mudel, aga tavaliselt käitume me täpselt vastupidi: Tegutsemine Olukorra hindamine Tegutsemise läbimõtlemine Konfliktidest üldiselt: Eesmärgikonflikt Arvamuste konflikt Tunnete konfliktid Konfliktid erinevad ka selle poolest kui palju on neisse kaasatud inimesi, osapooli: Isikusesisene konflikt Isiksustevaheline konflikt Grupisisene konflikt Gruppidevaheline konflikt Organisatsiooni- konflikt Konflikt- on protsess alguse ja lõpuga. 2. Konflikt 1.Konfliktieelne periood 3. Konfliktijärgne periood Kasutatud kirjandus: Suhtlemispsühholoogia, Merle Nurmoja 2002, Sisekaitseakadeemia Sotsiaalpsühholoogia alused, Nicky Hayes http://tnk.tartu.ee/0konfliktist.html Aitäh tähelepanu eest!
püsiseisundisse (kõige ökonoomsem seisund organismile) > treenimata: ei suuda töö ajal püsivat seisundit saavutada NB! Töövõimet kajastavad testid on ülesehitatud taastuvale (= kui kiire on taastumine) või püsiseisundi leidmisele töö ajal. KOORMUSTESTID Koormustestile esitatavad nõuded: - piisavalt informatsiooni andev - täpselt regprodutseeritav (!!!) - kasutatav dünaamikas võrdlusandmete saamiseks (individuaalne, gruppidevaheline), mis tagabki reprodutseeritavuse - tehniliselt lihtne - testitavale minimaalse riskiga Koormustesti liigid: · Käsiveloergomeetria · Jalgade veloergomeetria (nii istuvas kui ka lamavas asendis) üldise koormustaluvuse määramiseks sobivaim · Liikurrada ehk tredmill (kõndimine/jooksmine - liikumine) · Stepptest (astumistestid astutakse mingi teatud/kindla kõrgusele kindlas tempos) Koormustestide kasutamise eesmärgid:
· Eetiline konflikt (rikutud on kõlblusnorme) · Väärtuskonflikt (erinevate põhiväärtuste baasil) · Huvikonflikt (nt läbirääkimistel erinevad huvid) · Eesmärgikonflikt (saavutatu osutub sobimatuks eesmärgiga võrreldes) · Tunnetuslikud konfliktid (erinevad arvamused, olukordi, mõtteid, ... tunnetatakse erinevalt) · Tunnete konfliktid (emotsionaalne konflikt, nt vihastamine) · Isiksusesisene konflikt ehk sisekonflikt · Isiksustevaheline konflikt · Grupikonflikt · Gruppidevaheline konflikt · Organisatsiooniline konflikt · Organisatsioonidevaheline konflikt · Riiklik konflikt · Avalikud konfliktid (varjamatud hõõrumised; vastandumine; kokkupõrked) · Varjatud konfliktid (kõrvalseisjate ja vahel teiste osapoolte eest peidetud vimm, vaenutsemine, väljasöömiskatsed ja salasepitsused) · Episoodilised tülid (aeg-ajalt korduvad) · Kroonilised, kuid või aastaid vinduvad vaenusuhted · Destruktiivsed, töösuhtele kahju tegevad tülid
teiste inimeste omadustega · Teine rühm inimestevaheliste konfliktide põhjusi on töö ja olmetingimused · Kolmandaks võivad mõlemad põhjused koos esineda, teineteist võimendades ja konflikti süvendades Oma tagajärgede poolest võib konflikte liigitada suhteid lõhkuvateks ja suhteid parandavateks. Viimasel juhul hakkavad pooled pärast konflikti teineteist paremini mõistma ja rohkem austama (Sõerd 1992). Gruppidevaheline konflikt · Konflikt tekib siis, kui ühe grupi eesmärgid seavad ohtu teise grupi omad, kui gruppide vahel on avalik vastuolu ja liikmete käitumist reguleerivaid reegleid on väga vähe. · Kui see juhtub, saavad eesmärgid väga tähtsaks, vastuolu kasvab ja reegleid ja protseduure rikutakse (Randmann). Töökonfliktid Struktuurikonfliktid, teabekonfliktid, suhtlemiskonfliktid, huvidekonfliktid Töökonfliktide tunnused · TÖÖKONFLIKTIDE TUNNUSED
isegi, et ehk varemgi) ja arvatavasti lõpeb surmaga. Suhtlemisoskust peetakse üheks olulisemaks oskuseks, mida eriti hästi peavad oskama inimesed, kes juhivad teisi. On kindlaks tehtud, et organisatsioonides kulutavad inimesed ligikaudu 75% ajast omavahelisele suhtlemisele, seetõttu pole ka imekspandav, et enamiku organisatsiooniliste probleemide tegelik põhjus on halb kommunikatsioon või kesised suhtlemisoskused. Efektiivne suhtlemine, s.h inimestevaheline, grupisisene, gruppidevaheline, organisatsioonisisene või organisatsiooniväline, on organisatsiooni eduka toimetuleku oluline komponent. Enamlevinud probleemid, millega suhtlemises tuleb arvestada, on järgmised: pooled räägivad üksteisest mööda; üks pool ei kuula teist või ei saada teineteisest aru. Efektiivne suhtlemine on hea suhtlemine ja see kujuneb mitme oskuse koostoimes. Robert Bolton (1979) käsitleb suhtlemisoskust viie teguri koostoimes kujuneva nähtusena: 1
12 74 5476 89 7921 61 3721 33 1089 58 3364 Σxi 664 599 454 802 3093 574 Σxi^2 45616 37301 25128 60376 31718 200139 (Σxi)^2 440896 358801 206116 643204 329476 1978493 Üldine hälve SGEN = 40694.85 Gruppidevaheline hälve SFACT = 5430.266667 Jääkhälve SRES = 35264.58333 DISPERSIOONID Faktorist S^2FACT = 1357.566667 Jääkdispersioon S^2JÄÄK = 641.1742424 Faktori empiiriline väärtus S^2FACT/S^2JÄÄK FEMP = 2.1 Kriitiline väärtus FKR = 2.6 FEMP < FKR 2.1 < 2.6 Hüpotees kehtib
asjadele. 10. Sotsiaalse kapitali definitsioon ja selle tunnused. Miks sotsiaalne kapital on oluline, miks sellest räägitakse ning kuidas see on seotud kaasaegse ettevõtluse ning majandusega? Sotsiaalne kapital moodustub inimeste gruppide ja nendevaheliste võrgustike tulemusel, kui gruppides toimivad normid ja ühiskondlik usaldus hõlbustab gruppidevahelist koostööd ühise kasu saamise eesmärgil. Selle tunnused on suur gruppidevaheline usaldus, koostöö ja ühine kasu saamine. Oluline sellepärast, et head inimsuhted on ettevõtlusmaailmas väga olulised ja nende olemasolul saab ettevõtlust paremini laiendada. Sotsiaalse kapitali olemasolul saab inimestele loota, et nad sind aitaksid hädaolukorra puhul ning vastupidi. Räägitakse sellepärast, et üksi ei ole võimalik väga edukat ettevõtet luua, paratamatult on enda kõrvale inimesi vaja ja sealt tulebki sisse sotsiaalse kapitali mõiste
Põhjusteks on sageli ülesande ebaselgus, kahemõttelisus või väärtõlgendamine, erinev arusaamine eesmärkidest aga ka informatsioonilevikuga seotud probleemid. Omavaheliste arusaamatuste kulgu võimendab või tasandab grupisisene õhkkond ja grupiprotsessid. Grupisisese konflikti põhjuseks võib olla selle liikmete vastastikune sõltuvus ning kui grupiliikmed ei arvesta või ignoreerivad iga liikme tegevuste seotust teistega, siis tekibki konflikt. Gruppidevaheline konflikt Gruppidevahelise konflikti korral on osapoolteks kaks või enam gruppi ühest organisatsioonist. Nt. kui iga osakond on meelestatud ainuüksi enda probleemidele. Kui on määratlemata funktsionaalne sõltuvus gruppide vahel, siis ei osata jagada vastutust ega olda valmis koostööks. Kui grupid püüdlevad samu eesmärke, vastuolud on kas väga väikesed või neid ei ole ja käituvad vastavalt reeglitele ja protseduuridele, on väljundiks võitlus / konkurents.
Rj Σxi 664 599 454
Pj Σxi^2 45616 37301
Rj^2 (Σxi)^2 440896 358801 206116
Faktorite arv 5
Korduste arv 12
Üldine hälve
SGEN 40694.85
Gruppidevaheline hälve
SFACT 5430.2666667
Jääkhälve
SRES 35264.583333
DISPERSIOONID
Faktorist
S^2FACT 1357.5666667
Jääkdispersioon
S^2JÄÄK 641.17424242
Faktori empiiriline väärtus S^2FACT/S^2JÄÄK
FEMP 2.1173131683
Kriitiline väärtus
FKR 2.6
H0 kehtib, kui FEMP
4. sõltumatu tunnus, mille alusel võrreldavad grupid moodustatakse, peab olema kategooriline tunnus (järjestus- või nominaaltunnus) 5. igas grupis (igal faktori tasemel) vähemalt 2 vaatlust 6. rohkem kui 2 võrreldavat gruppi H0 1 =2 = =k = , faktori mõju puudub H1 :leidubi 0, faktoril on mõju Hüpoteeside kontrollimine dispersioonanalüüsi puhul toimub läbi tunnuse dispersiooni osadeks lahutamise SS=SS1+SS0 SS1- gruppidevaheline hajuvus (keskruut) SS0-grupisisene hajuvus(keskruut) Koguhajuvuse vabadusastmete arv on n-1. Gruppidevahelise hajuvuse vabadusastmete arv on k-1 Grupisisese hajuvuse vabadusastmete arv on n-k Analüüsi on kaasatud k gruppi, vaatluste arv on n. Kui dispersioonid erinevad, siis tuleb uurida, millistes gruppides. Selleks tehakse post hoc test(ANOVA- Bonferroni test). Tärnikesega on need, kus sig on alla 0,05- oluline erinevus. AEGRIDADRE ANALÜÜS
kommunikatiivsele käitumisele. Vastastikune suhtlemine mitte ei peegelda org'i, vaid ONGI org. Intepretatsiooniteooria (Weick)- ebakindel või kahemõtteline olukord motiveerib org'i liikmeid uusi suhtlemisviise otsima. Seega vähendatakse määramatust suhtlemisprotsesst, talletatud kogemuste ja nende mõistmise vahendamisel. Juhtkond saab raskete olukordadega toimetulekut mõjutada soodustades likmete omavahelist suhtlemist. Grupisisene ja gruppidevaheline suhtlemine on tähtsam kui indiviididevaheline, sest omavahelised suhted kontrollivad org'is toimuvat tõhusamalt. Suhtekorraldus- Kommunikatsiooni juhtimine ehk plaanipärane tegutsemine eesmärgiga lua ning säilitada heatahtlikud kahepoolsed suhted org'i
1995:128). 3. Grupisisene konflikt tekib väikeses grupis (meeskond, perekond, töörühm, klass, selts) kahe või enama grupiliikme kokkupõrke tagajärjel. Sageli on põhjuseks ülesande ebaselgus, eesmärkide erinev tõlgendamine või infoleviga seotud probleemid. Grupisisesed konfliktid võivad halvasti mõjuda grupi suutlikkusele lahendada vaidlusi ja eesmärkide saavutamisele (Vadi 1995:128; Lewicki jt 1999:31). 4. Gruppidevaheline konflikt võib olla ühingute, allüksuste, sõdivate rahvaste, vaenutsevate perekondade või riigivõimu ja teda ähvardava kogukonna vahel. Konflikt võib tekkida ühteaegu nii grupi sees kui gruppide vahel. Selle tasandi konflikt on keeruline, kuna asjasse on segatud arvukalt inimesi, kes kõik võivad üksteist mõjutada (Lewicki jt 1999:32). 1.1.2 Konflikti liigid Konfliktidega toimetulekuks on tarvis analüüsida nende põhjusi. Konfliktide liigitamine
püstitatud eesmärgiga. - Tunnetuslik konflikt - situatsioon, milles mõtteid, arvamusi, ideid, väärtusi ja kujutlusi tajutakse ebasobivatena. - Tunnete konflikt - olukord, mil tunned või emotsioonid on ühitamata, piltlikult öeldes - inimesed vihastavad üksteise peale. 14 Konflikti tasemed: 1) isiksusesisene 2) isiksustevaheline 3) grupisisene 4) gruppidevaheline 5) ogranisatsioonikonflikt Isiksusesisesed konfliktid: - Lähenemine-lähenemise - indiviid peab valima positiivse lõpputulemusega alternatiivide vahel. - Vältimine-välimise - tuleb valida alternatiivide hulgast, mis kõik on ebameeldivate tulemustega. - Lähenemine-vältimine - üks ja sama nähtus on korraga meeldiv ja ebameeldiv. - Stress - kestvate ja korduvate ärritajate toimeltekkiv pingeseisund.
– Keha sirutusel kulub vähem jõudu, mida saab kasutada edasiliikumiseks – Suurem rasvasisaldus parandab keha ujuvust 3) Füsioloogiliste näitajate poolest Põhjused : hormonaalne regulatsioon – testosteroon – östrogeen Koormustestid Koormustestile esitatavad nõuded: Piisavalt informatsiooni andev Täpselt reprodutseeritav Kasutatav dünaamikas võrdlusandmete saamiseks (individuaalne, gruppidevaheline) Tehniliselt lihtne Testitavale minimaalse riskiga Töövõime mõõtmiseks antakse doseeritud töö: määratud kestus, võimsus ja töö intensiivsus. Koormustesti liigid: • Käsiveloergomeetria • Jalgade veloergomeetria (nii istuvas kui ka lamavas asendis) – üldise koormustaluvuse määramiseks sobivaim • Liikurrada ehk tredmill • Stepptest Kasutamise eesmärgid: Üldise kehalise töövõime määramiseks
Tundub, et Ameerikas allutavad totemistlikud traditsioonid endile kastisuhete elemendid, Indias on aga vastupidi. Kuigi võiks arvata, et tootemkastide spetsialiseerumine sarnaneb ametialaste kastide omadega (Indias on see nii), Austraalias päris nii ei ole, esineb hoopis kujuteldav seos (kuna tegelikult eri kastide inimestel maagivõimeid ei ole). Seal on abielu määratud tootemgrupeeringute/klassidega, umbes nagu ametikastid toodavad teiste jaoks asju. Õigupoolest on gruppidevaheline eksogaamia Austraalias nii mitmete piirangutega, et see oleks pigem nagu endogaamia jäljendamine eksogaamia raames. Totemistlike gruppide (toodavad naisi) ja ametikastide (toodavad tooteid) sümmeetria kehtib muidugi ainult ideloogilises plaanis (kuna toodetavad naised ei ole mingit konkreetset tüüpi). Abieluvahetuste mudel asub kahe tõelise mudeli (liikude mitmekesisuse mudel looduses ja funktsioonide mitmekesisuse mudel kultuuris) vahel, on mitmemõtteline ja ebaselge
o Osalus – mida suurem osalus grupi töös, seda tõenäoliselt enam konflikte o Kokkukuuluvus ehk kohesiivsus – mida suurem, seda tõenäoliselt vähem konflikte Tasustussüsteemid – kui üht osapoolt tasustatakse teise kulul Piiratud ressursid Võim Käitumistegurid o Individuaalsed erinevused isiksuse omadustes ja väärtustes Keskonnategurid Gruppidevaheline konflikt Gruppidevaheise konflikti korral on osapoolteks kas või enam gruppi ühest organisatsioonist. Konflikt tekib siis, kui ühe grupi eesmärkide saavutamine seab ohtu teise grupi eesmärkide saavutamise Kui gruppide vahel on avalik vastuolu ja liikmete käitumist reguleerivaid reegleid on väga vähe Kui tähtsustuvad eelkõige grupi tulemused, siis sagedasti vastuolud kasvavad ning reegleid ja protseduure rikutakse
- Bioloogilised protsessid – aju mõõtmine ja ajukuvamine, geenid - Väited ja hinnanugd – enesekohased, tuttavate, õpetajate Individuaalsete erinevuste tähtsus - Kliiniline hindamin - Personalivalik ja -nõustamine - Tervisekäiutmine – mõju tervisele - Saavutus- ja võimetetestid hariduses Individuaalsed erinevused ja põhjuslikkus Mida tähendab korrelatsioon? (2 tunnuse seos, seose all akuulub üldisemas mõttes ka gruppidevaheline erinevus) - Sõltub hajuvusest. Kui tunnusel puudub hajuvus siis ta ei saa ka millegagi korreleeruda Järeldusi seoste kohta - Kitsendatud valimis on seosed väiksemad - Väikse seos võib olla praktiliselt oluline Isikutestide puudusi - Mõõtmine ja mõõtmisühik (arvud subjektiivsel nõuseolekumäära skaalal) - Abstraktsed küsimused mis mõõdavad enesekohaseid üldistatud arvamusi mitte konkreetesid fakte
mõtetes ja käitumises. Sotsiaalne võrdlus · L. Festinger: inimestel on " tung" võrrelda oma võimeid ja mõtteid teiste endasarnaste isikutega. Referentgrupid: positiivne, negatiivne, reaalne Aktiivne võrdlus Passiivne võrdlus Võrdlus grupis · Gruppidesse sarnasuse printsiibil · Gupisisene võrdlus · Grupisisene võitlus · Grupinormid · Konformsus grupis · Inimene kui grupiloom · Sotsiaalne ärevus grupis · Gruppidevaheline võrdlus Kuuletumine autoriteedile · S. Milgrami katse 1974 · Katse näiliselt karistuse mõjust mälule. Tegelikult autoriteedile allumisest. Kaks kolmandikku katseisikutest allusid täielikult. Standford vangla katse P. Zimbardo 1971 · Situatsiooni ja rollide mõjust inimloomusele. Agressiivsus- tahtlik teise inimese vigastamine, haavamine. · Freudi teooria. Thanatos e. Surmainstinkt. · Evolutsiooniteooria. Agressiivsed geenid.
rea tulemusi edasi lugeda. Kui Levene'i testi Sig on suurem kui 0.05, vaatame edaspidi ülemist tabelirida (näitab, et jaotuste ,,kujud" ei erine statistiliselt oluliselt); kui Levene'i test Sig on väiksem kui 0.05, loeme edaspidi alumist rida (näitab, et jaotuste ,,kujud" erinevad statistiliselt oluliselt). Kuid teadmisest, kuidas näevad välja gruppide keskmised ning kas gruppidevaheline erinevus on oluline või mitte, üksi ei piisa. Need tulemused tuleb kuidagi ka kirjapilti saada. T testi raporteeritakse järgnevalt : Selles suvalises näidislauses leiti, et loengutes kohalkäijate keskmine tulemus (M = 4.51, SD = 0.30) on statistiliselt oluliselt kõrgem kui neil, kes magavad sisse ja kohale ei tule (M = 2.92, SD = 0.31), t(kirjuta siia df väärtus) = (kirjuta siia t väärtus), p = 0
- hõim, sugukond (tribe, clan) karjakasvatajatel - territoriaalne hõimuliit (chiefdom) põlluharijatel - riik 1) Salk väike sugulusel põhinev grupp (nt eskimotel). - ebapüsiv, formeerub hooajaliselt - moodustatakse indiviidivaheliste sidemete alusel - ühiskondades, kus sellest kõrgemat poliitilist süsteemi ei tunta - salgas on kõik põhimõtteliselt võrdsed (va eriliste oskustega liikmed) - iga salk on autonoomne, gruppidevaheline suhtlus käib salga esindajate kaudu (eriti tihti salkade vahel siiski suhtlust ei ole) 2) Hõim, sugukond (enamikul põlisrahvastel) - külad ja sugulasrühmad, aga pole valitsust (keskset juhtimist) ega sotsiaalseid klasse - pole kohustuslikke poliitilisi otsuseid - inimeste prestiizi määrab sugu, vanus ja isikuomadused (eksisteerib sugudevaheline ebavõrdsus) - põhilised sotsiaalsed üksused põlvnemisgrupid (genealoogiate teleskopeerimine). Põlvnemisgrupp
protsessi Üleühiskonnaline tasand (nt massikommunikatsioon) Institutsionaalne/organisatooriline (nt poliitiline organisatsioon või äriettevõte) Gruppidevaheline (nt kohalik kogukond) Grupisisene (nt perekond) Interpersonaalne (isikutevaheline) (nt kahekõne) Intrapersonaalne (isikusisene) (nt sisekõne ja mõtlemine) Vähe juhtumeid 3. Massikommunikatsiooni protsess Ei ole samatähenduslik massimeediaga (organiseeritud tehnoloogiad, mis teevad massikommunikatsiooni võimalikuks)
Rassism, natsionalism, diskrimineerimine soo ja vanuse tõttu. · Reaalse diskrimineerimise asendumine sümboolsega vihjed, naljas, eelistused ... · Diskrimineerimise seletused: traditsioon, grupimõtlemine, kompensatsioon(ebakindluse väljaelamine) · Grupikonfliktide lahendamine: ühiste huvide loomine, avatus ja mitteautoritaarsed liidrid ... Eksperimentaalne grupidünaamika. !! M.Sherifi katsed. Grupikonflikti teooria Idee: gruppidevaheline koostöö või konflikt sõltub huvide kokkulangevusest vastandlikkusest. Kas tekitatud gruppe saab välise manipuleerimise abil panna konflikti ja seda konflikti leevendada? Eksperimendid poiste suvelaagris: meie-grupi kujundamine, huvidega manipuleerimine, tulemuste mõõtmine. !!! Järeldused: vastandutakse nendele gruppidele, kellega isiklik konflikt puudub. Mida erinevamad on huvid, eesmärgid, seda suurem on konflikt/vastanduvus. Minimaalsed konfliktitingimused H.Tajfel. 1971
suuremasse gruppi ; isik grupis ei pea enda identiteedi säilimist oluliseks Assmilatsiooni metafooriks on melting pot (nö sulatusahi). 2) Separatsioon erinevad grupid, kes peavadki eraldi ja erinevateks jääma, kontakti tekkimine pole eesmärgiks. Inimesed peavad tähtsaks oma grupi kultuuri, teisi kontakte tähtsaks ei pea. 3) Integratsioon Kesktee; grupp soovib enda säilimist kuid samas ka kontakte teiste gruppidega. Ühinemine, asub kahe eelneva vahel, mõlemast veidi. Selline gruppidevaheline suhe, kus soovib enda kultuuri säilitamist, kuid ka kontakti teise kultuuriga. Eestis ei tähenda, et venelased peaks muutuma eestlasteks, vaid soodustatakse kontakte, eesti keel, kodakondsus, kuid ka vene seltsid jne. Erinevad etnilised grupid säilitavad oma eripära ja gruppidevahelised piirid, kuid osalevad vôrdselt ühiskonna peamistes tootmis-, jaotus- ja juhtimisprotsessides. Seega, integratsioon tähendab etniliste hierarhiate kadumist, mis pôhjustaks erinevat
Esmasele grupile omased suhted. Ühised esivanemad ja geograafiline lähedus. Ühiskonnas on inimestevahelised suhted rohkem ärilised ja piiratumad. Sotsiaalsed sidemed on vabatahtlikud, rajatud teatud eesmärgi saavutamise soovist tulenevalt omakasule ja inimesi iseloomustab instrumentaalne käitumine. 4.9. Mis vahe on «In-» ja «Out-» grupil? In-grupp on esmased ja teisesed grupid, kuhu kuulume meie ja out-grupid on sellised grupid, kuhu kuuluvad "nemad" ja kuhu meie ei kuulu. Gruppidevaheline vaenulikkus on seotud etnotsentrismiga, mis tähendab, et meie oleme parimad ja mõõdupuuks teiste gruppide hindamisel. 4.10. Mis tähendus on terminil «kontrollgrupp» sotsioloogia teoorias? (Soovi korral võid lisada ka selle termini erineva tähenduse eksperimentaalse uurimistöö kontekstis). Kontrollgrupp on grupitüüp, kuhu isik ei pruugi kuuluda, kuid mis ikkagi mõjutab tema identiteeti, norme ja väärtusi. Etalon või standard, millega saab mõõta enese staatust ja
· Reaalse diskrimineerimise asendumine sümboolsega vihjed, naljad, eelistused ... · Diskrimineerimise seletused: traditsioon, grupimõtlemine, kompensatsioon (ebakindluse väljaelamine), · Grupikonfliktide lahendamine: ühiste huvide loomine, avatus ja mitteautoritaarsed liidrid, isiklikud kontaktid, inimeste liikumine (EL!), läbirääkimised ... · Konfliktilahendamine kui elukutse! Eksperimentaalne grupidünaamika: M.Sherifi katsed · Idee: gruppidevaheline koostöö või konflikt sõltub huvide kokkulangevusest vastandlikkusest · Eksperimendid poiste suvelaagris: meie-grupi kujundamine, huvidega manipuleerimine, tulemuste mõõtmine · Küsimus: kas saab gruppe sundida koostööle, kas saab nende vahel konflikti tekitada? Mis toodab ühte ja teist? · Tulemuseks M.Sherifi grupikonflikti teooria Robbers Cave Experiments: Sherif et al (1953, 1955, 1961)
.. Diskrimineerimise seletused: traditsioon, grupimõtlemine, kompensatsioon (ebakindluse väljaelamine), 38 Grupikonfliktide lahendamine: ühiste huvide loomine, avatus ja mitteautoritaarsed liidrid, isiklikud kontaktid, inimeste liikumine (EL!), läbirääkimised ... Konfliktilahendamine kui elukutse! Eksperimentaalne grupidünaamika: M.Sherifi katsed Idee: gruppidevaheline koostöö või konflikt sõltub huvide kokkulangevusest vastandlikkusest Eksperimendid poiste suvelaagris: meie-grupi kujundamine, huvidega manipuleerimine, tulemuste mõõtmine Küsimus: kas saab gruppe sundida koostööle, kas saab nende vahel konflikti tekitada? Mis toodab ühte ja teist? Tulemuseks M.Sherifi grupikonflikti teooria Robbers Cave Experiments: Sherif et al (1953, 1955, 1961) Kutsuti poisid suvelaagrisse.
naljad, eelistused … • Diskrimineerimise seletused: traditsioon, grupimõtlemine, kompensatsioon (ebakindluse väljaelamine), • Grupikonfliktide lahendamine: ühiste huvide loomine, avatus ja mitteautoritaarsed liidrid, isiklikud kontaktid, inimeste liikumine (EL!), läbirääkimised … • Konfliktilahendamine kui elukutse! Eksperimentaalne grupidünaamika: M.Sherifi katsed • Idee: gruppidevaheline koostöö või konflikt sõltub huvide kokkulangevusest – vastandlikkusest • Eksperimendid poiste suvelaagris: meie-grupi kujundamine, huvidega manipuleerimine, tulemuste mõõtmine • Küsimus: kas saab gruppe sundida koostööle, kas saab nende vahel konflikti tekitada? Mis toodab ühte ja teist? • Tulemuseks – M.Sherifi grupikonflikti teooria Robbers Cave Experiments: Sherif et al (1953, 1955, 1961)
võtta nii, et see ei too komplikatsioone, sõltuvus on taunitav, kes süstib, on narkomaan. 2) Amfetamiinisõltlaste subkultuur loovuse tõstmine, töövõime tõstmine jne. Igapäevane vajadus. Tunnistavad end narkomaanideks. Otsene kuritegevus pole levinud. 3) Opiaatide tarvitajad tüüpnäide on 20-25 a vene mees Tallinnast või Ida- Virumaalt. Seos on kriminaalse tausta või vastavate subkultuuridega. Kogused suurenevad varastamine. Gruppidevaheline üleminek ei ole reegel üldse. Kurjategijatest 10-20% naised. Üle 50% on 18-24 a. Narkokuritegude toimepanejad on noored, neist kuulusid 2001. aastal rohkem kui pooled vanusegruppi 18-24 eluaastat. 80% on mitte-eestlased. Eestlased eelistavad siiski alkoholi. Mõjufaktorid: pinge, seikluste otsimine, üldiste väärtuste eiramine või kui selle saavutamiseks puuduvad võimalused, töötus, madal elatustase, noorus (vanemad ei orienteeru ümber, sest varem polnud nii kättesaadav).
Konflikt on subjektiivne (kuidas inimene tunneb suhted, õigused, otsused, otsustamised) lahenduseks vaja muuta / teha otsuseid, võtta/ muuta seisukohti, palju läbirääkimisi, püüame muuta inimeste hoiakuid ja siis muutub situatsioon Majanduslike ressursside jaotamine ei lahenda tihti konflikti Enamus konflikte on objektiiv-subjektiivsed Konfliktide tasandid: Isiksuse sisekonflikt Inimestevaheline konflikt Gruppidevaheline konflikt Ühiskonnakihtide vaheline konflikt Rahvustevaheline konflikt Konflikti tekkimist võib kujutada kolmnurga või ringina, mille kolm otsa/osa on omavahelises sõltuvuses. Need kolm olulist komponenti on Situatsioon Suhtumine s.t. hoiakud, tunded jne. Käitumine Konfliktsus ükskõik, millises osas kutsub esile muutuse järgmises. Ringi pöörlemine jätkub, kiireneb ja konflikt kasvab
· Sotsiaalne süsteem on teatud staatuste ja rollide korraldus, mis eksisteerib lahus inimestest, kes omavad staatust ja täidavad rolle. Sotsiaalsed süsteemid · Sotsiaalset süsteemi võib vaadelda järgmistest aspektidest lähtuvalt: Indiviidide vastastikune tegevus, kus igaüks on individuaalsete tegevuste kandja - individuaalsus Vastastikune sotsiaalne tegevus, mille tulemusena tekivad sotsiaalsed suhted ja grupid sotsiaalne grupp Gruppidevaheline vastastikune tegevus sotsiaalne kooslus Sotsiaalsed süsteemid Sotsiaalsete positsioonide (staatuste) hierarhia, kus tegutsevad vastavas süsteemis olevad isikud, täites rolle sõltuvalt positsioonist sotsiaalne organisatsioon Väärtuste ja normide hierarhia, mis määravad selle süsteemi elementide iseloomu ja sisu sotsiaalne institutsioon ja sisu Tegevus sotsiaalne suhe. Sotsiaalne käitumine sotsiaalne struktuur. Sotsiaalsed süsteemid
annaabi.ee 
