Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hormoonid ja sport (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on doping ?
  • Miks kasutatakse spordis hormoone?
  • Mis on dopingu ohud?
  • Mis toimub organismis dopingut tarvitades?
Hormoonid ja sport
Mis on doping ?
Doping on inimese poolt organismile võõraste ainete või füsioloogiliste ainete manustamine kogustes , mis ületavad normaalseid, ainsa eesmärgiga saavutada kunstlikku ja ebaausat eelist spordivõistlustel. 
Miks kasutatakse spordis hormoone?
Peamine põhjus on see, et hormoonid ehk doping aitab saavutada paremaid tulemusi. Maailma Antidopingu Agentuur ( WADA ) on koostanud nimekirja ainetest, mis on keelatud. Dopingu kasutamine pole uus asi, juba Rooma Gladiaatorid sõid erinevaid seeni, mis parandasid nende võitlusvaimu ning andsid jõudu juurde. Dopingu teema kerkis üles 1960. aastal, kui Rooma olümpiamängudel suri jalgrattur Knut Jensen, kes tarvitas amfetamiini. 1967 aastal keelas Rahvusvaheline Olümpiakomitee erinevad ained, mis muudavad sportlase tulemusi paremaks.
Mis on dopingu ohud?
Paljud dopinguained on tervisele kahjulikud, kahjulik toime avaldub tavaliselt alles pikema aja jooksul. Võib suurendada ohtu nakatuda HIVi/AIDSi ja hepatiiti.
Vereülekanne võib põhjustada südamerikke, ajurabanduse, neerukahjustuste ja kõrge vererõhu ohtu, verega seotud tervishädasid nagu nakkused, mürgistused , valgete vereliblede ülekoormus , trombotsüütide arvu vähenemist ning probleeme vereringesüsteemis.
Steroidid võivad põhjustada aknet, kiilaspäisust, suurendada maksa- ja südame- veresoonkonna haiguste ohtu, meeleolukõikumisi, agressiivsust ja enesetapumõtteid
Meestel on samuti oodata:
• munandite kahanemist
• rindade kasvamist
• sugutungi vähenemist ja koguni impotentsust
• spermatoodangu vähenemist
Naistel on samuti oodata:
• hääle madalamaks muutumist
• ülemäärast karvakasvu näol ja kehal
• menstruaaltsükli hälbeid
• kliitori suurenemist
EPO ehk erütropoetiini kasutamine muudab vere pigem meesarnaselt paksuks ja kleepuvaks kui veesarnaseks vedelikuks. Sellise paksu vere pumpamine mööda veresooni võib põhjustada nõrkustunnet, kõrget vererõhku, sundida südant töötama nii kõvasti, mille tulemus võib olla südamerabandus või ajurabandus.
Stimulandid põhjustavad unetuse, tahtmatu tõmblemise või värisemisemise, probleemid koordinatsiooni ja tasakaaluga, ärevuse ja agressiivsuse, kiirenenud ja ebaregulaarse pulsi, südame- või ajurabanduse.
Inimkasvuhormoonid põhjustavad akromegaaliat ehk lauba, kolju ja lõua suurenemist, südame suurenemist, mis toob tõenäoliselt kaasa kõrge vererõhu ja südamerikke, maksa-, kilpnäärme- ja nägemiskahjustusi, invaliidsuseni viivat artriiti.
Osad sportlased proovivad süsteemi petta , kasutades diureetikume ja muid aineid, et peita jälgi keelatud ainete kasutamisest.
Peiteained võivad põhjustada peapööritust ja minestust, dehüdratsiooni, lihasekrampe, vererõhu langust, koordinatsiooni ja tasakaalu kaotust, meeltesegadust ja tujukust, südamehäireid.
Marihuaana ehk kanep kasutamine võib pärssida mälu, tähelepanuvõimet ja motivatsiooni ning põhjustada õppimishäireid, nõrgestada immuunsüsteemi, kahjustada kopse (põhjustades kroonilist bronhiiti ja muid hingamisteede haigusi, koguni kurguvähki), tekitada sõltuvust.
Narkootikumid nagu heroiin ja morfiin nõrgestavad immuunsüsteemi, pulsi langus, tekitavad tasakaalu-, koordinatsiooni- ja keskendumishäireid, esineb soolestikuprobleeme nagu oksendamine ja kõhukinnisus , sõltuvust tekitavad
Mis toimub organismis dopingut tarvitades?
Loomulik hormoonide tasakaal organismis muutub ja läheb paigast ära. Hakkavad tekkima igasugused ebaloomulikud asjad. Meestel näiteks hakkavad kasvama rinnad, hääl muutub heledamaks jne. Naistel tekib näkku nii öelda üleliigseid karvu , hääl läheb jämedamaks jne.
Eestlased pole õnneks väga palju dopinguga vahele jäänud (vähem kui kümme inimest). Martin Müürsepp ( korvpallur ) tarvitas enne mängu koos teise võistkonna kaaslasega efedriini. Andrus Veerpalu (suusataja) lõpetas dopingu süüdistuse pärast, 2 aastat hiljem tunnistati ta õigeks, 2011 aastal karjääri. Alles hiljuti oli Eesti korvpallis 2 dopingu juhtumit, mis küll eestlasi ei puudutanud. Üks oli Rapla Tyco pallur Kristers Zeidaks, teine Rakvere Tarvas mänginud lätlane Roberts Stumbris. Mõlemad tunnistasid oma teo üles.
Hormoonid ja sport #1 Hormoonid ja sport #2 Hormoonid ja sport #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liikruusla11 Õppematerjali autor
Kirjand/ uurimustöö teemal hormoonid ja sport

Sarnased õppematerjalid

Spordi üldained 1 tase
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

ülesanne on organismi erinevate osade talitluse koordineerimine, kuid ta täidab endokriinsüsteem seda rolli, olles ise allutatud närvisüsteemi kontrollile. Igasugune kontroll, kooskõlastamine ja koordineerimine on seotud informat- siooni vahetamisega. Närvisüsteemis edastatakse informatsiooni elektrilisel teel, närviimpulssidena, mis suunatakse sihtkohta (erinevate elunditeni) närvide kaudu. Endokriinsüsteemis seevastu on informatsiooni kandjateks keemilised ühendid ­ hormoonid ­, mis enamasti toimetatakse sihtkohta vere vahendusel. Piltlikult võib närvisüsteemi võrrelda telefonivõrguga, mille kaudu on vajaduse korral võimalik adressaadiga kiiresti ühendust saada ja teateid viivitamatult ning täpselt edasi anda. Endokriinsüsteem toimib aga otsekui pudelipost ­ vette (verre) Närvisüsteemis edastatakse

Inimeseõpetus
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun