Õhumass M on ulatuslik õhu hulk, mille korral on nii õhutemperatuuri A kui ka õhuniiskuse vertikaalsed gradiendid suurel alal ühesugused. A Kujuneb välja sarnase aluspinna (ookean, manner) kohal T E Atmosfääri front A kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi D vahel (nt. külm ja soe, kuiv ja niiske) U võib olla statsionaarne või liikuda, viimasel juhul on kaldu
määravad taimekoosluse (e. fütotsönoosi) piirid.Skaalast sõltuv BM: Lokaalne mitmekesisus lokaalset elupaika asustavate koosluste liigiline mitmekesisus, Regionaalne mitmekesisus hõlmab suurema ala liikide mitmekesisust, on võrreldav liikide leviku aladega, Globaalne mitmekesisus kogu maakera liigiline mitmekesisus.Bioloogilist mitmekesisust mõjutavad primaarsed faktorid:Laiaulatuslikud globaalsed või regionaalsed mõjutused:Ajalugu ja vanus,Geograafilised gradiendid ,Territooriumi suurus ,Isolatsioon või saarelisus Kas laiuskraadi gradient per se saab mõjutada liigirikkust Maal? Laiuskraadi gradiendiga korreleeruvad paljud klimaatilised faktorid, eluskoosluste produktiivsus, mitmed geoloogilis-ajaloolised protsessid jne. Tegemist on kompleksgradiendiga. Miks on on suurtel laiuskraadidel väiksem bioloogiline mitmekesisus?1)Füüsiline keskkond varieeruv (näiteks aastaajad)2)Organismid ei saa olla väga spetsialiseerunud 3)Keskkonnatingimuste suur
maha. Asümmeetriline jagunemine -> tütarrakk ilma Notch-ta -> neuroni teke. Eri neuronitüüpide indutseerimine närvisüsteemi eri osades.Pea-saba suunas: ajupõied ja seljaaju. Ajupõied - neuromeetrid: prosomeetrid ja rombomeetrid. Selja-kõhu suunas:eir neurotüübid, morfogeenide gradeindid organisaatoritest. Selja-aju dorso-ventraalne pattering. Dorsoventraalsel teljel indutseerivad neuronitüüpe morfogeenide gradiendid,sekreteeritud organisaatoritest. seljakeelik sekreteerib Shh ja indutseerib järgmise organisaatori: põrandaplaadi - sekreteerib Shh. Epidermis sekreteerib BMPd - järgmine organisaator katuseplaat sekreteerib TGFb perekonna morfogeene. Morfogeenid indutseerivad neuronitüübid vastavate transkriptsioonifaktorite kaudu.Rombomeerid on ajutised arengulised segmendid tagaajus. Rombomeeridest arenevad ajusild, väikeaju ja piklikaju. Igal rombomeeril oma transkriptsioonifaktorite kombinatsioon
nende pinnal tänu ühinemisele signaalretseptoriga aktiveeritakse signaali ülekandeahel, mille toimel omakorda indutseeritakse raku tuumades transkriptsioonifaktorite süntees. 6. Geeni doosikompensatsioon. Sõltub suhtest X:A. Geenide avaldumise regulatsioonimehhanism, mis tagab geenide võrdväärse avaldumise X-liiteliste geenide puhul homo- ja heterogameetsel sugupoolel. 7. Emaefekt. Isendi tunnus, mis on määratud ema poolt. 8. Keemilised gradiendid. Hunchback-, Bicoid-, Caudal- ja Nanos- valkude keemilised gradiendid reguleerivad blastodermis geenide diferentseeritud aktiveerumist/inaktiveerumist , mis viib embrüo eesosa ja tagaosa segmentide moodustumiseni. 9. Arengumustri teke. Äädikakärbsel: tsütoskeleti toimel põhjustatakse raku arengus asümmeetria teke. Sugurakkude liin eristub pärast raku jagunemist. Emasorganismi geeniproduktid (keemiline gradient)
= const (9.1) 2) merepind on horisontaalne ja vertikaalsed kiiruseid võib mitte arvesse võtta w =0 (9.2) 3) liikumine on statsionaarne u v = =0 t t (9.3) 4) puuduvad kiiruse horisontaalsed gradiendid u u v v = = = =0 x y x y (9.4) Järelikult võib liikumisvõrrand x - ja y - komponentide kohta kirjutada välja järgnevalt: 2u - fv = k z 2 z (9.5) 2v fu = k z 2 z Ekmani hoovuse analüütiliseks kirjeldamiseks antakse ääretingimusena merepinnal z = 0 ette tuulepinge
kõrguseni ja on otseselt seotud mikroreljeefiga, taimkattega, mullastikuga jne. 14. kuidas eristada omavahel makro-, meso – ja mikrokliimat? Makrokliima karakteristikute ruumilised muutused ei ole kuigi suured, kuid meso(kohakliima) võib esineda suuri t’ muutusi (künka lõuna ja põhja küljel), mikrokliima mille protsessid toimuvad 1,5-2 meetri kõrgusel , iseärasus on meteoroloogiliste elementide eriti suured gradiendid. 15. milles seisneb mikrokliima uurimise tähtsus? Andmeid mikrokliima kohta vajavad mitmed rahvamajandusharud, inimestel on võimalik looduslike protsesside mõjutamiseks ja maalähedase õhukihi kliima muutmiseks tehniliste vahendite abil. 6
Koostanud M. Kolga Biokeemia INIMKEHA KOOSTEMOLEKULID Anorgaanilised ained Mineraalained Esinevad inimkeha ioonsel kujul (erand: suur osa kaltsiumi- ja fosforiühendeid). Rakusiseselt on rohkelt K+, Mg2+ , HPO 42-, SO42- , rakuvälises keskkonnas (sh vereplasmas) aga Na+, Cl- , HCO3-. Raku ja rakuvälise keskkonna vahel kujunevad K+, Na+,Ca 2+ jt ioonide kontsentratsioonide gradiendid, millede energia (elektrokeemiline potentsiaal) on paljude rakutalitluste aluseks. Kuna plasmamembraanil on ioonide valikläbitavus, peavad gradiente looma transpordisüsteemid (Na-pump jt) transportides ioone nende kõrgema kontsentratsiooni suunas (vastu gradienti). Elusrakku iseloomustab ka isoosmootsus: rakus ja rakuvälises keskkonnas on võrdne osmootse rõhu nivoo. Raku ioonkoosseisu muutumisel toimub veemolekulide transmembraanne ümberpaigutumine osmootse rõhu uue taseme kujunemisega
See sõltub lokaalsetest abiootilistest teguritest, liikidevahelistest suhetest jne. Regionaalne mitmeksisus hõlmab suurema ala liikide mitmekesisust, on võrreldav liikide leviku aladega. Globaalne mitmekesisus on kogu maakera liigiline mitmekesisus, sõltub laialdastest geoloogilistest ja klimaatilistest muutustest. 12. Bioloogilist mitmekesisust mõjutavad primaarsed faktorid: ajalugu ja aeg, keskkonna gradiendid, territooriumi suurus, isolatsioon. Saarte teooria (seoses isoleeritusega). Ajalugu ja vanus BM on suurim vanades ökosüsteemides. Troopilistes vihmametsades on pikka aega ja püsivalt arenenud elupaigad, mis võimaldasid liikide pikaajalist akumuleerumist. Seega ajafaktor on tugevasti seotud ökosüsteemide arengu järjepidevuse häirimisega. Geograafilised gradiendid laiuskraadi gradiendid (BM selge muutumine põhja-lõuna gradiendil oli
56. Miks on kõrge produktiivsusega taimekooslustes liigirikkus tavaliselt väiksem kui keskmise produktiivsusega kooslustes? 57. Toiduvõrk. Võtmeliigid toiduvõrgus. 58. Laguahel. Detrivooride roll ökosüsteemis. 59. Lämmastikuringe. Nitrifikatsioon ja denitrifikatsioon, nende protsesside toimumise eeldused. 60. Fosforiringe. 61. Süsinikuringe. Süsihappegaasi ja metaani osa süsinikuringes. 62. Bioloogilise mitmekesisuse aspektid ja nende olulisus. 63. Elurikkuse mustrid ja gradiendid. 64. Liigirikkuse kujunemise mudel. 65. Mitmekesisuse tüübid ja indeksid, nende kasutamine. 66. Liigirikkuse jaotumuse seaduspärasused looduses. 67. Miks on stabiilse ökotoni liigirikkus tavaliselt suurem kui kõrvalalade omast? 68. Liikide hävimise kiirenemise põhjused tänapäeval. 69. Liigikaitse põhjendused. 70. Mille poolest erineb primaarne suktsessioon sekundaarsest? 71. Selgitage, miks kooslused suktsessiooni käigus vahelduvad. 72. Miks suktsessioon peatub
Geostroofiline tuul puhub paralleelselt isobaaridega nõnda, et madalrõhkkond jääb liikumissuunast vasakule (põhjapoolkeral). 19. Kuidas mõjutab õhu liikumist hõõrdejõud? Hõõrdumine vähendab tuule kiirust ja muudab suunda. Mõju ulatub ca 1 km kõrguseni. Mida suurem on hõõrdumine, seda enam kaldub tuul gradienttuule suunast vasakule (kuni 30°). Samaaegselt kasvab kõrguse kasvades ka tuule kiirus. 20. Miks on temperatuuri kuiv- ja märgadiabaatilised gradiendid erinevad? Kuivadiabaatiline gradient oli praktiliselt konstantne, märgadiabaatiline sõltub temperatuurist ja õhurõhust (kõrgusest). Madalatel temperatuuridel läheneb märgadiabaatiline gradient kuivadiabaatiliselt (õhus on vähe niiskust ja ka soojushulgad on seega väikesed. 21. Missugustes tasakaaluolekutes võib keha olla? Kuidas käitub õhuosake, kui ta tasakaalust välja viia? Stabiilne - ümbritsev õhk surub tagasi algnivoo suhtes.
16. Kuidas mõjutab õhu liikumist hõõrdejõud? - Atmosfääris esineva tuule kiirus ja suund muutub kõrgusega - Maapinnal kaldub tuul isobaaride suunast keskmiselt 30º madalrõhkkonna poole (põhjapoolkeral isobaaridest vasakule) - Kõrguse kasvades hõõrdumine väheneb ja tuul saab paralleelseks isobaaridega - Samaaegselt kasvab kõrguse kasvades ka tuule kiirus 17. Miks on temperatuuri kuiv- ja märgadiabaatilised gradiendid erinevad? Erinevalt kuivadiabaatilisest gradiendist, mis praktiliselt on konstantne, sõltub märgadiabaatiline gradient temperatuurist ja õhurõhust (kõrgusest). SELGITUSED: Adiabaatilised protsessid - termodünaamilised protsessid, mis toimuvad soojusvahetuseta ümbritseva keskkonnaga. Temperatuuri adiabaatiline gradient näitab keskkonna adiabaatilist temperatuuri muutust piki vertikaali, st kõrguse või sügavusega.
See on faktor, mis suunab edasist endokriinsete rakkude eellasrakkude arengut. Loomuomane signaalide saatmine ja spetsialiseerumine Rathke sopi kujunemine on kindlaks määratud loomuomaste parakriinsete faktorite gradiendiga ektodermis. Kõhtliselt seljapoole suunatud BMP2 gradient ja Indian hedgehog on määratud sopi kõhtmise ektodermi ja kondenseeruva kõhtmise mesenhüümi poolt. Vastupidises, seljalt kõhupoole suunas, on FGFd. Säärased gradiendid põhjustavad erinevates rakukogumites sünteesitud transkriptsioonifaktorite kuhjumise. Paljusid neist transkriptsioonifaktoritest on tarvis multipotentsiaalsete eellasrakkude edasise laienemise reguleerimiseks. Rakkude seotus Ajuripatsi eesosa tunnustab transkriptsioonifaktorite pärilikkust. Varajastes staadiumites ajuripatsi eesosa rakud on multipotentsiaalsed, kuid arengu jooksul nad kaotavad võime areneda ükskõik, millisteks rakkudeks, kuna kasvufaktorid mõjutavad neid. LHh3
246. Geeni doosikompensatsioon: soo määramise arenguahel- X:Y-suhtest sõltuval kaskaadsel geenide avaldumisel diferentseerub organism isaseks (X0) või hermafrodiidiks (XX), geenide doosikompensatsiooni mehhanism sõltub samuti suhtest X:A. 247. Emaefekt: isendi tnnus, mis on määratud ema poolt; emasorganismi geenide transkriptsiooni tulemusel munarakk viidud ja sügoogi esimestel jagunemistel avalduvate regulaatorainete toime 248. Keemilised gradiendid: määravad embrüos esiosa/tagaosa (anterioorse-posterioorse, AP) ja selgmise/kõhtmise (dorsaalse- ventraalse, DV) sümmeetriateljestiku 249. Arengumustri teke: Arengumustri teke äädikakärbse- tsütoskeleti toimel põhjustatakse raku arengus asümmeetria tekesugurakkude liin eristub pärast raku jagunemistemasorganismi geeniproduktid (keemiline gradient) määravad embrüos
-AER tagab proksimaalse-distaalse (õlg-sõrmed) jäseme kasvu, hoides mesenhüümi rakke mitootilises prolifereerumisjärgus. Samal ajal AER säilitab anterioorse-posterioorse (pöial- väike sõrm) telje tekkeks vajalike faktorite ekspressiooni ja määratleb D-V (käeselg- peopesa) teljed. · Proksimaal-distaalse (õlg-sõrmed) telje areng ja peamised faktorid Retinoolhappe ja FGF/Wnt vastandlikud gradiendid: Retinoolhapet eritub proksimaalsel poolel, FGF ja Wnt distaalsel poolel. Kui mesenhüümi töödelda retinoolhappega, siis sellisest jäsemepungast arenevad proksimaalsed osad rohkem ja samuti FGF ja Wnt puhul (arenevad distaalsed osad). *Proksimaal-distaalse telje kujunemine ja jäseme diferentseerumine sõltub interaktsioonidest AERi ja selle all oleva jäsemepunga mesenhüümi vahel. Selle distaalse mesenhüümi ehk
Ls2 Ls1 s cos K Ps2 Ps1 MOV tan K 10 Riigieksami küsimused navigatsioonis 2005 11. Tuletada rõhtnurga gradiendi valem Rõhtnurka võib vaadelda kahe peilingu vahena ja gradiendi leiame peilingute gradientide geomeetrilise vahena. Vektorid gS ja gT on orientiiride S ja T peilingute gradiendid. Nende vektorite geomeetriline vahe on vektor gV, mis ongi otsitav rõhtnurga gradient. Koosiinuteoreemi järgi: gV g S2 gT2 2 g S2 gT2 cos V Asendades orientiiri peilingute gradiendid nende väärtustega: 1 1
Ja see võib toimuda neljal erineval viisil:Heterosügoodid võivad olla suurepärase sobivusega, kuid mendeli geneetika mehanismi tõttu genereerivad nad populatsioonis järjest vähem homosügoote. Tegib heterosügootsus. Inimestel on see seotud valgeveresusega. ???? Geneetilise tagapõhjaga leukeemia tuleb homosügootsuest vigaseste alleeli suhtes. <-- Ju siis on vale näide, sest Kukk ei ole ju selle ala spetsialist. Võivad esineda selektiivsete jõududega gradiendid, mille üks ots on soodne ühe vormi, teine ots aga teise vormi arenguks. Kas keskel on siis selline optimaalne jõud mõlema vormi arenguks? Ma ei saa aru, mis selle punkti mõte on. Selektsioon võib olla seotud esinemissagedusega, st keskkonnas kõige harvemini esinev vorm võib ise osutada kõige sobivamaks vormiks. Populatsiooni väikestes erinevates osades võib selektsioon toimuda mitmes suunas. Sel juhul keskkonna ja organismi vaheline sobivus oleneb
Kevadel kõige varem b)lahustumatud- pinnase ja kivikeste osakesed. Frondi lõikumist maapinnaga nim fondijooneks. Frondid harisvalmis liivased, hiljem savipinnased. Taimede Kondensatsiooni protsessis etendavad erilist osa merelise tekivad õhuvoolude koondumisel, kui kahe erineva seisukohalt ohtlukud öökülmade puhul on liivapinnased, päritoluga vees lahustatavad kristallid. Tekib soolalahus, õhumassi lähenedes gradiendid kasvavad. Front mis savi on vähemohtlik. Samuti on ohtlikud kuivad enamikul juhul algpiisake vedelas faasis, hiljem külmub liigub külma õhu suunas nim soojaks frondiks ja pinnased, niisked vähemohtlikud. Parim öökülma vahend ära. Kondensatsiooni produkt on pilved. Pilvede teke- vastupidi. Õhumassi aktiivsuse järgi eristatakse:1soe on kastmine
Näiteid:* Na+,K+-ATPaas (Na/K-pump): väljutab rakust liigse Na+ ja sisestab K+ | * H+,K+-ATPaas (H/K-pump): mao limaskesta rakkude membraanis, tagab maos ülimadala pH; | * Ca+- ATPaas (Ca-pump): väljutab rakust liigse Ca+. Sekundaarne aktiivne transport. Suhkrud ja aminohapped akumuleeritakse rakku transpordiprotsesside abil, mis toimuvad ioongradientide toel. Sellisteks gradientideks on ATPaaside poolt genereeritud H+, Na+ või teiste katioonide ning anioonide gradiendid. Liigid: sümport ioonid ja transporditavad aminohapped või suhkrud liiguvad samas suunas läbi membraani; antiport ioonid ja transporditavad osakesed liiguvad vastassuunades. 10. Membraanivalgud, erinevad klassifikatsioonid. Membraanivalkude tüübid: perifeersed (välimised); integraalsed (sisemised); lipiid-ankurdatud valgud. Perifeersed valgud. Harilikult globulaarsed. Kinnituvad membraani integraalsetele valkudele nõrkade jõudude abil. Neid on
Ntks kui sinepi seeme satub tavalisele põllule, kus on suured mullasõmerad. 2) Enamiku, aga võib-olla ka kõigi keskkondade puhul tuleb rääkida tingimuste või kättesaadavate ressursside gradientidest. Ökoloogilises mõistes gradient taimekoosluse kasvukoha (ökotoobi) või mingi koosluse muutlikuse rida. Gradiendi puhul võime rääkida ntks ajalist või ruumilist gradienti. Ajas on ntks rütmilised gradiendid (ööpäevased, sessoonsed). Gradient võib olla ka suunatud (ntks saastumine) või korrapäratud (metsapõleng). 3) Üht tüüpi organismi lisandumine mingisse kasvukohta muudab selle otsekohe mitmekesisemaks teiste organismide jaoks. See tähendab ntks seda, et organismi suremisel muutub see teistele kohe toiduks. Looduslike koosluste sisene mitmeksisus võib tuleneda kõigist ülal toodud kolmest heterogeenuse tüübist.
väga tugev tuul, mida kutsutakse jugavooluks. jugavool järgib Rossby laineid ja moodustab pulseeriva õhuvoolu, kus õhu liikumise kiirus on suurim keskmes ja väiksem voolu äreosas. Jugavoolu kese paikneb sageli 10-11km kõrgusel ning tuule kiirsu ulatub 300km/h jugavool on tingitud äärmiselt suurest õhurõhugradienndist polaarse frondi kohal. õhumass - ulatuslik õhu hulk, mille korral on nii õhuteperatuuri kui ka õhuniiskuse vertikaalsed gradiendid suurel alal ühesugused.kujuneb vlja sarnase aluspinna kohal atmosfääri front - kitsas elradusvöönd kahe erinevate omaduste õhumassi vahel võib olla statsionaarne või liikuv Õhumasside klassifitseerimine - arktiline A-põhja jäämere ümbrus - antarktiline AA - antarktikas - polaarne P parasvööde - Troopiline T - ekvatoriaalne E mereline(m) ja kontinentaalne õhk(c) peamised õhmassid - mandriline arktiline(antarktiline) :cA(cAA) - väga külm ja kuiv -46C 0.1g/kg
· Kaevandamine: umbes 20 000 ha freesivälju, mahajäetud turbarabasid ca 10 000 ha. Kaitsealused sood Soid kaitse all koos Natura 2000 aladega kokku on ca 225 000 ha, nendest: · 175 000 ha lage- ja puissood, seal hulgas: - rabad 135 000 ha - siirde- ja õõtsiksood 19 500 ha - madalsood 19 000 ha - mõõkrohusood 1100 ha - allikasood 400 ha · 80 000 ha soometsi Soo tüüpe Gradiendid toitelisus (N;P) pH < 5.0 rabad · Madal Ca2+, SO42- sisaldus · Domineerivad turbasamblad, puhmad · Humiinhappeline puhverdus pH > 6.0 madalsood · Kõrge Ca2+, SO42- sisaldus · Domineerivad rohundid ja nn pärislehtsamblad · Bikarbonaatne puhverdus - 12 - Klatsifiilsed taimed Kaltsiumirikkas pinnases on vähe laahustunud forsforit. Enamus fosforit on
15.Tegeliku tsirkulatsiooni ligikaudne skeem. Tuuled tekivad õhurõhu erinevuste tagajärjel. Ekvaatori piirkonnas on õhurõhk üldiselt madal. See madalrõhu ala tekib termilistel põhjustel. Ligikaudu 30-35. laiuskraadil on lähistroopiline kõrgrõhuala, 60. laiuskraadi piirkonnas on aga madalrõhuala. Samarõhujooned on aasta lõikes enam-vähem paralleelsed pöörijoontega. Vastavalt rõhu keskmisele jaotusele on siis baarilised gradiendid peaaegu risti pöörijoontega(enam vähem meridiaani sihis). Maakera pöörlemise tõttu kaldub, aga tuul põhjapoolkeral gradientjõu suunast paremale. Nii kuijunevad esimeses e. Troopilises võõtmes kirdetuuled. Need on suhteliselt püsiva suunaga ja kannavad passaatide nime. Teises tsoonis e. Parasvõõtmes valitsevad üldiselt edelatuuled, kolmandas nn. Polaarvõõtmes, aga jällegi kirdetuuled.
● Regionaalne mitmeksisus – hõlmab suurema ala liikide mitmekesisust, on võrreldav liikide leviku aladega. ● Globaalne mitmekesisus – on kogu maakera liigiline mitmekesisus, sõltub laialdastest geoloogilistest ja klimaatilistest muutustest. 12. Bioloogilist mitmekesisust mõjutavad primaarsed faktorid: ajalugu ja aeg, keskkonna gradiendid, territooriumi suurus, isolatsioon. Saarte teooria (seoses isoleeritusega). Ajalugu ja vanus – BM on suurim vanades ökosüsteemides. Troopilistes vihmametsades on pikka aega ja püsivalt arenenud elupaigad, mis võimaldasid liikide pikaajalist akumuleerumist. Seega ajafaktor on tugevasti seotud ökosüsteemide arengu järjepidevuse häirimisega. Territooriumi suurus – BM suureneb koos vaadeldava territooriumi suurenemisega.
Järve efekt. Tolmukurat Suurel Järvistul USAs temperatuuri gradiendid vee ja õhu vahel novembris- jaanuaris suured (25°!) Külma õhu vool soojade järvede kohale
Jugavool: Rossby lainetega kaasneb kitsa sooja ja külma õhu kokkupuute- vööndis väga tugev tuul, mida nim jugavooluks. Jugavoolu kese paikneb sagel 10-11km kõrgusel ning tuule kiirus ulatub kuni 300km/h. Jugavool on tingitud äärmiselt suurest õhugradiendist polaarse frondi kohal. 30. Õhumassid, frondid Õhumassid on ulatuslik õhu hulk, mille korral on õhutemperatuuri kui ka õhuniiskuse vertikaalsed gradiendid suurel alal ühesugused. Kujuneb välja sarnase aluspinnakohal. Õhumassid klassififitseeritakse laiuskraadide järgi ja kujunemiskoha aluspinna iseloomu järgi. Frondid: atmosfääri front on kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel (soe-külm, kuiv-niiske). Külm front - külm õhk liigub sooja õhuga alale. Soe front soe õhk liigub külma õhuga alale. Oklusioonifront külma ja sooja frondi ühinemine 31
energia transpordiks vajalikeks konformatsiooni muutusteks · Sekundaarne: ioonpumba loodud ühe aine (iooni) gradiendienergiat kasutatakse teise aine transpordiks vastu viimase kontsentratsioonigradienti. 61. Ainevahetuse regulatsiooni põhimehhanismid · Biomolekulide ja bioelementide (ioonide) rakku tuleku kiirus ja raku kompartmentide vahelise liikuminse täpne regulatsionn ioonpumpade, kanalite, gradientide (ioonsed gradiendid, pH-gradiendid) ja membraanide valikulise läbivuse abil · Ensüümide lokalisatsioon koes, rakus · Ensüümide sünteesi induktsioon ja repression ja ensüümide de novo sünteesi ja degradatsiooni kiiruste vahekord; see kõik kindlustab ensüümide vajalikku kontsentratsiooni rakkudes · Ensüümide kineetiline regulatsioon · Metaboolsete radade võtmeensüümide allosteeriline regulatsioon
Frondid nimetatakse kahte erinevate omadustega õhumassi, mis kokku puutuvad. Nad on alati kaldu külma õhu poole. Külm õhk tungib soojale alla. tuul pöördub 90°. Külm front liigub suhteliselt soojema õhumassi peale. Edasiliikudes toob front endaga kaasa kõigi nende omaduste kiireid muutusi antud punktis. Frondi lõikumist maapinnaga nimetatakse fondijooneks. Frondid tekivad õhuvoolude koondumisel, kui kahe erineva õhumassi lähenedes gradiendid kasvavad. Fronti, mis liigub külma õhu suunas nimetatakse soojaks frondiks ja vastupidi. Õhumassi aktiivsuse järgi eristatakse: 1)soe front sellega kaasneb külm õhk, soe õhk libiseb üles. Kui õhk tõuseb siis tekib veeaurukondents ja pilvekesed. Edasi tekivad mõned pilved. Punkt kus font puutub kokku maapinnaga on 0° C. Vaatleja kohale tekivad kiudpilved, ühest taeva suunast. Kui tekivad kiudpilved, hakkab õhurõhk langema ja pilved
ATPaas (H/K-pump): mao limaskesta rakkude membraanis, tagab maos ülimadala pH; | * Ca -ATPaas (Ca-pump): väljutab + rakust liigse Ca . Sekundaarne aktiivne transport. Suhkrud ja aminohapped akumuleeritakse rakku transpordiprotsesside abil, mis toimuvad ioongradientide toel. Sellisteks gradientideks on + + ATPaaside poolt genereeritud H , Na või teiste katioonide ning anioonide gradiendid. Liigid: sümport ioonid ja transporditavad aminohapped või suhkrud liiguvad samas suunas läbi membraani; antiport ioonid ja transporditavad osakesed liiguvad vastassuunades. 5. Ioonide transport ionofooride abil. Ionofoorideks nim ühendeid, mis seovad metalli-ioone ning transpordivad neid läbi membraani. Ionofoorid
suhteliselt soojema õhumassi peale. Edasiliikudes toob front endaga kaasa kõigi nende omaduste kiireid muutusi antud punktis. Frondi õhumassi omadustest. Kolmandas tsoonis- noore tsükloni soojas sektoris on soe õhumass tavaliselt stabiilne ja ilm on kas selge või lõikumist maapinnaga nimetatakse fondijooneks. Frondid tekivad õhuvoolude koondumisel, kui kahe erineva õhumassi lähenedes gradiendid lauspilves. Okludeerunud tsükloni ilma põhiline erinevus noore tsükloni ilmast seisneb sellest, et maapinnal soe sektor kas täielikult puudub või kasvavad. Fronti, mis liigub külma õhu suunas nimetatakse soojaks frondiks ja vastupidi. Õhumassi aktiivsuse järgi eristatakse: 1)soe front – esineb ainult tsükloni äärealas ega oma suuremat tähtsust. Oluline vahe ilmas noore või okludeerunur tsükloni läbiminekul tekib ainult siis, kui
paisumisel tööd. Laskuv õhuosake surutakse kokku ning seetõttu soojeneb ning muutub väiksemaks. Mõlemal juhul eeldatakse adiabaatilist protsessi see tähendab, et õhuosake ei vaheta ümbritseva õhuga soojust. Kuni õhuosakeses on niiskus küllastumata, on adiabaatilise soojenemise/jahtumise kiirus jääv = 9,8oC/1km on kuivadiabaatiline gradient. Kui õhu soojenemisel/jahtumisel leiab aset kondensatsioon, siis nimetatakse seda märgadiabaatiliseks gradiendiks. Adiabaatilised gradiendid ei ole konstantsed, need sõltuvad temperatuurist, õhurõhust ja niiskusest. See tõttu edaspidistes arvutustes kasutame väärtust 6oC/1km. Kui tõusev õhk jahtub, siis tema suhteline niiskus kasvab, sest temperatuur läheneb kastepunktile. Kui õhk jahtub kastepunktini, siis on tegu küllastusega ning edaspidisel tõusul algab kondensatsioon. Kondensatsioonil vabaneb varjatud soojus (latentne), tänu millele õhk jahtub vähem kui kuiv õhk samades tingimustes.
Eeltoodut selgitab alljärgnev arvuline näide. Joonisel 3.22 on esitatud pinnase 0 40 80 120 2m k1 = 4 mm/s Ühtlane pinnas Kihiline pinnas 2m k2 = 2 mm/s 2m k3 = 1 mm/s Tõusev vool Seisev vesi Langev vool Joonis 3.22 Näites toodud efektiivpinge epüürid ristlõike puhul on arvutatud gradiendid ja efektiivpinged nii tõusva kui langeva voolu korral Mõlemal juhul on rõhulangu kogusuurus 6 m (võrdub kihi pksusega). Pinnase mahukaal on 20 kN/m3. d/k = 2000/4 + 2000/2 + 2000/1 = 3500 s h/3500 = 6000/3500 = 1,714 mm/s Gradiendid I1 = 1,714/4 = 0,429 I2 = 1,714/2 = 0,857 I3 = 1,714/1 = 1,714 Efektiivpinged langeva voolu korral kihtide vahepunktides. Kihtide sees muutuvad pinged lineaarselt. Sulgudes on toodud efektiivpinged seisva vee korral ja voolamise
,ohtlik inimestele). Suur lumi(katused vajuvad kokku),Paduvihm(üleujutused) madalama rõhu poole:G=grad p/p dyn/g, vaadeldava koha geograafilistest ja kus põhu tihedus g/cm3;grad p klimaatilistest iseärasustest. Eestis on kõige WMO maailma Lumikate ,selle kujunemine ja dyn/cm3.Gradiendid üle 20hPa/100 km nõrgemad tuuled suvel, kuid peale jaanuari meteoroloogiaorganisatsioon tähtsus. põhjustavad juba orkaane.Coriolisi peamaksimumi võib ka sügisel täheldada WMO on ÜRO spetsialiseeritud asutus. See lumesadude tagajärjel kujuneb külmal jõud:Maakera pöörlemise mõju tuule sekundaarset maksimui
Teisesed konsumendid ehk lihasööjad. Redutsendid ehk lagundajad 50.Laguahel. Detrivooride roll ökosüsteemis. Toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmaseist tarbijast ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni (anorgaaniliseks aineks). Detrivoorid on heterotroofid, kes toituvad lagust keskonnas. Nt vihmaussid. Nad aitavad kaasa lagunemisele ja kõdunemisele ja toitainete ringi käimashoidmisele. 51.Elurikkuse mustrid ja gradiendid. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on mingi ökosüsteemi mitmekesisus. Madalamatel laiuskraadidel esinevat suurt liigirikkust ja kõrgematel laiuskraadidel esinevat väikest liigirikkust seletatakse mitmekesisuse laiuskraadilise gradiendi kaudu (poolusest troopikani). Nt suurem evolutsiooniline määr troopikas on seotud kõrgemate temperatuuride, suurema mutatsioonide määra, lühema generatsiooni aja kiiremate füsioloogiliste protsessidega. Troopikas on suurim bioom - suures
energiat). 1.5. Ioonide kontsentratsioonid rakkudes ja rakuvälises ruumis. Ebavõrdne ioonide jaotus membraani sise- ja välispinnal on tingitud Na/K pumbast ja ioonide difusioon läbi lekkekanalite – K+. Tsütoplasma ja ekstratsellulaarvedeliku vahel on elektriline /var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 10 potenisaal. Membraani puhkepotensiaal on -70 kuni - 90 mV. MP on iseloomulik kõigile elusrakkudele. Ehk Na pump loob Na ja K-gradiendid rakusisu ja rakuvahelise ruumi vahel ja tekib membraanipotensiaal, mis on närvikoe ja lihaskoe talitluse aluseks. Intratsellulaarvedelikes on palju K+, ekstratsellulaarvedelikes on palju Na +, Cl-. 2. Erutuvate kudede mõiste. Närvi- ja lihaskude, mis on võimelised vastama ärritusele. Ärrituse toimel avanevad Na + (närvi- ja lihaskude) või Ca+ kanalid (endokriinnäärmetes). 3. Närvisüsteemi ehitus ja talitlus. 3.1. Neuroni mõiste ja ehitus.
N-360,S-180,E-90,W-270.Kui tuule suund on 0,siis on see tuulevaikus.Tuule kiiruse mõõtühikuks on m/sek,mõnikord ka km/t e sõlme(kts)-1 sõlm=0,514 m/s.Gradientjõud on tuule tekkimise vahetu põhjus,sest ta paneb õhuosakesed liikuma,andes nendele vastava kiirenduse.Gradiendile vastab nn gradientjõud G,mille siht on sama mis baarilisel gradiendil,kuid on suunatud madalama rõhu poole:G=-grad p/p dyn/g, kus p-õhu tihedus g/cm3;grad p dyn/cm3.Gradiendid üle 20hPa/100 km põhjustavad juba orkaane.Coriolisi jõud:Maakera pöörlemise mõju tuule suunale(s.a.õhuosakese liikumise suunale maapinna suhtes)seletatakse liikuvale osakesele mõjuva erilise kõrvalekalde jõuga,mida nim Coriolisi jõuks.Ta on risti õhuosakese liikumise sihile ja on põhjapoolkeral suunatud õhuosakese liikumise suunast paremale,lõunapoolkeeral aga vasakule.Jõu suurus A=2vwsin,kus v tuule kiirus,w-maakera pöörlemise nurkkiirus,-koha geogr.laius
sageli ulatub ka teistesse Vahemeremaadesse föön, chinook – soe tuul mägedes. Niiske jahe õhumass tungib üle mäeaheliku, õhk jahtub, algab kondenseerumine ja kaotab sademetena niiskuse. Mäeaheliku teist nõlva mööda laskudes toimub kuiva õhu kiire soojenemine õhumass – ulatusliku õhu hulk, mille korral on nii õhutemperatuuri kui ka õhuniiskuse vertikaalsed gradiendid suurel alal ühesugused. Kujuneb välja sarnase aluspinna (ookean, manner) kohal Õhumasside klassifitseerimine laiuskraadi järgi: arktiline õhk A Põhja-Jäämere ümbrus antarktiline õhk AA antarktikas polaarne õhk P parasvööde: 50-65 °NS troopiline õhk T 20-35 °NS ekvatoriaalne õhk E ekvaatori lähedal Õhumasside klassifitseerimine kujunemiskoha aluspinna iseloomu järgi: mereline õhk – m kujuneb ookeani kohal
vesi. Nii samuti võib vesi ka sekreteeruda läbi rakkude kui ka läbi rakkudevahelise ruumi. Jämesooles resorbeerub vesi osmoosi teel. Na+ resorptsioon on väga ulatuslik. Peensooles on aktiivsed ja passiivsed Na+ resorptsiooni mehhanismid: a) Elektrogeenne Na+ transport: Na+ toimetatakse läbi basolateraalse membraani intertsellulaarruumi Na+- pumba abil, mis saab energiat Na+- K+ATPaasi tööst. 21 Gradiendid põhjustavad vee liikumise valendikust rakku. Kuna tiheühendused on suhteliselt läbilaskvad, voolab Na+ pärast resorptsiooni osaliselt valendikku tagasi. b) Na+- sümpordi abil liiguvad koos Na+-ga ühise kandja abil rakku ka D-heksoosid (glükoos), L- aminohapped, veeslahustuvad vitamiinid ja sapphapped. c) Neutraalse NaCl transpordi korral liiguvad Na+ ja Cl- rakku sümpordi teel; protsess kulgeb elektriliselt neutraalselt.
ATP energiat) klassifikatsioon P-klassi pumbad, V-klassi prootonpumbad, F-klassi prootonpumbad, ABC superperkond ja nendevahelised erinevused F-klassi pumbad ei kasuta transpordiks ATP energiat, on peamised ATP tootjad, kasutades selleks prootongradienti, esinevad mitokondrites, kloroplastides ja bakterite plasmamembraanis; P- klassi pumbad transpordivad palju erinevaid ioone läbi membraani, nt Na+/K+ ATPaas tagab nende ioonide gradiendid kõrgemates eukarüootides; V-klassi pumbad esinevad põhiliselt vakuoolsetes organellides, kasutavad prootongradienti ja ATP energiat; ABC pumbad esinevad peale bakterite ka imetajate plasmamembraanides, kus transpordivad fosfolipiide, kolesterooli ja teisi väikseid molekule. 5. Mis on membraanipotentsiaal? Elektrilise potentsiaali erinevus plasmamembraani sise- ja väliskihi vahel. Milline on selle tekke põhimõte (millised ioonkanalid ja pumbad
Laugjas – vesi tungib rannale välja, kaotades oma jõu. Järsunõlvalistel väga suur energia – purustab randa. Maailmamere rannik on väga erinev, sõltudes geoloogilistest protsessidest ja veevoolutugevusest, mis mitmekesistab ökosüsteemi tohutult. Rannikumere soolsus on pisut madalam kui avameres (jõed + sadeveed). Protsessid, mis on seotud mage- ja merevee segunemisega, panevad aluse…………..nähtustele – tugevad keemilised ja füüsikalised gradiendid – temperatuur ja soolsusmuutus – otseselt mõjutavad organisme. Soolane vesi kisub ioonid osakeste küljest lahti – paljud ained saavad kättesaadavaks taimedele. Flokulatsioon – lahustunud ioonid satuvad mageveest riimvette. => helveste moodustumine vees leiduvast heljumist. Flokulatsioon toimub ka metallidega ühinedes. Mitmesugused elemendid satuvad põhjasetetesse. Estuaarides deltade moodustamine – setted kogunevad ja moodustavad saarestiku (saviosakesed, liiv jms)
Kaks väga sarnast liiki võivad lähestikku kasvada, kuid ometi mitte ristuda või üksteist välja tõrjuda ◦ Erinev viljakuse aeg ◦ Erinevad nõuded kasvukohale ◦ Erinevad ressursi vajadused ◦ Erinev etoloogia Liigirikkus piiratud alal: ◦ Liikide nõuded keskkonnale kattuvad mõnes osas, kuid mitte kõigis tegurites Niši roll ennustatavate levikuareaalide mudelite koostamisel: fundamentaalne ja realiseeritud nišš Juhusliku leviku faktor Ressursipõhine nišš Keskkonna gradiendid Igal liigil on oma optimaalsed vahemikud erinevatele klimaatilistele (füsikokeemilistele) tingimustele ◦ Temperatuur ◦ Niiskus ◦ Päeva pikkus ◦ Jne Eurütoopne organism: talub laia gradientide vahemikku (laia ökoloogilise amplituudiga) Stenotoopne organism: kitsa taluvusega, peavad esinema kindlad tingimused Optimumi servas paiknev populatsiooni osa võib olla stressis ning võimetu paljunema Liigi levik
vette ning vabaneb ssihappe sooladest. Vvelvesinik (H2S): moodustub vees bioloogilisel teel bakterite elutegevuse tagajrjel, H2S on enamikule veeorganismidest toksiline. - Lmmastik: esineb vees ammooniumioonina (NH4+), nitrit- ja nitraatioonina (N02 ja NO3-) Fosfor: fosfaadid (PO43-) meredes 0.001-0.1 mg/l, magevees ca 0.2 mg/l, ldfosfori kontsentratsioon 0.03-1.5 mg/l 3. Morfoloogilised parameetrid: sgavus, hoovused, sisse-ja vljavool 2. Keskkonnategurite vertikaalsed gradiendid veekogus Valgusgradient: lemist veekihti, kus valgustatus on suurem kui 1% pinnalelangevast, nimetatakse eufootiliseks kihiks. Selles veekihis toimub fotosntees. Temperatuurigradient: jrvedes tekib vee soojenemisel kihistumine-epilimnion, mis on lemine lbisegunenud veekiht ja hpolimnion, madalama temperatuuriga segunemisele mitteallutatud veekiht. Epilimnioni ja hpolimnioni eraldab temperatuuri hppekiht e termokliin. Sarnane vertikaalne temperatuurigradient on ka meredes.
ja Merevee tihedus kasvab rõhu ja soolsuse suurenemisel ja kahaneb temperatuuri tõusuga. Tiheduse ρ muutused võrreldes teguriga K on tühised ja neid võib mitte arvestada. Kokkusurutuse tegur K väheneb temperatuuri, soolsuse ja rõhu suurenemisel, kusjuures kõige väiksem mõju on rõhu muutusel. Reaalsetes tingimustes muutuvad tihedus, soolsus ja rõhk ajas pidevalt, siiski võib rõhttasandis tiheduse, soolsuse ja rõhu gradiendid lugeda võrdseks nulliga. Püstsuunas aga sõltuvad samad näitajad sügavusest. Soolsus ja tihedus sügavusega kasvavad, temperatuur aga üldjuhul väheneb. Suvel kui ülemised veekihid soojenevad võib temperatuuri alanemine toimuda kiirusega 0,°1 meetri kohta. Talvel aga vastupidi temperatuur sügavusega kasvab, kuid kiirusega 0,°01 meetri kohta. Adiabaatilise teguri K ja tiheduse ρ muutumise tõttu avaldub heli levikiirus meres järgmise seosega: C f (t 0 , S 0 / 00 , P0 )
2 m k 2 = 2 m m /s 2 m k 3 = 1 m m /s T õ u se v vo o l S e is e v v e s i L a n g e v vo o l J o o n i s 3 . 2 2 N ä i t e s t o o d u d e f e k ti i v p i n g e e p ü ü r i d on esitatud pinnase ristlõike puhul on arvutatud gradiendid ja efektiivpinged nii tõusva kui langeva voolu korral Mõlemal juhul on rõhulangu kogusuurus 6 m (võrdub kihi pksusega). Pinnase mahukaal on 20 kN/m3. d/k = 2000/4 + 2000/2 + 2000/1 = 3500 s h/3500 = 6000/3500 = 1,714 mm/s Gradiendid I1 = 1,714/4 = 0,429 I2 = 1,714/2 = 0,857 I3 = 1,714/1 = 1,714 Efektiivpinged langeva voolu korral kihtide vahepunktides. Kihtide sees muutuvad pinged lineaarselt. Sulgudes on toodud
Kasutades spetsiifilisi poore, mis lasevad läbi ainult K+, liigub kaalium difusiooni teel membraani välisküljele, tekitades membraani siseküljel anioonide ioonide ülehulga. Laeng kontsentreerub lipiidkihtidele väliskülgedele, tekitades membraanipotentsiaali, mis on positiivne välisküljel ja negatiivne siseküljel. Rakus sees on kaaliumi kontsentratsioon kõrge ning Na+ ja Cl- kontsentratsioon madal. Keskkonnas vastupidi. Mõlemad gradiendid, nii keemiline gradient kui ka elektriline gradient, sõltuvad kui hästi või halvasti laseb membraan läbi ioone ehk difusioonist. Bioloogiliste membraanide lipiidne kaksikkiht on ioonidele barjääriks, mistõttu ioonide läbimine membraanist on takistatud. See võimaldab membraanil hoida erineva laenguga osakesi kahel pool membraani ning tekitada elektrokeemilist gradienti. Ainult teatud tüüpi ioonkanalid võimaldavad ioonidel liikuda läbi membraani
annaabi.ee 
