Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "GeoIII koduto�o�nr1". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hispaania, põllumaa, rohumaa, diagrammi, pinnamood, mullad, oliivi, kasvata, metsad, prantsusmaaga, oliivid, europe, põllumaad, merelise, põllukultuurid, andaluusia, kalastamine, tipus, loomakasvatusharu, arendamiseks, haritav, sektordiagramm, maakasutuse, rohumaade, esimesest, eeldan, põõsad, diagrammil, numbreid, veebileht, seisukohast, tasaneHispaania põllumajanduse iseloomustus Põllumajanduslikult haritav maa: 26960000 Ha. Põllumaade, rohumaade ja metsade osatähtsus: Hispaania on suuresti tööstuse- ja põllumajanduse maa. Tööstustoodangu mahult on ta Lääne-Euroopas 5. kohal.Riigi pindala on 504 782 km2. Põllumajandusmaad moodustavad Hispaania territooriumist 40%. Umbes 10 % maad võib pidada suurepäraseks. Kare maastik on takistuseks põllumajanduse mehhaniseerimisele ja tehnoloogilised uuendustele. Maal on väike erosiooniprobleem, kõige rohkem kuivadel tasandikel, La-Manchas. Mets katab kogu Hispaaniast 10 %. Hispaania
Hispaania Sissejuhatus: Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Pealinnaks on Madrid. Riigi kogupindala on 506 013 km². Hispaania kuningriik hõlmab oma territooriumilt: 4/5 Pürenee poolsaarest, Vahemeres Beleaari saared, Atlandi ookeanis Kanaari saared, Maroko rannikul Põhja-Aafrikas Ceuta ja Melilla linnad ja Põhja- Aafrika rannikuvetes asuvad saared, Vélez de la Gomera, Alhucemase ja Chafarinase. Loodus: Kliima Hispaaniat külastanud kiidavad alati selle maa meeldivat kliimat, mis on küll vahelduv, ent siiski mõnusalt soe ja kuivapoolne
HISPAANIA Hispaania on riik edela Euroopas, Pürenee poolsaarel. Hispaania on võrdlemisi mägine maa. Rohkem mägised on kirde , põhja, kesk ning lõuna alad. Hispaania keskosa hõlmab kuiv kiltmaa. Laiguti on poolkõrbe. Hispaania lõunaosal on palju ühist Põhja- Aafrikaga. Metsarohke põhja- ja looderannik sarnaneb rohkem Kesk- Euroopaga. Põhja ja loode osas on parasvöötmele iseloomulikud metsapruun- ja leetpruunmullad. Ülejäänud maad iseloomustavad kõvalehise metsa ja võsa rusk- pruunmullad ja hall pruunmullad. Pruunmuldade omapäraks on võrdlemisi paks huumushorisont, mis tagab pruunmuldade suure viljakuse.
Rootsi põllumajandus 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? Rootsi on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Põllumaa hõlmab 7,5% riigi territooriumist, sellest 6,4% on haritav ja mitmeaastased põllukultuurid 0,02%. Rohumaad hõlmavad 1,06% Rootsi territooriumist ning mets hõlmab 70%. Pinnamood on mitmekülgne: lääne osas on mägine pinnamood, kuid mere rannikul ida osas ning lõuna osas on tasane pinnamood. Rootsi kõrgeim punkt on Kebnekajse (2111m) Seega on põllumajandus väga riigi rannikualadele kogunenud ja on ühes koos. Rootsis on valdavalt parasvöötme mandriline kliima kuid rannikualasid mõjutab mereline kliima. Põhja-Rootsi asub juba lähisarktilises kliimavöötmes. Keskmised temperatuurid Rootsis on talvel lõunas - 2 kraadi, põhjas -16 kraadi, suvel lõunas 17 kraadi ja põhjas 13 kraadi. Sademeid on 500800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000 mm.
Horvaatia põllumajandus 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? a) Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav ( Joonista sektordiagramm maakasutuse kohta, milline osa territooriumist on põllumaade, rohumaade ja metsamaade all) b) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast Zagreb asub Pannoonia madalikul, mida eraldavad Vahemerest Dinaari mäed. Horvaatias lääne- ning lõunaosas on mägine pinnamood, põhjas ja idas on tasane pinnamood, mägismaade ja mäestikude pikkus on umbes 500-1500 meetrit. c) Kliima kliimavööde, agrokliima iseloomustus (keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, mitu saaki aastas) Horvaatia territoorium jaguneb kahe kliimavöötme vahel. Split ja Sibenik on lähistroopilise lääneranniku vahemerelises kliimavöötmes, kus suvi on kuiv ja sademeid esineb rohkem talvekuudel. Keskmine temperatuur aastas on
Hispaania Hispaania on suuresti tööstuse- ja põllumajanduse maa. Tööstustoodangu mahult on ta Lääne-Euroopas 5. kohal.Riigi pindala on 504 782 km2. Põllumajandusmaad moodustavad Hispaania territooriumist 40%. Umbes 10 % maad võib pidada suurepäraseks. Kare maastik on takistuseks põllumajanduse mehhaniseerimisele ja tehnoloogilised uuendustele. Maal on väike erosiooniprobleem, kõige rohkem kuivadel tasandikel, La-Manchas. Mets katab kogu Hispaaniast 10 %. Hispaania metsadest ei ole suurem osa majanduslikus kasutuses. Lisaks hävitavad suured metsatulekahjud aastas ca 120 000 ha metsa. Põllumajanduslikust maast on 27% põllud ja istandused, rohumaad 13%. Põllumajanduslik maa 40 % Istandused / Rohumaad põllud
tipp Mont Blanc (4810 m), mis on Lääne-Euroopa kõrgeim punkt. Prantsusmaa tasandikke seevastu ilmestavad neli jõge – Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône, Seine põhjas ja lääne suunas voolavad Garonne ja Loire. Samuti on Prantsusmaa arenenud tööstusriik, millel on ka tõhus põllumajandus ja samuti on Prantsusmaa ka Euroopa suurim põllumajandussaaduste tootja peale Saksamaad. 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? Hea kliima, pinnamood (täpsemalt allpool) 1) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus - põllumaa, rohumaa, metsamaa; sektordiagramm Prantsusmaa põllumajanduslikus tootmises on üle 28 miljoni hektari maad. Kõige rohkem on põllumaad. Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus: Põllumaa 18% Metsamaa 53% Mäestikud ja 29% kõrbed Põllumaa jaotub omakorda:
Iseloomusta ühe omavalitud riigi põllumajandust atlase, õpiku ja arvuti abiga järgmise kava alusel: 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? 1) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus põllumaa, rohumaa, metsamaa; joonista sektordiagramm. 2) Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast. 3) Kliima kliimavööde , agrokliima iseloomustus (keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, saakide arv aastas). 4) Muldade iseloomustus- peamised mullad, muldade viljakus. 5) Maaparandustööd (niisutus, kuivendus).
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut HISPAANIA Koostaja: Juhendaja: Raul Omel Tartu 2008 1 SISUKORD 1 AJALUGU......................................................................................................................4 2 ÜLDINFO.......................................................................................................................5 3 POLIITIKA............................
Hispaania põllumajanduse iseloomustus 1. Looduslikud eeldused A Territooriumi protsentuaalne jagunemine B Hispaania keskosa katab Kesk Kordiljeeri mäestik, mis tõttu enamus põllumajandusega tegelevatest aladest on koondunud Hispaania äärealadele. Lõuna- ja Kagu-Hispaanias kus pinnamood on tasasem, tegeldakse rohkem taimekasvatus harudega ning Põhja-Hispaanias, kus on samuti mägisem, kuid piisavalt rohumaid, tegeldakse loomakasvatus harudega. C Hispaania kuulub küll lähistroopilisse kliimaväätmesse, kuid on valdavalt siiski tüüpiline Vahemeremaa. Vahemerelise kliimaga riikides on teada olevalt palav suvi, kuid vihmane ja pehme talv. Keskmine õhutemperatuur põhja- ja keskosas on talviti 8-10 °C, lõunas aga 10-12 °C. Suviti on keskmiseks õhtutemperatuuriks põhja- ja keskosas 18-24 °C, lõunas aga 24-26 °C. Sademete hulk jääb enamasti 350-500 mm vahele aastas, kuivema piikonnaga aladel nt. Lõuna-Hispaanias, aga alla 200 mm aastas
HISPAANIA Kodu-uurimustöö Koostaja: Andra Pukk Klass: 10.klass Juhendaja: Ene Lüüs 2011 Sissejuhatus Uusimustöö eesmärk on saada teada rohkem Hispaania riigi kultuuri, geograafia ja majanduse kohta. Sain teada, et Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõgi. Vahemeres asuvad Baleaarid ja Aafrika ranniku lähedal on autonoomsed Kanaari saared. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Parlament on kahekojaline Rahvusassamblee (Cortes). 1978. aastast kehtivas konstitutsioonis tunnustatakse ühtse Hispaania keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Riik on jaotatud
................................................6 4.Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse?................................................................................................6 5.Kas esineb põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme? ..........................................................................7 METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS.................................................................7 1.Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis (metsasus %)? Kas seda on vähe või palju?...................7 2.Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Millised on peamised puuliigid?.................................................... 7 3.Kus (millises riigi osas) paiknevad suuremad metsamassiivid (ühtlaselt igal pool, mägedes, raskesti ligipääsetavates kohtades jne)?..............................................................................................................................7 4
Sveits asub Euraasia mandril Euroopa maailmajaos. Tema naaberriigid on: põhjas Saksamaa, läänes Prantsusmaa, lõunas Itaalia, idas Austria ja Lichtenstein. Merepiiri Sveitsil ei ole. Sveits asub 45 ja 48 põhjalaiuskraadi ja 6 ja 11 idapikkuskraadi vahel. Pealinna Berni geograafilised koordinaadid on 46°57 N, 7°27 E. 3. Koosta lühike ülevaade looduslikest tingimustest (pinnamood, kliima, loodusvarad jne). Pinnamood Sveits on väga mägine riik. Geoloogiliselt jaotatakse Sveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid, Juura mäestik on noor kurdmäestik. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik Mittelland. Peale selle on veel Lombardia madalik Chiasso ümbruses ja Põhja-Reini madalik Baseli ümbruses, mis asetsevad suuremalt jaolt väljaspool Sveitsi. Veekogud Sveits moodustab veelahkme, millest vesi jõuab Reini kaudu Põhjamerre, Rhône'i jõe kaudu
TSIILI Martin Mark 10D I ÜLDISELOOMUSTUS 1. Üldandmed Tsiili pindala on 756 626 km2 (mõnedel andmetel 756 945 km2). Rahvaarv 1995. aasta andmetel on 14 161 000. Tsiili pealinn on Santiago, mille elanike arv koos eeslinnadega on 1993. aasta andmetel 4,63 miljonit. Riigikeeleks on seal hispaania keel ja rahaühikuks Tsiili peeso (CLP). 2. Iseloomusta geograafilist asendit a) asend algmeridiaani suhtes läänepoolseim äärmuspunkt: 46°ll 75°lp idapoolseim äärmuspunkt: 22°ll 68°lp b) asend ekvaatori suhtes põhjapoolseim äärmuspunkt: 18°ll 69°lp lõunapoolseim äärmuspunkt: 56°ll 69°lp c) asend veekogude suhtes Tsiili asub Vaikse ookeani läänerannikul.
Kas sündimus on viimastel aastatel suurenenud või vähenenud? Millises demograafilise ülemineku etapis on selle riigi rahvastik? Kui suur osa rahvastikust elab linnades? Iseloomusta linnade paiknemist. Püüa temaatiliste kaartide abil selgitada, miks on suuremad linnad kujunenud just nendesse kohtadesse. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast. Mullad. (Peamised mullad, muldade viljakus) Kas igal pool selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega või ei? Põhjenda. Maaparandustööd, mida selles riigis arvatavasti tehakse. (Niisutamine, kuivendamine) Kliima- kliimavööde, agrokliima iseloomustus. (Keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, mitu saaki aastas) Millele on põllumajandus spetsiliseerunud- taime või loomakasvatusele? Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks?
Kontuurkaart 12 Kasutatud kirjandus 13 2 Riigi põllumajanduse iseloomustus 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? a) Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav (Andmed tabelist. Joonista sektorgiagramm maakasutamise kohta, milline osa territooriumist on põllumaade, milline osa rohumaade all, lisada võiks ka metsade osatähtsus). a) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast. Venezuela asub Lõuna-Ameerika põhjaosas, mida ümbritseb põhjast Kariibi meri ja Vaikne ookean. Lõunas on Brasiilia, läänes Guyana ja idas Kolumbia. Venezuelas eristub neli põhilist piirkonda. Maracaibo madalikku loodes piirab kolmest küljest mäed, neljandat meri. Ala on lame ja Maracaibo järve poole kaldu. Järv katab suure osa sellest madalast maast. Järvest lõuna pool on maa-ala soine
Itaalia tarbib 6 korda rohkem energiat kui ise toodab. Itaalia peamise energiaallika nafta tarbimine on järjest vähenenud ning tasapisi on selle asemel suurenenud maagaasi kasutamine. Geograafia Entsüklopeedia lk 228 https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/docs/notesanddefs.html#2023 http://www.search.com/reference/Italy Põllumajanduse iseloomustus: Põllumajanduse looduslikud eeldused: Põllu-, rohu- ja metsamaa osatähtsus on suhteliselt suur. Põllu- ja rohumaa moodustavad 56% riigi territooriumist ja metsamaa 23%. Paljud Itaalased on põllumehed. Tähtsaim kultuur on nisu, millest valmistatakse pastat ja saia. Lisaks kasvatatakse veel oliive, viinamarju, maisi ning suhkrupeeti. Peamiselt maa põhjaosas 14 kasvatatakse veiseid ja Sardiinia ning Sitsiilia kuivadel karjamaadel peetakse arvukalt lambaid ja kitsi. Õpilase entsüklopeedia lk 50 Pinnamood:
Tööealisi vanuses 30 a. on palju. Lapsi on ka palju. Argentina on jõudnud demograafilise ülemineku esimesse etappi, sest sündimus on suur ja suremus madal. 6. Migratsioon 1990ndate aastate alguses oli migratsioon +20000 ,aga 2001. aastaks oli migratsioon -115000. Alates 2006. aastast on migratsioon 0 Sisse rännatakse kõige rohkem naaberriikidest: Paraguay, Boliivia. Väljastpoolt mandrit on esindatud Itaalia. Põhilised väljarände sihtpunktid on Itaalia, USA, Tsiili, Hispaania ja Iisrael. 7. Linnastumine 43% rahvastikust paikneb linnades. Linnades elab 17,250,000 inimest. Argentina pealinnas Buenos Aireses elab 2,7 miljonit inimest. Buenos Aires asub La Plata lahe kaldal. 8. Tööjõud Suur osa riigi rahvastikust töötab põllumajanduses ja tööstuses. Tööpuudus on 13,8% 9. Rahvastikupoliitika Minu arvates võiks kehtestada sellise seaduse nagu on Hiinas ,et alates teisest lapsest peab hakkama makse maksma
Kuna Jaapan on saare riik, siis tema naaberriigid asuvad tast üpris kaugel. Tema naaberriikideks läänes on Põhja ja Lõuna Korea. Nii põhjas kui ka läänes on Venemaa. Need riigid on kõige lähemal Jaapanile. Koreaga on Jaapani rahvastiku tihedus umbes sama, aga Venemaal on see tunduvalt väiksem. Hiinaga on Jaapani rahvastiku tihedus ka sarnane. 4.3.2 Tihedamini ja hõredamini asustatud piirkonnad, põhjused. Rahavastiku tiheduse määrab tavaliselt riigi pinnamood ja vahel ka kliima. Suurtes linnades on tihedam asustus ja suured linnad on tekkinud hea pinnamoega kohale. Jaapani lõuna osa on rohkem asustatud, sest seal on suurlinnad. Põhja osas on ka rohkem mägisem maa. Jaapani rahvastiku tihedus sõltub ka sellest et riik koosneb paljudest saartest. 5. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis 5.1 Leian internetist andmeid Jaapani soolis-vanuselis kooseisu kohta vanus mehed naised kokku
(pinnamood, kliima, loodusvarad jne) Põhjaosas on keskmine temperatuur 25 °C. Aastas langeb sademeid keskmiselt 1000-2000 ml. Sademetest enamik langeb tavaliselt 3-5 kuu jooksul ja mõnikord isegi vähemal ajal kui see, tekitades pika põua. Lõuna naudib aga mõõdukaid tingimusi - jahedad talved ja keskmine aastane temperatuur mitte üle 18 ° C. Talve külmad on üsna tavalised, aeg-ajalt lumesadu kõrgemates piirkondades. Brasiilia pinnamood on mitmekesine ning hõlmab enda alla, mäed, tasandikud, mägismaad. Suur osa maastiku kõrgusest on vahemikus 200 ja 800 meetri, peamised mäestikud on keskmiselt aga ainult veidi alla 2000 meetri. Kõrgeimad mäed on Tumucumaque, Pacaraima. Kagus on maapind on keerulisem, mäed jõuavad kuni 1200 meetrini. Riigi põhjaosas, Gujaana mägismaal, on maa kõrgeim tipp Loraima (2772 m). Lõuna osas aga Pico de Bandeira, 2884 m.
merel 8150 ruutkilomeetrit. Tsiilile kuuluvad ka Lihavõttesaar, Sala y Gòmeze, San Fèlixi, San Ambrosio ja Juan Fernandeze saared Vaikses ookeanis.Samas on tema maksimaalne laius vaid 430 kilomeetrit. Tsiili naaberriikideks on Peruu (riigipiir 171 km), Boliivia (riigipiir 860 km) ja Argentiina (riigipiir 5308 km). Suhteliselt väikeses Keskorus, kus asub ka riigi pealinn Santiago, seal elab suur osa kogu rahvastikust,1993. aasta andmetel 4,63 miljonit. Riigikeeleks on seal hispaania keel ja rahaühikuks Tsiili peeso (CLP). Tsiili hümniks loetakse "Himno Nacional", seaduslik kogu asub Valparaísos. Suurimad linnad: Santiago de Chile - 4 628 000 Vina del Mar - 319 000 Concepcion - 318 000 Kultuur Põhja-Tsiili oli kultuuri keskuseks juba keskajal, kui maad valitsesid inkad. Hiljem võtsid kolonistid ja ka nende kultuur domineerivama poosi. 19. sajandist alates on kultuuri mõjutanud ka Inglismaa ning Prantsusmaa. Rahvustantsuks on Tsiilis cueca. Traditsionaalses
Hispaania on päriliku parlamentaarse monarhiaga unitaarne riik, kus võimu kehtestab kuningas. Hispaania kliima on vahelduv, ent siiski mõnusalt soe ja kuivapoolne. Kliimat mõjutavad mäestikud ja kiltmaad, riigi suurus, samuti Vahemere ja Atlnadi ookeani lähedus. Maastik on piirkonnati väikeste erinevustega. Seal paiknevad mõned kõrgendikud, madalikud, kiltmaad ja leidub isegi kõrbe alasid. Hispaania üks iseloomulikumaid spordialasid on härjavõitlus ja ka jalgpallis on Hispaania valitsev riik. Peamised tööstusharud on auto- , keemia- , masina- , ja toiduainetööstus. Oma kasuks kasvatavad hispaanlased suhkrupeeti, tubakat, päevalille, puuvilla ja suhkrurooga. Kusjuures suhkrurooga kasvatavad nad ainsana Euroopas. 3 1.ÜLDANDMED 1.1 Asukoht Hispaania asub Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal
ja muid ilmu.Õhutemperatuur suvel Rootsi lõuna osas 16°-24°,põhja osas 8°-16°.Talvel Rootsi lõuna osas külmakraade 0°-8°, põhja osas külmakraade 16°-24°.Aasta sademete hulk 250-1000 mm. Loodusressursid Rootsi on põhjamaade üks rikkamaid maid loodusressurside poolest. Päikese kiirgust on rohkem, kui Eestis ja Soomes. Kliima poolest on ta ka paremas olukorras, sest kogu Lõuna- Rootsi on niiskeja pehme talve ning sooja suvega. Lõuna- Rootsis on mullad viljakad. Kogu Lõuna- Rootsi on seetõttu kõige tähtsam põllumajandus piirkond. Metsa on vähem, kui Soomes, kuid Põhja maadest ja Lääne- Euroopast on Rootsi metsa varud suured. Vett on palju, kuid mitmed järved on saastatud. Võrreldes teiste Põhjamaadega on maavarasid Rootsis väga palju. Neist tähtsaim on rauamaak. Leidub veel vaske, tsinki, kulda, hõbedat, uraani, sütt ja naftat. Energia varud on suured, sest Rootsis on energiarikkad ja kiire voolulised jõed. 60%
8.B klass Juhendaja: Mare Salu Tallinn 2014 1 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Asukoht ja riik lk 4 Rahvastik lk 5 Religioon lk 6 Kliima lk 7 Pinnamood lk 8 Hispaania põllumajandus lk 9 Tööstuse areng ja tootmine lk 11 Toidukultuur lk 13 Loomasik ja taimestik lk 14 Sport lk 15 Hispaania eluolu lk 17 Kokkuvõte lk 18 2 Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks Hispaania, kuna mulle meeldib see riik. Olen seal korduvalt käinud ja reisidest on jäänud väga positiivsed muljed. Seal on soe ja päikseline kliima ning sõbralikud inimesed. Referaadiga loodan anda ülevaate sellest, milline riik on Hispaania, millised inimesed seal elavad, millised ilmastiku tingimused seal on, milline on sealne tööstus ja toidukultuur. Kasutasin mitmeid veebilehekülgi informatsiooni kogumisel. Neeed olid: www.spain.info http://www.corporatetravelsafety
................................................................................5 1.1. Üldandmed.......................................................................................................................5 1.2. Riigi geograafiline asend.................................................................................................5 1.3. Looduslikud tingimused...................................................................................................6 1.3.1. Pinnamood.............................................................................................................6 1.3.2. Kliima....................................................................................................................7 1.3.3. Loodusvarad..........................................................................................................7 1.4. Rahvusvahelised organisatsioonid ja rahvusvahelised firmad.........................................7 2
· Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? 1. Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav? Joonista sektordiagramm maakasutuse kohta, milline osa territooriumist on põllumaade, milline rohumaade all, lisada võiks ka metsade osatähtsuse). 34% Saksamaast on kaetud põllumaaga ja 31% metsadega. Kõigest 15% on karjamaa jaoks. 2. Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast. Saksamaa oma suurusega on väga mitmekesine. Põhja-Saksamaa on madal lauskmaa. St et seal sobib põllumajandusega tegeleda. Põhjamere rannikuil ja jõeorgudes on viljarikkaid uhtmaad - marsid ehk padurad, mis osalt on meretasemest allpool. Need on osaliselt muudetud ka põldudeks. Kesk- ja Lõuna- Saksamaa on mägised, st ei sobi seal tegeleda põllumajandusega.Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal
pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad nad itta ning jõuavad Sveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides asub Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m). Prantsusmaa ja Hispaania piiril kõrguvad Püreneed on Alpidest madalamad, kuid jätavad võimsama mulje. Nad on moodustunud ühestainsast maakoore plokist. Nad on pööratud järsema küljega Prantsusmaa poole. Et liustikke on seal olnud vähe, ei ole nad nii hõlpsasti ligipääsetavad nagu Alpid. On vaid mõned raskesti ületatavad kurud mäestiku keskosas. Prantsuse Püreneede kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298 m), kuid Hispaania poolel küündivad Püreneed 3350 m kõrguseni. (Raili Allaste-Viin, 2009.)
Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad nad itta ning jõuavad Sveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku 8 siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides asub Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m). Prantsusmaa ja Hispaania piiril kõrguvad Püreneed on Alpidest madalamad, kuid jätavad võimsama mulje. Nad on moodustunud ühestainsast maakoore plokist. Nad on pööratud järsema küljega Prantsusmaa poole. Et liustikke on seal olnud vähe, ei ole nad nii hõlpsasti ligipääsetavad nagu Alpid. On vaid mõned raskesti ületatavad kurud mäestiku keskosas. Prantsuse Püreneede kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298 m), kuid Hispaania poolel ulatuvad Püreneed 3350 m kõrguseni. 2. Riigi arengutase
Näiteks võib tuua Prantsusmaa, kus aatomienergia on end igati õigustanud oma keskkonnasõbralikkuse ja tootmisprotsessi odavusega. IV. Põllumajandus 9 4.1. Looduslikud eeldused Suurbritannias on põllumajanduslikku maad 18,4 mln ha, mis moodustab riigi territooriumist 74%. Sellest 31,7% on põlde ja 63,4% rohumaid. Looduslik rohumaa (nn kare karjamaa rough pastures) on ülekaalus mägialadel. Maaharimiseks sobib rohkem riigi lõuna- ja idaosa, mille pinnamood on lainjas tasandik. Mägine põhja- ja lääneosa sobib pigem lambakasvatuseks; mägedes on põlluharimiseks tingimused raskendatud ega tasu majanduslikult end ära. Suurbritannia kuulub mõõduka parasvöötme kliimaga alasse. Merelises pehme ja niiske talvega valdkonnas kasvavad peale teraviljade hästi ka istanduste põhikultuurid (sõstrad, õunapuud)
Üldandmed Pindala: 2 780 400 km2 Maad: 2 736 690 km2 Vett: 43 710 km2 Rahvaarv: 40 913 584 (juuli 2010) Pealinn: Buenos Aires Keskmine eluiga: keskmine vanus: 30,3 aastat meestel: 29,2 aastat naistel: 31.3 aastat (2010) Iive: 1.053% (2010) Rahvastiku etniline koosseis: valged 97%, segaverelised jt rassid 3% Usundid: Roman katolikud 92%, protestandid 2%, juudid 2% ja muud usud 4% Keel: Hispaania keel pealmiselt Raha: Argentiina peeso Riigi asend: Asub Lõuna-Ameerika, piirnevates Lõuna-Atlandi ookeanis, Tsiili ja Uruguay on mere ja Argentina vahel.Asub lõuna- ja läänelaiustel.Naaberriigid on Bolivia, Braziilia, Chile, Tsiili, Paraguay ja Uruguay.Merepiir on 4 989 km. Riigi loodusliked olud: Kliima on pealmiselt kuiv.Argentina asub parasvöötme kliimas.Loodusvarad mida leiab: pliid, tsinki, tina, vaske, rauamaaki, mangaani, naftat ja uraani.
settekivimid. Territooriumi keskmine kõrgus 430 m ja seda ümbritseva kolmest küljest 800- 1200 meetri kõrgused kurdpangasmäed. Poola piiri ääres asub kõrgeim tipp Snieska 1602 m. Kohati on Tsehhi massiivi ala tugevalt karstunud. Kliima on mõõdukas ja kontinentaalne. Aasta keskmine temperatuur on 7,5oC ja keskmine sademete hulk 674 mm/a. Jõgedevõrk on tihe, kuid järvi on vähe ja need on väikesed. Pikim jõgi on Elbesse suubuv Vltava (433 km). Tsehhi asub segametsavööndis ning metsad katavad 33% riigi territooriumist, kuid need on kahjustatud happevihmadest. Peamiseks saasteallikaks pruunsöeküttega soojuselektrijaamad. Metsad paiknevad peamiselt mägialadel. Muldadest on levinud pruun- ja leostunud kamarmullad. Peamine maavara on süsi, kuid leidub ka uraanimaaki, kaoliini (jt. mineraalseid ehitusmaterjale). Maagimäestikus asunud värviliste ja haruldaste metallide (hõbe, tina, vask, plii, vismut, koobalt) ning rauamaagi leiukohad on ammendunud
MARILIN NIILUS 10B klass SAKSAMAA Uurimistöö Juhendaja: õpetaja TIIU LAANE Antsla 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Riigi üldiseloomustus ......................................................................................................................4 1.1 Pinnamood......................................................................................................................................5 1.2 Kliima.............................................................................................................................................5 1.3 Mullad.............................................................................................................................................6 1.4 Loodusvarad............................................
See hõlmab suurema osa Skandinaavia poolsaarest, Soome, Vene Karjala ning Ida-Euroopa lauskmaa põhjaosas. Tumetaiga moodustavad tumedaokkalised ning varjurikkad kuusikud, nulu- ja seedermännimetsad suure toitainete ja veevaruga näivleetunud ja gleistunud muldadel. Heletaigas kasvavad hõredad ja valgusküllased männikud leetunud- ja leede-liivmuldadel ning rabades. Lõuna pool (Skandinaavia poolsaare lõunaosas ning Ida-Euroopa lauskmaa kuni Volga jõeni) kasvavad ka segametsad. Sealsed metsad kasvavad liivastel leede- ja leetunud muldadel. Paealadel Rootsi saartel ning Põhja- ja Lääne-Eestis leidub alvareid ehk loopealseid. Äärmises põhjaosas ja kõrgete massiivide lagedel on levinud tundra, kus esineb veel igikelts ning on kujunenud õhukesed glei- ja turvastunud gleimullad. Orgudes, nõgudes ja teistes tuule poolt varjatud kohtades kasvab üksikuid pajupõõsaid, ülejäänud taimestik on madal. (2; 7 lk 137, 138)
annaabi.ee 
