Kivistis ehk fossiil kauges minevikus elanud, kivistunud ja kivimis säilinud organism või selle elutegevuse jälg Karjäär ehk avakaevandus, maapealne kaevandus Kaevandus koht, kus kaevandatakse maavarasud ; eristatakse maa-alust kaevandust ja avakaevandust ehk karjääri PINNAMOOD Pinnamood ehk reljeef maapinna ebatasasuste kogum, mille moodustavad mitmesugused pinnavormid ja mis kujuneb maakoore pideva arenemise tagajärjel Vana mäestik pikka aega geoloogilistele välisjõududele allunud mäestik, millele on iseloomulikud ümarad tipud, laugevad veerud ja laiad orud (tekkinud vanaaegkonnas või varem) Noor mäestik lühikest aega geoloogiliste välisjõudude toimele allunud mäestik, millele on tüüpilised sügavad orud, järsud nõlvad ja teravad tipud (kesk- ja uusaegkonnas kujunenud mäestikud) Absoluutne kõrgus arv, mis näitab koha kõrgust merepinnast meetrites ; Eestis lähtutakse
Mäestike teke 3. Vulkanism 4. Kivimite moondumine II. Eksogeensed protsessid Lähtuvad eelkõige päikeseenergiast. Näiteks: 1. Elu üldse 2. Õhu liikumine- kliima kujunemine 3. Kivimite murenemine 4. Reljeefi muundumine Litosfäärid Maa siseehitus On kindlaks tehtud kolm peamist erinevate füüsikaliste omadustega geosfääri. 1. Maakoor 2. Vahevöö 3. Tuum a) Välistuum vedelas b) Sisetuum tahke- raud ja nikkel ASTENOSFÄÄR ülavahevöö süvavahevöö MAAKOOR Välistuum Sisetuum
ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11.klass 1. LITOSFÄÄR a) Joonise abil seleta maa siseehitust ning võrdle mandrilist ja okeaanilist maakoort Näitaja Mandriline maakoor Okeaaniline maakoor Maakoore paksus 40-80 km 5-8 km Vanus Vanem u. 4 miljardit aastat Noorem u. 180 miljonit aastat Koostis Tard,- sette,- moondekivimid Sette- ja tardkivimid (basalt) (graniit) Moodustus / Tihedus Mandrid / kergem Maailmamere põhi / raskem b) Võrdle geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite
ja orutuuled jne); tekivad ka väikesed õhukeerised trombid jms. 5. Maakera tuultesüsteemid, kohalikud tuuled. Passaat on püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. Kolmekümnendatel laiuskraadidel tekib kõrgrõhuala, aga ekvaatori piirkonnas tekib madalrõhuala ja õhk liigub troopikast ekvaatori suunas. Coriolisi jõu tõttu õhu liikumise suund muutub ja passaadid puhuvad põhjapoolkeral kirdest edela suunas (kirdepassaadid), lõunapoolkeral kagust loode suunas (kagupassaadid).Läänetuuled on püsivad tuuled, mis on ülekaalus parasvöötmes. Nad puhuvad põhja- ja lõunapoolkera troopika piirkondadest, kus kujuneb kõrgrõhuala, 60° laiuskraadide suunas, kus kujuneb madalrõhuala. Coriolisi jõu mõjul muutub õhu liikumise suund itta (põhjapoolkeras paremale, lõunapoolkeras vasakule) ja tuulte suund muutub vastavalt edela- ja
maakera pinna temperatuur on keskmiselt 288K. tegelikkuses eksisteeriv erinevus 33 kraadi tekib tänu atmosfääris toimivale kasvuhooneefektile. Osa saabuvast lühilainelisest päikesekiirgusest neeldub maapinnas ja soojendab seda. Atmosfääri puudumisel on lühilainelise kiirguse neeldumisest tingitud soojenemine ja maapinna soojuskiirguslik jahtumine tasakaalus. Maa koor moho ülemine vahevöö alumine vahevöö välistuum vedel välistuum tahke sisetuum Mandriline maakoor koosneb: - Mandriline: 40km kivimid: graniit, diotriit - Ookeaniline 7 km Kivimid: basalt Laamade vahelised liikumised: - Lahknevad laamad (lõhevulkaanud - Põrkuvad laamad (kihtvulkaaid) - Nihkuvad laamad Ookean ookean konvergents, tekivad vulkaanilised saarestikud ja süvikud nt jaapani saarestik Ookean-manner konvergents, tekivad vulkaanilised mäestikud ja süvikud nt Andid Manner-manner , tekivad kurdmäestikud
3) Ülesliikuvate õhu-voolude olemasolu pilves, 4) Pilvepiiskade elektri-laeng ja elektriväli pilves. On kaks olulist protsessi sademete tekkeks: 1) Koaleerumine (liitumine), 2) Jääkristalli protsess Maailmas on keskmine sademete hulk umbes 1000 mm aastas, kõrbedes ja kõrglaiustel see on vähem kui 250 mm aastas. 12.Ilm ja kliima. Kliimasüsteemide hierarhia. Ilm on meteoroloogiliste elementide kompleks antud kohas antud ajahetkel (mõõtmismomendil). Kliima on antud kohale iseloomulik ilmade reziim pika ajavahemiku vältel (vähemalt 30 aastat). Tänapäeval vaadeldakse kliimat kui kliimasüsteemi. Kliima on kliimasüsteemi olekute statistiline ansambel küllalt pika ajavahemiku kestel. *Primaarsed (astronoomilised): Maa kui planeedi karakteristikud, seotud Maa orbiidi kuju ja asendiga. Pöörlemine ümber oma telje. Päikese kiirguse hulk, pinnaehituse põhilised jooned, Maa kuju ja sellest tulenev kiirguse jaotumine, maismaa ja mere vahekord, atmosfääri üldine tsirkulatsioon
avatud süsteemid kus toimub energia ja aine vahetus ümbritseva keskkonnaga suletud süsteemid kus aine ja energiavahetus ümbritseva keskkonnaga puudub. Ajas muutumatud süsteemid on staatilised süsteemid, ajas muutuvad süsteemid aga dünaamilised süsteemid. Maa liigestub süsteemideks mida võib pidada ka geosfäärideks. Geosfäärid on erineva koostise ja tihedusega kontsentrilised kestad (kihid), millest koosneb Maa tuum vahevöö, maakoor, hüdrosfäär, atmosfäär. Geosfääridena käsitletakse ka biosfääri, maastikusfääri, pedosfääri (Maa muldkond). Iga geosfäär jaotub omakorda kontsentrilisteks osadeks. Litosfäär on maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus umbes 50 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, veekogudesse.
Kui meil põhjapoolkeral valitseb talv, siis põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes kujundavad ilma troopilised õhumassid. Lõunapoolkeral on asjad vastupidi. Õhumassid, mis kujunevad ekvaatori ja troopika lähedal on kuumad. Polaaraladel on külmad õhumassid. Parasvöötme õhumassid on suvel soojad ja talvel külmad. Mandrite kohal on õhumassid kuivad ja merepinna kohal niisked. 3. Kuidas on tekkinud Himaalaja mäestik ja mis seda iseloomustab? Kahe mandrilise laama kokkupõrkel (Euraasia ja India). Esineb tugevaid maavärinaid, kivimid kuhjubad üksteise otsa, subduktsiooni ei toimu. Vulkaanipurskeid on vähe, sest maakoor on väga paks (Himaalaja). Kurdmäestikud on sulgunud ookeani (Tethyse) kohal. 4. Kuidas tekib külm front? Mis sellega kaasneb?Front on kitsas eraldusvöönd kahe erineva õhumassi vahel. Külm front liigub tavaliselt kiiremini kui soe front.
Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke, mg, Al, K ja Na astenosfäärini vulkanism, mineraalained veega
mandrite all kuni 200 km). Tänapäeval teatakse, et astenosfäär on vahevöö kivimite mõningase ülessulamise – basaltse magma tekkepiirkond. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb sügavustel 2900-6378 km, jagunedes vedelaks välis- ning tahkeks sisetuumaks Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest sette- ja moondekivimitest ning nende ülessulamisel tekkinud magmast tardunud graniidist. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus: Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor
Esimesed imetajad TRIIAS Esimesed linnud JUURA Esimesed õistaimed KRIIT Dinosauruste väljasuremine KRIIT Imetajate domineerimine PALEOGEEN Esimesed primaadid ehk esikloomalised PALEOGEEN Tänapäeva imetajate ja lindude väljakujunemine NEOGEEN Poolustel kujunes jääkate NEOGEEN Inimese areng, ilmusid inimese vahetud eellased KVARTERNAAR Mammutite väljasuremine KVARTERNAAR LITOSFÄÄR 1. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort. OOKEANILINE MAAKOOR MANDRILINE MAAKOOR 3-15 km paksune 20-80 km paksune Moodustab maailmamere põhja Vana, enamasti üle 1,5mld aasta Noor, enamasti alla 200mln aasta vanune vanune Koosneb tard-, moonde- ja Koosneb tard- ja settekivimitest settekivimitest Saab sukelduda vahevöösse Hõredam tihedus
ÜLDMAATEADUS 1. Litosfäär 2. Maa siseehituse iseloomustus; mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus 2 alumine vahevöö välistuum vedel sisetuum tahke 5200 km 2900 km - kõrgemat järku seismilised katkestuspinnad 3 Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Vanus Noorem. (kuni 200 miljonit aastat) Vanem. (kuni üle 4 miljardi aasta vana) Paksus Õhem. (3-10 km) Paksem. (20-70 km) Tihedus Koosneb tihedamatest ja Koosneb vähem tihedamatest ja raskematest kivimitest. Tihedus kergematest kivimitest. Tihedus 2,5 3,0
Kui meil põhjapoolkeral valitseb talv, siis põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes kujundavad ilma troopilised õhumassid. Lõunapoolkeral on asjad vastupidi. Õhumassid, mis kujunevad ekvaatori ja troopika lähedal on kuumad. Polaaraladel on külmad õhumassid. Parasvöötme õhumassid on suvel soojad ja talvel külmad. Mandrite kohal on õhumassid kuivad ja merepinna kohal niisked. Kuidas on tekkinud Himaalaja mäestik ja mis seda iseloomustab? Kahe mandrilise laama kokkupõrkel (Euraasia ja India). Esineb tugevaid maavärinaid, kivimid kuhjuvad üksteise otsa, subduktsiooni ei toimu. Vulkaanipurskeid on vähe, sest maakoor on väga paks (Himaalaja). Kurdmäestikud on sulgunud ookeani (Tethyse) kohal. Kuidas tekib külm front? Mis sellega kaasneb?Front on kitsas eraldusvöönd kahe erineva õhumassi vahel. Külm front liigub tavaliselt kiiremini kui soe front. Külmad õhumassid
Jääaegade järel allesjäänud loomamaailm on tunduvalt väiksem nendest loomadest, kes elasid enne jääaega. 6) Kvaternaan: Viimased 1,8 miljonit aastat. Kujunesid välja esimesed neandertaallased ja esimesed inimesed. Võitluses arvukate vaenlastega pidid ürginimesed ühinema ja välja mõtlema järjest täiuslikemaid töö- ja jahiriistu. Nii arenesid ka nende mõistus ja kõnevõime. Litosfäär Maa siseehitus: Maakoor: Maakoor jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Paksus Kuni 70 km Kuni 20 km Kivimid Settekivimid, graniit Settekivimid, basalt Raskus Tihedus 2,7 - kergem Tihedus 3,0 - raskem Vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 miljonit aastat
MAA KUJU Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia e. füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia – teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest meteoroloogia – teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest klimatoloogia – teadus Maa kliimast kui pikajalisest ilmade režiimist hüdroloogia – teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest okeanograafia – maailmamere uurimisega tegelev teadusharu mullageograafia – muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu biogeograafia – teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust paleogeograafia – teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus
ja otstarbest, milleks kaart on koostatud. · Kaartidel kasutatakse mitmesuguseid kujutamisviise, mille kohta antakse seletused kaardi legendis. · Maakera on kokkuleppeliselt jaotatud 24 ajavööndiks, igaühe ulatus on 15 kraadi. Naabervööndite aeg erineb 1tunni võrra. 180. meridiaanil on kuupäevaraja, millest loetakse uue päeva algust. · Maa on kihilise ehk sfäärilise ehitusega. Maa siseehituses saab eristada tuuma, vahevööd ja maakoort. · Maakoor on mandrite kohal ja ookeanide all erinev. Mandriline maakoor koosneb settekivimite, graniidi- ja basaldikihist, ookeanialune maakoor aga ainult settekivimite ja basaldikihist. · Laamatektatoonika on teooria, mille kohaselt on maakoor ja vahevöö ülemine osa jagunenud üksteise suhtes rõhtsalt liikuvateks laamadeks. See toimub Maa sisejõudude mõjul. · Laamade eemaldumise kohal maakoor uueneb ja sinna kujunevad ookeanide keskmäestikud
MAATEADUS 1. Maateadus ja selle seosed teiste teadustega Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia (teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) meteoroloogia (teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) klimatoloogia (teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade režiimist) hüdroloogia (teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) mullageograafia (muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) biogeograafia (teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) paleogeograafia (teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus)
Laugel n Liustikukliima kliimat kujundavad cA või cAA, mandrijää, merejää. Õhutemp väga madal, ka suvel mitte üle 0'C. Lõhed rike kivimeis, kus kaks kivimkeha on teineteisest eemaldunud. Maa efekt kiirgus: maa soojuskiirguse ja atmosfääri soojuskiirguse vahe: Ef=U-G. U- maapinnalt lahkunud pikalaineline kiirgus, G- neeldunud. Aluspinnaga risti langevate kiirte korral on kiirgusvoo tihedus pinnaühiku kohta suurem kui pinna suhtes kaldu kiirte korral. Maa ehitus maakoor, ülemine vahevöö, alumine vahevöö, tuum. Maa pöörleb ümber oma telje, mis tingib: Öö ja päeva vaheldumist, millest tuleneb perioodilisus õhurõhus, õhu liikumises, vee aurustumises, temp jne. Coriolis' e jõud- põhjapoolkeral kadub paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Tõusu ja mõõnalaine teke. Maa pöörlemistelje pikendusel asub Põhjanael. Maakera loodusgeogr. vöötmed: põhja-polaarvööde, arktiline, lähisarktiline, parasvööde, lähistroopiline, troopiline,
Litosfäär. Litosfäär - astenosfääri peale jääv maa kivimkest, mis on liigendatud laamadeks. Astenosfäär ookeanite all ~50 km, mandrite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö maakoore ja tuuma vahele jääv maa kivimikest Mandriline maakoor mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40km, mägede all 60-70km paksune. Ookeaniline maakoor ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev keskmiselt 11 km paksune koor. Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Murrang - rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.
toob näiteid nendevahelistest seostest; Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Jaotatakse avatud süsteemideks (kus toimub energia ja aine vahetus ümbritseva keskkonnaga) ja suletud süsteemideks (aine ja energiavahetus ümbritseva keskkonnaga puudub). Ajas muutumatud süsteemid on staatilised süsteemid, ajas muutuvad süsteemid aga dünaamilised süsteemid. Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus u 50 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained
Maa sisemus jaguneb kolmeks suuremaks geosfääriks: maakoor, vahevöö ja tuum. Maa pindmine kest kivimiline koor on meie planeedi unikaalse geoloogilise arengu tulemus. Maakoore paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide keskahelike all 80 kilomeetrini mandrite kõrgmäestike all. Koostise, ehituse ja arenguloo järgi jaotub maakoor selgelt kaheks: mandriliseks ehk kontinentaalseks ja ookeaniliseks maakooreks. Võrdlus Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Vanus Kuni 4 miljardit aastat Noor, kuni 180 miljonit Paksus 20-80 km Õhem, 3-15 km Ehitus/koostis Tard-, moonde- ja settekivimid Tard- ja settekivimid Tihedus 2,7 g/cm3 Tihedam, 3,0 g/cm3 Uuenemine Hävineb ja uueneb, ookeanide Tekib pidevalt juurde
Geograafia. 1. geograafilise uurimistöö etapid. 2. Kuidas määrata asukohta. 3. kuidas määratakse arheoloogiliste leidude vanust. 4. mis on geo info süsteem. 5. mis on süsteem. Millest koosnevad geograafilised süsteemid 6. nimetada meid ümbritseva looduse sfäärid 7. litosfääri mõiste. Mis on astemossfäär 8. mis on laam 9. millega tegeleb laamdektoolika 10. magma vertikaalne rinkkäik 11. mis on pedosfäär 12. mis on muld. Kuidas tekib muld? 13. mulla profiili horisondid 14. muldade degradatsioon, sellFe liigid 15. atmossfääri mõiste. 16. atmossfääri vertikaalne kihistumine 17. lühi- ja pikalaineline päikese kiirgus 18. mis on coriolisi jõud? 19. mis on passaadid 20. mis on mussoonid 21. tsükronid ja anti tsükronid 22. mis on transpiratsioon 23. mis on kaste punk. 24
välis- ning tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Litosfaär - Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö ülaosast, on liigendunud laamadeks. Astenosfäär - vahevöö ülaosas ookeanide all -50 km, mandrite all -200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfaäri laamad. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest sette- ja moondekivimitest ning nende ülessulamisel tekkinud magmast tardunud graniidist. Maakoore kivimiline koostis on meie planeedi unikaalse geoloogilise arengu produkt. See on praegu 580 km paksune ning jaguneb kaheks erineva vanuse ja tekkeviisiga ookeaniliseks ja mandriliseks osak
Otseselt osalevad meid ümbritseva looduse kujundamises järgmised sfäärid: 1) Atmosfäär 2) Hüdrosfäär 3) Litosfäär 4) Pedosfäär 5) Biosfäär ehk biogeosfäär Kõigi eelnimetatud sfääride koosmõjul kujuneb geograafiline ehk maastikusfäär LITOSFÄÄR See kujutab endast maakera suhteliselt jäika, välimist kivilimist kesta. Litosfääri kuulub peale maakoore ka vahevöö ülemine osa. Litosfäär on meie planeedi kuni ~200km paksune väline kest. Selle ülemise osa moodustab maakoor, alumine koor ei ole kindlalt piiritletav, sest järkjärgult pehmenedes läheb ta üle astenosfääriks ~100km paksuseks, kõrge temp ja rõhuga poolvedelaks kivimassiks, mille peal ujuvad hiiglaslikud plaatjad blokid - litosfääri laamad. Litosfääri pealispind on väga ebatasane. Siin esineb kõrgeid mäestikke ning suuri tasandeid ja sügavaid orge. Kõike seda koos nim. pinnamoeks ehk reljeefiks.
Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia(teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) meteoroloogia(teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) klimatoloogia(teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade reziimist) hüdroloogia(teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) mullageograafia(muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) biogeograafia(teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) paleogeograafia(teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti
moodustub or.aine glükoos ja eraldub hapnik. - Säästev areng-põhimõtteks on,et tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvel. Litosfäär - Laamtektoonika on geoloogiateadus,mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi. - Maa siseehitus-maa koosneb sisetuumast,välistuumast,vahevööst,astenosfäärist,maakoorest ja litosfäärist. - Maakoor on Maa välimine tahke kest,mis jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. a)mandriline-asub 0-70km sügavusel,olek tahke,kivim graniit,temperatuur 0-600*C b)ookeaniline-asub 0-20km sügavusel,olek tahke,kivim basalt,temperatuur 0-600*C - Astenosfäär on vahevöö ülaosas ookeanide all umbes 50km ja mandrite all umbes 200km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond,milles triivivad litosfääri laamad,plastiline olek,
kõrgustesse, hakkab siis jahtudes valguma pooluste suunas ja tekitab mõneti suletud ringi. 25. Maa pöörlemise mõju atmosfääri tsirkulatsioonile Kui maa ei pöörleks, st Coriolisi jõud puuduks. Maapinna soojenedes soojenenud õhk tõuseb ning õhiurõhk langeb. Maapinna jahtudes õhk laskub ning õhurõhk tõuseb 26. Tuuled ja nende geograafiline jaotus Passaat tuled on 30-35. Laiuskraadidel Läänetuulte vöönd 60. Laiuskraadid 27. Tuulte liigid, passaadid, mussoonid, kohalikud tuuled Passaattuuled: kolmekümnendatel laiuskraadidel ekvaatori suunas puhuvad püsivad tugevad tuuled. Põhjapoolkeral puhuvad kirdest edela suunas ja lõunapoolkeral kagust loode suunas Tuule suund madal-, ja kõrgrõhkkonnas maalähedases kihis. Antitsüklon e kõrgrõhkkond keskmest väljapoole, õhurõhk väheneb. Tsüklon e madalrõhkkond keskmest väljaspoole, õhurõhk suureneb.
Antarktist nimetatakse tihti maakera külmakapiks, seal on mõõdetud maailma madalaim temperatuur 89,2°C. Kesk- Antarktikas on näiteks nii külm, et lumi isegi ei auru.Nii külmas kliimas maha sadanud lumi, nii vähe kui seda on, ei sula, vaid kuhjub aeglaselt ja tiheneb jääks. Selles kliimavöötmes ongi valitsejateks jää ja lumi. Litosfäär Maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst. Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Paksem Õhem Kergemad kivimid Raskemad kivimid Vanem ( u 4 miljrandit aastat) Noorem (u 200 miljonit aastat) Väiksema tihedusega Suurema tihedusega Sette, Moonde, tardkivimid(graniit) Settekivimid ja tardkivimid (basalt) Kuna Maa ürgatmosfäär ning hüdrosfäär on vulkaanilise päritoluga võib üsna kindlalt väita, et
kilomeetri sügavusele. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. 3. Alumine vahevöö on tahke, koosneb peamiselt ränist, ulatub umbes 900 kuni 2900 kilomeetri sügavusele. 4. Astenosfäär on vedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessulamise ehk basaltse magma tekke piirkond. 5. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10 kuni 200 kilomeetri sügavusele. 6. Maakoor on Maa kõige pealmine kiht, see jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu.
Moondekivimid - plaatjad (kildad) (300-400'C moodustunud) või vöödilised (gneisid) (suurem temp), kus võib esineb koldelise sulamise jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulkaan, liustik, mäestik, kontinent, ookeani keskahelik, jne) orogeenid e kurdmäestikud, kraatonid e kulutustasandikud klassikalised geostruktuurid mandritel. Geostruktuurselt paikneb eesti balti kilbi lõunanõlval, ida-euroopa kraatoni loodeosas. Kilp kraatoni moondekivimiteni kuludes paljastunud osa, enamasti settekivimitega kaetud. Eestis 100-500m setteid. Soomes paljastunud. Geosfäär globaalselt leviv planetaarse tekkega kivimiline kest. (koor, astenosfäär, vahevöö, välistuum, sisetuum)
nendevahelistest seostest; (teadmised) Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Jaotatakse avatud süsteemideks (kus toimub energia ja aine vahetus ümbritseva keskkonnaga) ja suletud süsteemideks (aine ja energiavahetus ümbritseva keskkonnaga puudub). Ajas muutumatud süsteemid on staatilised süsteemid, ajas muutuvad süsteemid aga dünaamilised süsteemid. Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus u 50 - 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist
toornafta hinda maailmaturul, määrata naftatoodangu ning nafta ekspordikvoote ning kaitsta liikmete huve rahvusvahelistel turgudel. 3.Atmosfäär Passaat on püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole läbi aasta. Kolmekümnendatel laiuskraadidel tekib kõrgrõhuala, aga ekvaatori piirkonnas tekib madalrõhuala ja õhk liigub troopikast ekvaatori suunas. Coriolisi jõu tõttu õhu liikumise suund muutub ja passaadid puhuvad põhjapoolkeral kirdest edela suunas, lõunapoolkeral kagust loode suunas. Maa pöörlemise tõttu kalduvad passaadid põhjapoolkeral paremale ja puhuvad kirdest edelasse (kirdepassaadid), lõunapoolkeral aga kalduvad vasakule ja puhuvad kagust loodesse (kagupassaadid). Eriti hästi on passaadid märgatavad ookeanide kohal. Mussoon on püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
