................................................3 3. Laamtektoonika avastamine...............................................................4 4. Triivitavatest mandritest.....................................................................5 Mandrite teke ja kujunemine Valdavalt on levinud termini "manner" geograafiline tähendus, kuid selle kõrval on olemas ka geoloogiline, mis on mõnevõrra teistsugune. Kui geograafias peetakse mandrite piiriks rannajoont, siis geoloogias on mandri piiriks mandrilava ehk selfi üleminek mandrinõlvaks. Seega on osa mandrist maailmamere poolt üleujutatud. Sõltuvalt sellest, kas tegemist on mandri või ookeanibasseiniga, jagatakse geoloogias ka maakoor mandriliseks ning ookeaniliseks. Mandrid on üldjoontes kõik üksteisele sarnase ehitusega. Alumiseks struktuurseks korruseks on aluskord ehk vundament, mis koosneb eelkambriumi vanusega kristalseist kivimeist, mis ka kõigil mandreil teatud kohtades, mida nimetatakse
Alexander von Bunge Elukäik: Alexander von Bunge sündis 9. novembril 1851 Tartus botaanikaprofessori Alexander Georg von Bunge pojana. Õppis Tartus saksa gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis, mille lõpetas 1877. aastal. Töötas 1874-75 anatoomiaprofessor Ernst Andreas Reissneri assistendina. 1877-79 oli Tartus vaimuhaigete naiste varjupaiga juhataja. Aastast 1880 töötas Peterburis arstina ja täiendas end Peterburi TAs zooloogias ja geoloogias. Osales 1881-94 Vene Geograafia Seltsi ekspeditsioonis Leena suudmealale. Juhatas koos Eduard von Tolliga Peterburi TA polaarekspeditsiooni Jana jõgikonda ja Uus-Siberi saartele. Osales arstina 1893-94 Jenissei suudmealale korraldatud ekspeditsioonis ja 1895-98 ümbermaailmareisis ristlejaga "Rjurik". Edasi töötas mitmel pool laevastiku arstina. 1914 juhatas Peterburis väikesi eralaatsarette. Elas 1918. aastast Eestis Virumaal Mõtlikul ja 1924-1930 Tallinnas. Alexander von Bunge
NB! maps.google.com ; www.scatese.com ; www.ut.ee/BGGL/????? Inimene ja geoloogia Nii vana kui on inimene on ka geoloogiab(ehk teadmine Maast) Inimkonna vajadused on loodusressursside järele kahekordistunud 20...30 aasta järel. · Kivikirves ja maavarad · Joomine ja hüdroloogia · Soolakaevandused ja markseidretööd · Püramiidid ja insenergeoloogia Mineraalsed ressurssid vs. Inimressurrsid. Geoloogias on oma ajaarvamise süsteem. ÕPIKUD: · Üldine geoloogia, J.Kalkun, Tallinn, 1922 · Üldine geoloogia, A.Rõõmusoks, H.Viiding, Tartu, 1962 · Understanding Earth, Frank Press, Raymond Siever, 1998 · Maa universumis, Tallinn, 2004 · Geoloogia alused, Ivar Arold, Anto Raukas, Herbert Viiding, Tallinn, 1987 · Mineraalid ja kivimid, V.Kalm, J.Kirs, jt. Tartu, 1999 · Hüdrogeoloogia, H. Kink, M. Sepp, EPA, 1976 · Ehitusgeoloogia ,1986
tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomid. Termotuumareaktsioon on kõige levinum meetod tuumaühinemise esilekutsumiseks. Kõige rohkem energiat vallandub Termotuumareaktsioonist. Radiosüsiniku meetod ehk radiokarboni meetod on moodus bioloogilise päritoluga objektide vanuse määramiseks ehk dateerimiseks süsiniku radioaktiivse isotoobi C-14(14C) abiga. Meetodit kasutatakse eelkõige arheoloogias, bioloogias ja geoloogias. Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Tuumalõhustumine on tuumareaktsioon, mille puhul suur aatomituum laguneb väiksemateks aatomituumadeks. Tuumapomm- tuumakütus(plutoonium/uraan), Tuumapommi käivitamiseks on vajalik kriitilise massi olemasolu, vastasel korral lendab enamus lõhustumisel tekkinud neutroneid ainest minema.
kõrge pinge, et siis jälgida gaaslahendust. Tugevas väljas kiirendatakse elektrone suure energiani ja kui need tabavad anoodi või seadme korpust, tekkib kõrvalefektina röntgenkiirgus. Röntgenkiirgusega kaasnevaid efekte märkasid juba tookordsed teadlased. Näiteks märkasid mitmed teadlased sõltumatult, et läheduses olnud fotoplaatidele tekkisid varjud. Radiomeetria on füüsikas elektromagnetkiirguse energia ja selle jaotuse mõõtmine; geoloogias maakoore loodusliku radioaktiivsuse mõõtmise meetod. Ekvivalentdoos e. Neeldunud doos on võrdeline neeldunud energiaga. Kiirguse kaalufaktor röntgenkiirguse, gammakiirguse ja beetakiirguse jaoks. Ekvivalentdoosi ühik on siivert tähisega "Sv" rootsi füüsik Rolf Maximilian Sieverti järgi. Efektiivdoos iseloomustab kiirguse mõju konkreetsele koetüübile. Mõõdetakse samuti siiverites. Saadakse ekvivalentdoosi korrutamisel koe
Selleks on vaja teada protsesse, mis põhjustavad kivimite teket, muutusi ja hävimist. Seega õpetab geoloogia meid vaatama ümbritsevat loodust, mõistma looduslike protsside põhjusi, avaldusvorme ja seaduspärasusi. Geoloogia praktiline tähtsus leida puhast vett ja maavarasid: naftat, kivlsütt, põlevkivi, maake, metalle, soolasid ja teisi keemilisi ühendeid. Samuti on geoloogiat vaja tunda meie elukeskkonna planeerimise ja ehitamisega seonduvate küsimuste lahendamiseks. Geoloogias kasutatakse kolme põhilist meetodit: vaatlust, katset ehk eksperimenti ja järeldust. Katse ei ole geoloogias leidnud ulatuslikku rakendust. Maakoort muutvad geoloogilised protsessid toimuvad nii ulatuslikus mastaabis ja nii pika aja vältel, et neid ei ole mõeldav katsetada laboratoorsetes tingimustes. Seetõttu ongi geoloogias peamiseks meetodiks vaatlus ja faktide kogumine. Nende andmete põhjal püstitatakse hüpoteesid millest arenevad erinevad teooriad maa arengust.
Kaalium on leelismetall, värvus sinakas- hõbehall. Ta on pehme, saab noaga lõigata, ning ka sulab kergesti (62 OC). Veega reageerides kaalium süttib, ning tekivad leelis (KOH) ning vesinik. Süttib veel fluoris ning broomis lausa plahvatab. Õhus oksüdeerub kaalium energiliselt. Nimi viljakuse element on tulnud sellest, et ta aitab kaasa taimede kasvule: temast tehakse väetisi. Kaaliumiühendid leiavad kasutust ka tuumatehnoloogias, meditsiinis, geoloogias ja orgaanilises sünteesis. Taimedele on ta väga vajalik veel seetõttu, et mõjutab nende veeainevahetust, fotosünteesi ja hingamist. Loomadel mõjutab kaalium lihaste kokkutõmbeid. Üleüldse on teda igas rakus. Kaalium on üks põhilistest maailmas leiduvatest elementidest. Kaalium on vajalik lihaste ja närvide korralikuks funktsioneerimiseks, reguleerib ka südame rütmi ja vedeliku tasakaalu organismis. Kaaliumi puudus tingib väsimust, lihastenõrkust, turseid, kõhukinnisust
Sünteesireaktsioonis muutub raske vesinik heeliumiks. Sünteesireaktsiooniks on vaja kõrget temp. Ning inimkond pole veel jõudnud selle rakendamiseni energeetikas. Tuumafüüsika rakendused Tuumafüüsika üldtuntud rakendused on tuumaenergia genereerimine ja tuumarelva tehnoloogiad. Seda rakendatakse ka näiteks nukleaarmeditsiinis,magnetresonantstomograafias, materjaliteaduses ioonlegeerimise puhul, geoloogias radiosüsiniku meetodi juures ning ka arheoloogias. Defineeri neeldumis (kiirgus-) doosi mõiste ja ühik? Neeldumisdoos on kiirgusenergia hulk, mis neeldub keskkonna massiühikus. Ühik on grei(Gy) 1Gy=1J/kg Kiirgusdoos ehk kiiritusdoos on aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia ja selle aine massi suhe. Kiirgusdoosi ühikuks on 1 J/kg. Seda ühikut nimetataksegreiks (tähis Gy). Kiirgusdoosi mõistega iseloomustatakse igat liiki ioniseeriva kiirguse toimet ainele.
kliimast jne. Näiteks oksendamine, kestev kõhulahtisus ja rohke higistamine suurendavad tunduvalt kaaliumi vajadust. Nimi viljakuse element on tulnud sellest, et ta aitab kaasa taimede kasvule: temast tehakse väetisi. Taimedele on ta väga vajalik veel seetõttu, et mõjutab nende veeainevahetust, fotosünteesi ja hingamist. Loomadel mõjutab kaalium lihaste kokkutõmbeid. Üleüldse on teda igas rakus. Kaaliumiühegandid leiavad kasutust ka tuumatehnoloogias, meditsiinis, geoloogias ja orgaanilises sünteesis. Kasutusalad: väetised, klaas, läätsed, tuletikud, püssirohi, hapnikumaskid, keedusoola asendajad. Kui organismis on kaaliumi defitsiit? Kaaliumi puudus tingib väsimust, lihastenõrkust, turseid, kõhukinnisust ja neerude puudulikkust. Kaaliumi defitsiidi esmaste sümptomite hulka kuuluvad üldine nõrkus, unetus ning pehmed/lõdvad lihased. Vinnlööve noorukitel ja kuiv nahk eakamatel inimestel võib samuti olla kaaliumi defitsiidist tingitud
Mida rohkem on satelliite,seda väiksem on võimalus asukoha määramisel eksida.Süsteem põhineb aja mõõtmisel. RADIOSÜSINIKU MEETOD Moodus bioloogilise päritoluga objektide vanuse määramiseks.Selle meetodi kasutamine põhineb faktil,et süsiniku radioaktiivne isotoop laguneb ajas muutumatu kiirusega.Radioaktiivne süsinik laguneb iseeneselikult ja vasavalt voolestusajale kahaneb algkogus 5570 aasta jooksul poole võrra.Meetodit kastutakse peamiselt arheoloogias,bioloogias ja geoloogias. GALAKTIKA DEFINITSIOON Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme.Galaktikad võivad koosneda mitmetest tähesüsteemidest.Galaktikaid võib leida igas suuruses.Galaktika on süsteem,mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest. PÄIKESESÜSTEEMI KAHEKSA PLANEETI Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. MAA SFÄÄRID Litosfäär, pedosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär ja biosfäär. LITOSFÄÄR
Loodusteaduse teke Teadmisi looduse kohta koguti kõigepealt Idamaade tsivilisatsioonides, uurimise rajasid kreeklased. (N: Aristoteles) Meetodite revolutsioon Hüpoteesi täpne püstitamine ja selle katseline kontroll universaalsete loodusseaduste avastamiseks.(N: I. Newton) Geoteaduse teke Koguti palju faktilist materjali Maa looduse kohta. (N: K. Linne) Seletus loodusteadusest Tuli bioloogias, geoloogias ja geograafias püstitada hüpoteese. Osadel oli kiire edu. (N: C. Lyell) Murrang geoteaduses Tehnoloogia areng võimaldab uusi uurimismeetoteid, toovad esile uusi fakte ja kuidas vana hüpotees kujuneb ümber uue vaadete süsteemi. (N: A. Wegner) Globaalökoloogia Tänapäeva keskkonnaprobleemid nõuavad Maad kui
Kõige lihtsam näide selle kohta on see et talveti jäätuvad jõed ära ja kui kevadel soojaks läheb hakkab jääü sulama tänu sellele et kuumus eraldab energiat. 9.purunemine Purunemine on protsess, mille käigus materjali väikesed tükid eralduvad uuritava objekti küljest tänu löögile või survele. Näiteks meteoriidi kokkupõrkamine planeedi või mõne muu kosmilise objekti pinnaga põhjustab selle purunemise. Kaevanduses ja geoloogias põhjustab kivimite purunemist kaevanduse või puuraugu seintes kivimi kohal oleva maapinna raskuse poolt tekitatud rõhk. Kõige lihtsam näide selle kohta on näiteks see et kui sa pillad klaasi maha siis see puruneb kokkupuutel maaga. 10. Talvel külm, suvel soe See on seotud sellega et , maakera telg on põõrelemise tasandil kaldu. Ja päike ei käi ühtlast ringi ümber maakera vaid talvel on ta maale lähedamal ja tänu selleleon ka päevad lühikesed
vedel, vaid sisaldab gaasilisi ja tahkeid komponente. Gaasilised komponendid moodustavad rõhu vähenemise tõttu vedelikust eraldunud gaasimullid, peamiselt veeaur ja süsinikdioksiid, ning tahked komponendid on kristallid ja kivimite fragmendid. Magmat (ka laavat) ja sellest moodustunud tardkivimeid klassifitseeritakse vastavalt keemilisele koostisele. Magma koostis on väga tähtis, sest sellest sõltub otseselt vulkanismi iseloom. Kõige levinum komponent tardkivimeis on ränidioksiid. Geoloogias on kombeks nimetada rohkem räni sisaldavaid kivimeid happelisteks ning ränivaesemaid aluselisteks. Magma- ehk tardkivimid liigitatakse ränisisalduse (SiO2) alusel järgmiselt: ultraaluselised (SiO2 35–40%) aluselised (SiO2 40–52%) keskmised (SiO2 52–65%) happelised (SiO2 65–80%). Aluselise magma temperatuur on keskmiselt 900–1200 °C, happelisel magmal aga keskmiselt 700–800 °C. Mida enam on magmas räni, seda viskoossem ta on
GIS'i saab kasutada maamõõtmises, topograafias, kartograafias, kaugseire tulemuste kasutamine meteoroloogias (digitaalne ilmakaart), navigatsioonisüsteemides, linnaplaneerimisel (nt veevärgi, kaablite, kanalisatsooni info), ka loodusvarade kasutamisel, kus tuleb arvesse võtta ökoloogilisi seoseid jne... GPS Global Positioning System on üleilmne asukoha määramise süsteem, mida kasutatakse näiteks panganduses, mobiilide OPsüsteemides, teaduslikes töödes, põllumajanduses, geoloogias jne... MAA SFÄÄRID (elusloodus) (mullakiht ) litosfäär ookeaniline maakoor mandrline
Saab arvutada vaid elektroni esinemistõenäosuse teatud hetkel mingis ruumiosas. 9. Milleks kasutatakse spektraalaparaati? - Spektrite üksikasjalikuks uurimiseks. 10. Spektraalaparaatide nimetused ja eristus (vt punkt 1) 11. Spektroskoobi ehitus: kolliminaator -> esimene lääts -> prisma -> teine lääts -> pikksilm -> kolmas lääts 12. Joonspektrite liigid: vt punkt 1 13. Spektraalanalüüsi kasutusi Astronoomias, metallurgias, geoloogias, keemias, põllumajanduses 14. Millal aatom kiirgab, millal neelab valguskvandi? Kui elektron liigub tuuma poole, siis aatom kiirgab valguskvandi. Kui elektron liigub tuumast eemale, siis aatom neelab valguskvandi. 15. Pidev- ja joonspekter Pideva spektri annavad hõõguvad tahked ja vedelad kehad ning suure tihedusega gaasid. Joonspektri annavad kuumutatud gaasid (aatomid peavad olema ergastatud). 16
Suurimaks asbestitootjaks on Venemaa, järgnevad Hiina Kasahstan ja Kanada PÄEVAKIVI Päevakivi on silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm. Keemiline valem- M[Al(Al,Si)3O8] Peaaegu kõik tardkivimid sisaldavad päevakive. Päevakivid on enamasti valget värvi. Graniidile punaka tooni andev kaaliumpäevakivi on värvunud punaseks tänu lisanditele. Kergesti lõhenev Päevakivi on tavaline lähteaine keraamika ja geopolümeeride tootmisel. Geoloogias ja arheoloogias kasutatakse päevakivi termoluminestsentsdateerimisel ja optilisel dateerimisel Päevakivitootja Itaalia, Türgi, Hiina ja Tai. KAOLIIN Esimene sünteesitud alkaloid Keemiline valem- H2Al2Si2O8 H2O Füüsikaline olek, väliskuju- valge pulber Kaoliin on vees mittelahustuv Puhtal kujul kaoliini Eestis ei leidu Näiteks puhast valget savi tuntakse kaoliini nime all TURVAS Turvas on mittetäielikult
iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. PURUNEMINE on protsess, mille käigus materjali väikesed tükid (puru) eralduvad uuritava objekti küljest tänu löögile või survele (sisemisele rõhule). Näiteks meteoriidi kokkupõrkamine planeedi või mõne muu kosmilise objekti pinnaga põhjustab selle purunemise. Kaevanduses ja geoloogias põhjustab kivimite purunemist kaevanduse või puuraugu seintes kivimi kohal oleva maapinna raskuse poolt tekitatud rõhk. PÖÖRLEMINE on liikumine, mille puhul kaks kehaga seotud punkti ning neid punkte läbiv sirge on liikumatud. Punkte läbivat sirget kutsutakse pöörlemisteljeks.
1. (15) Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? 2. (12) Eesti maavarad aluspõhja kivimites? 3. (11) Mis on karst. 4. (10) Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias? 5. (9) Mis on põhjavesi? 6. (9) Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse? 7. (9) Aktualismi printsiip 8. (8) Mis on piesoisohüps? 9. (8) Mis on hüdroisohüps? 10. (8) Maa siseehitus 11. (8) Jää geoloogiline tegevus 12. (8) Iseloomustage survelist põhjavee kihti 13. (8) Filtratsioonimoodul ja selle määramise meetodid? 14. (8) Elu areng mesosoikumis 15. (8) Darcy seadus ja selle kasutamise piirid 16. (7) Tuule geoloogiline tegevus 17
(Olli, 2010). 2 Diatomeed paleogeograafilistes uuringutes Diatomeeanalüüs ehk ränivetikateanalüüs on setete vanuse ja tekkimise uurimise meetod ränivetikate alusel. Analüüs põhineb diatomeede taksonite ja ökoloogiliste rühmade määramisel. Seesugune uuring võimaldab teha järeldusi veekogu ajaloo ja arengu kohta. Enamasti tehakse paralleelselt ka sette õietolmu- ja keemiline analüüs. Uuringut kasutakse laialdaselt paleolimnoloogias, geoloogias, arheoloogias ja mullateaduses (Wikipedia, 2010; EE, 2006). Analüüsis määratakse ränivetikate hulk 1 cm3 sette kohta (EE, 2006). Põhjus, miks diatomeesid paleouuringutes kasutatakse on diaomeede liigirikkus ja hästi dokumenteeritud taksonoomia (Puusepp). Diatomeed reageerivad kiiresti veekogu seisundi muutustele ja paljud liigid elutsevad vaid väga kitsastes keskkonnatingimustes (Javois, 2011). Abiootilistest teguritest mõjutavad
Litosfäär · Kuni 20.saj valitses geoloogias seisukoht, et ,,ühe koha peal" toimuvad maa kerkimis- ja vajumisliikumised ongi maakoores põhilised · Plaat- ehk laamtektoonika- maapõue liikumiste käsitlus · Paljud maasisesed (maavärinad, vulkanism) tükeldavad litosfääri suurteks plaatideks ehk laamadeks · Alfred Wegener püstitas hüpoteesi hiidmandri Pangea eksisteerimisest ja selle lagunemisele järgnenud mandrite triivist. Seda hüpoteesi käsitlesid aga geofüüsikud, kelle eeldusel oli
esinemisaladel. Karsti peamine eeldus on voolava vee, lahustuva kivimi ja lõhelisuse olemasolu. Nende koosmõjul kujunevad karrid, karstilohud ja lehtrid, avalõhed. Karstivormide liitudes tekivad järsuveeruslised karstinõod. Maa-alused karstivormid on koopad, kanalid. Karstialadel esineb pinnavee neeldumist, ajutisi järvi ja maa-aluseid nn salajõgesid. Eestis peamiselt põhjaosas. 4. Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias? Kaljupinnas: sellele on iseloomulik tugev osakeste vaheline side, mis annab pinnasele monoliitsuse, jäikuse ja kandevõime. Jäme purdpinnas: on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu. Liivpinnas: osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepuru sisaldus alla 50%, pude pinnas. Liigitataxe: kruusliiv, jämeliiv, keskliiv, peenliiv, tolmliiv. Savipinnas: isel. Osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus
Spek.joonte heleduse järgi võib kaudselt ka hinnata aine hulka. Spektrite tabelid, mis vastavad erinevate elementide aatomite kiirgusele, kasutades spektrit ja lainepikkust, saame teha kindlaks elemendi olemasolu. Kasutamine: spektroskoobiga 1-2 min jooksul kindlaks teha mitmesuguste elementide sisaldus mingis aines(terases). Spektraalanalüüsi abil saadi teada päikese ja tähtede koostis. Spek.anal. kasutatakse metallurgias, masinaehituses, aatomitööstuses, geoloogias. Röntgenikiired ja nende kasutamine- W. Röntgen 1895. a röntgenkiired. Nende neeldumine sõltub aine tihedusest. Kiired tekivad kiirete elektronide järsul pidurdamise aines, nt anoodis. Röntgentoru, hermeetiline toru, kust on õhk väljapumbatud ja seal on katood ja anood. Katood=volframspiraal, kuumutatakse, et tekiks elektronide voog. Anoodi ja katoodi vahel kõrgepinge, elektronid saavad suure kiiruse ja põrkudes vastu anoodi pidurdavad. R.k lainepikkus on väiksem kui uv kiirte
õpime ära polkasammu juriidikas: õigusaktist konkreetsel juhul juhinduma. Kohaldatud pinnad. Selles jäte (kasutuskõlbmatu) jäänus. Toidujätted asjas tuleb kohaldada § 15 lõiget 2 jääk üle- või järelejäänud osa. Jääk 150 kohandama kohaseks tegema. Uus elanik krooni (nt konto jääk). 27 : 5 = 5, jääk 2 kohandab end ümbrusega. Töö kohandati jäänuk bioloogias ja geoloogias: relikt, uutele nõuetele. Inimeste veoks endisajast säilinu. Jäänukloom, -taim, -järv kohandatud veoauto jäänus järelejäänu, säilinu. Taimede jäänused = taimejäänused. Kindluse kompetents võimkond, võimupiirid, jäänused. Maised jäänused (= surnukeha) võimupädevus. Asi kuulub jäätmed (ains jääde) ülejäänu, mis on kultuuriministeeriumi kompetentsi
· Eraldub gaas · Tekib vähedissotseeruv ühend (H2O, H2S, H2CO3) 20.Vahetusreaktsiooni võrrandite esitusviisid (molekulaarsel, ioonilisel ja ioonilisel taandkujul). Näited. Pb(NO3) + 2KI PbI2 + 2KNO3 Pb2+ + 2NO3- + 2K+ + 2I2- PbI + 2K+ + 2NO3- Pb2+2I- PbI2 21.Ainete keemiline analüüs ja selle praktiline vajadus. Näited katioonide ja anioonide määramise kohta. Nüüdisajal rakendatakse keemiliste analüüsi meetodeid ulatuslikult keemias, bioloogias, meditsiinis, geoloogias, põllumajanduses, tööstuses ja keskkonna kaitses. Nt: Katioon - Fe tiatsüanaatioon laheusega Fe3+ + 3SCN- Fe(SCN)3 Anioon Pb+ + SO42- PbSO4 hele-sinine 22.Elemendi aatomi oksüdatsiooniastme arvutamine ühendis. Näited H 2+ SO42 - sest +2+X-8=0 X=6 Al 3+Cl3- sest +3-3=0 23.Keemilise reaktsiooni kiiruse mõiste. Näited kiirte ja aeglaste reakteioonide kohta Keemilise reaktsiooni kiirus iseloomustab ainete kontsentratsiooni muutust ühes ajaühikus. Happe ja aluse vaheline
võimalus uuteks evolutsioonilisteks muutusteks 4. Maa füüsikaliseks vanuseks loetakse a) 6 miljr a. b) 4,5-5 miljr a c) 3,7-4 miljr a. B 5. a)Esimesed taimed vees olid............ ..... b) esimesed hulkraksed loomad vees, kes elavad ka tänapäeval a)vetikad b)käsnad, ainuõõssed 6. Kes või mis on fossiil, kust neid võib leida ja milleks neid kasutatakse? Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend. Kivistised on geoloogias väga olulised, sest annavad otseselt infot geoloogilises minevikus eksisteerinud eluvormide kohta, kaudsemalt saab nende põhjal teha järeldusi ka paleogeograafia, paleoklimatoloogia jms kohta. 7.Keemilise evolutsiooni käigus tekisid a) elusolendid b) polüaminohapped c) valgud d) nukleiinhapped C,D 8. Millised tingimused valitsesid Maal keemilise evolutsiooni ajal? (5) UV- kiirgus jõudis maapinnani, sest atmosfääris puudus hapnik,atmosfääris oli N 2, CO2, SO2, H2, CH4;
Ranel Suurna rääkis projektist “GIS kooli“. Haridusprogrammi eesmärgiks on arendada õpilaste digitaalseid IKT-oskusi, motiveerida STEM-valdkonna ainete õpet ja edendada kaarte kasutades andmeanalüüsi ja ruumilise mõtlemise võimekusi. See minu arvates väga hea idee tuua selline projekt koolidesse. Minul on väga keeruline kasutada erinevaid kaardisüsteeme internetis, sest minule koolis ei õpetatud mitte midagi sellist ning olen geoloogias väga hädas nende kaardiülesannetega. Kodus võtab 3-4 tundi aega, et üldse kaardist aru saada, kuidas miskit kasutada ja vaadata kaardil. Ma tõesti loodan, et see projekt jõuab koolidesse. Ühe väga huvitava ette kande tegi Vahur Puik, kes räägis MTÜ Eesti Fotopärandist “Ajapaik“. Minu arvates see on väga asjalik ettevõtmine. Minangi olen fotograafia fanatt, käin tihti kaamera pihus ja aina klõpsutan. Kuid seekord pean piinlikkusega
olla terav -- mõned filosoofid eitavad selle olemasolu üldse ning see võib ajas muutuda. Nii saab liigitada eelteaduseks ehk prototeaduseks ajaloos hiljem koos teadusliku meetodi rakendamisega väljaarenenud uurimisvaldkondi -- näiteks keemia eelkäijana alkeemiat, aga ka möödunud sajandi alguses sündinud mandrite triivi teooriat, millele alles sajandi teiseks pooleks kogunes küllaldane tõendusmaterjal, nii et teooria muutus geoloogias ametlikult tunnustatuks (Saari 2008, lk 2227). Jäegnevalt mõned tähtasamad omadused mille järgi libateadust ära tunda: 5 1) Ähmane või ümberlükkamatu väide - Seatakse üles hüpotees, mida ei saa ühelgi viisil ümber lükata. Hea näide siin puhul oleks Noore maa teooria, mis tõlgendab piiblit otseselt ja väidab, et universum loodi umbes 6000 aastat tagasi. Teadlastel on
Karstialadel esineb pinnavee neeldumist, ajutisi järvi ja maa-aluseid nn salajõgesid. Eestis peamiselt põhjaosas. Põhja-ja pinnavee keemilisest, osalt mehaanilsest toimest tingitud nähtus lubjakivi, dolomiidi, kipsi ja kivisoola esinemisaladel. Karsti peamine eeldus on voolava vee, lahustuva kivimi ja lõhelisuse olemasolu. Nende koosmõjul kujunevad karrid, karstilohud ja –lehtrid, avalõhed. 4. Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias? Kaljupinnas: iseloomulik tugev osakeste vaheline side, mis annab pinnasele monoliitsuse, jäikuse ja kandevõime. (Jäme purdpinnas on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu) Liivpinnas: osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepuru sisaldus alla 50%, pude pinnas. Liigitatakse: kruusliiv, jämeliiv, keskliiv, peenliiv, tolmliiv. Savipinnas: iseloomulik osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsed omadused
kaasnevad aine oleku muutus, temperatuuri järsk tõus ja lööklaine [3]. Plahvatuse purustavat toimet põhjustab plahvatus kohas tekkiv kõrge rõhk. Vabaneva energia liigi järgi eristatakse füüsikalist- , keemilist- ja tuumaplahvatust. Tugevaimad plahvatused toimuvad kosmoses noovade ja supernoovade süttides. Maal on tugevaimad plahvatused termotuumaplahvatused ja vulkaanipursked. Plahvatust rakendatakse peamiselt geoloogias, ehituses (näiteks tammiehituses) ja sõjanduses [3]. Keemiline plahvatus on soojusenergia ja gaaside eraldumine ülikiiretes keemilistes reaktsioonides. Tavaliselt on eralduvateks gaasideks süsihappegaas (CO 2), vesinik (H2), hapnik (O2) või lämmastik (N2). Gaaside ruumala on tahketest- ja vedelatest ainetest tunduvalt suurem. Keemilises plahvatuses eralduvad gaasid ülikiirelt, tekitades kõrge rõhu reaktsiooni kohas, ning rõhk paiskub lööklainena laiali [11].
Strontsiumiühendeid sisaldavad eriklaasid neelavad röntgenikiirgust. Selliseid eriklaase kasutatakse teleri kinoskoopide ja mitmete röntgeniseadmete kaitseekraanide valmistamiseks. Baarium-strontsiumniobaati kasutatakse detektorelemendina turvaseadmete valmistamisel, sest detektor on suuteline tuvastama temperatuuri erinevust ümbritseva keskkonna ja ruumi sisenenud inimese kui infrapunase kiirgusallika vahel. Raadiumi isotoopi Ra-228 kasutatakse geoloogias mineraalide ja kivimite vanuse kindlaksmääramisel. Varem kasutati raadiumiühendeid pimedas helenduvate kellanumbrilaudade valmistamisel ja meditsiinis radioteraapias. Hiljem nende kasutamine lõpetati, sest sellised kellad osutusid inimesele kiirgusohtlikeks ja meditsiinis võeti kasutusele odavamad ja sobivamad radioisotoobid. 2.6 II A rühma elementide tuntumad ühendid II A rühma elementide ühendid on analoogselt leelismetallide ühenditega peamiselt ioonilise sidemega
Millisele ajalõigule on tüüpiline rõhk ja temperatuur. glaukoniitlubjakivi esinemine? 2. Suhteliselt pidev läbilõige, st. suur osa 10. Millal ja kelle poolt pandi alus 16. Kuidas määratakse geoloogias geoloogilisest ajast on esindatud kivimitega. Eesti aluspõhja stratigraafilisele absoluutset aega ja kuidas Kesk- Ordoviitsium , Toila kihistu, Volhovi ja 3. Pikk uurituse ajalugu (ligi 200 a. ) ja materjali liigestusele? dateerida Eesti aluspõhja Billingeni lade
Gaasilised komponendid moodustavad rõhu vähenemise tõttu vedelikust eraldunud gaasimullid, peamiselt veeaur jasüsinikdioksiid, ning tahked komponendid on kristallid ja kivimite fragmendid. Magmat (ka laavat) ja sellest moodustunud tardkivimeid klassifitseeritakse vastavalt keemilisele koostisele. Magma koostis on väga tähtis, sest sellest sõltub otseselt vulkanismi iseloom. Kõige levinum komponent tardkivimeis on ränidioksiid. Geoloogias on kombeks nimetada rohkem räni sisaldavaid kivimeid happelisteks ning ränivaesemaid aluselisteks. Magma- ehk tardkivimid liigitatakse ränisisalduse (SiO2) alusel järgmiselt: ultraaluselised (SiO2 3540%) aluselised (SiO2 4052%) keskmised (SiO2 5265%) happelised (SiO2 6580%). Aluselise magma temperatuur on keskmiselt 9001200 °C, happelisel magmal aga keskmiselt 700800 °C. Mida enam on magmas räni, seda viskoossem ta on
ühikutesse.. kui algliikmed leitakse pildilt eneselt, pole see vajalik. Tavaliselt on algliikmed mingid kindlad obj või ained, materjalid, mille spektrid on tead nt laborimõõtmistest, välimõõtmistest vmt Sageli kasut algliikmete valikuks alustuseks peakomp teisendust On katsetatud ka mittelineaarset spektrisegu lahutamist, tegelikult ongi seosed üldiselt mittelineaarsed eriti kui piksli sees toimub kiirguse mitmekordne hajumine eri algliikmete vahel. Tüüpilised rakendused: geoloogias mineraalide tundmine, taimkatte analüüs, veekogude eriti rannikumere uurimisel, kärdi 9. Taimkatte heleduse olenevus lehepinnaindeksist ja katvusest. 10. Looduslike taimkatete kaugseire. Eestis märgalad, pärandkooslused, kaitsealad jm keskpunktis. Raiesmike koosluste seire: Taimestiku rollist süsiniku bilansis: Monteith'i seadus: NPP (esmase produktsiooni e seotud süsiniku hulga aastasumma =epsilon*APAR neeldunud fotosünteetiliselt aktiivse kiirguse aastasumma,
graafikuks on sinusoid. Matemaatiline pendel. Kaaluta ja venimatu niidiotsa riputatud mass punkti nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli arvutamise valemi määras kindlaks hollandi füüsik Huygens [öihens]. 5 Pendlite kasutamine 1. Kellades esimese pendliga kella valmistas Huygens. 2. Pendleid kasutatakse ka geoloogias maavarade olemasolu lindlaks määramisel. 3. Pendel säilitab alati võnkumise kestel oma võnketasapinna, selle abil on võimalik tõestada Maa pöörlemist. Resonants. Resonants on nähtus, mille puhul võnke ampiltuud järsult kasvab, kui keha oma võnkesagedus saab võrdseks sundiva jõu võnkesagedusega. Faasi nihe. Kui on vaja näidata kahe võnkumise faasi nihet, tuleb mõlemad võnkumised kujutada ühe ja sama
differentseerumine, maakoore kujunemine ja maapinna reljeefi liigestamine, millest oleneb maastike kujunemine. Eksogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Päikeseenergia. 16.Mandrid, nende asukoht ja suurus, reljeefi põhijooni, madalamad ja kõrgemad punktid. Manner: maailmamerest ümbritsetud suur maismaa osa. Mandrid + nende osad koos ümbitsevate saartega= maailmajaod. Geoloogias on mandri piiriks mandilava. Nt UK, Gröönimaa, Jaapan- osad külgnevast mandrist. Madagaskar, Uus-meremaa- eraldi kontinent. Alumiseks strukuutrseks korruseks on aluskord (kristalne kivim), kõigil mandritel see paljandub teatud kohtades(kilpides). Suur osa aluskorrast kaetud settekivimite kihtidega -> platvormid. Self on mandrilise maakoore osa, millel on vesi peal. Geoloogiliselt sama mis
Näitelause: kivim on aluseline kui SiO2 sisaldus on 45 52 % Kivimites võivad Si aatomid olla mineraalis kvarts (valem on SiO 2) ja paljudes silikaatides. Antud lauses 45 52% on summa kvartsi sisaldusest ja Si aatomite sisaldusest silikaatides, ümberarvutatuna SiO 2- ks. 3) Ühel ja samal tähisel ja mõistel võib olla erinevates valdkondades sageli erinev sisu. Näide: Mõiste "aluselisus" Keemias väljendab see mõiste OH sisaldust, geoloogias aga Si aatomite sisaldust kivimites. Süsteemsuse olemus: Süsteem on kas vahetult omavahel seotud ja üksteist mõjutavate või lihtsalt üksteist mõjutavate objektide ja nähtuste (tegurite) kogum. Süsteemsuse olulisus inseneride jaoks: Praktikas uuritakse väga paljude ainete ja materjalide ning nähtuste omadusi mingis keskkonnas ja mingitel tingimustel. Kui jäetakse määratlemata süsteem, kus vastav aine või materjal või nähtus asub ning ilmneb, või tehakse seda
üldse sisaldada. Näitelause: kivim on aluseline kui SiO2 sisaldus on 45 52 % Kivimites võivad Si aatomid olla mineraalis kvarts (valem on SiO 2) ja paljudes silikaatides. Antud lauses 45 52% on summa kvartsi sisaldusest ja Si aatomite sisaldusest silikaatides, ümberarvutatuna SiO 2-ks. 3) Ühel ja samal tähisel ja mõistel võib olla erinevates valdkondades sageli erinev sisu. Näide: Mõiste "aluselisus" Keemias väljendab see mõiste OH sisaldust, geoloogias aga Si aatomite sisaldust kivimites. Süsteemsuse olemus: Süsteem on kas vahetult omavahel seotud ja üksteist mõjutavate või lihtsalt üksteist mõjutavate objektide ja nähtuste (tegurite) kogum. Süsteemsuse olulisus inseneride jaoks: Praktikas uuritakse väga paljude ainete ja materjalide ning nähtuste omadusi mingis keskkonnas ja mingitel tingimustel. Kui jäetakse määratlemata
6 Fotosünteesi käigus omastatakse 14CO2 taimede poolt, vahekord 146C/126C nendes on kindel. Organismi surmaga lakkab 14C sisenemine organismi, selles juba esinev 146C laguneb (konts. väheneb 5730 a. jooksul kaks korda). Seega saab uuritava objekti jääkradioaktiivsuse määramisega määrata selle objekti surma-aega (seega ka elu-aega). Radiosüsiniku (või C-14) meetod: tähtis vanuse määramise viis kasut. arheoloogias, bioloogias, geoloogias ELEMENT SÜSINIK LOODUSES: LOODUSVARAD põhimass karbonaat-kivimid: lubjakivid (CaCO3), sh. kriit, marmor jmt. ja dolomiidid CaMg(CO3)2 e. CaCO3.MgCO3, vähemal määral sooda (Na2CO3), malahhiit (CuOH)2CO3 jmt. suur osa: looduslikud kütused: gaas-, vedel- ja tahkekütused Tahkekütuste formeerumine looduses (miljonid aastad): turvas → pruunsüsi → kivisüsi →antratsiit - toimub kõrgendatud to-l ja rõhul, C sisaldus suureneb reas
Teadust hakati üha enam kasutama ka praktikas ja niimoodi kujunes see omaette tegevusvaldkonnaks. Kujunesid välja ühed esimesed teadusühingud informatsiooni vahetamiseks ja suhtlemiseks. Kolmas periood hõlmas teaduse ajaloos 18. ja 19. sajandit. Selle aja jooksul tekkisid suur osa tänapäeval tuntud teadusi ja seetõttu nimetatakse seda aega ka klassikaliseks. Fundamentaalseid teooriaid luuakse keemias, füüsikas, matemaatikas, geoloogias, bioloogias, psühholoogias jt. Ka tehnilised teadused hakkasid üha enam esile kerkima. Sellise perioodi areng hõlmas eriti aga just tööstuslikku Inglismaad ja valgustuslikku Prantsusmaad. Uuteks teaduse valdkondadeks kujunesid välja kõik elektriga seonduvat. Teadus on just sellest ajast peale kaasa aidanud tööstusliku tootmise ja transpordi arendamisele ja seda siis oma energiaga, masinatega ja kemikaalidega. Sellisel
Teadust hakati üha enam kasutama ka praktikas ja niimoodi kujunes see omaette tegevusvaldkonnaks. Kujunesid välja ühed esimesed teadusühingud informatsiooni vahetamiseks ja suhtlemiseks. Kolmas periood hõlmas teaduse ajaloos 18. ja 19. sajandit. Selle aja jooksul tekkisid suur osa tänapäeval tuntud teadusi ja seetõttu nimetatakse seda aega ka klassikaliseks. Fundamentaalseid teooriaid luuakse keemias, füüsikas, matemaatikas, geoloogias, bioloogias, psühholoogias jt. Ka tehnilised teadused hakkasid üha enam esile kerkima. Sellise perioodi areng hõlmas eriti aga just tööstuslikku Inglismaad ja valgustuslikku Prantsusmaad. Uuteks teaduse valdkondadeks kujunesid välja kõik elektriga seonduvat. Teadus on just sellest ajast peale kaasa aidanud tööstusliku tootmise ja transpordi arendamisele ja seda siis oma energiaga, masinatega ja kemikaalidega. Sellisel
Teadust hakati üha enam kasutama ka praktikas ja niimoodi kujunes see omaette tegevusvaldkonnaks. Kujunesid välja ühed esimesed teadusühingud informatsiooni vahetamiseks ja suhtlemiseks. Kolmas periood hõlmas teaduse ajaloos 18. ja 19. sajandit. Selle aja jooksul tekkisid suur osa tänapäeval tuntud teadusi ja seetõttu nimetatakse seda aega ka klassikaliseks. Fundamentaalseid teooriaid luuakse keemias, füüsikas, matemaatikas, geoloogias, bioloogias, psühholoogias jt. Ka tehnilised teadused hakkasid üha enam esile kerkima. Sellise perioodi areng hõlmas eriti aga just 53 tööstuslikku Inglismaad ja valgustuslikku Prantsusmaad. Uuteks teaduse valdkondadeks kujunesid välja kõik elektriga seonduvat. Teadus on just sellest ajast peale kaasa aidanud tööstusliku tootmise ja transpordi arendamisele ja seda siis oma energiaga, masinatega ja kemikaalidega. Sellisel
annaabi.ee 
