Füüsikalised nähtused (0)

Füüsikalised nähtused
1. Keemine
Keemine on füüsikaline nähtus mitte reaktsioon . Keemine on see kui aine läheb üle vedelast olekust gaasilisse. Ning vedelik aurustub terve keemise aja jooksul. Keemise ajal tekivad vees küllastunud auru mullikesed, mis suurenedes tõusevad pinnale. keemine on vüimalik temperatuuri vahemikus, kus vedelik ja aur saavad olla tasakaalus. Keemisel on küllastunud auru rõhk võrdne välisrõhuga ja tänu sellele on näiteks vaakumis keemistemperatuur madalam.Vee keetmine mägedes tänu atmosfäärile on alla 100ºC. Selleks et vesi koguaeg keeks on vaja kindlat soojuse kestmist. Vee eesmärgi pärast soojendamist nimetatakse keetmiseks.
2. Aurustumine
Aurustumine on aine üleminek kondenseeritud olekust kõrgema energjaga kaasi olekusse, ehk urufaasi. Auru vastupidine protsess on kondenseerumine , kus aur läheb üle vedelikuks või tahkeks aineks. Aurustumine võib toimuda vedeliku pinnal madalal temperatuuril, siis võib toimuda veel keemis temperatuuril ja eesmärgitu arustumise kaudu.Aurustumisel võetakse energja ümbruskonnast. Ära aurustumine tähendab seda et vedelik aurustub täiesti lõpuni. Aurustumisel vedeliku kas soojendatakse või alandatakse rõhku. Teine aurustumis viis on kas keetmine või keemine mis toimub vedelik pinnast allpool. See toimub kõik keemis temperatuuril või sellesr natuke kõrgemal temperatuuril. Aine auruvus ehk aurumisvõime on aurustamist iseloomustav suurus ja seotud ianu keemistemperatuuriga. Aurustumine neelab energiat. Kui aurumisel vedelik enam soojust juurde ei saa siis vedelik jahtub. Vedeliku aurustumise kiirendamiseks on vaja seda kuumutada.
3.Pilvede teke
Päikesepaistelise ilmaga tekitavad maapinnalt tõusev soojus ja niiskus sooja ja niiske õhu tõuvaid voole. Kus soe ja niiske õhk jõuab jahedamasse õhu vööndisse siis seal hakkab veeaur kondenseeruma ja siis tekivad seal pilved . Teistmoodi tekivad pilved ka nii, et kui sooja ja niiske õhu front kohtub külma õhumassiga. Siis soe õhk kerkib jahedama õhu kühale ning hakkab seal jahenema . Ja tänu sellele võib kahe erineva õhumassi piiril tekkida katkematud pilved. Pilved võiovad tekkida ka veel nii, et kui niiske õhk tõuseb ja jahtub ehk õletab mägesid või künkaid.
4.Lume teke
Lumi tekib siis kui atmosfääri temperatruur on alla 0 C , kui veeaur kndenseerub olemasolevbatele jääkristallidele. Moodustades lumekristalli. Atmosfääris liikudes kasvavad jääkristalliid ja ajapikkiu muutuvad nad raskemaks kuni lõpuks nad langevad maapinnale. Kristallid võivad üksteisega seostuda ja nimodi moodustavad lumehelbed . Lund võib sadada lauslumena, hooglumena, teralumena ja lõrtsina.
5.Deformatsioon
Deformatsiooni on kahte eri liiki üks neist on elastne ja teine plastne . Elastne materjaalil on võime taastada peale deformatsiooni oma keha algne kuju. Sellise võimalusega asjad on elastsed need millel se võime puudub on plastilised. Üheks elastsuse näiteks on lihtne tuua õhu pall kui ma puhun selle täis ja pigistan seda muudab se kuju aga kui ma lõpetan surve õhupallile siis ta võtab omale kuju tagasi ja näiteks paber jälle on plastne kui ma kortsutan kokku jääb ta selliseks nagu milliseks ma ta pigistasin.
6.Rõhk
Rõhk on kahele pinnale näiteks anuma seintele vedceliku ja kaasi poolt valtatav mõju on rõhk. Rõhuks nimetatakse suurust mida pinnale mõjuva ja pinna osa suuruse suhtes.Kõihe lihtsam näide näitseks rõhu kohta on see, et ma võ´tan gaasilise joogi pudeli loksutan seda tekitases rõhu sinna pudelisse ja kõigelihtsam näha seda rõhku eraldumas on see kui ma võtan selle pudeli ja keeran sellel pudelil korgi maha.
7.Soojus
Soojus on ühelt süsteemilt teisele energia ülekandmise mikroskoopiline moodus. Siin kandub üle ainult siseenergia ning see jääb ka uues süsteemis mikroosakeste korpäratu liikumise energiaks. Üksnäide veel miks pannakse soojus radikad akna alla. Selle pärast ,et aknast tuleb külm õhk mis langeb alla aga radikas tekitab sooja mis tõuseb ülese. Tänu sellele omadusele tekidab radikas toas õhu ringluse ja tuba saab soojaks . Kui radikat poleks akna all siis oleks toas ainult radika ees soe ja mujal jahe.
8. Sulamine
Sulamine on aine muutumise protsess, kus tahke aine muutub kuumutamisel vedelaks. Temperatuuri kus sulamine toimub nimetatakse sulamistemperatuuriks. Temperatuur kus toimub sulamine on üldiselt sama sellega kus toimub tahkumine. Aine sulatamiseks on vaja kulutada energiat ning aine tahkumisel eraldub energia vastavalt funktsioonile. Kõige lihtsam näide selle kohta on see et talveti jäätuvad jõed ära ja kui kevadel soojaks läheb hakkab jääü sulama tänu sellele et kuumus eraldab energiat.
9. purunemine
Purunemine on protsess, mille käigus materjali väikesed tükid eralduvad uuritava objekti küljest tänu löögile või survele. Näiteks meteoriidi kokkupõrkamine planeedi või mõne muu kosmilise objekti pinnaga põhjustab selle purunemise. Kaevanduses ja geoloogias põhjustab kivimite purunemist kaevanduse või puuraugu seintes kivimi kohal oleva maapinna raskuse poolt tekitatud rõhk. Kõige lihtsam näide selle kohta on näiteks see et kui sa pillad klaasi maha siis see puruneb kokkupuutel maaga.
10. Talvel külm, suvel soe
See on seotud sellega et , maakera telg on põõrelemise tasandil kaldu. Ja päike ei käi ühtlast ringi ümber maakera vaid talvel on ta maale lähedamal ja tänu selleleon ka päevad lühikesed ja suvel on päike meist kaugemal ja päevad pikemad ja maakera kuumeneb ja talvel ei jõua päike niipalju sooja toota ka et lund sulatada.