Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "GUADALQUIVIR". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
column, jõgi, suubub, lahte, lisajõed, cordoba, valgala, maastik, taimestikGUADALQUIVIR GUADALQUIVIRI JÕE KOHTA Guadalquviri jõgi asub Euroopas Pürenee poolsaarel. Jõgi saab alguse Cazorla mägedest ja voolab peamiselt edelasse ja läände. Suubub Atlandi ookeani Cadizi lahte. Suuremad lisajõed on Genil, Guadajoz, Sotillo ja Guadalmena. Guadalquiviri ääres asuvad Cordoba ja Sevilla. Jõe pikkus on 657 km. Valgala on 57000 ruutkilomeetrit. ASUKOHT KAARDIL PIIRKONNA MAASTIK PIIRKONNA TAIMESTIK PIIRKONNA LOOMASTIK INIMTEGEVUS PIIRKONNAS LOODUSKAITSE VAJADUS 12 10 8 Column 1 6 Column 2 Column 3 4 2 0 Row 1 Row 2 Row 3 Row 4
Maidla Põhikool Hispaania Referaat Õpilane: Risto Männi Klass: 9 Maidla 2012 1 Sisukord: Üldandmed...........................................................................................................3 Geograafiline asend.............................................................................................4 Kliima...................................................................................................................4 Veestik..................................................................................................................4 Taimestik...........................................................................................................4-5 Loooomastik.........................................................................................................5 Majandus......................................................................
Tootsi Lasteaed- Põhikool Võhandu jõgi Referaat Autor: Maris Ennusaar Klass: 9. klass Detsember 2012 Asukoht Võhandu jõgi Muud nimed: Pühajõgi, Väike-Võhandu jõgi (lähtest kuni Vagula järveni); Suur-Võhandu, Voo jõgi (Vagula järvest väljumisest kuni suudmeni). Pühajõe eri osade kohalikud nimed: Alaküla oja (lähtest kuni Jõksi järveni), Ritsike, Lajavangu, Kärgula, Linnamäe, Osula, Sõmerpalu jõgi. Eesti pikim jõgi, paikneb Kagu-Eestis Põlva ja Võru maakonnas ning omab arvukalt lisajõgesid. Algab Saverna külast 0,5 km edela pool ja suubub Lämmijärve. Pikkus 162 km, valgala 1420 ruutkilomeetrit. Suurem osa jõe ülemjooksust asub Otepää kõrgustiku idaosas,
TALLINNA ÜLIKOOL Jägala ja Keila jõed ja joad Referaat Veronika Humal ja Helle-Kai Saapar Matemaatika- ja Loodusteaduskond Õpperühm: LG-1 Juhendaja: Kaija Käärt Tallinn 2011 Sisukord Jägala jõgi........................................................................................................................................3 Üldandmed...................................................................................................................................3 Taimestik......................................................................................................................................3 Põhjaloomastik................................................
Viimases vööndis sajab suhteliselt rohkem sügisel ja eeltalvel. Maksimaalne mõõdetud sademete aastasumma on olnud 1157 mm, kuusumma 351 mm ja ööpäeva summa 148 mm. Lumikatet iseloomustab väga suur territoriaalne ja ajaline muutlikkus. Keskmine lumikatte kestus talve jooksul on Eestis 75135 päeva 6 VEESTIK Kesk-Eesti tasandiku suurim jõgi on Pärnu jõgi . Pärnu jõgi on Võhandu jõe järel Eesti pikkuselt teine jõgi (144 km). Pärnu jõe suurde jõgikonda kuulub umbes 16% Eesti pindalast. Jõgi saab alguse Pandivere kõrgustikult Roosna-Alliku allikaist (Roosna-Alliku Allikajärvest), voolab edalasse. Jõe ülemjooks asub Kesk-Eesti tasandikul, keskjooks Kõrvemaa lõunaosas ja Pärnu madalikul ning alamjooks Pärnu madalikul. Suubub üle 2 km pikkuste muulide vahelt Pärnu lahte. Parempoolsed lisajõed on (lähtest alates) Reopalu,
Madalikud hõlmavad 1/10 Hispaania pindalast. Veestik Enamik jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Suuremad jõed on kärestikulised ning laevasõiduks sobimatud. Suurimad jõed on Tajo (1010km), Ebro (928km), Guadiana (820km) ja Guadalquivir (680km). Laevatatav on ainult Guadalquiviri alamjooks (Sevillani).Paljude jõgede vett kasutatakse niisutuseks. Taimestik Aafrika lääneranniku vastas asuvad Kanaari saared, milledel on ainulaadne taimestik, mis oma harukordsete ja eriliste liikidega on saartel asuvates neljas looduspargi (Hispaanias on kokku 12 loodusparki) täielikult esindatud. Suuri metsasid leidub ainult Hispaania põhjaosas. Kunagi oli see maa jahimeeste roheline paradiis, kuid alepõllundus ning Hispaania sõja- ja kaubalaevastiku ehitamine keskaja lõpupoole hävitasid suurema osa metsadest. Mullastikus on ülekaalus kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe
...................................................................4 Geograafiline asend.....................................................................................................................6 Pinnamood................................................................................................................................ 11 5.1 Veestik............................................................................................................................ 11 5.2 Taimestik.........................................................................................................................11 5.3 Maavarad.........................................................................................................................12 Tenerife ja Teide vulkaan..........................................................................................................13 6.1 Tenerife.....................................................................................
Pärnu jõgi Paiknemine Pärnu jõgi saab alguse Pandivere kõrgustikult Roosna-Alliku allikaist ning voolab edelasse. Jõe ülemjooks asub Kesk-Eesti tasandikul, keskjooks Kõrvemaa lõunaosas ja Pärnu madalikul ning alamjooks Pärnu madalikul.Jõgi suubub üle 2 km pikkuste muulide vahelt Pärnu lahte ning kuulub liivi lahe vesikonda. Suurus Pärnu Jõgi on Eesti üks suurimaid jõgesid. Jõe pikkuseks on 144 km, langus on 76,2 m, lang on 0,53 m/km ning valgala pindala on 6920 km². Selle jõgikond katab umbes kuuendiku Eesti pindlast. Aluspind Alamjooksul voolab jõgi Devoni liivakivi- ja Siluri paasaluspõhja piiri lähedal, enamasti moreeni-, savi- ja liivakuhjatistes. Jõeorg on seal üldiselt laiem ja sügavam ning kive ja kärestikke on jõesängis kohati Pärnu jõe ülemjooksul
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut PÕLTSAMAA JA PEDJA JÕED Referaat Koostaja: Rühm: Juhendaja: Tallinn 2012 Põltsamaa jõgi Muud nimed:Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi, Jõeosade kohalikud nimed allavoolu:Vao, Vorsti, Ao, Piibe, Nava, Uusjõgi (Räägu kanal), Jõeküla, Rutikvere jõgi.Vanad nimed:Mõhu, Mõhkküla jõgi, Endine jõesäng, mis ühendab jõge Preedi jõe alamjooksuga:Vanajõgi, Vana-Vorsti jõgi. Üldandmed.Jõgi on Pedja jõe suurim lisajõgi,Eesti üks pikemaid ja veerikkamaid jõgesid.Jõe ülemjooks asub Lääne-Virumaal,keskjooksu ülemine osa Jõgeva- ja Järvamaa piiril,keskjooksu
Referaat Must aafrika Tallinn 2007 Üldine informatsioon: Aafrika tsivilisatsioon on välja kujunenud Aafrika mandril (ja samanimelisel maailmajaol) ning hõlmab sellest Saharast lõunasse jääva mandriosa. Aafrika mandrist lääne poole jääb Atlandi ookean ja ida poole India ookean. Loodustingimused Aafrikas varieeruvad niisketest troopilistest vihmametsadest (aastane sademetehulk 250 - 380 cm) troopiliste kõrbeteni. Aafrikas on mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestik, mägede, vihmametsade ning laialehiste metsade taimestik. Aafrikas elab 800 miljonit inimest, kes esindavad väga eripalgelisi kultuuritraditsioone. Aafrika manner hõlmab ligikaudu 30 miljonit ruutkilomeetrit (1/5 kogu maismaast) ning seal asub üle 50 riigi. Nendest Musta Aafrika tsivilisatsiooni levialas on riike ligikaudu 35. Mitmes riigis eksisteerivad kõrvuti täiesti erinevad kultuurid, mõne riigi territoorium hõlmab nii Musta
EESTI JÕED Eesti jõgede arv oleneb nende arvelevõtmise alampiirist. Vooluveekogude ametlikus nimestikus (kinnitatud 1982) on toodud andmed 1755 jõe, oja ja kraavi kohta. Eesti Põhikaardi alusel on varasemat nimekirja täiendatud ja 2011 aasta seisuga on EELIS-es arvel 2084 vooluveekogu (täiendatud on põllumajandusameti ja keskkonnaameti andmete järgi). Pikemad kui 10 km on 525 vooluveekogu ning neist 10 jõge on üle 100 km pikad. Pikim on Võhandu jõgi: selle pikkus koos läbivooluga Vagula järvest on 162 km, kui jõe alguseks arvestada Pühajõe väljavoolu Jõksi järvest, siis 157 km. Üle 1000 km2 valgalaga on 14 jõge, neist suurimad on Emajõgi (9740 km2) ja Pärnu jõgi (6920 km2). Peipsi järve Narva jõe valgala on kokku 56 225 km2, sellest Eesti piires 17 145 km2. Rohkem kui 100 km2 valgalaga on 133 jõge. Jõgede pikkust, jõgikonna suurust, äravoolu ja levinud nimekasutust arvestades võiks Eesti jõgede arvuks lugeda 200
üks diisliga sõitev motoriksha võib tagant välja ajada samasugust tossu nagu kõige hullem kollane Ikarus buss. Seetõttu on ka väikseimas India linnakeses õhu saastatus meeletu, rääkimata suurlinnadest, mille sudu kraabib su kurku ka mitmeid päevi hiljem. India suurlinnade halb õhukvaliteet põhjustab elanikel vähki ning kopsu- ja hingamisteede haigusi. Veestik Põhja-India suurt tasandikku läbivad veerikkad jõed, mis algavad Himaalajast. Nendest suurim on Ganges. See jõgi veestab kesk-põhja ja sellest läände jäävaid alasid ning suubub Calcutta lähedal Bengali lahte. Assamit ja teisi kirdepiirkondi läbib Brahmaputra, mis viib oma veed Bangladeshi kaudu samuti Bengali lahte, moodustades Gangesega ühise delta. Kashmiri piirkond loodes jääb Induse lisajõgede veestada. Indus ise voolab aga peaaegu tervenisti Pakistanis. Pikim jõgi on Brahmaputra mis on 2960 km pikk. Bhagirathi on Gangese lähtejõgi
Läänemere riikideks. Eesti pindala on 45 227 km2. Territooriumi ulatus põhjast lõunasse on maksimaalselt 240 km, läänest itta 350 km. Euroopas on üle kümne Eestist väiksema riigi, näiteks Sveits, Taani, Holland, Moldova, Belgia, Albaania, Sloveenia. Eesti pindala kasvab aeglaselt, sõltudes maakoore kõikuvliikumistest. Maismaapiir on Eestil pikem lõunaosas Lätiga (343 km), järgides vähesel määral looduslikke eraldusjooni. 26 km ulatuses on piiriks näiteks Koiva (Gauja) jõgi. Idas kulgeb 294 km pikkune piir naabri Venemaaga piki Narva jõge ja Peipsi-Pihkva järve. Kagu-Eestis järgib piir maismaale rajatud sihte ja väiksemaid jõgesid. Lähemad ülemerenaabrid on Soome (vahemaa Tallinna ja Helsingi vahel on 80 km) ja Rootsi (Saaremaalt Gotlandini umbes 150 km). Eesti territoriaalveed ulatuvad rannast 12 meremiili kaugusele. Eesti territooriumi mandriosa äärmuspunktid on lõunas Naha talu Karisöödi külas (57 kraadi
(6,6%). Ülejäänud üksuste osa on enamasti alla 1%. (Miksike. Stepanova, 2015). Moreenil kujunenud muldadel kasvavad kõrgendike lagedel ja nõlvadel valdavalt kõrgetootlikud salumetsad: salukuusikud ja -kaasikud, segametsad (kuusk, kask, haab, lepp, tamm, saar, pärn). Deluviaalsetel aladel leidub rohkem hall-lepikuid. Liivikute leetunud ja leetmuldadel kasvavad peamiselt palumännikud, mis moodustavad Otepää kõrgustiku suurima metsalaama (EE, 2011). Otepää madalsoo taimestik on üsna liigivaene. Soodes torkab silma käpaliste rohkus, üksikud sookased ja pajupõõsad. Enam-vähem looduslikena püsinud tarnasoodes on tavalised harilik käoraamat, kahkjaspunane sõrmkäpp, soo-neiuvaip. Mõned sood meenutavad taimede ohtruselt Saaremaa käpaliste niite, kuid liigirikkuselt jäävad neist maha (Miksike. Stepanova, 2015). 8 Puissool, mis läheb üle sookaasikuks, on tavaline sookastikukooslus. Ojade kaldail ja
Erinevad matkatehnikad lõputöö Matka pikkus: 3 päeva Matka piirkonna kirjeldus ja põhjendus: Matka piirkonnaks on valitud Pärnumaa vesikonnad, mis on oma omadustelt üsna leebed ja sobivad väga hästi kindlale sihtgrupile kanuumatka harrastusega tutvumiseks, võimaldades sealjuures omandad korralik kanuutehnika õppimisvõimalus, anda vahetu emotsioon ja samal ajal tutvuda teistmoodi looduslike piirkondadega Eestis. Üks kahest jõest on Paadrema jõgi. See saab alguse Tõhela järvest, voolab põhja, Tiilima küla juures pöörab läände ja suubub Paatsalu küla lähedal Liivi lahe Paatsalu lahte. Pikkus 30 km, valgala 289 km². See on kantud Eesti lõhejõgede nimestikku. Jõgi paikneb kogu ulatuses Pärnu madalikul. Jõe lähteks olev madal Tõhela järv asub Männikuste külas, Tõstamaa alevikust 9 km loode pool. Enamikus pikkuses voolab jõgi suhteliselt hõreda asustusega ümbruses ja suuremad asulad jõe lähikonnas puuduvad
platoode ahelik Apalatsid. Need kulgevad põhja ja lõuna suunas piki Põhja Ameerika mandri idarannikut. Ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja-lõunasuunas mandri lääneosas. Lääneosas on ka Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik mis on USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik kus on Mississippi jõgi mille pikkus on 3779 km. Sellest põhja poole on Suur järvistu. USA-st, ida pool on Atlandi ookean, põhja ja kagu poole minnes Mehhiko laht. Nende ranniku madalik laiuvad 3540 km ulatudes Codi neemes kuni Rio Grandeni. Ääremäestikud takistavad niiske õhu sisse saamist sisemaale . Külm, arktiline õhk liigub kaugele lõunasse. Kliimat muudavad külmad hoovused, fondid, tsüklonid, päikese kiirgus. Sademeid on kõige enam Kordiljeeride läänenõlval: 30004000 mm,
....................................................................................... 5 Suurus..................................................................................................................................6 Aluspind..............................................................................................................................6 Taimed ja loomad,linnud.................................................................................................... 6 Tähtsamad lisajõed:.............................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................8 2 Paiknemine Pärnu jõgi saab alguse Pandivere kõrgustikult Roosna-Alliku allikaist ning voolab läbi
rohkem rahvast, sellepärast et seal on aasta läbi soojem, kui põhja- ja keskosas. Põhjapool jääb aastane temperatuur +8 ja + 12 kraadi vahele ning lõunaosas +18 ja +24 kraadi vahele. Põhjas ja loodes on ka sademete hulk suurem. (HK, 2003) Kõige väiksema tihedusega ala kus inimesi praktiliselt ei ela, asub Ibeeria mägedes. Seal on rahvastiku tihedus keskeltläbi 7 inimest/km2. Ühtlase rahvastiku tihedusega suurem ala on veel kohas, kus voolab Guadalquiviri jõgi Sierra Morena ja Betica mäe vahel Lõuna Hispaanias. Tihedus seal on umbes kuni 100 inimest/km2. (SMA, 2005) 2. Asustus ja linnastumine Riigi rahvastikust elab suurem osa inimesi linnades, 77%. Linnastumise tempo on aastas 1%. Seda kõike 2010 aasta seisuga. Kõige rohkem inimesi elab pealinnas Madridis, kus elab umbes 5 762 miljonit inimest. (WF, 2011) Hispaanias on linnaelanike tase on Hispaanias kõrge, kuid linnastumise tempo pole õnneks nii hullul suur
Koostaja: Andra Pukk Klass: 10.klass Juhendaja: Ene Lüüs 2011 Sissejuhatus Uusimustöö eesmärk on saada teada rohkem Hispaania riigi kultuuri, geograafia ja majanduse kohta. Sain teada, et Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõgi. Vahemeres asuvad Baleaarid ja Aafrika ranniku lähedal on autonoomsed Kanaari saared. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Parlament on kahekojaline Rahvusassamblee (Cortes). 1978. aastast kehtivas konstitutsioonis tunnustatakse ühtse Hispaania keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid.
iseseisev töö Koostaja: Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord Üldine asukoha iseloomustus......................................................................................................3 Vagula Järv..................................................................................................................................4 Võhandu jõgi...............................................................................................................................6 Madalsoo Vagula järve ümbruses................................................................................................8 Kasutatud allikad.........................................................................................................................9 2
Tabelid I Valemite kasutamine tabelites Aadresside ja nimede kasutamine tabelites Table objekti (List-objekti - Excel 2003) loomine Diagrammid ja graafikud Mitme, omavahel seotud, tabeliga rakendused amine tabelites cel 2003) loomine ja kasutamine eliga rakendused Tabelite loomise ja kasutamise üldpõhimõtted Aadresside kasutamine Harjutus "Lagede värvimine I". Aadressid Tabel Värvid Kahemuutuja funktsioon. Aadressid Kaubad Nimede määramine ja kasutamine tabelites Harjutus "Lagede värvimine II". Nimed. Diagrammid Table-objektid. Tabeli muutmine Table-objektiks Tabeli loomine otse Table-objektina Funktsioonide tabuleerimine ja graafikud. Variant 1 Funktsioonide tabuleerimine ja graafikud. Variant 2. Table-objekt Kahemuutuja funktsioon. Nimed Harjutus "Lagede värvimine III". Ülesande püstitus Tabel Ruumid Tabel Värvimine Lisad Valemite kopeerimine R1C1- aadressid Otsimine. Funktsioon VLOOKUP Diagrammid Valideerimine tabelites Web
järjestamiseks ning paljudel teistel juhtudel. Käesoleva töö eesmärgiks on anda põgus ülevaade ühe keskkonnakauba Vääna jõe hinna määramiseks sobilikest meetoditest. Samuti sisaldab töö põhjendusi, miks teised keskkonnakaupade hinna määramise meetodid antud juhul sobilikud ei ole ja tulemust ei annaks. 3 1. VÄÄNA JÕE KIRJELDUS Vääna jõgi on Kesk-Harjumaal asuv jõgi, mida nimetatakse ka Tõdva, Tedva, Hüüru, Topi ja Saku jõeks. Algab Nabala külast 3,5 km edela pool ja suubub Soome lahte, pikkus on 64 km ning valgala 316 km2. Kilomeeter enne merre suubumist (Viti külas) pöördub jõgi edelasse. Ülemjooksul voolab jõgi läbi Nabala, Sausti ja Saku soo, mis on suures osas kultuuristatud. Keskjooksu alguses läbib jõgi mitu küla ja Saku aleviku, kus asub suur õlletehas, mitu muud
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Pärnu jõed Sandra Nõmmik 10 BH Juhendaja: Pärnu 2011 Pärnu Jõgi Eesti suurimaid jõgesid, kuulub Liivi lahe vesikonda. Jõe ülemjooks ja keskjooksu ülemine osa asuvad Järvamaal ning keskjooksu alumine osa ja alamjooks Pärnumaa territooriumil. Jõe väga suur, laia lehviku kujuline valgala on tiheda jõgedevõrguga. Algab Roosna-Alliku allikajärvest ja suubub Pärnu lahte; pikkus 144 km. Jõe ülemjooks asub Kesk-Eesti tasandikul, keskjooksu ülemine osa Kõrvemaa lõunaosas ning keskjooksu alumine osa ja alamjooks Pärnu madalikul. Jõe lähe Roosna- Alliku allikajärv asetseb Roosna-Alliku asunduses Paide-Rakvere maantee ääres. Valdavas enamikus pikkuses voolab jõgi üldsuunaga edelasse. Allikajärvest väljunult läbib jõgi 400 m
Amazonas Asukoht: Amazonase jõgi paikneb Lõuna-Ameerikas. Amazonas, mis saab alguse Peruu Andides umbes 160 kilomeetri kaugusel Vaiksest ookeanist, voolab umbes 5000 meetrit allapoole, suubudes Atlandi ookeani. See tuhandete kilomeetrite pikkune jõgi on maailma suurim. Amazonas voolab Peruus ja Brasiilias, Venezuelas, Bolivias, Equadoris lühidalt ka Colombia piiril. Amazonas voolab ekvatoriaalse kliimaga alal (seepärast pole veetaseme kõikumised kuigi suured.) Üleujutused: Kuid isegi väikesed veetaseme kõikumised põhjustavad suuri üleujutusi, sest nii Amazonas kui ka ta lisajõed voolavad väga tasasel madalikul laugete kallaste vahel. Üleujutus võib kesta kuid. Andmed:
................................ lk.3 2.Kliima.................................................................................................... lk.4 3.Pinnamood............................................................................................. lk.5-6 4.Veestik................................................................................................... lk.6-7 5.Looduskatastroofid................................................................................ lk.7 6.Loomastik ja taimestik........................................................................... lk.8 7.Eestlased Afganistanis........................................................................... lk.9 8.Kasutatud kirjandus............................................................................... lk.10 Üldandmed ja kaart Afganistan asub Euraasia mandril Aasia sisemaal. Teda võidakse arvata nii Kesk-Aasia, Lõuna-Aasia kui ka Lähis-Ida alla. Pindala on 647 500 km²Kolm
Jõe iseloomustus 7.klass Iseseisev töö Pealkiri: Jangtse jõe iseloomustus Autor: Triin Tärnov Vali iseloomustamiseks üks jõgi (jõge ei ole õpikus kirjeldatud) Kasuta Google maps https://www.google.ee/maps/ Siit saad joonistusprogrammi kaudu pildi teha (Print scrin) OTSING STREET VIEW GALERII SATELLIIDIVAATE NUPP
väla väärtuste järgi. Allow Zero Length lugeda tühi väli nullpikkusega väärtuseks. Ripploendiga väljal määratakse sakiga Lookup omadused: Combo box soovi korral avatav valikuga rippmenüü, Row Source Type määrab tüübi: tabel või päring (tabel/query), sisestatud loetelu (value list) või väljade loetelu (field list) Row source määrab tabeli või pääringu nime, millest saadakse andmed Bound Column näitab veeru, millest võetakse väärtused, 3 Column count määrab veergude arvu loetelus, List rows määrab ridade arvu loetelus List Width annab veerulaiuste üldsumma, Limit to List määrab, kas sisestada tohib ainult loetelus olevaid väärtusi (YES) või saab kasutaja sisestada ka oma teksti, s.t loetelus mitteesinevaid väärtusi. SEOSED
HISPAANIA KUNINGRIIK Referaat 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Haldusjaotus 3. Religioon 4. Üldandmed 5. Maa ja rahvas 6. Poliitiline süsteem 7. Eesti ja Hispaania majandussuhted 8. Loodus 9. Õhu temperatuurid 10. Hispaania tööstus ja põllumajandus 11. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Hispaania Kuningriik on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja-Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Haldusjaotus Hispaania on halduslikult jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks ja kah
Koolinimi Geograafia. Hispaania. Sinu nimi -2001- Sisukord: 1 · Sissejuhatus lk 3 · Üldandmed lk 3 · Asend lk 4 · Loodus lk 4 · Jõed lk 5 · Taimestik lk 5 · Loomastik lk 5 · Rahvastik lk 6 · Majandus lk 6 · Tööstus lk 6 · Maavarad lk 7 · Energiamajandus lk 7 · Masinatööstus lk 8 · Põllumajandus lk 8 · Veondus lk 8 · Tervishoid lk 9 · Haridus lk 9 · Kasutatud materjal lk 11 2 < Hispaania lipp
Sillamäe Referaat Maimu Nurk Rakvere 2012 Sissejuhatus: Sillamäe - üks Kirde-Eesti kaasaegseid linnu - paikneb Ida - Viru maakonnas, Sõtke jõe suudmes, Soome lahe kaldal, Tallinnast 180 km ja Narvast 25 km kaugusel. Lõunast läbib linna Tallinn - St. Peterburi mnt., idast piiravad linna Vaivara valla maad, linna läänepoolses osas asuv tööstusrajoon külgneb Toila valla maadega. Linna tööstusrajoon on eraldatud elamurajoonidest Soome lahte suubuva Sõtke jõega, jõge tõkestavad tammid moodustavad tiigid- veehoidlad. Pooleteist kilomeetri kaugusel linnast asub Vaivara raudteejaam, Tallinna St. Peterburiga ühendav raudtee. Linnas elab ligi 18 tuhat elanikku, neist vene rahvusest elanikke on 86 % , eesti rahvusest 3,6 %. Linna pindala on 10,68 ruutkilomeetrit. Sillamäel on 4 üldhariduslikku kooli, kutsekool, erakõrgkoolid - Sillamäe Majanduse ja Juhtimise Instituut ja akadeemia Nord.
järgi kolme kuivema kuu andmetelt. Veestik Austraalia pindalast 68 920 km2 moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala sõltub sademete hulgast. Järved Eyre'i järv mis asub Lõuna-Austraalias, see on Austraalia suurim järv ja ühtlasi madalaim punkt (15 m alla merepinna).Eyre'i järv asub suure Eyre'i Valgla keskmes. Järv jääb umbes 700 km Adelaide'i linnast põhja. Jõed Darling on jõgi Austraalia kagus, Murray parempoolne lisajõgi. Algab Suure Veelahkmeaheliku läänenõlvult. Ülemjooksul 2 voolab läände. Kesk- ja alamjooksul voolab rahulikult edelasse, suubub paremalt Murraysse. Lachlan algab Suure Veelahkmeaheliku läänenõlvult. Tasandikule laskunud, voolab rahulikult läände, seejärel edelasse. Suubub paremalt Murrumbidgeesse.
Neid läbib mitu kuru. Neist põhja jääb Doonau jõe Alam- Doonau madalik. Stara planinaga rööbiti kulgeb teine mäeahelik nimega Sredna gora mäeahelik. Edelaosa on Bulgaarias väga mägine seal asuvad Rila, Pirini ja Rodope mäed. Rodope mäed moodustavad Kreekaga piiri. Bulgaaria kõrgeim mäe tipp on Musala mägi asub 2925 m kõrgusel merepinnast Rila mägedes. Madalikud on Alam-Doonau madalik ning Musta mere rannikumadalik. Doonaud kulgeb Bulgaarias 471 km ja tema lisajõed on: Lom, Iskar, Ogosta, Jantra. Suuremateks jõgedeks on veel Arda jõgi Balkani poolsaarel ja Marica parempoolne lisajõgi. See saab alguse Rodope mäestikust, voolab peamiselt itta. Bulgaarias on jõele ehitatud kolm hüdroelektrijaama. Pikkus 290 km, millest Bulgaarias 241 km. Suubub Maricasse Edirne linna lähedal. Marica on jõgi Balkani poolsaarel. Jõgi saab alguse Rila mägedest Lääne- Bulgaarias ja suubub Egeuse merre. Pikkus on 480 km. 3
· Name - mingile tabeli piirkonnale nime andmine · Note - mingi tabeli piirkonna kohta märkuse kirjutamine · Picture - saab dokumenti pilte lisada · Object - saab dokumenti mingi teise programmi toodangut lisada Kui Te soovite lahtri sisu või ridade või veergude formaati muuta, siis tuleks vastav osa ära märgistada ja seejärel valida formaadi muutmise käsk. Format menüüs on järgmised käsud: · Cells - lahtri(te) formaadi muutmine · Column - veer(g)u(de) formaadi muutmine · Row - rea (ridade) formaadi muutmine · Sheet - töölehele uue nime andmine; töölehe peitmine ja uuesti näitamine · Auto Format - võimalus muuta tabelit juba olemasoleva kujundusega tabeli sarnaseks (muudetakse tabeli kujundust) · Style - saab defineerida stiile, kuidas andmeid lahtrites näidatakse 5 · Placement - mõnede joonistamise nupurea nuppude alternatiivid
annaabi.ee 
