Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Geograafia spikker". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mäestik, kaspia, jõed, vesikonda, parasvöötmes, ümbrus, aastaaja, vaheldumine, lumepiir, mereline, pinnamood, paigad, skandinaavia, soti, mägismaa, hispaania, veehoidladSissejuhatus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa. Loodusgeograafilist Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered, läänest ja lõunast Atlandi ookean ning selle osad. Euroopa ja Aasia piir on tinglik ja üheselt määratlemata. Idas moodustavad piiri Uurali mäed (kas idajalam või veelahe), edasi lõuna poole kas Uurali või Jembi jõgi Kaspia merenining kas Kuma-Manõtsi nõgu Aasovi mereni või Suur-Kaukasuse Peaahelik. Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit ruutkilomeetrit ning rahvaarv umbes 733 miljonit. Euroopa rahvastik moodustab 11% kogu maailma rahvastikust. 3 Üld info euroopa kohta Sügavale maismaasse lõikuvate merede (Vahemeri, Läänemeri) ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared (Skandinaavia, Pürenee, Balkan) ja saared (Briti
2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas ... 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid ... 72 3.5. Euroopa jõed ja järved ... 76 3.6. Eesti jõed ja järved ... 80 3.7. Põhjavee kujunemine ja liikumine ... 86 3.8. Põhjavesi Eestis ja sellega seotud probleemid ... 90 3.9. Sood Euroopas ja Eestis ... 98 Õppetükkide 3.1.-3.9. kokkuvõte ... 98 LISA Sõnastik ... 102 Geokronoloogiline skaala ... 107 --- 4 Kuidas kasutada õpikuid? Õpik koosneb põhitekstist koos jooniste ja fotodega ning õpiku lõpus olevatest lisamaterjalidest. Joonised ja fotod on õpetusliku tähendusega
Tartu 2004 1. EUROOPA Euroopa on maailmajagu idapoolkeral, Euraasia mandri poolsaareline lääneosa. Koos saartega on Euroopa u. 10 250 000 km 2. Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered (Kara, Barentsi, Valge ja Norra meri), läänest ja lõunast Atlandi ookean ja selle osad (Põhjameri, Vahemeri, Marmara, Must ja Aasovi meri). Euroopa piir on tinglik, see kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali idanõlvu, Emba (või Uurali) jõge, Kaspia põhjarannikut ja Kuma-Manõtsi nõgu. (5 lk 634) Lääne- ja Põhjamere lõunarannikul laiub madalikevööde, mis moodustab Ida-Euroopa lauskmaa. Ida-Euroopa lauskmaa läänepoolseks jätkuks on Saksa-Poola madalik. Jääajal olid need madalikud peaaegu üleni kaetud jääga, mis jättis endast maha savist ja kividest koosnevaid setteid. Madaliku kõige lõunapoolsemas osas on viljakaid lössisetteid, kus kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti. (20)
Sest eesti saab Põhja-Atlandi sooja hoovuse ja Eesti on ookeanist kaugel, aga Põhja-Ameerika on ookeanile lähedamal ja sellepärast on seal ka külmem. Eestis on suurem albedo (päikesekiirgus) kui Siberis. 8. Võrdle arktilist ja lähisarktilist kliimat. Nimeta Euroopa riike, mis nendes kliimavöötmetes asuvad. Arktilises vöötmes on päikesekiirgust kõige vähem ja kiirgusrežiimi mõjutab polaaröö ja polaarpäeva vaheldumine. Seal on vähe sademeid mis peaaegu täielikult langevad lumena. Lähisarktilises vöötmes on ka polaaröö ja polaarpäev kuid lumi sulab suveks ära ja sajab vihma. Põhja-Atlandi soe hoovus teeb talve pehmemaks . Arktilise vöötme riigid- Terav,äed ja Franz Josephi maa. Lähisarktilise vöötme riigid- Islandi loodeserv ja Ida euroopa lauskmaa. 9. Mille poolest erinevad parasvöötme mereline, ülemineku ja mandriline kliima
Iga keha, mis soojeneb, kiirgab omakorda pikalainelist soojuskiirgust. Kui keha kiirgab, siis sellega annab ta soojust ära ning jahtub. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Kui ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru, siis esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus. Teatud ilmastikutingimuste juures, (näiteks kui maapind on külmunud ja selle kohale liigub soe ja niiske mereline õhumass), on atmosfääri vastukiirgus suurem kui Maa soojuskiirgus, mille tagajärjel õhk soojendab maapinda. Efektiivseks kiirguseks nimetatakse Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Tavaliselt on see positiivne, s.t. et maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui atmosfäärilt vastu saab. Mida selgem on ilm ja puhtam õhk, seda tugevam on efektiivne kiirgus. Efektiivne kiirgus kujutab enesest seda osa Maa soojuskiirgusest, mis ei neeldu atmosfääris, vaid
Marroqui neemel Hispaanias (üldse Kreekas, Gaudose saarel), läänes Portugalis, Roca neemel (Florese saarel), idas Polaar-Uuralis. Suurim ulatus läänest itta on ~5200 ja põhjast lõunasse ~3900 km. Keskmine kõrgus on 300 m., kõige madalam maailmajagu. Pinnamoes domineerivad lauskmaad [suurim Ida-Euroopa lauskmaa (4 mln km²; tekkinud Ida-Euroopa platvormi kohale; ulatub Barentsi ja Valgest m. Musta ja Kaspia m-ni, Uurali mä-st Läänem. ja Karpaatideni; põhjas künklik maastik, järvederohked kõrgustikud, soostunud madalikud; lõunas madalikud, laiad ja madalad oruterrassid, Kaspia alamik)], madalikud [Saksa-Poola madalik (Saksa-Poola põhjaosa, Jüüti ps. ja Taani s.; vanimateks osadeks Fennoskandia ja Ukraina kristalsed kilbid; kaljuvoored, silekaljud ning kaljusaared e. skäärid)] ning madalad (alla 2 km.) mäestikud
Hispaanias (üldse Kreekas, Gaudose saarel), läänes Portugalis, Roca neemel (Florese saarel), idas Polaar-Uuralis. Suurim ulatus läänest itta on ~5200 ja põhjast lõunasse ~3900 km. Keskmine kõrgus on 300 m., kõige madalam maailmajagu. Pinnamoes domineerivad lauskmaad [suurim Ida-Euroopa lauskmaa (4 mln km²; tekkinud Ida-Euroopa platvormi kohale; ulatub Barentsi ja Valgest m. Musta ja Kaspia m-ni, Uurali mä-st Läänem. ja Karpaatideni; põhjas künklik maastik, järvederohked kõrgustikud, soostunud madalikud; lõunas madalikud, laiad ja madalad oruterrassid, Kaspia alamik)], madalikud [Saksa-Poola madalik (Saksa-Poola põhjaosa, Jüüti ps. ja Taani s.; vanimateks osadeks Fennoskandia ja Ukraina kristalsed kilbid; kaljuvoored, silekaljud ning kaljusaared e. skäärid)] ning madalad (alla 2 km.) mäestikud [Skandinaavia mäestik
Elades Ameerikas või Euroopas Koostas: Karl Kesküll Klass: 8c Kui mõelda kuhu minna elada, siis asukohaks valiksin umbes 40 - 50 kraadi ekvaatorist põhja poole, parasvöötme ja lähistroopilise vöötme vahel. Mitmed riigid, mandrid, saared, veekogud jäävad parasvõõtme ja lähistroopilise võõtme vahele. Seal on suured mandrid nagu Ameerika ja Euraasia. Parasvöötmes on soojad suved ja jahedad talved. Selgelt saab eristada nelja aastaaega. Sademed sõltuvad asukohast. Õhumassid liiguvad läänest itta, sellepärast on mandrite lääneosad sademerikkamad. Lähistroopilisel alal on pehme, vihmane talv ning soe ja kuiv suvi. Talvel on tsüklonid ja niiske õhk mis toovad ookenilt niisket õhku. Idarannikutel on talvel vähe sademeid ja temperatuurid on väga madalad kuna läänetuuled toovad mandrilt kuiva ja külma õhku. Suved on soojad ja niisked, kuna
5. Nimeta Euroopa kliimat mõjutavaid kõrg- ja madalrõhualasid. Millised neist mõjutavad Eesti kliimat kõige rohkem? Madalrõhuala Islandi miinimum, Lõuna-Aasia miinimum, kõrgrõhuala Assoori maksimum, Aasia maksimum. Eestit kliimat mõjutavad kõige rohkem Islandi miinimum ja Aasia maksimum. 6. Kus Euroopas sajab kõige rohkem? Miks? Kõige rohkem sajab Sotimaa läänerannikul, sest seal on parasvöötmeline mereline kliima. 7. Miks on talved Eestis soojemad, kui näiteks samadel laiuskraadidel Põhja-Ameerikas? Miks soojemad, kui Siberis? Sest meile saabuvad Põhja-Atlandilt soojad õhumassid. 8. Võrdle arktilist ja lähisarktilist kliimat. Nimeta Euroopa riike, mis nendes kliimavöötmetes asuvad. Arktilises kliimavöötmesse jõuab päikesekiirgust kõige vähem ning kiirgusreziimi mõjutab polaaröö ja päeva vaheldumine. Vähesed sademed (200-400mm/a) langevad
murdis läbi takistuse Atlandi ookeani ning tekkis Joldiameri. *Peale seda tekkis Antsülusjärv , kui maakoor kerkis ja Kesk-Rootsis väin sulgus. *Peale seda tekkis Litoriinameri, see oli senini kõige soolasema veesisaldusega. *Limneamere staadium on juba kestnud 4000 a. SISEVEED Millest moodustuvad siseveed? Põhjavesi- kogu maasisene vaba vesi Pinnavesi- alatised veekogud, kanalid, kraavid, ajutised veekogud jne *Eesti siseveekogude rikas maa, sest asume parasvöötmes niiske kliimaga alal, kus sademed ületavad auramise. Veebilanss- vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas. Jõed *Eesti jõed kuuluvad kolme vesikonda: Soome lahe, Väinamere ja Liivi lahe *Oluline veelahkmeala – Pandivere kõrgustik Valgla- ehk maaala kus jõgi omale vee saab *Kõige rohkem jõgesid on Peipsi järve vesikonnas ja kõige vähem Soome lahe vesikonnas. *Kõige hõredam on vooluvete võrk Pandivere kõrgustikus ja Lääne-Eesti saarestikus, sest
Baltimaadest. Rootsi rahvastik vananeb. Rootsi on Euroopa riikidest suurima lõuna-põhja suunalise ulatusega (v.a. Venemaa), seetõttu on tema loodus väga mitmekesine. Geoloogiliselt paikneb ta murrangutest lõhestatud ja kristallilisel Fennoskandia kilbil, mis paljudes kohtades ka paljandub. Piki Norra piiri ulatub Rootsi territooriumile Kaledoonia kurrutuse tagajärjel tekkinud Skandinaavia mäestik. Suurima kõrguse saavutab see riigi põhjaosas, kus asub ka kõrgeim tipp Kebnekaise, mis on 2117 meetrit. Kohati leidub ka liustikke. Rootsile on iseloomulikud moreentasandikud, otsamoreenid, sandurid jt. kuhjelised pinnavormid. Suure ulatuse tõttu on Rootsi kliima, taimestik ja mullastik väga mitmekesised nt. juuli keskmiste temperatuuride erinevus võib riigis olla 5-6oC. 15% territooriumist asub polaarjoonest põhjas. Siseveekogud moodustavad
Okasmets Parasvöötme põhja osa läbiuhteline -1m Leetumine, Väikse mand, kliima jahe, niiske, soostumine viljakusega, okasmetsaleetmuld sademete hulk ületab vaja väetada ja auramise lubjata Lehtmetsad Parasvöötme mereline , to tasakaalustatud -1m leostumine Mullad on amplituut väike, talv viljakad, sobib pruunmullad pehme põllukultuuride viljelemiseks
SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 6.2.Laamade liikumise võimalused................
tuleb. Noored mullad asuvad mere taganemisest vabanevatel rannikutel, mäestikes jne. Mulla teke on esialgu katkendlik, sest tormine meri, laviinid jne. võivad seda oluliselt häirida. Muldade väljakujunemine võtab aega sadu tuhandeid aastaid. AKTIIVSED MULLATEKKETEGURID: · Mõju avaldub mulla omadustes märgatavalt kiiresti. · Kliima. Mõjutab murenemist(sademed, temperatuur, päikesekiirgus). Parasvöötmes toimuvat mõõduka kiirusega murenemist, kus murenemissaadusteks on erineva suurusega mineraalained(liiv, tolm, savi) nim. sialliitseks murenemiseks. Troopikas toimub aktiivne keemiline murenemine, kus savimineraalid murenevad oksiidideks. Seda nim. alliitseks murenemiseks. Keskkonnatingimustest sõltuv taimestik määrab omakorda aineringe kiiruse ning mulla org. aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra. Soojas ja
Kõige kurvemad on happevihmade tagajärjed okaspuudele. Happevihma põhjustavad eelkõige inimtekkelised saastegaasid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. · Siseveekogude ja merede reostumine Siseveekogusid ja meresid reostavad eelkõige suured keemiatehased. Kõige rohkem on reostunud Pärsia laht, Põhja meri, Mehiko laht, Reini jõgi, Doonau jõgi, Volga jõgi. · Ehitustegevuse laienemine, jäätmete hulga kasv Tallina ümbrus on täis ehitatud, luuakse palju uusi tehaseid. Tehased toodavad palju prügu, tekivad prügimäed ja loodusele ohtlikud keeminlised reaktsioonid. Inimesed viskavad prügikotid metsa alla. Loodus reostub. Nnew York'is on suured prügisaared. Praht viiakse laevadega merre. · Rahvaarvu kiire kasv, loodusressursside vähenemine Maailmas on praegu 6,5 miljardit inimest. Kõige rohkem elab inimesi Hiinas ja Indias. Indiad kasvabki rahvaarv kõige kiiremini
Kui õhumass liigub teistsuguse aluspinna kohale, hakkavad tema omadused muutuma. Soojema aluspinna kohale liikunud õhk hakkab soojenema ja külmema pinna kohal õhk jahtub. Soojenedes õhu suhteline niiskus väheneb, jahtudes aga suureneb kastepunktini. Seejärel veeaur kondenseerub, tekivad pilved, maapinna kohal udu. Maakeral tuntakse järgmisi peamisi õhumasse: Polaarne, lähispolaarne ,lähistroopiline, troopiline, ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, parasvöötmeline. Parasvöötme mereline õhk on niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe. Ta kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal. Valitseb pilves ja sajune ilm. Eestis esineb seda sageli, umbes võrdselt parasvöötme kontinentaalse õhuga. Ta kandub meie alale läänevooluga. Talvel on selle mõjul sulailmad, suvisel ajal aga vihmased ja tuulised ilmad. Parasvöötme kontinentaalne õhk on kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm. Ta kujuneb välja mandri kohal keskmistel laiustel. Ilm on valdavalt selge
temperatuuri kõikumised. Merelist kliimat iseloomustavad jahe suvi ja pehme talv Lähistroopiline Suved on enamasti kuumad ja kuivad, talved pehmed ja vihmased Troopiline Aastaringselt valitseb kõrgrõhuala, päeval võib temperatuur tõusta kuni 50C, õhk on kuiv ja öösel jahtub kiiresti mitte kunagi alla 20C. Talvel on keskmine temperatuur 20C ning võib esineda öökülmi Lähisekvatoriaalne kahe aastaaja vaheldumin (kuiv ja vihmane), talved on kuumad ja kuivad kuid suved on kuumad ja vihmased. Selles võõtmes on maailma suurimad kõrbed Ekvatoriaalne aasta läbi püsib kõrge temperatuur ja sajab väga palju,õhk on pidevalt palav ja väga niiske, sajab aastas 1500-2000mm 19. El Nino ja La Nina El Nino on nähtus, mis seisneb Vaikse Ookeani idaosa pinnakihi soojenemises ja hoovuste süsteemi muutuses. Põhjustab Ameerika ranniku
kive ja neid mööda jõepõhja edasi veeretada. Joa puhul kukub vesi vertikaalselt ja jõgi laskub järsult astangust, kuid kose puhul vesi ei kuku, vaid voolab mööda astanguid või suuri kive. Suudmesse tekib delta, kui jõgi on seal aeglase vooluga, mistõttu pee materjal settib suudmealale, aja jooksul koguneb neid nii palju, et need saavad veevooluule takistuseks ning jõgi rajab endale uue voolutee. Lisajõed on jõed, mis voolavad jõkke nig toovad vett juurde, harujõed voolavad peajõest välja ning viivad vett minema. 3. Õhkkond Atmosfäär... ...~100 km paksune Maad ümbritsev õhu kiht. Õhk- gaaside segu 78% N( lämmastik) 21% O (hapnik) 1% muud gaasid. Atmosfääri tähtus: • kaitseb päikese UV- kiirguse eest • põletab ära enamuse Maale kukkuvatest meteoriitidest • takistab Maad ülekuumenemist päeval
Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. 2. Demograafilise ülemineku etapid. Demograafilise ülemineku etapid: I. Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine. Suremus ja sündimus on on mõlemad kõrged ja kõiguvad tugevasti, lapsi on peres palju, aga arstiabi puudumise ja raskete elutingimuste tõttu enamus lapsi täiseani ei ela, keskmine eluiga väga madal. Tänapäeval vähe levinud, vaid üksikute loodusrahvast juures. II. Demofraafiline plahvatus. Sündimus on endiselt kõrge, suremus langeb etapi jooksul pidevalt, sest paranevad inimeste elutingimused ja paraneb arstiabi. Sünnib juurde palju lapsi,
Õhumasside liigitus: Geograafiline kus formeerusid, sageli eristatakse nelja tüüpi õhumasse: Ekvatoriaalne õhumass (soe ja niiske) Troopiline õhumass (soe ja kuiv/niiske) Parasvöötme õhumass (soe/külm ja niiske/kuiv) Polaarne (arktiline õhumass ja antarktiline õhumass) (külm ja kuiv). Termodünaamiline soe, külm. Madalatel laiuskraadidel tekivad sooja ning kõrgetel laiuskraadidel jahedama õhuga õhumassid.Mandrilised ehk kontinentaalsed õhumassid; Mereline ehk maritiimne õhumassid. Ookeanide kohal tekkinud õhumassid kannavad enam niiskust ning tekitavad seega suuremal hulgal sademeid. Mandrite kohal tekkinud õhumassid on kuivemad. Pikk teekond mere kohal võib aga algselt kontinentaalse õhumassi muuta mereliseks ning vastupidi. 4. Atmosfääri üldine tsirkulatsioon, seda põhjustavad ja mõjutavad tegurid. *Suuremõõtmeliste ja
all. Talvine pööripäev on iga aasta 21. detsembri paiku, sellel päeval saab põhjapoolkera kõige vähem otsest päikesevalgust, päikesevalgus langeb maapinna suhtes siis kõige väiksema nurga all. Võrdpäevsuste ajal on maakera pöörlemistelg suunatud Päikese suhtes nii, et maakera mõlemale poolkerale paistab ühepalju valgust. Kehtib seaduspärasus, et mida suuremate laiuskraadide poole, seda ekstreemsemad on aastaaegade vaheldumine. Üldiselt vormib neli geoloogilist protsessi kõiki maatüüpi planeete ja kuusid: erosioon, vulkanism, tektoonika, löögikraartid Lisaks domineerib ainult Maal maastiku vormimisel erosioon. Maal on ka kõrged stratovulkaanid. Planeetide omadused määrab ära nende suurus, asukoht Päikesest ja pöörlemiskiirus. Koht päikesesüsteemis määrab ära ka tiheduse, Maatüüpi
teise ajal lõunapoolkera. 2. Kuidas tasapinnalised kaardid moonutavad maailma? Maakera on tegelikult ümmargune. Maailma kujutamine tasapinnalistel kaartidel on moonutatud, sest regioonid tunduvad suurematena, kui nad gloobusel on. Tegelik vahemaa tasapinnalistel kaartidel ei ole sirgjooneliselt mõõdetav. 3. Kuidas ja mille järgi mäestikke liigitatakse? Mäestikke liigitatakse: · Kõrguse järgi: - kõrgmäestik - keskmise kõrgusega mäestik - madalmäestik · Vanuse järgi: - vana mäestik - noor mäestik · Tekke järgi: - kurdmäestik - pangasmäestik - kurdpangasmäestik 4. Mis on ilma ja kliima erinevus? Ilma on maa atmosfääri alumise osa hetkeseisund, mis muutuvad pidevalt. Ilma määravad parameetris: õhutemperatuur, õhurõhk, sademed, õhuniiskus, tuul, pilvisus.
murdis läbi takistuse Atlandi ookeani ning tekkis Joldiameri. *Peale seda tekkis Antsülusjärv , kui maakoor kerkis ja Kesk-Rootsis väin sulgus. *Peale seda tekkis Litoriinameri, see oli senini kõige soolasema veesisaldusega. *Limneamere staadium on juba kestnud 4000 a. SISEVEED Millest moodustuvad siseveed? Põhjavesi- kogu maasisene vaba vesi Pinnavesi- alatised veekogud, kanalid, kraavid, ajutised veekogud jne *Eesti siseveekogude rikas maa, sest asume parasvöötmes niiske kliimaga alal, kus sademed ületavad auramise. Veebilanss- vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas. Jõed *Eesti jõed kuuluvad kolme vesikonda: Soome lahe, Väinamere ja Liivi lahe *Oluline veelahkmeala Pandivere kõrgustik Valgla- ehk maaala kus jõgi omale vee saab *Kõige rohkem jõgesid on Peipsi järve vesikonnas ja kõige vähem Soome lahe vesikonnas. *Kõige hõredam on vooluvete võrk Pandivere kõrgustikus ja Lääne-Eesti saarestikus, sest
Kliimaks nimetatakse mingile maaalale iseloomulike ilmastikuolude kordumist paljude aastate jooksul. Kliimatekketegurid · Astronoomilised tegurid- Maa kaugus päikesest, Maa telje kallakus, saadav päikesekiirte hulk, Maa pöörlemine ümber oma telje ja tiirlemine ümber Päikese. · Geograafilised tegurid- mandrite ja ookeanide paigutus, koha geograafiline laius, suurte mäeahelike või madalike olemasolu, merehoovused, igijää ning lumi. Aastaaegade vaheldumine on tingitud Maa tiirlemisest ümber Päikese. Päikesekiirguse jaotumine ja kiirgusbilanss. Päikesekiirte jaotumist mõjutab Maa kerakujulisus, seega sõltub Päikeselt saadava energia jagunemine koha geograafilisest laiusest , mis määrab ära maapinna ja päikesekiirte vahelise nurga. Mida suurem on päikesekiirte langemisnurk, seda rohkem nad soojendavad. Kõige suurem on ekvaatorile langev päikesekiirte hulk, seal on langemisnurk 90*, maapinnaga risti. Eestis
Van Alleni vöö- magnetväljas püütakse P tulevad elektronid ja prootonid kinni, need koonduvad mööda magnetvälja jõujooni moodustades vöö. Maismaa ja veekogude tempkontrasti põhjused: maismaal- väike soojusjuhtivus, segunemine puudub, madalam aurumistase, väiksem erisoojus; veekogudel- suur soojusjuhtivus, intensiivne segunemine, intensiivsem auramine, suurem erisoojus. Mandriline maakoor ja mandriline maakoor- Põrkuvad ja nii on tekkinud näiteks Himaalaja mäestik. Suure rõhu all liiguvad kaks maakoort üksteise peale ja kurduvad mäestikeks. Sealsetse piirkondades on maavärinaid aga vulkaanipurskeid seal ei esine, kuna maakoor on liiga paks, et magma suudaks maapinnale tungida. Mandriliustike poolt kujundatud pinnavormid voored, oosid, mõhnad, sandurid, fulvioglatsiline delta, moreentasandik, moreenküngas, rannavall. Mereline läänerannikukliima kliimat kujundavad mP, läänetuuled, aktiivne tsüklonaalne tegevus.
· Kliimakaartidel kasutatakse samajooni, värvusi, kliimadiagramme, leppemärke. · Päiksekiirgus saabub maapinnale otsekiirguse ja hajuskiirgusena, osa kiirgusest neeldub õhus, pilvedes, maapinnal, osa kiirgusest peegeldub tagasi. · Päikesekiirguse hulk maakeral sõltub koha geograafiliselt laiusest. Väiksematel laiustel asuvad alad saadavad päikesekiirgust rohkem, suurematel laiustel asuvad alad vähem. · Aastaaegade vaheldumine on tingitud Maa tiirlemisest ümber Päikese ja Maa kujutleva telje kallakusest. · Meri hoiab soojust rohkem kui maismaa. Rannikualadel kujuneb seetõttu välja mereline kliima, kus sajab sisemaaga võrreldes rohkem ja õhutemperatuuri erinevused on väiksemad. · Maakera üldise õhuringluse peamine põhjus on Maa ebaühtlane soojenemine. · Passaadid on püsivalt ekvaatori suunas puhuvad tuuled.
Atlandi ookeanilt tulevad läänetuulega maismaale niiske õhu voolud (e sademeid palju [talved pehmed]). 43. Mis on ÕHUMASS? õhumassiks nimetatakse tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused. kui õhumass liigub, muutuvad ka omadused. 44. Loetle erinevaid õhumasse. 1) ARKTILINE ÕHK: külm ja kuiv kujuneb PõhjaJäämere väljadel. 2) PARASVÖÖTME MERELINE ÕHK: niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal. 3) PARASVÖÖTME KONTINENTAALNE ÕHK: kuiv, suvel üsna soe, talvel vägak külm kujuneb välja mandri kohal keskmistel laiustel. 4) TROOPILINE MERELINE ÕHK: soe ja niiske kujuneb välja ookeanide kohal kõrgrõhuvööndis ja passaattuulte vööndis. 5) TROOPILINE KONTINENTAALNE ÕHK: palav ja äärmiselt kuiv kujuneb välja troopiliste kõrbete kohal.
Globaalne veevaru maakeral: maailmameri 97,2% mandrijää ja 2,15% liustikud 0,62% (sh aktiivse veevahetuse põhjavesi tsoonis 0,29%) mageveejärved 0,009% soolajärved ja 0,008% sisemered mullavesi 0,005% atmosfäär 0,001% jõed 0,0001% Maailmameri: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri, Lõuna-Jäämeri e. Lõunaookean mandrilava e. šelf – mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Mandrilava on küll vee all, kuid tal on mandriga sama geoloogiline ehitus, mistõttu võib mandrilava geoloogilises mõttes pidada osaks mandrist. Mandrilava ulatub kuni 200 m sügavuseni, peamisel 140 m
parasvöötme, arktiline (antarktiline). Bergi klassifikatsioonis on füüsikalis-geograafilised tingimused seotud maastikuliste tsoonidega. Eraldatud 12 kliimatüüpi: näit. igijää, tundra, taiga, parasvöötme lehtmetsa jne. Köppeni klassifikatsioon lähtub õhutemperatuuri ja sademete jaotusest aasta jooksul ja aastaajati. Eristatakse viit vöödet: troopilist vihmade vöödet, Kuiva, kõrbete vöödet Mõõdukat sooja vöödet (talvel püsiva lumikatteta) Boreaalset (põhjapoolkera parasvöötmes asuv) Lumevöödet (tundra ja kõrgmäestikukliima) 38.Geograafilised õhumasside tüübid. Kliima kujunemise seisukohalt on tähtsad järgmised, nn. geograafilised õhumasside tüübid: 1) arktiline ja antarktiline õhumass 2) parasvöötme õhk 3) troopiline õhk 4) ekvatoriaalne õhk Nende õhumasside kokkupuutumisel tekivad nn. klimatoloogilised troposfäärilised frondid. 39.Atmosfääri üldise tsirkulatsiooni mõju kliimale.
Kuidas mõjutab veestik piirkonna kliimat ning muld -ja taimkatet? V: 3. Mis on sisemeri? Nimeta Euroopa sisemered. V: Sisemerede põhitunnus on see, et nad vahetavad ookeaniga vett ühe või mitme kitsa väina kaudu. Euroopa sisemered on Läänemeri ja Vahemeri. 4. Mis on ääremeri? Nimeta Euroopa ääremered. V: Ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega. 5. Miks nimetatakse läänemere vett riimveeks? Miks riimvesi tekib? V: Seal aurub vett vähe, jõed toovad palju vett ja ühendus Põhjamerega on kitsas. Riimvee veemass kujuneb peamiselt jõgede magevee ja väinadest tuleva soolase ookeanivee segunemisel. 6. Kuidas on riimveelisus mõjutanud Läänemere elustiku kujunemist? V: Riimveega on kohanenud vähesed liigid, mistõttu on välja kujunenud omanäoline elustik, mis on küll liigivaene, ent isendirikas. 7. Kirjelda Läänemere veesamba kihistumist. V: 40-60m sügavusele ulatub väiksema soolsusega veekiht, sügavamale jääb püsiva
3. Eesti kliimat kujundavad tegurid Eesti kliimat kujundavad paljud erinevad tegurid. Nendest üks osa on globaalsed mõjurid, mis mõjutavad suuri piirkonnasid, aga teised on kohalikud, ja nad muudavad kohalikku Eesti kliimat omapäraseks võrreldes teiste sama kliimatüübi aladega. Neid faktoreid saab jagada kolmeks rühmaks: kiirguslikud, tsirkulatsioonilised ja geograafilised. 3.1. Kiirguslikud kliimategurid Eesti asub parasvöötmes 57°N ja 59°N laiuskraadide vahel – üsna kaugel ekvaatorist. Seetõttu iseloomustab Eesti kliimat tugev sesoonsus: tänu Maa pöörlemistelje kaldenurgale talvel saabub Eesti maapinnale vähem Päikesekiirgust, kui suvel, ja seetõttu esineb sesoonsete temperatuuride tuntav erinevus. Omakorda temperatuuride mitmekesisus mõjutab ka teisi ilmaelemente. Eestis on Päike kõrgeimas asendis suvisel pööripäeval (22. juuni) – ca 55° ja madalaimas asendis talvisel pööripäeval (22
toimub õhumasside liikumine maakeral. Soe front-n atmosfäärifront, mis tekib, kui soe õhumass liigub külma õhumassi suunas ja tõuseb üles Külm front-on atmosfäärifront, mis tekib, kui külm õhumass liigub sooja õhumassi suunas ja soe õhk tõuseb üles külma õhu peale. Frondi liikumisega kaasneb paduvihm äiksega Mussoon- on püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Läänetuuled-on püsivad tuuled, mis on ülekaalus parasvöötmes. Nad puhuvad põhja- ja lõunapoolkera troopika piirkondadest, kus kujuneb kõrgrõhuala, 60° laiuskraadide suunas, kus kujuneb madalrõhuala Briis-ehk vinu on maismaa ja mere kokkupuutealal ja nende vahetus läheduses puhuv temperatuurierinevustest põhjustatud kohalik tuul. Passaat-on püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. Mäe-orutuuled- tuul tekib mägedes see tõttu, et nõlvad ja orud soojenevad ja jahtuvad erinevalt
Erisuguste omadustega õhumasse eraldavad atmosfäärifrondid. Õhumasside omaduste ja nende liikumisega seotud nähtused kujundavad ilma. Üleminek ühelt õhumassilt teisele on järsk. * Tekkekoha järgi jagatakse ekvatoriaalseteks, troopilisteks, parasvöötme (polaarseteks), arktilisteks ja antarktilisteks õhumassideks. * Vastavalt temperatuurile külmadeks ja soojadeks õhumassideks. Arktiline õhk kuiv ja külm. Lõuna poole soojemaks ja kuivamaks. Prasvöötme mereline õhk niiske. Talvel soe, suvel jahe. Kujuneb ookeani kohal. Parasvöötme kontinentaalne õhk kuiv. Suvel soe, talvel väga külm. Kujuneb mandri kohal. Troopiline mereline õhk soe ja niiske. Kujunenud ookeani kohal. Laskuvad õhuvoolud - kõrgrõhkkond. Sajab ainult mägedes ja rannikualal. Troopiline kontinentaalne õhk palav ja äärmiselt kuiv. Kujuneb kõrbete kohal. Ekvatoriaalne õhk kuum ja niiske. Ekvaatori läheduses. Tõusvad õhuvoolud- madalrõhkkond. Sajab.
annaabi.ee 
