Rasedate ja imetavate emade toitumise eripärad Toitumine on üks kõige olulisemaid faktoreid, mis mõjutab loote arengut ja kasvu. Ema toitumine raseduse ajal on eriti märkimisväärne faktor seetõttu, et toitumisharjumused on muudetavad ning seepärast, et nii enne rasedust kui raseduse ajal on toitumine oluliseks ennetavaks meetmeks mitmesugustele probleemidele. Eelpool mainitud probleemide hulka kuuluvad näiteks vastsündinu madal sünnikaal, enneaegne vastsündinu jm. On oluline, et hea toitumise põhimõtted leiaksid laiemat kõlapinda just rasedate seas. Arenev loode saab kõik vajalikud toitained läbi platsenta, seega peab dieet rahuldama nii ema kui loote organismi vajadused. Tervisliku toitumise juhised rasedatele ei erine 1 väga oluliselt mitterasedate omadest, sisaldades vaid mõningaid erandeid. Peamiseks
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 DIABEET............................................................................................................................ 4 Diabeedi vormid...............................................................................................................4 1. tüüpi diabeet ............................................................................................................5 2. tüüpi diabeet.............................................................................................................5 Teist tüüpi diabeedi riskitegurid on:............................................................................ 5 Sekundaarne diabeet.................................................................................................... 6
...................... Gümnaasium ........................................ 11B klass DIABEET Uurimistöö Juhendaja: õpetaja ................................... .......................... 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1
mis see tegelikult on, mida endast dibeet kujutab ning kuidas sellega toime tulla, mis on need toitained, mida diabeedik tohib ja saab või peab sööma. Erinevate internet andmete põhjal on täna Eestis diagnoositud umbes 70 000 inimesel dibeet ning maailmas põeb diabeeti ca 415 miljonit inimest. ( www. vikipeedia.ee) Diabeeti haigestumise puhul ei ole oluline, kas oled noor või vana, mis rassist oled, soost oled, kas oled paks või peenike. Levinud müüt maailmas on, et diabeet on pakused ja laiskade inimeste haigus, kuid kahjuks nii see pole. Põhjus, miks nii arvati on lihtne, sest algselt avastati see haigus paksudel inimestel. Antud referaadi raamse püüan leida vastused järgmistele küsimustele: Mis on diabeet? Millised on diabeedi tunnused? Millal ja mis põhjustel haigestustakse? Kuidas diabeeti kindlaks määrata? Kuidas diabeeti ravida?
· sobiva rõivasuuruse muutus · kehakaalu vähenemine või selle suurenemise peatumine · välimuse muutus · enesetunde muutus Tervisliku seisundi näitajate paranemine: · arteriaalne vererõhk langeb · uni paraneb · väsimus kaob · hingeldus füüsilisel koormusel väheneb või kaob hoopis · enam ei esine liiges- või lihasvalusid · isegi viljatus võib kaduda Mõnigate kaasnevate haiguste (kõrgvererõhutõbi, diabeet, rasvade rohkus veres) ravivajadus väheneb. Kehakaalu reguleerivat ravi ei teostata naise raseduse ja imetamise ajal. 20% kehamassi tõus üle normi on seotud terviseriskiga: · II tüüpi diabeet, insuliin-resistentsus. · Maksa rasv-düstroofia. · Südame-veresoonkonnahäired: hüpertensioon, veres tõusnud triglütseriidide ja LDL tase. · Sapikivitõbi · Hüpoventilatsioon ja Pickwicki sündroom (somnolentsus, polütsüteemia, südamepuudulikkus)
...............................................12 6. PROJEKTI TULEMUSED JA ANALÜÜS..................................................................13 KASUTATUD ALLIKAD................................................................................................14 SISSEJUHATUS Ülekaalulisus ja rasvumine on muutumas üha tõsisemaks probleemiks kogu maailmas. Ülekaalulisus suurendab oluliselt riski haigestuda eluohtlikesse kroonilistesse haigustesse nagu näiteks 2. tüübi diabeet ja südame-veresoonkonnahaigused. Need on peamised haigused, mis põhjustavad enneaegset suremust. Ülekaal põhjustab 5% Eesti rahvastiku haiguskoormusest, ülekaaluga seotud suremusest tingitult kaotatakse enim eluaastaid (53%) südame isheemiatõve tõttu, sellel järgneb insuldist ja hüpertensioonist põhjustatud eluaastate kaotus. Ülekaalu peamised põhjustajad on vähene kehaline aktiivsus ja tasakaalustamata toitumine.
KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4. Klimakteeriline iga e. üleminekuiga 5
tsirkulatsioonist LDL. Seisundid, mis vähendavad retseptorite hulka (palju kolesterooli toidus, rasvased toidud), tõstavad LDL sisaldust. Kõrge LDL tase→ateroskleroosiareng. HDL – kolesterool - „hea kolesterool“ transpordib kolesterooli veresoonte seintest maksa, kus muudetakse sapihapeteks ja viiakse soole kaudu välja. HDL↑ füüsiline aktiivus, HDL↓ ülekaal, diabeet, suitsetamine. (HDL soodustab rasvade transporti veresoonte seinast maksa, et ainevahetus jätkuks. Kui HDL on vähe, siis LDL ladestub veresoonte seinas ka tekitab lupjumise). VLDL – moodustub maksas. Palju TG + kolesterool.Kannabendogeenseid TG rasva –ja lihasrakkudesse (energia või depoo eesmärgil). Kolesterool viiakse maksa. 5. Võrdle erinevaid ravimeid. Kuidas ravimid langetavad vere lipiidide sisaldus ja millised efekte need annavad erinevatele lipiididele. Statiinid: Vähendavad oluliselt LDL- kolesterooli sisaldust (kuni 20-55% olenevalt statiinist ja
Anoreksia peamiseks sümptomiks on soov nälgides võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt on anorektik ülekaaluline. Sageli avaldub anoreksia nendel, kelle elukutse nõuab saledust, nagu modellidel, baleriinidel, iluuisutajatel ja võimlejatel. Anoreksia võib sageli vahelduda buliimiaga. Häire algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 14–18aastaselt, viimasel ajal on seda täheldatud isegi 10–12aastastel lastel. Anoreksiat diagnoositakse, kui kehakaal on 15% allpool eeldatavat kehamassiindeksit (KMI), mis on alla 17-ne. Vaatamata rasva- ja kolesteroolivaesele dieedile, on anorektikutel kõrgenenud vere kolesterooli ja triglütseriidide tase, mis on põhjustatud häiretest maksa talitluses ja sapi vähenenud sekretsioonist. Füüsilise tervise seisukohalt toob näljutamine kaasa kuiva naha, haprad küüned ja juuksed, pideva külmatunde, võib katkeda menstruaaltsükkel või aeglustuda suguelundite areng
mineraalained ja mikroelemendid – kujuneb kahjustunud peensoole limaskestaga tsöliaakiahaigel nende vaegus. Tsöliaakia tüüpilised haigusnähud – krooniline kõhulahtisus ja kõhnumine – väljendavadki toitainete kadu organismist.Tsöliaakiahaige vaevused taanduvad ja peensoole limaskesta hatud taastuvad aga täielikult, kuid ainult siis, kui haige järgib rangelt nisu-, rukki-, odra- ja soovitatavalt ka kaeravaba dieeti. See, niinimetatud gluteenivaba dieet, ongi tsöliaakia ainus ravi, mida tsöliaakiahaige peab järgima väga rangelt kogu elu. Oluline on rõhutada, et teraviljadest põhjustatud allergia, näiteks nisuallergia, ja tsöliaakia, on kaks täiesti erinevate tekkemehhanismide ja vaevustega ning erinevate diagnoosimismeetoditega haigust. Autoimmuunprotsessidele tuginedes võib seletada ka mitmete seedetraktiväliste sümptomite vältimist tsöliaakiahaigetele. Tundemärgid ja avaldumine
Diabeet Referaat 2006 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 2. MIS ON DIABEET?...................................................................................................................... 2.1 I-TÜÜPI DIABEET.................................................................................................................... 2.1.1 RAVI..................................................................................................................................... 2.1.2 RISKIFAKTORID................................................................................................................ 2.2 II-TÜÜPI DIABEET................................................................................
Ainevahetusse mõjuvad ravimid 1. Tüübi diabeeti ravitakse insuliiniga. 2. Tüübi diabeet tekib enamasti peale 40. Eluaastat Iseloomustab hüperglükeemia ja insuliinresistentsus. 2 tüübi diabeedi puhul on oluline säilitada stabiilne glükoositase ning vältida diabeedi komplikatsioone. Biguaniinid, sulfonüüluureaderivaadid, tiasolidiindioonid, GLPretseptorite agonistid, DPP-4 ensüümi inhibiitorid, SGLT-2 inhibiitorid, (insuliin) Patsiendi glükoosikontrolli pikemas ajas iseloomustab glükosüleeritud(glükeeritud) hemoglobiin ehk HbA1c (USAs A1c).
kõige söödava suhtes. Anoreksia peamiseks sümptomiks on soov nälgides võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt on anorektik ülekaaluline. Sageli avaldub anoreksia nendel, kelle elukutse nõuab saledust, nagu modellidel, baleriinidel, iluuisutajatel ja võimlejatel. Anoreksia võib sageli vahelduda buliimiaga. Häire algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 1418aastaselt, viimasel ajal on seda täheldatud isegi 1012aastastel lastel. Anoreksiat diagnoositakse, kui kehakaal on 15% allpool eeldatavat kehamassiindeksit (KMI), mis on alla 17-ne. Vaatamata rasva- ja kolesteroolivaesele dieedile, on anorektikutel kõrgenenud vere kolesterooli ja triglütseriidide tase, mis on põhjustatud häiretest maksa talitluses ja sapi vähenenud sekretsioonist. Füüsilise tervise seisukohalt toob näljutamine kaasa kuiva naha, haprad küüned ja juuksed, pideva külmatunde, võib katkeda menstruaaltsükkel või aeglustuda suguelundite areng. Anorektikutel
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava KAROLIINA SOONBERG, MARILIIS VIPP DIABEET JA TOITUMINE Referaat Juhendaja: Piret Simm, MSc, lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Diabeet ehk suhkruhaigus on haigus, mille puhul on tegemist häiretega süsivesikute omastamisel. Toitumine on suhkrutõve ravi aluseks. Eesmärk on normaalse veresuhkru sisalduse saavutamine kindla, päevast päeva mittemuuutuvale toiduhulgale sobiva insuliini
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool DIABEET 2 TÜÜBI Iseseisevtöö õppeaines Sisehaige õendus SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.HAIGUSE DEFINITSIOON...............................................................................................4 1.1Riskifaktorid.................
parasümpaatiline toime. * Hingamise arütmia – südame löögisageduse suuremine sissehingamisel (suureneb sümpaatikuse toonus) ja aeglustamine väljahingemisel (suureneb parasümpaatikuse toonus). Hingamise regulatsiooni täiendus: Vastsündinu esimese sissehingamise mehhanism: vastsündinul katkeb vereringe ema organismiga (raseduse ajal sai hapnikku ema verega, nüüd see võimalus kadunud). Pärast nabaväädi läbilõikamist hakkab kiiresti veres kuhjuma CO2, mis ärritab vastsündinu hingamiskeskust. Sellest üha suurenemast hingamiskeskuse erutusest tekib esimene sissehingamine. Stimuleerimiseks pritsida pisut vett kehale või anda kerge laks vastu tuharat. Kui see aita, siis tehakse süstid – süstitakse veeni stimuleerivaid lahuseid (nabaveeni). ------------------------------------------------------------- ---------------- Jämesoole osad on järgmised: 1. ülenev osa 2. Risti osa 3. Alanev osa 4. Sigmasool 5. Pärasool (colon = koolon)
VASTSÜNDINU Ajalise terve vastsündinu ealised iseärasused. Kõik organid töötavad iseseisvalt, naha värvus ja paksus norm, luustiku seisund norm, küüned sõrmeotsteni, suguelundid välja arenenud, keha proportsioon. Suur pea, lõgemed avatud. Mõisted: ● Ajaline – sündinud 37.-41. rasedusnädalal, sünnimass 2500g või üle selle ● Enneaegne – sündinud enne 37. rasedusnädalat, sünnimass alla 2500g ● Ülekantud vastsündinu – sündinud 42. rasedusnädalal või peale seda Enneaegse vastsündinu (EA) klassifikatsioon sünnimassi alusel ● 1500-2500 enneaegne ● 1000-1500 väga enneaegne ● Alla 1000g sügavalt enneaegne EA ebaküpsuse tunnused · Ebaproportsionaalne kehaehitus · Lõgemed laialt avatud · Vedelikusisaldus organismis suur 85-90% · Nahk turses, kortsuline, tumepunane , tsüanootiline
mille saavutamise soov algatab toitumishäire tekke. (Toitumishäired...) Anoreksia on haigus, mida põdev inimene kutsub tahtlikult esile ja/või soodustab oma kehakaalu langust. Haiguse peamiseks sümptomiks on enda kehakaalu nälgides langetamine, kuna anorektik peab ise ennast ülekaaluliseks. Anoreksia esineb sageli inimestel, kelle elukutse nõuab saledust, nagu modellidel, baleriinidel või iluuisutajatel. Tavaliselt algab haigus 14-18 aastastel inimestel. Anoreksiat diagnoositakse, kui kehakaal püsib 15% alla minimaalse normaalkaalu. Näljutamine toob füüsiliselt endaga kaasa kuiva naha, pideva külmatunde ning haprad küüned ja juuksed. Naistel võib katkeda menstruaaltsükkel või aeglustuda suguelundite areng. Südame löögisagedus võib langeda alla 60 ja süstoolne vererõhk alla 90 mmHg. Sagedased on kõhukinnisus, kõhuvalud, kahjustused maksale ja neerudele. Anorektikutel jääb ka
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Eveli Otterklau DIABEET Referaat SISUKORD Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Sageli põhjustavad valed harjumused ning nende koosmõju mitmesuguseid haiguse tundemärke: madalat energiat, väsimust, kehva seedimist, ülekaalu, uimast olekut ning valu. Diabeet ehk suhkruhaigus on kiirelt leviv tervisehäire, mille tekitajaks on organismis ilmnevad ebastabiilsused ja tasakaalu puudumine. Haigus kuulub tööstuslike lääne-
Esimese kolme raseduskuu jooksul võiks raseda kaal suureneda kokku 900-1800 grammi. Edaspidi on soovitatav juurde mitte võtta rohkem kui 1,2-1,8 kilo kuus. Rase vajab täiendavaid toitaineid enda ja oma lapse tervise kindlustamiseks, mis ei tähenda aga, et ta peaks sööma kahe eest. Loode saab kõike seda, mida tarbib tulevane ema, samas tema vastuvõtlikkus toidus leiduvatele ebasoodsatele ainetele on suurem. Kindlasti ei tohiks rase pidada ranget dieeti, sest siis jääb laps ilma vajalikest põhilistest toitainetest - valkudset, süsivesikutest, lipiididest, mineraalidest ja 4 vitamiinidest. Liigsel toidukoguste piiramisel võivad ema verre ja uriini koguneda ketoained, mille pikemaaegne esinemine põhjustab lapsel arengupeetust (Raukas ja Raal, 2009).
gruppi. PAV määramistingimused: 1. Määramine viiakse läbi lamades. Eelnevalt peab 30 minutit lamama, enne kui määrata saab. 2. Katsealune peab olema söömata 12-14 tundi. See välistab toitainete postprandiaalse toime. 3. Määramisruumi temperatuur peab olema +21 kuni +22 kraadi. See on inimese jaoks komforti tsoon, see on paras temperatuur, kus inimesel ei ole külm ega liiga soe. 2. Süsivesikute lõhustamine ja ainevahetus. Vere glükoosisisalduse regulatsioon. Hüpo- ja hüperglükeemia mõiste ja põhjused. Süsivesikute lõhustamine algab sülje alfa amülaasi mõjul suus. Jätkub maos nii kaua kuni toit ei ole maomahlaga segunenud. Alfa amülaasi toime pH optimum on 6,7-7,2. Maos süsivesikute lõhustamine katkeb. Kõhunäärme alfa amülaasi toimel jätkub süsivesikute lõhustamine peensooles. Ala amülaas lõhustab kuni sahhariidideni, süsivesikute lõplik
Anoreksia peamiseks sümptomiks on soov nälgides võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt on anorektik ülekaaluline. Sageli avaldub anoreksia nendel, kelle elukutse nõuab saledust, nagu modellidel, baleriinidel, iluuisutajatel ja võimlejatel. Anoreksia võib sageli vahelduda buliimiaga. Häire algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 1418aastaselt, viimasel ajal on seda täheldatud isegi 1012aastastel lastel. Anoreksiat diagnoositakse, kui kehakaal on 15% allpool eeldatavat kehamassiindeksit (KMI), mis on alla 17-ne. Vaatamata rasva- ja kolesteroolivaesele dieedile, on anorektikutel kõrgenenud vere kolesterooli ja triglütseriidide tase, mis on põhjustatud häiretest maksa talitluses ja sapi vähenenud sekretsioonist. Füüsilise tervise seisukohalt toob näljutamine kaasa kuiva naha, haprad küüned ja juuksed, pideva külmatunde, võib katkeda menstruaaltsükkel või aeglustuda suguelundite areng.
Ravimeid võtab patsient ebaregulaarselt, sest kipub unustama. Tänase visiidi ajal väljendab muret, et tema ema suri insuldi tagajärjel 65 aastaselt. Kardab, et temaga läheb samamoodi. Ta ütleb:" Ma pole kunagi suitsetanud, ma ei tarbi alkoholi. Ja nüüd on mul see kõrge vererõhk. Ma nii kardan..." Perekonna anamnees: Ema, suri 65 aastaselt insulti Isa, suri 67 aastaselt MI Õde, terve ja elus, 62 aastane Vend, elus, 70 aastane, stenokardia, kõrgvererõhutõbi, II tüübi diabeet Eluanamnees: Abielus 45 aastat, kaks last, elusad ja terved, kuus lapselast. Koletsüstoomia 42 aastaselt Hüsterektoomia, 49 aastaselt AVR näidud: 2. jaanuar: 150/92 31. jaanuar: 156/94 (ordineeritud tab. Enap-HL, 10 mg/12,5 mg 2 x die 3 28. veebruar: 140/90 4 HÜPERTOONIATÕVE STAADIUM Hüpertensiooni all mõistetakse vererõhu püsivat kõrgenemist täiskasvanud inimestel
Pikaajalised uuringud on näidanud, et mida madalam on sotsiaalne staatus, seda suurem on risk adipoossusele; · elustiil - väga oluline on füüsiline aktiivsus (mitte ainult ei kuluta kaloreid, vaid aitab ka kontrollida tarbitava toidu kogust); · rasedus · rasvarakkude arvu suurenemine lapseeas - dieedipidamine vähendab ainult rasvarakkude suurust, mitte nende arvu. See seletab, miks mõnedel inimestel on eriti raske dieeti pidades kehakaalu langetada. Mõnede teooriate kohaselt saavutab laps 2.- 3. eluaastaks indiviiditi erineva rasvarakkude hulga, mis edaspidi mõjutab tema kehakaalu ja rasvaladestuse iseloomu; · ajukahjustus - põhjustatud näiteks ajukasvajast või infektsioonist, rasvumise põhjusena tuleb siiski väga harva arvesse; · ravimid - kaalutõusu võivad põhjustada steroidhormoonid, antidepressandid,
mõjutavate hormoonide liigproduktsiooni korral. · PAV on aeglustunud nende näärmete alatalitluse korral. · PAV määramine on väga levinud analüüs, ei ole inimestele ebameeldiv (lamab, mask näo ees või huulik suus). · PAV standard, saab ka välja arvutada erinevate tegevuste kaudu, palju mingi tegevus energiat võtab. Kehalise aktiivsuse koefitsient üliõpilasel KAK on 1,7. Süsivesinike lõhustamine ja ainevahetus. · Algab suuõõnes sülje alfa amülaasi mõjul. Kuna toit ei ole suus kaua, siis jätkub alfa amülaasi mõju maos seni, kuni toit ei ole maomahlaga segunenud- maos katkeb alfa amülaasi mõju happelises keskkonnas. · Edasi jätkub lõhustumine peensooles kõhunäärme alfa amülaasi mõjul disahhariid maltoosiks, monosahhariidideks lõhustatakse peensooles soole enda ensüümide- maltaas, laktaas- (lõhustsuproduktideks on galaktoos ja glükoos).
Vajalik arstlik kontroll, sportimisel kasutada enne koormust 30 min. aerosoole. Koormus 60% max. hapniku tarbimisest, intensiivsus peab olema stabiilne. Vastupidavustreening ja vererõhk. Hüpertoonikutel on sport hea ravimeetod, parim on põhivastupidavuse treeningus soovitavad spordialad: käimine, jooksmine ,suusatamine, aerutamine. Harjutamine 3x nädalas 30 min., liiga intensiivne koormus vastunäidustatud. Kontrollida vererõhku. Kehaline aktiivsus ja diabeet. Vastupidavustreening aitab kehakaalu langetada. Kehaline aktiivsus viib rakkude insuliinitundlikkuse suurenemisele. Parim on vastupidavustreening intensiivsusega 70% VO2max-sest.Vähemalt 3x nädalas, soovitav 45-60 min. Enne kehalist koormust süstitavat insuliiniannust vähendada .Insuliini ei tohi süstida koormatava lihase lähedusse, kuni insuliini toime on max. Ei tohi end liiga tugevasti koormata. 30 min
Koronaararterite ateroskleroos (kuni 90% juhtudel) Tromb pärgarteris vigastatud naastul Koronaararteri ehk pärgarteri spasm KÕIK TEGURID, mis ülemäära suurendavad südamelihase hapnikutarvidust (füüsiline pingutus, psühhoemotsionaalne pinge). Riskifaktorid: KONTROLLITAVAD/MUUDETAVAD Sigaretisuitsetamine Hüperlipideemiad Vähene kehaline koormus Arteriaalne hüpertensioon (alates 140/90 mm Hg) Liigne kehakaal Diabeet – soodustab veresoonte ateroskleroosi Vaimne ülekoormus, stress, negatiivsed emotsioonid Alkoholi liigtarbimine Kontratseptiivid , mõningad ravimid (mitteselektiivsed beeta-blokaatorid jt.) Halvad toitumisharjumused Isiksuse A-tüüp (auahned, agressiivsed) MITTEKONTROLLITAVAD/MITTEMUUDETAVAD Vanus, meessugu Pärilikkus ja perekondlik eelsoodumus Rass- valgetel enam kui mustadel Kehaehituse tüüp (püknikud).
min 1 päev kuni 5 päeva.Äärmiselt hoolikalt tuleb jälgida enda keha ja kasutada testreid-kallid Plussid:kõrvaltoimeid ei ole va rasedus:)..võimaldab tundma õppida enda keha toimivat.Võimaldab planeerida soovitud rasedust. Miinused:Rasestumisvastase toimena väga vähe tõhus meetod,sest päevad võivad kõikuda,tähelepanu võib muutuda,emotsioonid löövad üle.Ei sobi ebaregulaarse menstruatsiooni tsükli puhul.Vajalik pidev jälgimine.suguliselt levivate haiguste vastu kaitse puudub. Äärmise täpsuse korral kaitseb 80% Eestis ei müüda,aga naaberriikides on uriinitest. 24.10.2008 loeng 5dets. Eksam ja siis Seminar 4 tundi...annab iga kord 1punkti. 13.45 7 nov,14 nov,21 nov kohtume 28 nov ja 5 dets seminarid! Kunstlik viljastamine Tavaliselt 9 paari 10-st aasta jooksul suudab last saada, 1 paaril ei õnnestu viljatus ehk infertiilsus Esimene katseklaasi laps nägi ilmavalgust Inglismaal 1978a.
Asjata ei ole öeldud, et magades säilitab inimene oma nooruse. Täiskasvanud inimene vajab puhanud enesetunde saavutamiseks 78 tundi ja koolilaps 9 tundi ööund, vastasel juhul tekib nii vaimne kui ka füüsiline väsimus. Oluline ei ole mitte ainult uneaeg, vaid täisväärtusliku une aeg, mil süvaund on vähemalt 20% ja unenägude und üle 20%. 2 UNEHÜGIEEN Unehügieeni all mõistetakse praktilisi soovitusi, mida järgides on võimalik inimesele tagada kosutav, efektiivne uni, mis võimaldab tal päeval tunda end erksa ja tegusana. Neid soovitusi järgides on võimalik leevendada ja ka ära hoida mitut tüüpi unehäireid. Oluline on, et lähedased ja perekond oleks igati abiks nende soovituste järgimisel. Unehügieeni soovituste järgimine on oluline mitmesuguste levinud haiguste korral: depressioon, diabeet, südamehaigused, kõrgvererõhktõbi, ülekaalulisus. Siis on häiritud eelkõige uneaja pikkus
apoptootiliste rakkude ära koristamine. Kui emal on need AK olemas võivad need kanduda lapsele ja laps võib saada kahjustatud. Haigus ise võib raseduse ajal halveneda Th2 osakaalu tõusuga. Rasedust võib mõjutada hilise raseduse katkemise kaudu, võib esile kutsuda enneaegse sünnitus (seotud haiguse rasedusaegse ägenemisega). Tsöliaakia – gluteeni vastu reageerimine, tulemusena kahjustub limaskest. Viljatute patsientide seas on tsöliaakia esinemissagedus kõrge ning viljatus võib olla tsöliaakia ainus ilming – autoantikehad põhjustavad embrüotoksilisust ja implantatsioonihäireid. Antifosfolipiidsündroomi võimalik mõju rasedusele: habituaalsed abordid, pre-eklampsia, platsentaarpuudulikkus, enneaegne sünnitus ja sünnitusjärgsed komplikatsioonid. Raseduspatoloogia põhjuseks on vaskulopaatiad, trombide tekked, ANA ja APA embrüot kahjustav toime, APA seostuvad otseselt trofoblastile ja kahjustavad
varasemate probleemide avaldused. Kas haige põhiline kaebus on seoses ka käesoleva haigusega? Küsitluse lõpptulem ei peaks olema lihtsalt faktide kogum, vaid haige kaebused tuleks võimalusel klassifitseerida või grupeerida. Anamnees ehk haige süstemaatiline küsitlemine: Põhilised kaebused: Peavalu: • Valude algus: järsk või astmeline. • Valu vallandajad. • Valu tekkeaeg: öösel, hommikul, päeval. • Esinemissagedus. • Võimalikult täpne valu iseloom: põletav, tuim, suruv, pulseeriv, terav. . Kestus: pidev või hoogvalu. • Valu tugevus. • Kaasnähud: oksendmine, iiveldus, nägemishäired. • Valu asukoht: lokaalne või üldine, poole pea valu. • Valu leevendajad: analgeetikumid, uni. • Valu soodustajad: köha, punnestamine. Motoorika- ja tasakaaluhäired • Kas vaevused ilmnevad seismisel, istudes, lamades või käimisel
3. kilpnäärme ületalitlus 4. neerupealiste koore ületalitlus, mis omakorda võib põhjustadada suguhormoonide liigse produktsiooni (vt 2.punkt) Kasvu võivad mõjutada ka: 1. Pärilikud faktorid – vanemate pikkus 2. Sotsiaalsed faktorid – toitumine ja hügieen, õpetamine ja kasvatus (nii füüsilises kui vaimses mõttes), suguline küpsemine B. Lapse pikkuse ja kaalu hindamine. 1. Kasv – vastsündinu keskmiselt 50 cm, 1 aastaselt 75 cm. Esimese kahe elukuuga lisandub 3 cm kuul, 3. Ja 4. Elukuuga 2,5 cm kuus, 5-8.elukuuga 2 cm kuus ning 9- 12.elukuuga 1,5 cm kuus. Teisel eluaastal +10 cm, 3. +8 cm, 4-5. +6 cm. Kuni puberteedi alguseni on pikkuse orienteeruv valem H= 75+ (5cm x vanus aastates) 2. Kaal – vastsündinu keskmiselt a. Poisid 3200-3500, tüdrukud 3000-3300g b. Liiga suur sünnikaal ei tarvitse sugugi positiivne olla c
3) kilpnäärme ületalitlus 4) neerupealiste koore ületalitlus, mis omakorda võib põhjustadada suguhormoonide liigse produktsiooni (vt 2.punkt) Kasvu võivad mõjutada ka: 1) Pärilikud faktorid – vanemate pikkus 2) Sotsiaalsed faktorid – toitumine ja hügieen, õpetamine ja kasvatus (nii füüsilises kui vaimses mõttes), suguline küpsemine 2. Lapse pikkuse ja kaalu hindamine. 1) Kasv – vastsündinu keskmiselt 50 cm, 1 aastaselt 75 cm. Esimese kahe elukuuga lisandub 3 cm kuul, 3. Ja 4. Elukuuga 2,5 cm kuus, 5-8.elukuuga 2 cm kuus ning 9-12.elukuuga 1,5 cm kuus. Teisel eluaastal +10 cm, 3. +8 cm, 4-5. +6 cm. Kuni puberteedi alguseni on pikkuse orienteeruv valem H= 75+ (5cm x vanus aastates) 2) Kaal – vastsündinu keskmiselt a. Poisid 3200-3500, tüdrukud 3000-3300g b. Liiga suur sünnikaal ei tarvitse sugugi positiivne olla c
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
