Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Giorgione". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
giorgio, 1510, veneetsia, 1508, giorgione, karjäär, 1505, 1473, giovanni, bellini, 1506, karjaste, kummardamine, magav, venusRenessansi maalikunst Giorgione 1477-1510 Päivi Margna Giorgione (kodanikunimega Giorgio Barbarelli da Castelfranco); oli Itaalia maalikunstnik renessansiajast. Tema nimi tähendab tõlkes 'Suur Jüri'. Giorgione sündis Veneetsia provintsis Treviso provintsis Castelfrancos 1477.aastal. Maalikunsti õppis ta Giovanni Bellini juures. Peamiselt töötas ta eratellijatele, kes soovisid väikesi poeetilisi või filosoofilise sisuga maale. Ta oli esimene kiriku kütkest vaba maalikunstnik, kes hülgas usulise temaatika. Aastail 15081510 maalis Giorgione oma kuulsaima teose "Magav Venus". Tema teiseks kuulsaks teoseks peetakse "Kontsert vabas looduses". Giorgione oli tuntud ka monumentalistina. Ta maalis Veneetsia paleedele freskosid, mis on kahjuks hävinud. Ta suri kolmekümne kolme aastasena 1510
Sisukord R E N E S S A N S S Giorgione ...........................................................................lk 3 Tizian .................................................................................lk 7 BAROKK Diego Velazquez ...............................................................lk 10 Rembrandt Harmenszoon van Rijn ...................................lk 13 R E N E S S A N S S Giorgione Giorgione (kodanikunimega Giorgio Barbarelli da Castelfranco; 1477 Castelfranco 1510 Veneetsia) oli itaalia maalikunstnik renessansiajast. Tema nimi tähendab tõlkes 'Suur Jüri'. Giorgione sündis Veneetsia provintsis Treviso provintsis Castelfrancos. Maalikunsti õppis ta Giovanni Bellini juures. Aastail 15081510 maalis Giorgione oma kuulsaima teose "Magav Venus". Tema teiseks kuulsaks teoseks peetakse "Kontsert vabas looduses". Giorgione oli tuntud ka monumentalistina
lõpp, üks Firenze kaunimaid palazzosid, rustikaalne, karniiside ja arkaadidega siseõu. 10. Palazzo Ruccelai 15. saj. lõpp, looja Leon Battista Alberti, antiikvormid võetud range järjekindlusega: lamestatud rustikas fassaadile on antud vertikaalne liigendus kõigil kolmel korrusel esinevate antiiksete pilastrite näol. Leon Battista Alberti arhitekt, skulptor ja üks renessansi rajajaid. Lineaarperspektiivi looja. Tegeles ka maalikunstiga, aga ükski teos pole säilinud. VÕRDLUS: Veneetsia palazzod on esinduslikumad ja rõhuvad ilule. (Palazzo Chieregati, Palazzo Loredan) 11. Ospedale (Spedale) degli Innocenti vaeslaste varjupaik, hea horisontaal- ja vertikaalrütm, mähitud lastega medaljonid. Majoolika glasuuritud terrakota. Laste tunnusesemed, et vanemad nad hiljem ära tunneksid. Andrea della Robbia on medaljonide autor. 12. Santa Maria Novella kloostrikirik, ehitamist alustati 1246 ning lõpetati 1360. Harmooniliste joonte
Veneetsia koolkond · Selle koolkonna all mõeldakse Veneetsia vabariigis tekkinud silmapaistva kujutava kunsti koolkonda 15.-18.saj. · Ven. kujutavat kunsti on mõjutanud Bütsantsi ikoonimaal ja miniatuurmaalikunst · Ven. kunstnikud on kasutanud ka kuldkollaseid, erepunaseid ja siniseid värvitoone. Seda armastasid ka Bütsantsi kunstnikud · 15.saj ven. maalikunsti mõjutanud madalmaade õlivärvid o ven. on esimesi kohti, kus õlivärvid laiemalt levivad. Peenmaalitehnika. · GIOVANNI BELLINI
Maalis madonnapilte, mille kompositsioonis järgis ta Leonardo da Vinci püramidaalse kompositsiooni skeemi ("Neitsi Maarja ja Jeesuslaps Püha Ristija Johannesega"). Kuulsaim Raffaeli tahvelmaal on 1513. aastal Roomas valminud "Sixtuse madonna", mille Julius II tellis Püha Sixtuse kloostri kabeli altarile Piacenzas. (Praegu Dresdeni galeriis). Legendi järgi pidid ses kabelis olema Püha Sixtuse ja Püha Barbara säilmed. Sixtuse Madonna. Giorgione da Castelfranco (1477-1510)- Veneetsia kõrgrenessansi esindaja Paljudes piltides maastikuline taust Püüdis kujutada looduse erinevaid seisundeid Tahtis edasi anda inimese ja looduse ühtsust Oli tuntud ka kui laulja ja muusik. Varasemad tööd on tehtud piibli teemadel,küpsel perioodil loob peamiselt ilmalikel teemadel: ,,Äike", ,,Kontsert vabas looduses", ,,Magav Veenus" Giorgione pööras suurt tähelepanu koloriidile, oma lõuenditel ühendas julgelt maastiku ja inimfiguuri. 1510. a
Fra Angelico. Vasakul Püha Laurentsius jagab vaestele almust, paremal Noli me tangere (Ära puuduta mind). Brancacci kabel Firenzes (Santa Maria del Carmine kirikus). Masaccio. Pearaha. Masaccio. Pearaha. Piero della Francesca. Kristuse ristimine. Piero della Francesca. Federico da Montelfeltro ja tema naise Battista Storza portreed. Andrea Mantegna. Püha Sebastian, paremal Surnud Kristus. Filippo Lippi. Madonna lapse ja kahe ingliga. Giovanni Bellini. San Zaccaria kiriku altarimaal. Giovanni Bellini. Doodzide portreed. Vasakul Leonardo Loredan (1501). Kõrgrenessanss Itaalias 16. sajandil GAG, Marju Liidja, 2005 Donato Bramante. Tempietto San Pietro in Montorio kloostri õuel Roomas (1502). Püha Peetri kiriku üldvaade Roomas. Varakristliku Püha Peetri basiilika läbilõige, selle kohale ehitatakse 16.saj. uus hoone. Peetri kiriku põhiplaan. Vasakul Donato Bramante, paremal Michelangelo
Fra Angelico. Vasakul Püha Laurentsius jagab vaestele almust, paremal Noli me tangere (Ära puuduta mind). Brancacci kabel Firenzes (Santa Maria del Carmine kirikus). Masaccio. Pearaha. Masaccio. Pearaha. Piero della Francesca. Kristuse ristimine. Piero della Francesca. Federico da Montelfeltro ja tema naise Battista Storza portreed. Andrea Mantegna. Püha Sebastian, paremal Surnud Kristus. Filippo Lippi. Madonna lapse ja kahe ingliga. Giovanni Bellini. San Zaccaria kiriku altarimaal. Giovanni Bellini. Doodzide portreed. Vasakul Leonardo Loredan (1501). Kõrgrenessanss Itaalias 16. sajandil GAG, Marju Liidja, 2005 Donato Bramante. Tempietto San Pietro in Montorio kloostri õuel Roomas (1502). Püha Peetri kiriku üldvaade Roomas. Varakristliku Püha Peetri basiilika läbilõige, selle kohale ehitatakse 16.saj. uus hoone. Peetri kiriku põhiplaan. Vasakul Donato Bramante, paremal Michelangelo
15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). · Renessansskultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Veendumus,
tunnusjooned( kõrged katused, liigendatud katusekambrid, korstnad.... siit mingi tekst puudu ( sry) Maal Itaalia vararenessanss. Andrea Mantegna- teda iseloomustab monumentaalsus, asjalikkus. Teda huvitasid perspektiivi probleemid. Tööd: San Zeno kiriku altarimaalid Veronas; ,,ristlöödud kristus". Kasutas laemaalidel kaevuluugi põhimõtet. Veneetsia. Siin valitsesid Bütsansi mõjud . Bellini Giovanni Bellini (1430-1516). Algul Manteia? mõju all. Lõi omaette stiili minnes üle õlimaalile. Iseloomulik sinine värv. Tegi palju Madonna pilte . Pea polnud maalidel mitte otse vaid kergelt pöördes. Teinud ka alasti maale. Itaalia kõrgrenessanss Leonardo da Vinci (1452-1519) Tüüpiline renessanssiajastu inimene. Inimene Universaal: arhitekt, maalija, skulptor, muusik, luuletaja, loodusteadlane, leiutaja. 1482 kutsus Sfortsade? Perekond ta Milanosse. Sellest perioodist : Madonna kaljukoopas
16. sajand - kõrgrenessanss e cinquecento (u 1500-1520/30) Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. MIS TOIMUS? Lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus, kaubandus arenes kiiresti, tärkas pangandus, tekkisid esimesed manufaktuurid, kiirenes kogu elutempo, leiti tee Indiasse ümber Aafrika, avastati Ameerika (1492), tekkisid uued majandusvormid linnades. Tähtsamateks keskusteks Itaalias olid: Veneetsia, Genova, Milano ja Firenze (pangandus, kaubandus ja tööstus). Linnakodanikele ei kuulunud mitte ainult majanduslik võim vaid ka poliitiline võim. Kujunesid linnriigid, mis meenutasid pisut Vanakreeka poliseid. Renessansikultuuril on üks kindel tunnus - eneseteadvus. Renessansiajal levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja täiesti erinev äsjamöödunust. Kiriklik õpetus taevase elu õndsusest kaotab oma aktuaalsuse ja inimene õpib ise oma elu kindlustama
o Michelangelo(1475-1564) - Jätkas Peetri kiriku ehitamist - Pidi olema tsentraalehitis, kreeka risti kujulise põhiplaani ja vägeva peakupli ning väiksemate kõrvalkuplitega - M lihtsustas seda ja alustas kupli(eeskujuks hilisematele kuppelehitistele) ehitamist - Lõpetas selle M jooniste järgi della Porta - Valmis lõplikult barokis o Andrea Palladio (1508- 1580) - Veneetsia arhitekt - Võttis kasutusele uue Palazzo tüübi, kus sambad jooksid läbi kahe korruse, näiteks Villa Rotonda - 18.saj lõpul, kui algas reaktsioon baroki vastu, tõusis tema looming eriti ausse - tal oli palju järgijaid- palladionistid - San Giorgio kirik Prantsusmaa: o Võttis üle Itaaliast- läbi Itaalia sõjakäikude o Renessansi kuningas- Francois I
TIZIAN Referaat 1 Sisukord SISSEJUHATUS.................................................................................................................................2 1. Tizian, tema käekäik ja looming.......................................................................................................3 1. 1. Varasemad eluaastad (~1490-1516).........................................................................................4 1.1.1 Suhted Giovanni Bellini ja Tizian'i vahel..........................................................................4 1.2. Kuulsuse kogumine (1515- 1526)............................................................................................5 1. 3. Tizian kui portrist.....................................................................................................................5 1.4 Viimane loomeperiood ehk aktimaalid.............................................................................
teiste kunstnikega. On teinud terve rea madonna pilte. Juudit Holovernese? peaga. Oma elu lõpu poole oli ta Savonarola mõju all(asketismi pooldaja). · Väljaspool Firenzet oli kuulus ka Padova koolkond, mille kuulsaim esindaja oli Mantegna(1431- 1506)- Kuiv, asjalik ja karge stiil. Perspektiivse lühenduse probleemid. Tema kasutas ka nn kavuluugi printsiipi. Ristimäel. · Veneetsias oli omaette kunstikoolkond, mille kuulsaim esindaja oli Giovanni Bellini(u1430-1516)- algul Mantegna mõju all, hiljem kujundab omaette stiili. Läks üle varakult õlimaalile. On spetsiifiline sinine värv ja sageli madonna pildid on poolprofiilis. Madonna lapsega, Tualetti tegev naine(aktimaal), mehe portree. · Tuntuimad vararenessansi meistrid olid veel Veneziano, Pollaiolo(tegi ka Sixtuse kabelit), Ghirlandaio, della Francesca, Perugino, Pinturicchio jt · Kõrgrenessanss: On andnud kolm suurt nime.
Noor õpilane alustas oma tööd värvide segamise ja lihtsate piltide joonistamisega, hiljem lisandus õlivärvidega maalimine. 1472. aasta juunis kanti Leonardo nimi Firenze kunstnike punasesse raamatusse ning sellega lõppes ka õppimine Andrea del Verrocchio juures, ehkki Leonardo ateljeest ei lahkunud. Oma kunstnikukarjääri alustas Leonardo 1469 Firenzes Andrea del Verrocchio töökojas õpipoisina. Leonardo varajasim dateeritud töö on sulejoonistus 5. augustist 1473. See joonistus on ebatavaline vähemalt kahel põhjusel, esiteks selle poolest, et selline töö üldse dateeritud on (mis paneb paljud uurijad arvama, et tööle on hiljem lisatud varajasem kuupäev), aga ka selle poolest, et maastikku on joonistatud täiesti erinevalt tolle aja stiilist, kujutades nii valgust, vett kui rohelust liikuvana. Verrocchio töökojas osales Leonardo ilmselt paljude maalide loomisel, kuid enamik nendest on hävinud või pole Leonardo käekiri neil tuntav
vangikongist" ja "Bolsena missa." 3. ruum Stanza de Jucendio. See on tulekahju ruum, mille maalivad tema õpilased. Kasutas palju abilisi. Lõpus ainult kavandas, maalisid teised. Kavandas veel villasid, palazzosid ja sai kõrvalülesandeid. 1515-1516 paavst Leo 10's tellis temalt 10 seinavaiba kavandit. Teemaks olid Peetruse ja Pauluse lood. Valmis see Brüsselis. ptk. Kõrgrenessanss Tizian(1480/90-1576). Oli Veneetsia kunstnik. Õppis G. Bellini juures ja hiljem ühines Giorgione töökojaga. Tööd olid algul unistavad ja lüürilised. 1510. aastast saabub tema isikupära. Teemaks oli: madonnad, mütoloogia, pidustused. Sai tunnustuse paavst Paulus III'lt ja temalt ka tellimusi. 1550. aastast töötas Karl V'le ja teistele mõjuvõimsatele isikutele. Loomingu kõrgperiood oli 1530-1550. Töid iseloomustab diagonaalne kompositsioon, vaba maalilisus, tähtsam oli pildil värv, ei rõhuta kontuure.
saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). Renessansskultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue
Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja porteedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule (ning selle kaudu ka pildi vaatajale), mille põhjuse üle on paljud juurelnud ning mida Leonardo kaasaegsed kohe jäljendama asusid.1506 asus Leonardo taas Milanosse. Seal lõpetas ta ka vist maailma tuntuima maali "Mona Lisa" (1508), mis praegu asub Louvre'is Pariisis. Pildil kujutatud naisterahva isik pole teada, aga Giorgio Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Madonna (Itaalias ongi maal tuntud La Gioconda nime all). 21.Miks hinnatakse maali ,,Mona Lisa" kõrgel? Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja porteedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule (ning selle kaudu ka pildi vaatajale), mille põhjuse üle on paljud juurelnud ning mida Leonardo kaasaegsed kohe jäljendama asusid.
vaimustusest antiikaja vastu, käsitlesid Itaalia meistrid 15 saj vaid harukordadel antiikteemasid. 15 saj lõpul võttis Botticelli endale ülesande luua teoseid klassikalise mütoloogia ainetel. Oma kuulsateks maalideks "Primavera" (1478) ja "Venuse sünd" sai B. inspiratsiooni oma aja luulest. Itaalia kõrgrenessanssi tähtsamad esindajad on Raffael, Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Tizian. Tiziano Vecelli (1477-1576) Kuulub kõrgrenessanssi maalikunstnike hulka ja on ühtlasi Veneetsia maalikooli väljapaistvamaid esindajaid. Tõi maalikunsti dramaatilisuse, süvendas ilmalikku elutunnetust.Suurema osa loomingust moodustasid portreed. Tuntuim "Mees kindaga". 1540ndatel oli Veneetsias majandus- ja kultuurielus langustendents. Humanismi põhialuseid hakati lämmatama, katolismi surve tugevnes. Tiziani süüdistati ketserluses.1545 sõitis Rooma, kus tutvus Itaalia kõrgrenessansiga ja kohtus Michelangeloga
seda kujutleda ka riieteta ja liikumisvõimelisena. 1430.aastal valmis Donatellol pronksist peaaegu elusuurune ,,Taavet". Donatello Taavet on kujutatud võitjana. See on esimene vabalt seisev alastifiguur pärast antiikaega. Noorusliku kehailu imetlemise tõttu on see kuju teravalt vastandlik keskaja kunstile. Donatello töötas peale Firenze paljudes Itaalia linnades ja levitas uut ,oodi kunsti. Pandovas püstitas ta Veneetsia palgasõdurite pealiku Gattamelata ratsamonumendi. 12. Michelangelo: (1475-1564) Bramante tööd jätkas Michelangelo, kelles olid ühinenud arhitekti, skulptori, maalija, luuletaja ja teadlase anded. Peetri kiriku ehituse juhtimine oli ainult väike osa Michelangelo hiiglaslikust loomingust. Skulptuurile ja maalikunstile pühendas ta oluliselt rohkem aega ja jõudu. Michelangelo ise
Ta töötas peamiselt Roomas paavstide residentsis ja tegi nii seina- kui ka tahvelmaale. Üks tuntuim on "Ateena kool"- uhkete kaarte ja võlvide all vaidlevad antiikaja filosoofid. 7. Michelangelo (1475-1564) oli 16. sajandi suurim skulptor ja ühtlasi ka kõigi aegade suurim skulptor. Samas on ta teinud ka hiiglaslikke seina- ja laemaalinguid. Michelangelo maalitud on Roomas asuv Sixtuse kabeli lagi ja idasein (lae suurus: 48 X 13 m). Kunstikeskus Veneetsia Suured kunstnikud töötasid 16. sajandil ka Veneetsias. Veneetsia oli Firenze ja Rooma kõrval renessansiaja kolmas tähtsaim kunstikeskus. Kui Firenze ja Rooma maalijate peapüüdluseks oli kompositsiooniline terviklikkus ja kehade joonistuslik ilu, siis veneetslaste tähelepanu keskendus eelkõige värvile ja maalilisusele. Veneetslased ei lähtunud antiigist ega otsinud vormilist ilu, perspektiivi
alustas oma tööd värvide segamise ja lihtsate piltide joonistamisega. Hiljem õppis Leonardo ka õlivärvidega maalima. 1472. aasta juunis kanti Leonardo nimi Firenze kunstnike punasesse raamatusse ning sellega lõppes ka õppimine Andrea del Verrocchio juures, kuid Leonardo ei lahkunud ateljeest. Leonardo kui kunstnik Oma kunstnikukarjääri alustas Leonardo 1469 Firenzes Andrea del Verrocchio töökojas õpipoisina. Leonardo varajasim dateeritud töö on sulejoonistus 5. augustist 1473. See joonistus on ebatavaline vähemalt kahel põhjusel, esiteks selle poolest, et selline töö üldse dateeritud on (mis paneb paljud uurijad arvama, et tööle on hiljem lisatud varajasem kuupäev), aga ka selle poolest, et maastikku on joonistatud täiesti erinevalt tolle aja stiilist, kujutades nii valgust, vett kui rohelust liikuvana. Mona Lisa 1506 asus Leonardo taas Milanosse. Seal lõpetas ta ka vist maailma tuntuima maali "Mona Lisa" (1508), mis praegu asub Louvre'is Pariisis
Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. Perioodid 13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) 15. sajand: vararenessanss (Itaalias quattrocento) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento) Renessansi suurkujusid Giovanni Boccaccio (1313–1375) Alessandro Botticelli (1444–1510) Dante Alighieri (1265–1321) Leonardo da Vinci (1452–1519) Filippo Brunelleschi (1377–1446) Michelangelo Buonarroti (1475–1564) Raffael (Raffaello Santi; 1483–1520) Niccolò Machiavelli (1469–1527) William Shakespeare (1564–1616) Josquin Desprez (u 1440–1521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 või 1526–1594)
kompositsioonid ja figuurid. Sixtuse kabeli lagi muutus kristlike ideede illustratsioonist tohutuks panoraamiks. Üldmulje on jõuline ja dramaatiline. Kõrgrenessanss Veneetsias Suured kunstnikud töötasid 16. sajandil ka Veneetsias. Kui Firenze ja Rooma maalijate peapüüdluseks oli kompositsiooniline terviklikkus ja kehade joonistuslik ilu, siis veneetslaste tähelepanu keskendus eelkõige värvile. Kuulsaimad olid sealsetest kunstnikest noorena surnud Giorgione (1478-1510) ja tema õpingukaaslane Tizian (1477-1576). Hele-tumedus ja värvide erinevad varjundid olid nende peamised väljendusvahendid. Giorgione kuulsaim töö on "Magav Veenus" - lüürilise meeleolu ja sooja koloriidiga. Tiziani kuulsaimad tööd: "Taevane ja maine armastus"; "Flora"; "Tüdruk puuviljadega"; "Maksuraha".Tizian tegi ka häid portreepilte: "Paavst Paulus III portree" ja "Püha Sebastian". Tiziani hilisemate tööde pintslitehnika on järjest
sest juba 1642. aasta ülestähendused märgivad, et pildist on alles ainult kontuurid, millest on väga raske aru saada. Maalil asetsevad apostlid vasakult paremale : Bartolomeus, Jakob, Juudas Iskariot, Peetrus, Johannes, Toomas, Jakob, Matteus, Juudas Taddeus ja Siimon Zealot on viimase kolmese grupi liikmed. La Gioconda ,,Mona Lisa" on Leonardo da Vinci maal, mis valmis aastatel 15031507. Praegu asub see Pariisis Louvre'is. Pildil kujutatud naisterahva isik pole teada, aga Giorgio Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Madonna. 21. augustil, 1911, varastas maali Louvre'i töötaja Vincenzo Perugia. Kaks aastat hiljem leiti maal Itaaliast Firenzest. 1956. aastal sai maali alumine pool tugevasti kannatada happe peale viskamise tõttu. Samal aastal on visatud maali ka kiviga. Vasari, XVI sajandi kunstnik ja kunstikriitik, on kirjutanud: "Mona Lisa silmad on niisked ja sellise läikega, nagu elus näha võib
jämedalt tahutud kiviplokkidega, mille töötlus peenenes korruskorruselt ülespoole. Sellises vanemat tüüpi palazzo's elas ka Firenze mõjukam perekond- rikkad pankurid ja tekstiiliettevõtjad, hiljem ka vürstid Medicid, kes olid ühtlasi helded kunstide toetajad. Hilisemate palazzo'de juures muutusid kaunistused ohtramaks: sambad, pilastrid, viilud akende kohal ja muu selline muutis ehitise suursugumaks ja pidulikumaks. Eriti rikkalikud olid idamaist toredust armastava Veneetsia paleed, mille vastu kanaleid pööratud fassaadide ilu kahekordistasid veepeegeldused. Sõnast palazzo tuleneb väljend palee. Ilmalike hoonete kõrvale rajati ka kirikuid. Mantuas asuva Sant'Andrea (Püha Andreas) kiriku looja Leon Battista Alberti (1404-1472) sai tuntuks, kui põhjalik antiikehitiste uurija, tema töödest võtsid eeskuju hilisemad kõrgrenessansi arhitektid. Skulptuur Renessanss-skulptuuri ajalugu alustatakse aastaga 1402, mil nooruke kullassepp Lorenzo
Pärast kuudepikkust tööd tekkis maalimisse paus ning teos jäigi lõpetamata. 1506 asus Leonardo taas Milanosse. Seal jätkas ta tööd oma vist maailma tuntuima maali "Mona Lisa" maalimisel, mis praegu asub Louvre'is Pariisis. 1513 suundus Rooma.Tegeles teaduse ja leiutamisega. 1516 lahkus Prantsusmaale. Seal lõpetas viimase maali “Ristija Johannes” Leonardo kui kunstnik Leonardo varajasim dateeritud töö on sulejoonistus 5. augustist 1473. Esimeseks säilinud Leonardo maaliks peetakse "Maarja kuulutust" (1472–1475). 1483 telliti Leonardolt suurepärane maal "Madonna kaljukoopas", mis on praegu Louvre`i muuseumis Pariisis. "Püha õhtusöömaaeg", üks kuulsaimaid Leonardo maale, valmis aastatel 1495– 1498. See on maalitud Santa Maria delle Grazie kiriku söögisaali seinale. Olevat osalenud Saletta Negra sisekujunduse loomises. Peaülesanne oli Sala delle Asse sisekujundus.
,,Sixtuse madonna" hõljuval sammul astuvast Neitsi Maarjast vasakul põlvitab paavst Sixtus III, paremal on Püha Barbara ning pildiservale nõjatuvad kaks väikest inglikest. Veneetsia koolkond Jõukas, luksust ja idamaist toredust armastavas kaubalinnas Veneetsias kujunes renessansiajal välja oma maalikunstnike koolkond. Armastati suurejoonelisust ja dekoratiivsust, maalidele on iseloomulik soe kuldne üldtoon. Tähtsamad maalikunstnikud: · Giorgione /dzordzoone/ (1478-1510) Maalidele omane lüüriline ja romantiline meeleolu. Sageli kasutab Veneetsia maalikunsti üht lemmikmotiivi alasti naisekeha. ,,Lamav Veenus" ,,Kontsert vabas looduses" meisterlik taustamaastik · Tizian /tiitsian/ (1477-1576) Suurimaid renessansimeistreid, nautis kuulsust juba oma pika eluea jooksul. Omas sidemeid Euroopa õukondadega, portreteeris kuningaid, keisreid ja paavste. Meisterlik värvikasutus, kerged ja hoogsad pintslilöögid
Vasari on seda skulptuuri nimetanud „nooruse, julguse ja relvade käsitsusoskuse võrdkujuks“. ● „Taavet“ – kaunistas Medicite lossi õue. Eeskuju antiigist, kuid antiiksed elemendid omanäoliselt ümber töötanud. Donatello „Taavet“ (u. 1430) on androgüünne habras nooruk, seda skulptuuri peetakse esimeseks lääne kunsti iseseisvaks alastiskulptuuriks antiikajast arvates. Õige anatoomiaga, mõjub küll veidi reljeefselt (parim on eestvaade). ● Veneetsia väejuhi Gattamelata ratsamonument Padovas (1453) – Donatello kuulsaim töö, esimene vabalt seisev pronksist ratsakuju antiikmaailma lagunemisest saadik. Monumendis on väga meisterlikult ühendatud realistlik loomutruudus monumentaalse suurejoonelisusega. 9 ● ANDREA del VERROCCHIO (1436-1488) ● „Taavet“ – vastandina Donatello „Taavetile“elavm, naeratav kasvueas poiss, keha teostus
Karl V, Paulus III, Prantsusmaa kuninga François I ja Hispaania kuninga Felipe II. Tizian jäädvustas lisaks ka teisi Euroopa ajalugu mõjutanud isikuid. Pilt ülal suure tõenäosusega Tiziani enese portree, kompositsioon laenatud Rembrandtilt. Elukäik Tiziano Vecellio sündis ~1485 aastal Pieve di Cadore's, Belluno lähedal Veneetsias. Maaliõpinguid alustas ta juba 9-aastasena. Kümneaastasena alustas õpinguid Veneetsias Sebastian Zuccato juures. Viis aastat hiljem õppis ta Giovanni Bellini juures. Tema kaasõpilaste seas olid Lorenzo Lotto, Sebastiano Luciani ja Giorgione. Ta esimestes teostes avaldub Giorgione rahuliku unistava laadi mõju. Erinevalt Firenze koolkonnast, kus toonitati vormi ja joonistuslikkust, on Tiziani teoseile iseloomulik värvuste ja pehmes heleda-tumeda modelleeringust tulenev maalilisus. Aastal 1516, peale Giovanni Bellini surma, määras Veneetsia valitsus ta ametlikuks riigikunstnikuks. Selles ametis tuli tal jäädvustada riigielu sündmusi ja juhtida
10. Jan ja Hubert van Eyck: esimesed suurmeistrid Põhja-Madalmaades. Reaalne ja elav kujutus, värvide abil lõi sügavusillusiooni, eespool olevad esemed olid soojemates toonides, taga külmemad ja murtud toonid. Nad maalisid koos Genti altari- koosneb 24-st tiibtahvlist, suletud altari välisküljel võib enamasti näha Maarja kuulutust, kaugel olevad esemes sulavad helesinisesse udusse. Arnolfini abielupaar- Maal kujutab ärimeest Giovanni Arnolfinitja tema naist Cenamit abieluvannet andmas, tunnistajad on joonistatud seinal kujutatud peegli sisse, kellest üks on arvatavasti tema. Arnolfini oli elanud samas linnas, kus Jan van Eyckki; pildil on palju detaile, mis tovad välja sündmuse pühaduse, nt koer, kes sümboliseerib truudust, lühtris on süüdatud üks küünal, sümboliseerib jumala kõikenägevat silma
loomulikuna. Maal ei ole kuigi hästi säilinud, sest varasemad restaureerijad arvasid ekslikult, et tegemist on õlimaaliga. Alles lõppeva sajandi alguseks tehti keemiliste katsetega kindlaks, et pilt on maalitud spetsiaalse temperaga. Veel kannatas teos Teises maailmasõjas, sest Santa Maria delle Grazie kloostri reflektoorium, kus teos asub, purustati lennurünnakus. “Püha Anna, Neitsi Maarja, Jeesuslaps ja Ristija Johannes”lõpetatud 1510 Valmimisest alates on see maal olnud kõikidele vaatamiseks Firenzes, teos on olnud väga kuulus Itaalias. Pildis ei ole enam mitte midagi järgi vararenessansi maalide jäikusest, fantaasia saab täieliku vabaduse, vaataja võib pildile anda selle sisu, mida ta seal näeb ning mis talle meeldib. Salapärane naeratus Anna näol kuulub pildi sümbolikeelde. Tänapäeval asub maal Louvre’is. Selle maali puhul ei ole kunagi kahtlust olnud Leonardo autorluses.
iseseisvalt maalitud pildid, mis andsid tunnistust tema võimekusest. Aastat Verroccio õpilasena · Mitmete huvialade seas olid Leonardo lemmikud alguses muusika, joonistamine ja modelleerimine. Tema isa näitas mõningaid oma poja töid tuttavale, Andrea del Verrocchiole, kes tunnetas poisi võimekust ja sai tema õpetajaks. Juhendaja stuudios töötas Leonardo mitmeid aastaid (ca. 1470- 1477). Kiirelt õppis ta rohkem kui kõik, mida meister talle õpetas. · 1473. aastal valmis esimene Leonardo poolt signeeritud ja dateeritud töö- maastikujoonistus. Oma õpetaja maalile "Kristuse ristimine" maalis ta ainult ühe ingli ja mõned rohukõrrekesed , aga Leonardo ingel erineb Verrocchio armsatest käharajuukselistest inglitest ülla ilu, peenuse ja hingestatusega. 1476. aastal süüdistatakse teda lubamatutes vahekordades ja teda kuulatakse üle. Kohtuprotsess pannakse seisma. · 1477. aastal lahkus Leonardo Verrocchio juurest, et asuda
Sinna on maetud Hispaania rahvuskangelane Cid ("Laul minu Cidist) koos abikaasaga Itaalia ehitised Itaalias on ehitatud kõige suurem gooti kirik Milano katerdaal (fiaalidega), piiskopi residentskirik, 15.saj keskpaigas ehitatud, mahutab 40 000 inimest Näitas Milano hertsogite ja peapiiskopi võimsust Milano oli Lääne-Euroopa suurim linn Londonis ja Pariisis maksimaalselt 50 000 elanikku Teine suurlinn Itaalias oli Veneetsia, sealne peakirik on ehitatud romaaniajastul, aga Veneetsia vabariigi eluks ajaks valitud presidendi elupaik on ehitatud gooti stiilis. Doodzide Palee. Seal on kasutatud teravkaart, suur torn puudub Suure võimsa torniga on aga ehitatud mitmed Itaalia keskaja linnavalitsuse hooned, raekojad. 14.saj alguses ilmuvad suured mehaanilised kellad(ajamõõtjad), paigutatakse tornide jalamile Raekodadest tuntumaid Toscanas: Siena Palazzo Publico
annaabi.ee 
