususõdade ning trooni ümber käinud võitluse lõpetamine 1593. aastal võttis omaks katoliikluse Pärast kuninga mõrvamist ähvardas kujunenud stabiilsus kokku variseda Probleemiks oli kuninga suhe feaodaalaadliga, eriti kuninglike printsidega, kes nõudsid suuremaid õigusi Vastuseis kodanluse ja vana aristokraatia vahel Välispoliitilised probleemid Habsburgide ja Hispaaniaga Generaalstaadid (1614) Kuninglike printside opositsiooni juht prints Condé nõudis regendilt seisuste esinduste (generaalstaatide) kokkukutsumist Sellega loodeti nõrgestada asevalitseja võimu. Sama aasta oktoobris algasidki generaalstaatide istungid Pariisis Sinna kogunesid kõigi kolme seisuse (vaimulike, aadli ja kolmanda seisuse) esindajad Talupoegi nende hulgas polnud Koosolekutel põrkusid teravalt kolmanda seisuse ja aadli taotlused
Viini Hofburgi:Austria kuninglik palee • Hofburg (Viin) on Habsburgide keiserliku dünastia endine talveresidents, mida peetakse täna maailma suurimaks ilmalikuks paleeks. Atraktsioon asub vähemalt 240 tuhande m² suurusel alal ja hõlmab 18 kõrvalhoonet, 19 sisehoovi ja 2600 korterit, mis hõlmavad kogu Viini kesklinnas asuvat ala. Palee hoones töötab ja elab jätkuvalt üle 5000 inimese. • Viini Hofburgis on kuni 30 eraldi vaatamisväärsust, sealhulgas väljakud ja monumendid, lossid ja korterid, ajaloomuuseumid ja hindamatud kogud
keiser õukohtu, mis alguses sai küll pilaaluseks, aga sellegipoolest aitas kaasa varauusaegse õiguskorralduse arengule, sh Rooma õiguse retseptsioonile. Tähelepanuväärne oli õuekohtu asukoha lahutamine keisri residentsist. Lisaks Wormsi riigipäevalt sai küll nõusoleku kogu keisririiki hõlmava üldise maksu kehtestamiseks, kuid selleni ei jõutudki haldusprobleemide tõttu. Habsburgide pärusvalduste kasv varauusaja alguses Pärusvalduseks oli Austria hertsogkond. Maximiliai abielu Burgundia Mariaga > Burgundia. Maximiliani poeg Philippe Ilus abiellis Hispaania pärijanna Juanaga ning nende poeg Karl päris nii 10 Hispaania kui Burgundia. Sündides kohe ka Madalmaad. Karl noorem vend abiellus Ungari ja böömi kuninga õega > Ungari ja Böömi kroon.
Riigis on üle 50 looduskaitseala, neist valdav osa Alpides. Loomastik on Austrias üsnagi hõre. Ajalugu Austria on olnud Rooma riigi, hunnide, langobardide, idagootide, bajuvaaride ja Frangi riigi võimu all, viimast Idamargina aastail 955996. Iseseivaks sai Austria Babenbergide dünastia valitsejate all 10. sajandil Austria hertsogkonnana Heinrich II juhtimisel pärast eraldumist Baierist. Babenbergide dünastia oli Austrias võimul kuni 13. sajandini, mil valitsema hakkas Habsburgide dünastia, kes (hiljem Habsburgide-Lotringite nime all) valitses riiki kuni monarhia kukutamiseni 1918. aasta novembris. Pärast Saksa Rahva Püha Rooma Keisririigi lagunemist moodustus Habsburgide valdustest esialgu Austria hertsogkond, kes 13. sajandil vallutas Tsehhimaa. Pärast 1453. aastat moodustati Austria ertshertsogkond. 1804. aastal kehtestas Habsburgi monarh Saksa-Rooma keiser Franz II (kellest sai Austria keiser Franz I), kui riigina mis koosnes tema isiklikest
maailmakorralduse. Pärast sõja lõppu rajatud Versailles süsteem muutis üsna põhjalikult maailma ja eriti Euroopa poliitilist kaarti. Uued riigipiirid kehtestati osaliselt kahepoolsete kokkulepetega, põhiliselt aga Pariisi rahukonverentsi rahulepingutega. Paraku ei suudetud luua Euroopas sellist rahvusvahelist süsteemi, mis oleks tulevikus välistanud suure sõja puhkemise. Uute riikide tekkimine Esimese maailmasõja tulemusena lakkasid olemast kolm suurriiki: Habsburgide Austria-Ungari, Romanovite Venemaa ja Osmanite Türgi. Hävinud Austria- Ungari impeeriumi aladel moodustati kolm riiki. Austria muutus väikeseks vabariigiks, mille piirid määrati kindlaks 1919. aasta Saint-Germaini rahuga. Uue riigina Euroopa kaardil kuulutati välja Ungari vabariik, kuid üsna varsti haarasid seal võimu kommunistid. Nad kehtestasid Ungaris Venemaa eeskujul Nõukogude Vabariigi. Kommunistid püsisid võimul vaid mõne kuu. Seejärel suutsid ungari
17.-kõmnendat sajandid nimetatakse Ajaloos ka sõdade sõjandiks. Sõdade peamised põhjused: *võimuvõitlus *soov laiendada territooriume *saada kolooniaid *ususõjad (1618-1648) ehk 30 aastane sõda 30-ne aastast sõda võib nimetada Ususõjaks. *vastased : Vastamisi olid katoliiklased ja protestandid.Katoliiklasi esindasid Saksa-Rooma keisririik.Protestantide poolt Tsehhi,Taani,Rootsi ja Prantsusmaa. Prantsusmaal valitses katoliiklus,kuid sõtta astuti seetõttu ,et nõrgestada Habsburgide võimu. Tagajärg : 1648.aastal sõlmiti Vestfali rahu. 1)Saksa-Rooma riik kaotas ülevõimu Saksa vürstiriikide üle ,st:Saksamaa killustati 300-ks väikeriigiks. 2)Prantsusmaast sai Euroopas juhtiv riik. 3)Usulised piirid jäid samaks.Isandad võisid oma alluvate usku määrata. Põhjasõda (1700-1721) Vastamisi olid Rootsi versus Venemaa (viimane oma liitlastega).Venemaa tahtis väljapääsu merele st:(raiduda akent Euroopasse)
Euroopa naabrid Sander Osmanite riik Euroopa suurim naaber Osmanite riik ehk Türgi Osmanite riigi moodustas Türgi hõim 1453 vallutasid nad Bütsantsi pealinna Konstaninoopoli. Eriti edukad olid Türklased 16.sajandil kui nad lõid euroopas puruks Habsburgide väed ning vallutasid Ungari ja Serbia Osmanite riigiga liideti:Iraak,Armeenia,Gruusia,Süüria,Küpros ja kogu Afrika põhjarannik Moslemid ja kristlased 16-17.sajandil nähti türklastes peamist ohtu kristlikule euroopale. Türkalased olid moslemid ning pidasid oma usku islamit aintsaks õigeks religiooniks. Nad ei tohtind kristlastega lõppliku rahu sõlmida vaid vaherahu. Osmanite riigiga liidetud aladel elas palju kristlasi kellelt küsiti makse et saaksid jääda
Maria Theresia Ketly Nurmik 2010 13. mai 1717 29. november 1780 Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna 17401780 Viimane Habsburgide soost pärinev monarh Ta oli Karl VI tütar, Franz I Stephani naine ja Joseph II, Leopold II ja Marie-Antoinette'i ema Ta oli abiellus Lotringi hertsogi François Stephane'iga Troonile saamine Theresia isal polnud poegi, kes elanuks temast kauem, seetõttu koostas Karl VI pragmaatilise sanktsiooni See andis õiguse ka naissoost järglasel Austria valdused pärida Peale Karl VI surma puhkes Austria pärilussõda (1740-1748) Maria Theresial õnnestus siiski saada
MARIA THERESIA JANMAR TORN 8.KLASS MÕNISTE KOOL KES TA OLI ? · Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna 1740 1780. · Viimane Habsburgide soost pärinev monarh. · Ta oli Karl VI tütar Franz I Stephani naine ja Joseph II Leopoid II ja Marie-Antoinette'i ema. · Ta oli abielus Lotringi hertsogi Francois Stephane´iga. TROONILE SAAMINE · Theresia isal polnud poegi, kes elanuks temast kauem, seetõttu koostas Karl VI pragmaatilise sanktsiooni. · See andis õiguse ka naissoost järglastel Austria valdused pärida. MARIA THERESI PEAEESMÄRGID
lihtsat rahvamuusikastiili. Balletto-tantsulaul *tsükliline kontsertmissa, selle erivorm on reekviem. VARARENESSANSS 14. saj :PRANTSUSMAA:* keskused Pariis ja Avigon *kujunes välja missatsükkel *esinduslikuim zanr=motett *ilmalik polüf laul *ars nova- uus kunst, Philippe de Vitry, väljapaistvaim helilooja=Guillaume de Machaut. ITAALIA* madrigal, caccia* Francesvo Landino- kirj ballaatasid(ja ainult ilmalikke teoseid) KÕRGRENESSANSS 15.saj *Madalmaade vokaalpolüfoonia *keskus Burgundia* Habsburgide õukond *uus kõlaideaal:terts ja sekst *tekst, rütm, muusika-tähtsaim on meloodia *kirikumuusika-missa tähtsaim, motett lihtsamaks *Ilmalik polüf laul, kaanon *kuulsaim helilooja-Josquin Desprez, Orlando di Lasso. HILISRENESSANSS 16.saj ITAALIA *ilmalikui laulu tüübid tekkisid:frottola, villanella,balletto, madrigal.* Orlando di Lasso- kirikumuusik *Giovanni Palestrina-vaimulik SAKSAMAA* Martin Lutheri protestantlik reformatsioon 1517 *luteri koraal-emakeelne koguduslaul, saatis orel
Aastaks 1736 oli neil sündinud juba kaks tütart. Väärib märkimist, et neil puudus sel ajal oma õukond, sest nad ei saanud seda endale lubada. 1740. aastal oli Maria Theresia jälle rase, ootamas oma neljandat last. Keiser panustas poisi peale, ent sündis taas tütar. Keiser Karl VI suri samal aastal, mille järgselt Maria Theresia määrati valitsejaks. Kui Karl IV suri, olid pea kõik Saksa riigid ning muidugi ka Austria põlisvaenlane Prantsusmaa Habsburgide impeeriumit himustamas, mistõttu puhkes Austria pärilussõda. Maria Theresial õnnestus saada Ungari aadlike toetus mistõttu oli ta võimeline oma riigi eest sõdima kuigi algselt keegi ei näinud Maria Theresias valitsejat aga ta oli väga võluv ja kindlakäeline. Veel vähem toetati tema abikaasat, Franz Stephanit, sellegipoolest naine määras ta oma kaasvalitsejaks. 13. märtsil 1741 sünnitab Maria Theresia esimese poja, tulevase keisri Josephi, kelle üle terve Viin rõõmustas
Prantsusmaal, Inglismaal, Madalmaades ( protestantlik holland kuulutab iseseisvuse 1581) - Uued protestantlikud (riigi)kirikud - Kirjaoskus - Individuaalse usuelu süvenemine ja mentaliteedi muutumine - 1)Luther : Kõik on jumala ees võrdsed, aga võrdsus ei kehti poliitika alal (allumine valitsejale) - 2) Galvin : Kollektiiv otsustab koos ühised asjad Kat.Kiriku Vastureformatsioon - Usupuhastus suundus nii Rooma Paavsti kui ka Habsburgide monarhia vastu (Karl V) - Uus Paavst Paulus III (1534): Ülesandeks Kat.Kiriku sisemine reformeerimine. - 1536 Reformikomisjon: Koolitusprogramm ja usuelu süvendamine - Spontaane sisemine uuenemine , Hispaanlane Ingnatius Loyola (1491-1556) - Asutab Jesuiitide Ordu (1540): Usu kaitsmine on sõjaline väljakutse.Loojalsusvanne Rooma Paavstile. - Vaimulike harjutusi: ordu tegevuse juhtnöörid - Jesuiitide ordu = Paavstikiriku kõige efektiivsem relv võitluses reformatsiooni vastu:
1 VARAUUSAJA (15.-17.saj) SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: SÜNDMUSED 15.sa 1453 – Türklased vallutasid Bütsantsi riigi pealinna Konstantinoopoli. 1492 – Christoph Kolumbuse avastusretk Ameerikasse. j 1492 – Araablaste lõplik väljaajamine Pürenee poolsaarelt. 1494 – 1559 – Itaalia sõjad Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel. 1498 – Vasco da Gama juhitud portugali meresõitjad jõudsid Indiasse. 16.sa 1517 – Martin Luther algatas oma 95 teesiga usupuhastuse Saksamaal. j 1519 – 1521 – Hernán Cortése juhitud Hispaania konkistadoorid vallutasid asteekide riigi Kesk-Ameerikas. 1519 – 1522 – Esimene ümbermaailmareis Fernão de Magalhãesi juhtimisel. 1524 – 1525 – Talutahvasõda Saksamaal.
· Rahvaarv 60 665 551 · President Sergio Mattarella · Iseseisvus 17. märts 1861 · Rahaühik EUR ITAALIA AJALUGU · 9.saj.eKr kreeklaste kolooniad · 7.saj.eKr etruskite vallutus · Roomlaste vastuhakk Rooma riik · Ida- ja Lääne-Rooma keisririik · Frangid ja Pippin lühike vallutasid Rooma · Hiljem Karl Suur ja kogu Põhja- ja Kesk-Itaalia kirikuriik · Saksa-Rooma riik 800.a · 15.saj Charles VIII- esimene Itaalia sõda Habsburgide ülemvõim · 18.saj Napoleoni sõjakäigud · 1861.a iseseisev kuningriik, 1947.a demokraatlik vabariik MAJANDUS · SKT(2015) teenindussektor 74%, tööstus 23,7% ja põllumajandus 2,3% · Maa põhjaosa paremal järjel · Majandus on languses · Töötuse tase 11,9% · Väliskaubandus · Energiamajandus sõltub impordist · Turism · Ekspordipartnerid - Saksamaa, Prantsusmaa , Ameerika Ühendriigid
Võis karta, et Karl 5 võtab katoliikluse taaskehtestamiseks kasutusele vägivalla. Selles olukorras sõlmisid protestantlikud vürstid ja osa riigilinnu 1531. aastal Schmalkaldeni Liidu protestantluse kaiseks. Järgnevalt pidas liit keisriga kaks sõda. Pärast keisri lüüasaamist teises sõjas sõlmiti 1555. aastal Augusburgi usurahu, millega fikseeriti põhimõte "kelle maa, selle usk". Vürst määrab alamate usu. Selle tagajärjed olid: 1)katolooklikud riigid, mille tuumiku moodustasid Habsburgide pärusmaad, Baieri ja Frangimaa ning vaimulikud vürstkonnad Reini ääres, Loode-Saksamaal jm. 2)protestantlikud riigid, mis asusid peamiselt Põhja- ja Kesk-Saksamaal:Brandenburg, Saksi, Hessen, Braunschweig, väikesed Põhja-Saksa vürstkonnad; lõuna poolt kuulusid siia rühma Pfalz ja Wüttemberg. Martin Luther suri 18. veebruaril 1546 ja maeti Wittenbergi lossikirikusse. Philipp Melanchthon, kes tegeles oma elu lõpuni peamiselt ajalooga, suri 19. veebruaril 1560 ja
SAKSAMAA HENDAMINE 19.saj algul polnud nimel 'Saksamaa' reaalset poliitilist thendust. Saksamaad iseloomustas: 1. poliitiline killustatus 2. majanduslik killustatus 3. puudus saksa patriotism Saksa rahvast ei vetud tsiselt. Riigi hendamiseks oli 2 teed: 1.riigi hendamine laltpoolt (siin konkureerisid omavahel Austria[Habsburgide dnastia] ja Preisimaa [Hohenzollernite dnastia]. 2.hendamine altpoolt, revolutsioonilisel teel 1815-1866 eksisteeris Saksa liit juhtiv riik AUSTRIA 1861 sai troonile WILHELM I 1859 asutati lesaksamaaline erakond SAKSA RAHVUSLIIT, mille eesmrgiks oli Saksamaa hendamine Preisi juhtimisel. 1866 puhkes Preisi-Austria sda (Vitis Preisi, Saksa liit likvideeriti ja Austria pidi loobuma Saksamaa hendamise plaanist.) 1867. rajati Preisi juhtimisel Phja-Saksa liit.
annaabi.ee 
