Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskaeg ja renessanss (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis iseloomustab keskaja inimese ja kultuuri olemust?
  • Mis iseloomustab renessanssi inimese ja kultuuri olemust?
Muusika
KT !
Mis iseloomustab keskaja inimese ja kultuuri olemust?
Keskaeg erines teistest ajastutest selle poolest, et seadis suurimaks väärtuseks maailmas mitte inimese, vaid jumala. Inimene oli jumala ori
Jumala teenimine päästis inimese. Arvati, et jumal oli maailma valmis teinud ja inimesel polnudki loominguks enam võimalust.
Gooti arhitektuur -vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt.
Missa -pidulik jumalateenistus
Kõik on ladina keeles

Mõisted: Gregooriuse koraal .
  • Gregooriuse koraal – keskaja kultuuri osa
    • Muusika allub sisule -üks häälne
    • Kogu viis kõlas algusest lõpuni ühesuguse tugevusega
    • Sisu: palved, usulised tekstid


Mis iseloomustab renessanssi inimese ja kultuuri olemust?
ruum-maade avastused, linnad muutuvad suuremaks , usu lõhenemine
Inimesed-vabameelsemad, inimene on elu kese
See oli ilmaliku , inimest ja loodust ülistava kultuuri taassünd.
Inimene on kõige alus
Renessanss sai alguse Itaaliast
Tuleb Madalamaadest
Ilmalik muusika – ei ole otseselt kirikuga seotud
Mõisted:
Polüfoonia -mitmehäälsus.Võrdsed hääled ja võrdõiguslikud viisid ühes teoses
Motett - mitmehäälne, valdavalt ilmalik, vahel kaks häält üksteist kajana jäljendamas
Madrigal - armastuslaul
Koraal-vaimulik koguduse laul


Barokk : mõiste, tunnused
17-18. sajand-ehk siis osa uusajast
Suured, võimsad impeeriumid-Vene, Prantsuse, Suurbritannia .
Maalikunstis valitsevad tumedamad toonid, kujutatava ümarus ja keerukus
Muusika
Dramaatiline
Motoorne -marsi ja tantsu meloodiad

Mõisted:
Concerto grosso - Tõlge suur kontsert
Väike rühm soolot mängivaid pille võistles, Orkestriga
Fuuga - Kahe kuni viiehäälne, teema kordus kõigis häältes, fuugameistriks peetakse Bachi, orel , fuuga D minoor
Prelüüd- Fuuga sissejuhatus, Vaba ja improvisitsiooniline
Oratoorium - Kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile ,ilma lavastuseta, Aluseks varasem pühakirja tekstide esitamine
Ooper - muusikaline lavateos , milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes.
mõni barokk ajastu tants – Allemande ( saksa ), Courante (prantsuse), Saraband ( hispaania )

Heliloojad ja peamised teosed:
Palestrinapeamiselt vaimulik muusika, kirjutas palju missasid ja motette , kui ka madrigale , Cloria, Missa Papae Marcellus

Orlando Di Lasso – kirjutas peamiselt madrigale ja motette, Müncheni õuekomponist ja õuekapelli (ansambli) juht, Psalmi Davidis Poenitentiales, Matona


VivaldiItaalia helilooja ja viilulimängija , tuntumad teosed : Neli aastaaega
Bach - saksa helilooja, Fuuga
Händel - saksa helilooja , Messias
8. Kuulmise järgi kohustulik ära tunda ja osata iseloomustada:
tunnused-kurb või rõõmus , ilmalik või vaimulik, autor, lisada juurde tekkiv meeleolu:
Ave Maria – kurb, vaimulik, Schubert, väga kurb
Gregoriuse koraal – kurb, vaimulik, paavst Gregorius suur, tekitab pigem masendavat meeleolu, väga aeglane lugu, meelib et laulus on nii nais kui ka meeshääli.
Luterlik koraal "Mu süda ärka üles" – kurb, vaimulik , Cyrillus Kreek, sobib kirikus laulmiseks, tekitab ühtsuse tunnet.
Palestrina "Missa Papae Marcellus" – kurb, vaimulik, väga melanhoolne melooodia,
Lasso "Matona" – rõõmus, ilmalik, Orlando di Lasso, pigem lõbusa meloodiaga, isegi sobiks mõnele aeglasele tantsule lauluks.
Bach "Fuuga" – kurb, ilmalik, Bach, tekitab sellise õudusfilmi tunde, väga salapärane laul
Missa H moll - kurb, vaimulik, Bach
concerto grosso – rõõmus( kohati oli ka kurb), ilmalik, Arcangelo Corelli, loo alguses tundus rõõmus laul, kuid seal oli ka kurvemaid hetki,
saraband – kurb, ilmalik, väga keeruline tantsida, sellise aeglase loo järgi, tundub kuidagi emotsioonitu laul
Vivaldi "Neli aastaaega", eriti kevad ja talv – rõõmus, ilmalik, Vivaldi, igal aastaajal on oma meloodia , kevad – kõik ärkab ellu, suvi – kõik on hea, sügis – värvid, kuid vihm, talv - pimedus
Handel "Messias" – kurb, ilmalik, Händel
Keskaeg ja renessanss #1 Keskaeg ja renessanss #2 Keskaeg ja renessanss #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ellukiiisuh Õppematerjali autor
Mis iseloomustab keskaja inimese ja kultuuri olemust?
Gregooriuse koraal
Mis iseloomustab renessanssi inimese ja kultuuri olemust?
Polüfoonia
Motett
Madrigal
Koraal
Barokk
Concerto grosso
Fuuga
Heliloojad( Vivaldi, Bach jm)

Sarnased õppematerjalid

Keskaja muusikaajalugu
7
docx

Keskaja muusikaajalugu

Keskaja muusika (5. ­ 13.saj) Keskajal kinnitas Euroopa Kanda kristlus, mis tõi suure pöörde inimeste mõttelaadi. Oluliseks muutus usk ainujumalasse. Kristlik kirik mõjutas ka kunsti ja kultuuri. Peamiseks vaimuvaraks Keskajal olid piiblilood. Jumalasõna kuulutamiseks ehitati palju kirikuid ja katedraale. Ajastu ideaaliks oli pühak. Rangelt askeetliku eluviisiga inimene, kes palvetades ja paastudes, maise elu rõõmudest loobudes, valmistas ennast ette igavesele õndsusele, mis peab tulema pärast surma. Keskaja muusika jaguneb kaheks: · Professionaalne muusika (vaimulik muusika) · Rahvamuusika (ilmalik muusika) Professionaalne muusika oli võimude poolt tunnistatud, muusika keskusteks olid kloostrid ja kirikud ning professionaalseteks muusikuteks olid vaimuliku seisuse esindajad (mungad, preestrid, paavstid). Euroopa muusika alusmüüriks oli ühehäälne Keskaegne kirikulaul ­ Gregoriuse koraal (ehk laul). Et kinnitada kiriku ühtsust ja m?

Muusikaajalugu
Keskaja muusika - Muusikaajalugu
11
docx

Keskaja muusika - Muusikaajalugu

Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. ­ 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet - kirikumuusika 3) renessanssmuusika Pildil 16. sajandi Inglise muusikud. Kirikumuusika sünd ja areng Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside i

Muusika
Muusikaajalugu
10
doc

Muusikaajalugu

Muusikaajalugu konspekt Perjoodid muusikaajaloos 17.01.07 I. Vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni 5 saj. p.Kr ) II. Keskaja muusika ( 5 ­ 13 saj ) (gootika) III. Renessanss ( 14 ­ 16 saj ) IV. Barokk ( 17 ­ 18 saj I poolel ) V. Klassitsism ( 18 saj II pool ­ 19 saj I veerand ) VI. Romantism ( 19 saj ) VII. Modertism ( stiilide paljasus) ­ 20 saj Vanade kultuurrahvaste muusika 17.01.07 Muusika on sama vana kui inimkond. Väljakaevamistelt leitud kaunistatud tarbeesemed,

Muusikaajalugu
10-kl Õpimapp
14
doc

10. kl Õpimapp

· Minnesingeriteks- Saksamaal Laulikud võisid olla erinevatest seisustest, töötada õukonna teenistuses või rännata ringi. Alles 13. sajandist koondusid rändlaulikud tsunftidesse ning said linnamuusikutena tööd ja leiba linnakapellides. Lauldi enamasti Araabia päritolu pillide- fiidel, rebekk, harf, põikflööt, trompet, käsitrumm, tamburiin- saatel. Pillid mängisid ka tantsumuusikat, üks varasem tantsuvorm oli estampii. Renessanss (14.- 16. sajand) Renessanss ehk taassünniajastu Euroopas. Euroopas hakkasid majanduselus toimuma muutused, Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised, huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 16. sajandil hakkasid vokaal- ja instrumentaalmuusika teinetesiest eralduma. Uudsetest pillidest võesti kasutusele lauto, klavessiin ja klavikord

Muusikaajalugu
Tallinna Polütehnikumi I kursuse muusika konspekt
11
docx

Tallinna Polütehnikumi I kursuse muusika konspekt.

Muusika PA-08A I kursus I vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni V saj. P.kr ). Vanad kultuurid Muinas-Egiptus 3000 - 1800 a. ekr Mesopotaamia 3000 - 1700 a. ekr India 500 - 400. a. ekr Vana-Kreeka ja Rooma 800 a.ekr - 400 a. p. Kr Araabia 3. ­ 13. sai. P. Kr. Mehhiko ( Inkad ja Maiad) 2. ­ 14. saj. P.kr II Keskaja kultuur ja muusika ( 5. ­ 13. saj. ). III Renessanss ( 14. -16 saj.) IV Barakk ( 17. saj. ­ 18. saj esimene pool) V Klassitsism VI Romantism ( 19. saj. ) VII Modernism ( 20. saj. ) ( stiilide paljusus ) Vanade kultuuride muusika Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides. ( Babüloonia, Egiptus, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina) 1. Muusika iseloomulikud jooned. 1.1. Muusika oli seotud teiste kunstiliikidega. 1.2. Muusikat peeti jumalate kunstiks. 1.3

Ballett
Ajastute võrdlev tabel
7
doc

Ajastute võrdlev tabel

AJASTUTE VÕRDLEV TABEL KESKAEG RENESSANSS BAROKK KLASSITSISM ROMANTISM 5. - 13. saj. 14. - 16. saj. 17. - 18. saj. I pool 18. saj. II pool ­ 19. saj. 19. saj. I veerand Kirikukesksus. Inimesed Huvi kirikukammitsaist Euroopa pol. elu rahutu; Levisid valgustuslikud

Muusikaajalugu
MUUSIKA AJALUGU - tabel
2
docx

MUUSIKA AJALUGU - tabel

Harmooniat rikastasid Prantsusmaal. Manuel de Falla (1876-1946) mitmesugused helilaadid (pentatoonika, täistoonhelilaadid jt). Ottorino Respighi (1879-1936) Vormiosade piirid hägustusid (vabalt voolav vorm). Eelistati programmilis muusikat. NEOKLASSITSIM Igo Stravinski (1882-1971) Tunti huvivarasemati stiilide (barokk, renessanss ja klassitsism) vastu.Loobuti Tekkis 1920. aastatel Balletid ja 1920. aastate romantilisest tundelisusest ja impressionistlikust kõlakoloriidist.Lihtsustusid Euroopas looming harmoonia ja orkestratsioon. Meloodiline joonis ja vorm olid klassikaliselt Paul Hindemith (1895-1963) väljapeetud. Sageli kasutati polürütmikat ja polütonaalsust.

Muusikaajalugu
Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus
24
doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapärasem. Psalmoodial on kiriklikus

Muusika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun