Füüsika-tuumareaktsioon (0)

Ioniseeriv kiirgus koosneb suure energiaga osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t. ioniseerida aatom ). Osakeste voo või laine ioniseerimisvõime ei sõltu osakeste arvust, vaid iga konkreetse osakese ioniseerimisvõimest (energiast).
Ioniseerivat kiirgust kasutatakse laialdaselt meditsiinis, tööstuses, teadusuuringutel ja mujal. Mõõtes ioniseeriva kiirguse materjalis neeldumist on võimalik hinnata materjali paksust ja kvaliteeti.
Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib tuumareaktsioonide tulemusel ja koosneb alfaosakestest. Alfakiirgus on tulenevalt oma väikesest läbimisvõimest inimesele suhteliselt ohutu.
Beetakiirgus on beetaosakestest (β) koosnev ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib beetalagunemisel. Beetakiirgus võib olla negatiivne (koosneb negatiivsetest beetaosakestest (β–) elektronidest) või positiivne (koosneb positiivsetest beetaosakestest (β+) positronidest).
Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus. Tulenevalt gammakiirguse poolt kantavast suurest energiast tekitab gammakiirgus eluskudedele suuri kahjustusi. Gammakiirgus on ioniseeriv kiirgus.
Kaitse: kaitseülikonnad, varjuda seina taha mis suudaks peatada kiirguse…. Ära ole tuumaplahvatuse lähedal:D . Headeks kaitsevahenditeks on metallplaadid. Spetsiaalses kaitseriietuses on kasutusel tinaplaadid. Kõige paremad kaitseomadused on kaevandustel, süvistatud raudbetoonkaitseehitistel, kivimajade keldritel, puitvooderdusega pinnasvarjeil. Vähem varju pakuvad puumajad ja lahtised kraavid .
Dosimeeter on mõõteriist kiirgusdooside mõõtmiseks.
Ahelreaktsioon on protsess, mille käigus protsessi lõpptulemus (või kõrvaltulemus) käivitab uue samatüübilise protsessi. Ahelreaktsioon on iseennast võimendav sündmuste ahel. Ahelreaktsioonid on näiteks tuumalõhustumine, mõningad keemilised reaktsioonid ja elektronlaviin.
Termotuumareaktsioon on tuumareaktsioon , kus kergemate aatomituumade tuumaühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomid . Termotuumareaktsioon on kõige levinum meetod tuumaühinemise esilekutsumiseks.
Kõige rohkem energiat vallandub Termotuumareaktsioonist.
Radiosüsiniku meetod ehk radiokarboni meetod on moodus bioloogilise päritoluga objektide vanuse määramiseks ehk dateerimiseks süsiniku radioaktiivse isotoobi C-14(14C) abiga. Meetodit kasutatakse eelkõige arheoloogias, bioloogias ja geoloogias.
Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed.
Tuumalõhustumine on tuumareaktsioon, mille puhul suur aatomituum laguneb väiksemateks aatomituumadeks.
Tuumapomm - tuumakütus( plutoonium /uraan),
Tuumapommi käivitamiseks on vajalik kriitilise massi olemasolu, vastasel korral
lendab enamus lõhustumisel tekkinud neutroneid ainest minema.
Tuumakütus tuleb pommi plahvatamiseks viia üle ahelreaktsiooni tekitamiseks vajaliku kriitilise massi.
Ahelreaksiooni käivitamiseks kasutatakse implosiooni(sissepoole suunatud tugevat plahvatust).
Miks on tuumareaktsiooni eslilekutsumiseks just kõige sobivam tuuma pommitada neutronitega?- sest siis ei ole võimalust et tekib elastne hajumine, mitte tuumareaktsioon. (arvan et sellepärast)
Aatomituuma seoseenergia on energia, mis on tarvis aatomituumale anda, et lõhkuda see üksikuteks nukleonideks.