Renessansi maalikunst Giorgione 1477-1510 Päivi Margna Giorgione (kodanikunimega Giorgio Barbarelli da Castelfranco); oli Itaalia maalikunstnik renessansiajast. Tema nimi tähendab tõlkes 'Suur Jüri'. Giorgione sündis Veneetsia provintsis Treviso provintsis Castelfrancos 1477.aastal. Maalikunsti õppis ta Giovanni Bellini juures. Peamiselt töötas ta eratellijatele, kes soovisid väikesi poeetilisi või filosoofilise sisuga maale. Ta oli esimene kiriku kütkest vaba maalikunstnik, kes hülgas usulise temaatika. Aastail 15081510 maalis Giorgione oma kuulsaima teose "Magav Venus". Tema teiseks kuulsaks teoseks peetakse "Kontsert vabas looduses".
Sisukord R E N E S S A N S S Giorgione ...........................................................................lk 3 Tizian .................................................................................lk 7 BAROKK Diego Velazquez ...............................................................lk 10 Rembrandt Harmenszoon van Rijn ...................................lk 13 R E N E S S A N S S Giorgione Giorgione (kodanikunimega Giorgio Barbarelli da Castelfranco; 1477 Castelfranco 1510 Veneetsia) oli itaalia maalikunstnik renessansiajast. Tema nimi tähendab tõlkes 'Suur Jüri'. Giorgione sündis Veneetsia provintsis Treviso provintsis Castelfrancos. Maalikunsti õppis ta Giovanni Bellini juures. Aastail 15081510 maalis Giorgione oma kuulsaima teose "Magav Venus". Tema teiseks kuulsaks teoseks peetakse "Kontsert vabas looduses". Giorgione oli tuntud ka monumentalistina
Vatikani stanzad Madonna del Granduca Nümf Galateia Paavst Leo X - ametlik paavstikujutiste põhivorm, istuv ja 3/4-profiilis Madonna aasal Madonna di Foligno Kristuse haudapanek 4. Tizian (Tiziano Vecellio) - sünd. 1488.a. - surnud 1576.a.; Itaalia maalikunstnik. Õppis Veneetsias Sebastiano Zuccato, seejärel Gentile ja Bellini juures. Alates a-st 1508 töötas ta koos Girgionega Fondaco di Tadeschi välisfreskode kallal, mis on säilinud vaid osaliselt. Oli tugevalt mõjutatud Giorgione lüürilisest koloriidist ja tema maalide humanistlikust mitmetähenduslikkusest. Pärast Giorgione surma muutus üheks tähtsamaks tegelaseks Veneetsia kunstipoliitikas. Pärast kohtumist keiser Karl V sai Tizianist keiserlik õuemaalija. 1530.a-st alates muutus Tiziani loomelaad rahulikumaks ja ta sai juhtivaks portretistiks. Hilisloomingus komponeeris Tizian eelkõige värvustest lähtuvalt. Täiendavate sideainete lisamisel pikendas
Doodzi võimupiirid polnud väga suured. o Oli ven. vabariigi ametlik kunstnik. Seal valiti ka 1 kunstnik, kellele maksti suurt tasu. Ül-ks tähtsamate inimeste (k.a. doodzide) portreteerimine. o Tegi ALTARIMAALE. Ven. maalikunsti puhul tegemist tahvelmaalidega. Seinamaale vähe. Kui, siis seinamaalid sellised, mida võimalik seinalt maha võtta (=PANNOO) o Altarimaalidest tuntuim ven.-s SAN ZACCARIA KIRIKUS. · GIORGIONE ja TIZIAN VECELLIO Bellini õpilased ( neid oli palju ) o Giorgione suri noorelt: 32-33 aastaselt. (1477(8) 1510) o Tizian (1477-1576) o Olid head sõbrad. Töötasid koos mitmete seinamaalide maalimisel. Seinamaalid hävinenud. Suur vaidlus tekkis G. ja T. tööde autorlusega o Tizian tuntum. G. tööd ?=> T. tööd o Suured vaidlused ka "KÜLAKONTSERDI" ümber Aktimaal seotud maastikumaaliga. · GIORGIONE
Sixtuse Madonna. Giorgione da Castelfranco (1477-1510)- Veneetsia kõrgrenessansi esindaja Paljudes piltides maastikuline taust Püüdis kujutada looduse erinevaid seisundeid Tahtis edasi anda inimese ja looduse ühtsust Oli tuntud ka kui laulja ja muusik. Varasemad tööd on tehtud piibli teemadel,küpsel perioodil loob peamiselt ilmalikel teemadel: ,,Äike", ,,Kontsert vabas looduses", ,,Magav Veenus" Giorgione pööras suurt tähelepanu koloriidile, oma lõuenditel ühendas julgelt maastiku ja inimfiguuri. 1510. a. Giorgione suri katku,teda nakatas tema enda armastatu Tema teos Madonna. 3 filosoofi Juudit Päikeseloojang. 3 iga Tizian / Tiziano Vecellio (u.1480-1576)-Oli pikka aega Veneetsia Vabariigi ametlik kunstnik ja Karl V õukonnakunstnik Tema mõjul muutus õlivärvidega lõuendile maalimine peamiseks tehnikaks Suurepärane kolorist
Montorio kloostri õuel Roomas (1502). Püha Peetri kiriku üldvaade Roomas. Varakristliku Püha Peetri basiilika läbilõige, selle kohale ehitatakse 16.saj. uus hoone. Peetri kiriku põhiplaan. Vasakul Donato Bramante, paremal Michelangelo. Michelangelo Buonarroti. Rooma Peetri kiriku kuppel. Püha Peetri kiriku kuppel Peetruse haua kohal. Püha Peetri kirik Vatikanis. Andrea Palladio (1508-1580). Lunastaja (Redentore) kirik Veneetsias. Andrea Palladio. San Giorgio kirik Veneetsias. San Giorgio kiriku fassaad. Andrea Palladio. Villa Rotonda Vicenzas. Andrea Palladio. Villa Rotonda Vicenzas (põhiplaan). Kõrgrenessanssmaal ja skulptuur Itaalias. Kõrgrenessansi ajal saavutavad maal ja skulptuur oma täiuslikkuse: figuurid seotakse looduse, ruumiga ühtseks tervikuks. Kõige sobivamaks peeti kolmnurkset kompositsiooniskeemi. Tähtsamad esindajad: Leonardo da Vinci Michelangelo Raffael Veneetsiast: Giorgione ja Tizian.
Montorio kloostri õuel Roomas (1502). Püha Peetri kiriku üldvaade Roomas. Varakristliku Püha Peetri basiilika läbilõige, selle kohale ehitatakse 16.saj. uus hoone. Peetri kiriku põhiplaan. Vasakul Donato Bramante, paremal Michelangelo. Michelangelo Buonarroti. Rooma Peetri kiriku kuppel. Püha Peetri kiriku kuppel Peetruse haua kohal. Püha Peetri kirik Vatikanis. Andrea Palladio (1508-1580). Lunastaja (Redentore) kirik Veneetsias. Andrea Palladio. San Giorgio kirik Veneetsias. San Giorgio kiriku fassaad. Andrea Palladio. Villa Rotonda Vicenzas. Andrea Palladio. Villa Rotonda Vicenzas (põhiplaan). Kõrgrenessanssmaal ja skulptuur Itaalias. Kõrgrenessansi ajal saavutavad maal ja skulptuur oma täiuslikkuse: figuurid seotakse looduse, ruumiga ühtseks tervikuks. Kõige sobivamaks peeti kolmnurkset kompositsiooniskeemi. Tähtsamad esindajad: Leonardo da Vinci Michelangelo Raffael Veneetsiast: Giorgione ja Tizian.
· Kunstikeskuseks Firenze, suurimad kunsti tellijad Medicite perekond (tähtsad positsioonid) · Pazzi kabel, Santa Croce kiriku juures · Leon Battiste Alberti (1404-1472) · Santa Andrea kirik · Donato Bramante Tempietto (1444-1514) · Planeerib peetri kirikut Roomas, nurgakivi 1506, tema tööd jätkab Michelangelo 1547, kes lihtsustab kogu projekti ja uue kupli mudeli, töö valmis 17. saj. alguseks. · Andrea Palladio (1518-1580) · St. Giorgio Maggiore kirik · Villa Rotonda VARARENESSANSI SKULPTUUR · Donatello (1386-1466) · Oli lorenzo Ghiberti abilisena. Brunereccilt õppis perspektiivi põhitõdesid, mida kasutas reljeefi juures "Taavet" üks ideaalrenessansi ajastust · nooruslik, poisieas Taavet võitis Koljati tänu oma kavalusele, hiljem sai temast Jumdama ja Iisreali kuningas · Guttamelata ratsamonument edsi antud loomutruu ja suurejoonelisena · Püha Jüri
Kõik kommentaarid