1 Arvutasin ette antud punktide (0 ja 99 ning 36 ja 37) koordinaatide järgi x ja y väärtused (viimane miinus eelmine) 2 Arvutasin punktide 99 ja 0 vahelise lõigu tabelinurga valemiga tan(r)=y/x 3 Vaatasin y ja x ees olevate märkide järgi millisesse veerandisse saadud tabelinurgad jäävad ning tuletasin tabelinurkade valemite kaudu direktsiooninurgad 4 Saadud direktsiooninurkade abil (viimase punkti nurk - esimese punkti nurk + piisaval hulgal 360) leidsin teoreetilise mõõdetud nurkade (b) summa teor ja mõõdetud nurkade summeerimise teel prakt 5 Leidsin mõõtmisvea, mille jagasin mõõdetud nurkade vahel ära ja sain tasandatud veergu numbrid 6 Järgmiseks leidsin kõikide punktide juures direktsiooninurgad valemiga 2,3=1,2+2-180 7 Vastavalt saadud direktsiooninurkade suurusele määrasin "veerandi" ning arvutasin tabelinurkade valemite abil tab...
Kohaliku geodeetilise põhivõrgu I järgu punktide GPS- mõõtmiste planeerimine Planeerige joonisel 1 kujutatud kohaliku geodeetilise põhivõrgu I järgu punktide GPS- mõõtmised nelja vastuvõtjaga mõõtmiseks. Ülejäänud punktides on horisondid vabad. Sobivate mõõtmisaegade planeerimisel kasutage programmi ”Trimble Planning”. Kasutage viimast saadaolevat almanahhi. Koostage seletuskiri. Esitage planeerimisel kasutatud graafikud, punktide panoraamide joonised, kasutatud almanahhi andmed. Näidake kasutatavad vastuvõtjad, antennid, baasjoonte mõõtmise soovitav a’priori täpsus
Praktikum nr. 7. Polügonomeetriavõrgu tasandamine programmiga GEO Ülesanne. Teostada Tartu linna 2. järgu geodeetilise põhivõrgu osa tasandamine programmiga „Geo“. Vastavalt lähteandmetele koostame horisontaalse geodeetilise võrgu taasandusfaili. Sinna paneme mõõdetud nurgad ja joonepikkused. Lisaks nende standardhälbed. Samuti tuleb faili panna ka lähtepunktide koordinaadid ning tundmatute punktide esialgsed ligikaudsed koordinaadid. Esmalt teostame vaba tasanduse (DataAdjustFree adjustment with translation and rotation) ning seejärel lisaks seotud tasanduse (DataAdjustStrict adjustment). Saadud tasandusaruannete abil teostame F-testi. Koostame hüpoteesid: S 21
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Geodeetilise tihendusvõrgu projekteerimine ja põhikaardistamine Tartu 2015 Sisukord 1Lähteülesanne..................................................................................................................3 2Projekti seletuskiri...........................................................................................................6 2.1Maa-ala üldiseloomustus.............................
Kodune töö nr 2. Ehitusplatsi märkimisaluse planeerimine ja märkimine Hoone ehitamiseks tarviliku geodeetilise võrgu rajamisel on esmaseks ülesandeks tutvuda objekti ligiduses olevate riiklike põhivõrgu punktidega. Kreutzwaldi 5 (edaspidi Metsamaja) ümbruses paikneb mitu riikliku võrgu punkti, mida märkimisaluse rajamiseks kasutada võiks. Puktideks on kohaliku võrgu I järgu punkt 9385 ja kohaliku võrgu II järgu punktid 5 ja 3627. Ülalmainitud punktide abil saab ümber ehitusobjekti rajada käigu, mille punktid tuleks kindlustada sobivatesse kohtadesse
2.1 Ülevaade märkide rekonstrueerimistöödest ______________________________ 4 2.2 Märkide ehitamine _________________________________________________ 5 2.3 Kasutatud märgitüüpide kirjeldused ____________________________________ 7 2.4 Välisvormistus ____________________________________________________ 9 2.5 Asukohakirjelduste koostamine _______________________________________ 9 3 KOHALIKU GEODEETILISE PÕHIVÕRGU 2. JÄRK__________________10 3.1 Kõrguslike lähtepunktide geomeetriline nivelleerimine ____________________ 10 3.1.1 Kasutatud instrumendid _________________________________________________12 3.1.2 Instrumentide kontroll __________________________________________________12 3.1.3 Metoodika põhipunktid _________________________________________________13 3.1
on määratud geotsentriliste koordinaatidega. 5. Väljendavad punkti kaugust koordinaattelgedest. X X Y Y 6. Kahemõõtmeline koordinaatide süsteem. Esitatakse nurgaga koordinaattelje suhtes ja kaugusega telje alguspunktist. X X=rcos Y=rsin r Y 7. Esiteks: geodeetilise põhivõrgu punktid maaellipsoidi pinnale kanda Teiseks: valida projektsiooni abipind Kolmandaks: kanda sellele üle maaellipsoidi kaardivõrk ja põhivõrgu punktid 8. Kaardiprojektsioonid- silindrilised(riskülik), koonilised(kolmnurk), tasandilised(ring). Kaardid ja moonutused: konformsed(EST), õigepindsed, õigepikkuselised. Britmarii Kroon Jaanuar, 2013 9
Geodeetiline võrk jaguneb: riigi geodeetiliseks põhivõrguks geodeetiliseks tihendusvõrguks geodeetiliseks mõõdistamisvõrguks (mingite objektide tarbeks, mitteriiklik võrk) Geodeetiliste võrkude rajamisel ja üldse mõõdistamisel lähtutakse põhimõttest üldisest üksikasjadesse. Alguses määratakse suure täpsusega hõre võrk ja seejärel seda tihendatakse väiksema täpsusega mõõdetud punktide võrguga. Hiljem kogu maastiku situatsioon seotakse geodeetilise võrgu punktidega. Geodeetiliste võrkude rajamiseks on mitmesuguseid meetodeid olenevalt kasutatavatest instrumentidest: triangulatsioon (mõõdetakse kolmnurkade kõik sisenurgad, võrk koosneb kolmnurkadest) ajalugu trilateratsioon (kolmnurga külgede pikkuste kaudu) GPS mõõtmised (määratakse geodeetilised koordinaadid Maa satelliitide abil, punktide
ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA 1. Geodeesia harud Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2. Selgitada, mida kätkeb endas topo-geodeetiline uuring Topo-geodeetilise uuringu eesmärgiks on saada vajalikke lähteandmeid maa-alade planeerimiseks või
1. Riigi geodeetilise võrgu jagunemine. I ja II klassi võrguks ja tihendusvõrguks, Nivelleerimise I, II ja III klassi võrguks, Gravimeetriliseks I, II ja III klassi võrguks, Mareograafiliseks võrguks. 2. Horisontaalid Horisontaal on mõtteline joon, mille kõik punktid asuvad ühesugusel kõrgusel. Järjestikku asuvate samakõrgusjoonte kõrguste erinevus on ühesuurune, seda nimetatakse reljeefi lõikevaheks. 3. Joone mõõtmine lindiga Joone pikkuse mõõtmisel selgitakse mitu korda mahub lindi pikkus mõõdetava joone pikkusesse, millele lisandub jääk. Mõõtmist teostatakse samaaegselt kahe mõõtjaga. Selleks,et jäägi mõõtmine toimub vigadega peab lindi null olema tagumise mõõtja poolel. Mõõdetud joone pikkus d saadakse valmiga d=20(30,50,100)n+jääk, kus n on tagumise mõõtja käes olev mõõtevarraste arv ja 20(30,50,100) on lindi pikkus meetrites. Joone mõõtmisi teostatakse vähemalt kaks korda, edasi ja tagasi suunas, et vältida vigu. 4. Horisontaalnur...
ja ehitusjärgsel deformatsiooni uurimisel. Lisaks erinevate planeerimisobjektide koostamiseks tehtavad topo-geodeetilised uuringud ja projekteeritud märkimistööd maastikul, mis nõuavad sageli täiendavate ehitusvõrkude rajamist. Samuti maa-aluste kommunikatsioonide ja erinevate trassiderajamiseks, ning jõgede, järvede ja mererandade veereziimi uurimiseks tehtavad mõõdistamised. Topograafia- maapinna väiksemate osade kaardistamisega seotud tööd. Need hõlmavad geodeetilise mõõdistamisvõrgu rajamist, maastiku objektide, situatsiooni kontuuride ja reljeefi elementide mõõdistamist, mõõtmistulemuste matemaatilist töötlemist, ning topograafiliste alusplaanide ja kaartide koostamist. Katastrimõõdistamine on maamõõdutoiming, mille koostisosad on maatüki piiride määramine ja märkimine ning kindlustamine maastikul nõuetekohaste piirimärkidega, piiride mõõtmine ja hävinud piirimärkide asukohtade taastamine, piiriandmete arvutamine, maatüki
Iseseisev ülesanne: MKM nõuetega tutvumine 1. Geodeetiliste tööde aruanne koosneb järgmistest osadest: 1) tellija lähteülesanne, kui töö kohta on kohaldatud erinõudeid; 2) seletuskiri; 3) objekti asukoha skeem koos mõõdistusala äranäitamisega; 4) geodeetilise mõõdistamisvõrgu skeem (võimalusel ühildatakse objekti asukoha skeemiga); 5) mõõdistamisvõrgu arvutuste materjalid; 6) tehnovõrkude ja -rajatiste valdajate loetelu koos valdajate kooskõlastuste ja märkustega; 7) kaevude ja muude rajatiste tehniliste andmete tabelid; 8) tehnovõrkude ja -rajatiste skeem (vajalik juhul, kui torude numeratsiooni kujutamine maa-ala plaanil halvendab plaani loetavust); 9) maa-ala plaan;
Iseseisev ülesanne: MKM nõuetega tutvumine 1. Millest koosneb geodeetiliste tööde aruanne? 1) tellija lähteülesanne, kui töö kohta on kohaldatud erinõudeid; 2) seletuskiri; 3) objekti asukoha skeem koos mõõdistusala äranäitamisega; 4) geodeetilise mõõdistamisvõrgu skeem (võimalusel ühildatakse objekti asukoha skeemiga); 5) mõõdistamisvõrgu arvutuste materjalid; 6) tehnovõrkude ja -rajatiste valdajate loetelu koos valdajate kooskõlastuste ja märkustega; 7) kaevude ja muude rajatiste tehniliste andmete tabelid; 8) tehnovõrkude ja -rajatiste skeem (vajalik juhul, kui torude numeratsiooni kujutamine maa-ala plaanil halvendab plaani loetavust); 9) maa-ala plaan;
KG I teooria: 1. Polügonomeetria (Kõrgema geodeesia alused) 1. Polügonomeetria võrgud - ptk. 2.1 Polügonameetriaks nimetatakse geodeetilise punkti kohamäärangu meetodit looduses rajatud murdjoonte süsteemi- polügonomeetriakäigu abil. Käigus mõõdetakse joone pikkused ja nende vahelised HOR nurgad. Võrgu elementideks on lahtised ja kinnised polügonid. Lahtine polügoon - koosneb ühest või mitmest käigust,mis on eraladatud üksteisest sõlmpunktidega ja lõppevad kummaski otsas baasjoonega.
2-3 2425 2443 2456 -18 -31 1-3 2640 2628 2549 12 91 Töö käik: Mõõtsin joonlauaga ning arvutasin eelmises töös leitud punktide asukohad rist- ja geodeetiliste koordinaatide süsteemis. Tõin välja plaanilt möödetud joonte pikkused ning arvutasin välja need nii rist- kui ka geodeetiliste koordinaatide järgi. Võrdlesin joonte pikkusi tabelis 3.2. Geodeetilise pöördülesande lahendamisel kasutasin veebilehekülge http://www.ngs.noaa.gov/cgi-bin/Inv_Fwd/inverse2.prl
2006). Teame, et GPS-mõõt-mine põhineb spetsiaalsetel satelliitidel, mis tiirlevad ümber Maa u 20 000 km kõrgusel. Meetodiks on kosmosetriangulatsiooni lahendamine. Aja mõõtmisest saavad joonepikkused, joonepikkustest ruumilised ristkoordinaadid X, Y, Z ja neist arvutab GPS-seadme protsessor ka geodeetilised koordinaadid B ja L ning tasapinnalised ristkoordinaadid x ja y kasvõi L-Est97 süsteemis. Lähtepunktidena kasutame geodeetilise põhivõrgu koordinaate mingis realisatsioonis (raamistikus), tulemuse saame seetõttu samas realisatsioonis. Üks GPSseade ei suuda anda meile täpset koordinaati kohalikus raamistikus tingituna atmosfääri segavast mõjust GPS-signaalidele ja muudest asjaoludest. Ühe GPS- seadmega mõõtes on täpsusklass mõne meetri piires (või halvem), sõltuvalt mõõtmistingimustest. Lagedal vaimustust tekitava käsi-GPS-seadme täpsus langeb drastiliselt, liikudes piiratud avatusega alale
Maa matemaatiline mudel: pöördellipsoid, geograafias: sfäär. WGS84, GRS80. (?WGS72, Krassovski, Hayford ?) 3) Mis on tänapäeval tähtsaim riiklike plaaniliste alusvõrkude rajamise meetod? Polügonomeetria 4) Kirjuta punkti esimese vertikaali ja meridiaani raadiuse valemid ellipsoidil? Esimese vertikaali raadiuse valem: N=a/(1e2sin2B)0,5 , apikem pooltelg, eeksentrilisus, meridiaani raadius geodeetilise laiusega B M=a(1e 2)/(1 e2sin2B)1,5. 5) Joonesta lahtise ja kaht tüüpi kinnise polügonomeetriakäigu põhimõtteline skeem. 6) Loetle polügonomeetria puudused ja eelised, võrreldes teiste meetoditega (GPS, tringulatsioon) ning pikliku polügonomeetriakäigu eelis, võrreldes kõvera käiguga. Polügonomeetria eelised: *Tringulatsiooni ja trilateratsiooni ees – üldjuhul vaid
Võrgustamise meetodid Integreeritud mõõdistusmeetodite õppeiane praktikumis tutvusime põgusalt programmiga „Surfer“. Lähteandmeteks oli riigi geodeetilise põhivõrgu punktide andmed (X, Y, h, H). Erinevate mudelpindade loomiseks kasutame võimalusi Kriging, Minimum Curvature, Local Polynomial ja Triangulation With Linear Interpolation. 1) Kõigepealt koostame lähteandmete (Joonis 1) põhjal variogrammi (GridVariogramNew variogram). Variogrammi loomisel tuleb programmile ära näidata, millises tulbas asuvad X, Y koordinaadid ning absoluutkõrused. Tulemuseks
täpsusnõuete täitmise. Kõik mõõdistamisvõrgu punktid tuleb kindlustada kohtkindlate märkidega, välja arvatud juhul, kui punktide pikaajaline säilimine on ebatõenäoline. Kõik mõõdistamisvõrgu punktide koordinaadid ja kõrgused saadakse tasandusarvutuste teel. Plaanilise mõõdistamisvõrgu arvutamisel ei või kasutada koordinaattasandust. Mõõdistamisvõrgu sidumisel tuleb lähtuda riigi või kohaliku geodeetilise võrgu punktidest. Lähtepunktide andmed peavad pärinema vastavast kohalikust või riiklikust registrist ning lähtepunktide andmed tuleb esitada § 10 lõikes 3 nimetatud aruande seletuskirjas. Mõõdistamisvõrgu arvutamisel loetakse riigi geodeetilise põhivõrgu, geodeetilise tihendusvõrgu ja kohaliku geodeetilise võrgu punktid võrdtäpseteks, välja arvatud mõõdistamisvõrgu rajamisel kõrgendatud täpsusnõuetega geodeetilise töö jaoks.
Sel juhul nimetatakse punkti kõrgust suvaliseks ehk suhteliseks kõrguseks. Joonisel 2.4. on punkti O suhteline kõrgus H OSuht ja punkti P suhteline kõrgus on H PSuht . Vabalt valitud pind võib olla suvaline pind, näiteks õpperuumi põrand. Geodeetiline kõrgus h on selle punkti kaugus referentsellipsoidi pinnast mööda normaali (vertikaalne sirge). 1992.aastast on kasutusel rahvusvaheline ellisoid GRS-80 (Geodetic Reference System), mille suhtes on määratud riigi geodeetilise põhivõrgu punktide geodeetilised kõrgused GPS mõõtmistega (Global Positioning System). 4 Koostanud: Ene Ilves O Punkti O nivoopind H OSuht ho punkti O geodeetiline kõrgus
ehk ülemaailmne navigatsioonisatelliitide süsteem) (Jürgenson 2006). Teame, et GPS-mõõt-mine põhineb spetsiaalsetel satelliitidel, mis tiirlevad ümber Maa u 20 000 km kõrgusel. Meetodiks on kosmosetriangulatsiooni lahendamine. Aja mõõtmisest saavad joonepikkused, joonepikkustest ruumilised ristkoordinaadid X, Y, Z ja neist arvutab GPS-seadme protsessor ka geodeetilised koordinaadid B ja L ning tasapinnalised ristkoordinaadid x ja y kasvõi L-Est97 süsteemis. Lähtepunktidena kasutame geodeetilise põhivõrgu koordinaate mingis realisatsioonis (raamistikus), tulemuse saame seetõttu samas realisatsioonis. Üks GPSseade ei suuda anda meile täpset koordinaati kohalikus raamistikus tingituna atmosfääri segavast mõjust GPS-signaalidele ja muudest asjaoludest. Ühe GPS-seadmega mõõtes on täpsusklass mõne meetri piires (või halvem), sõltuvalt mõõtmistingimustest. Lagedal vaimustust tekitava käsi-GPS-seadme täpsus langeb drastiliselt, liikudes piiratud avatusega alale
vähemalt nelja jälgitavat satelliiti. Seda rakendatakse aeronavigatsioonis ja mägedes orienteerumisel, kus asukoha kõrgus ei ole eelnevalt teada. Kahemõõtmelist (2D-mode) reziimi võib rakendada merel ja laugjal maastikul, kus puudub vajadus kõrgusepidevaks määramiseks. Asukoht arvutatakse siis kolme satelliidi abil. Kuidas kontrollida GPSi näidu täpsust? GPSi kontrollimine geodeetilise põhivõrgu punkti juures GPS näidu täpsust saab kontrollida mõnes kohas, mille koordinaadid on teada. Seda saab teha näiteks geodeetilise põhivõrgu kindelpunktide abiga. Selleks tuleb otsida Maaameti koduleheküljelt avalike teenuste (maainfoga tutvumise teenus) alt lähima kindelpunkti koordinaadid ja kõrgus. Koordinaadid on enamasti antud nii LESTis kui ka geograafilistena
geodeetilistel ja topograafilistel mõõdistamisel. Niveliir on geodeetiline instrument kõrguskasvude määramiseks Kõrgus kasv on kahe punkti kõrguse erinevus Geodeesia on teadus maa kuju ja suuruse määramisest ja tema mõõtkavalisest kujutamisest plaanidel ja kaartidel. Plaani ja kaardi saamiseks on tarvis 1. rajada geodeetiline põhivõrk 2. siduda mõõdistamisvõrk geodeetilise põhivõrguga ja teostada mõõtmised. Geodeesia on rakendusteadus- on seoses astronoomiaga, füüsikaga, geofüüsikaga, matemaatika, kartograafia, geograafia ja arvutustehnikaga. Jaguneb: kõrgem geodeesia: maa kuju ja suuruse määramine, geodeetiliste põhivõrkude rajamine, maakoore liikumiste uurimine. insenerigeodeesia: geodeetilised mõõtmised, mida tehakse lähteandmete saamiseks (ehitiste püstitamiseks, ehitiste jälgimiseks ehituse ajal ja peale valmimist),
X ja Y TM Baltic 93 1) Y=6560-9,7*500=6555,15 km X=555+3,9*500=556,95 km 2) Y=6560-5,9*500=6557,05 km X=555+9*500=559,5 km 3) Y=6560-13*500=6553,5 km X=555+6,5*500=558,25 km S1,2 = (559,5-556,95)² + (6557,05-6555,15)² = 3,18 km = 3180 m S2,3 = (558,25-559,5)² + (6553,5-6557,05)² = 3,764 km = 3764 m S3,1 = (556,95-558,25)² + (6555,15-6553,5)² = 2,101 km = 2101m Tabel 2. Geodeetilise pöördülesande lahendamine. Joon Plaanilt Ristkoordinaatide Geodeetiliste Smõõdet-Sarvut. Smõõd.- Se mõõdetud järgi arvutatud koordinaatide järgi Sarvutatud arvutatud Smõõdetud Se 1-2 3150 m 3180 m 3111 m -30 m 39 m
Näiteks mõni renoveeritav hoone, kus on vaja sees uuesti mõõdistada, kuhu tulevad täiesti uued ruumid, täidetakse põrandaid või tehakse uusi vahelagesid ja n.e Välis mõõdistusi tehakse just alguse staadiumis ja just selle tõttu, et mahamärkida maja asukoht, trasside asukohad, teede ja välisvalgustuse paiknemine ja muu selline. 3.1 Geodeetiline alusplaan, ehk geoalus Geodeetiline alusplaan e. geoalus on kõikvõimalike projektide alustamise nn vundamendiks. Geodeetilise alusplaani tegemiseks mõõdistatakse kõik maa peal nähtavad objektid (puud, hooned, teed jne), kõlvikud (põld, mets, kraav jne) ning samuti maa-alused objektid (maakaablid, vee- ja kanalitrassid jne). Mõõdistustulemustest koostatakse mõõtkavaline plaan, kuhu on peale kantud kõik mõõdistatud objektid koos kõrgusarvudega. Seejärel liigub plaan projekteerija kätte, kes lisab plaanile uued ehitised, rajatised ja kommunikatsioonid ning seejärel võib alata uute objektide ehitus. 3
sagedus ja algfaas.Impulss-valguskaugusmõõturid- kuuluvad modulatsioon- valguskaugusmõõturite hulka, kus mõõtühikuks on moduleeritud valgusvoo lainepikkus või ajaintervall valgusimpulsside vahel. Suure intensiivsusega valguskiirgus toimib lühikeste impulssidena, mille kulgemisaega kiirgurist peegeldini ja tagasi mõõdetakse kiirarvesti või mingi teise seadme abil ehk järgneva ajaintervalli muutumise abil.Polügonomeetriakäigu sidumine- kõrgema järgu geodeetilise võrguga toimub käigu punktide koordinaatide ja joonte direktsiooninurkade leidmiseks. Täpseim sidumine saadakse külgnevatest lähtesuundadest mõõdetud nurkade abil.Meetodid on järgmised:Polügonomeetriakäigu sidumine külgnevatest lähtesuundadest mõõdetud nurkade abil, Koordinaatsidumine, Vastulõige, otselõige, hanseni ülesanne, või laterangulaarse meetod.Koordinaatsidumine-Kui naaberalusepunktide vahel puudub nähtavus ja polügonomeetriakäigu sidumist
Impulss- valguskaugusmõõturid- kuuluvad modulatsioon-valguskaugusmõõturite hulka, kus mõõtühikuks on moduleeritud valgusvoo lainepikkus või ajaintervall valgusimpulsside vahel. Suure intensiivsusega valguskiirgus toimib lühikeste impulssidena, mille kulgemisaega kiirgurist peegeldini ja tagasi mõõdetakse kiirarvesti või mingi teise seadme abil ehk järgneva ajaintervalli muutumise abil.Polügonomeetriakäigu sidumine-kõrgema järgu geodeetilise võrguga toimub käigu punktide koordinaatide ja joonte direktsiooninurkade leidmiseks. Täpseim sidumine saadakse külgnevatest lähtesuundadest mõõdetud nurkade abil.Meetodid on järgmised:Polügonomeetriakäigu sidumine külgnevatest lähtesuundadest mõõdetud nurkade abil, Koordinaatsidumine, Vastulõige, otselõige, hanseni ülesanne, või laterangulaarse meetod.Koordinaatsidumine-Kui naaberalusepunktide vahel puudub
* geoinformaatika-alase tegevuse suunamine, korraldamine ja koordineerimine; * ruumiandmete infrastruktuuri arendamise alase tegevuse suunamine, korraldamine ja koordineerimine; * üldist tähtsust omavate ja muude topograafiliste nähtuste andmete hõive teostamine, sellealase tegevuse suunamine, korraldamine ja koordineerimine; * kartograafia ja fotogramm-meetria alase tegevuse suunamine, korraldamine ja koordineerimine; * geodeesia-alase tegevuse suunamine, korraldamine ja koordineerimine; * geodeetilise süsteemi haldamine; * aadressiandmete süsteemi haldamine; * geoloogia-alase tegevuse korraldamine; * maa hindamise alase tegevuse suunamine, korraldamine ja koordineerimine; * maa hindamise ja maakorraldustööde tegevuslubade andmine; * Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olevate riigimaade kasutamine, käsutamine ja valdamine selleks antud volituste piires, riigi maareservi moodustamine; * Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olevate riigimaade arvestuse pidamine.
ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA 1.Geodeesia harud- Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Ortogonaalpr. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Maapinna kujutamine Kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Aerofoto Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne)rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2. Selgitada, mida kätkeb endas topo-geodeetiline uuring Topo-geodeetiline uuring on geodeetiliste tööde kogum, mille käigus selgitatakse välja,
tasapinnal. Maapinna kujutamine GRS 80 - Geodetic Reference System 1980 · Kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega C) Tasandiline, koonuseline ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. ja silindriline abipind ehk siirdepind · Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Aerofoto D) Tekkiv kaardivõrk
3. millega tegeleb Tartu tähetorn? 4. Millistele füüsika erialadele saab spetsialiseeruda tartu ülikoolis? 1.Ernst Öpik oli Eesti astronoom, kes sõltumatult teisest astronoomist Jan Hendrik Oortist lõi Päikesesüsteemi ümbritseva komeediparve, nn. Öpik-Oorti pilvekontseptsiooni. 2. a. 1812 Valmis Tartu Tähetorn, mille tööd hakkas juhtima astronoom Friedrich Georg Wilhelm Struve. b. 1816 Tartu Tähetornist sai Struve geodeetilise kaare esimene mõõdupunkt. c. 1824 Tartu Tähetorn sai tolleaegse maailma suurima 9-tollise Fraunhoferi läätspikksilma. d. 1837 Struve määras esimesena maailmas tähe kauguse Päikesesüsteemist. e. 1865 Arthur Joachim von Oettingen alustas Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumis (Metobsis) süstemaatilisi ilmavaatlusi. f. 1885 Carl Ernst Albrecht Hartwig avastas Tartu Tähetornis supernoova
Kõrgem geodeesia – geodeesia haru, mis tegeleb Maa kuju ja suuruse määramise ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega Ellipsoid – Maa matemaatiline mudel Geoid – maailmamerede rahulikus olekus olev pind, mis on mõtteliselt laiendatud maismaa-alale; füüsiliselt deformeerunud Maa mudel Horisontaalprojektsioon – maa reaalse pinna kujutamine tasapinnal; looduses oleva pinna kujutamine tasapinnal Horisontaalnurk – kahe vertikaaltasapinna vaheline nurk horisontasapinnal Vertikaalnurk – mingi joone ja horisontaaltasapinna vaheline nurk
paralleeltasandil nullmeridiaanist ida või lääne suunas). 4. Geotsentrilised koordinaadid Geotsentriliste koordinaatide alguspunkt ja teljed on seotud Maa raskuskeskme, pooluste, nullmeridiaani ja ekvaatoritasandiga. Eristatakse punktide (1)geotsentrilisi ruumilisi ristkoordinaate ja (2)geodeetilsi koordinaate. 1. Globaalse võrgu ja riigi geodeetilise võrgu suvalise punkti A geotsentriliste ruumiliste ristkoordinaatide algus on ühitatud Maa massi keskpunktiga O; Z-koordinaadi telg on ühitatud Maa pöörlemisteljega ja Maa massi keskpunktiga O; X-koordinaadi teljeks on Greenwichi (null-) meridiaani tasandi ja Maa
Geodeetiline võrk so. maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süsteemis olev geodeetiliste punktide kogum, millest lähtutakse geodeetilistel ja topograafilistel mõõtmistel. Riigi geodeetiline põhivõrk- jaguneb täpsuselt nelja klassi, koosneb triangulatsioonist, polügonomeetriast, trilateratsioonist. Jaguneb nelja täpsusklassi ja täpseim on 1 klass. Riigi geodeetilise põhivõrgu punktide vahekaugus on keskmiselt 15 km. Punkti tsentri tüübi määrab Riigi Maa-amet. Mõõdistamisvõrk- need on tugipunktid, mille suhtes määratakse situatsiooni elementide ja maastiku objektide asend. Selleks, et saada punktidele ühtses süsteemis koordinaadid tuleb mõõdistamisvõrk siduda kõrgema järgu geodeetilise võrguga.
Geodeesia eksam Millised on geodeesia harud? Selgita Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm- meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. Iseloomusta geoidi, pöördellipsoidi, referentsellipsoidi. Milleks neid kasutatakse? Geoid -keha, mille pinnaks on merede ja ookeanide rahulikus olekus pind,
Pääs kaevisesse ohutu-redel piisavalt pikk jne Kaevetööd ei tohi mõjutada lähedalasuvaid hooneid Materjal ja jäätmed ladustada eemale kaevekohast 19. Nimetage vähemalt 6 IKVd? Kindad Prillid Ülikond Kiiver Mask Turvarakmed 20. Mida hõlmab ehitusala? Ehitisega seonduvat kinnisasja Naaberkinnistud Ehitusloaga piirnevaid avalik-õiguslik teid ja tänavaid 21. Millised tööd tehakse ehitusala ettevalmistamise käigus? Geodeetiliste kõrgusmärkide toomine kinnistule Reepervõrgu olemus Geodeetilise aluse tihedus linnas kasut 3 reeperpunkti Maaehitusel asut ühte edasi-tagasi käiku Kinnistule paigald ajutine reeper (loodusobjektid selleks e sobi) 22. Millised on vajalikud kommunikatsioonid, mis peavad olema loodud enne ehitustööde algust? Sadevee äravool, vesi, elekter, materjalide ladustusala, juurdepääsutee 23. Milleks kasutatakse kinnistule ajutiselt paigaldatavat reeperit? ajutiselt paigaldatavat reeperit kasutatakse kinnistus läbiviidavate tööde
põgusalt) ühte teist geodeete ühendavat organisatsiooni Ja ega teisedki geodeesiast tuule tiibadesse saanud IAG. tegevusvaldkonnad geodeetidelt peale neid huvitavate IAG (www.iag-aig.org) ehk Rahvusvaheline objektide asukohtade muud soovigi. Nii võib kergesti Geodeesia Assotsiatsioon (International Association of tekkida kiusatus geodeeti vaid "punktitegijaks" pidada. Geodesy) koondab peamiselt geodeetilise teooria Ärgem siiski unustagem, et asukohamäärang on vaid edasiarendajaid. IAG asutati sakslaste eestvedamisel geodeesia üks rakenduslikest tahkudest. Endiselt on juba 1862. a Lääne- ja Kesk-Euroopa riikide geodeesia peamiseks ülesandeks Maa kuju ja mõõtmete koostööorganisatsioonina. Siinkohal on huvitav märkida, täpsustamine, nüüd on osutunud võimalikuks määrata ka et IAG algusaastatel seati üheks peamiseks eesmärgiks
Mõõdistamisvõrgu punktid kindlustatakse maastikul maavaiadega, asfaltkattega teedel asfaldinaeltega. Tähtsamatel töödel betoneeritakse armatuurvaiad maapinda. Mõõdistamisvõrgu punktidele tuleb määrata koordinaadid X, Y ja H. Koordinaatide (X ja Y koordinaat) saamiseks tuleb mõõta käigu punktide vahel horisontaalnurgad ja joonepikkused. Kõrguse koordinaat (H-koordinaat) saadakse nivelleerimise teel. Mõõdistamisvõrgu loomisel toetutakse võimalusel riigi geodeetilise võrgu punktidele. Mõõdistamisvõrkudena on kasutusel: 1) Kolmnurgad (triangulatsioon ja trilateratsioon) 2) Käigud (rajatakse kas teodoliidi või elektrontahhümeetriga): Kinnine käik Lähtekülgedega käik 6 Lähtekülgedeta käik Polügonid 15. Nimeta erinevaid viise, et leida punkti asukohta. 16. Kirjelda joonemõõtmise põhimõtet lindiga geodeesias.
Eesti alal on kõige suurema absoluutse kõrgusega Suure Munamäe tipp. Punkti absoluutne kõrgus määratakse nivelleerimise teel. Kõrgtäpse nivelleerimise tehnoloogia võimaldab määrata absoluutseid kõrgusi mõne millimeetri täpsusega. Geodeetilised kõrgused Geodeetiline kõrgus h on punkti kaugus referentsellipsoidi pinnast mööda normaali. Geodeetilised kõrgused määratakse ellipsoidil. Aastast 1992 on Eestis kasutusel referentsellipsoid GRS-80, mille suhtes on määratud riigi geodeetilise põhivõrgu punktide geodeetilised kõrgused GPS-mõõtmistega. Geodeetilisi kõrgusi on võimalik määrata mõne sentimeetri täpsusega. Saame nt GPS-iga mõõtes. GPS-is olev geoidimudel arvutab meile absoluutse kõrguse. Kõrguskasv Kõrguskasv on maapinna kahe punkti kõrguste vahe, mida nimetatakse ka suhteliseks kõrguseks. Kõrguskasv on tõusu suunas positiivne ja languse suunas negatiivne. Kõrguskasvu võib arvutada maastikul tehtud mõõtmiste või kõrgusarvude järgi
Geoidil suhteliselt keerukas kuju on tingitud maasiseste masside ebaühtlasest paiknemisest. Nii koonduvad loodjoonte suunad (loodjoon on maapinnaga risti olev joon) ebaühtlaselt, mitte ei suundu maakera keskpunkti, mistõttu geodeetiliste arvutuste puhul asendatakse geoid selle matemaatilise mudeli ellipsoidiga. Täpsemalt pöördellipsoidiga - see tähendab, et analoogselt maakerale pöörleb ellips ümber oma telje. Geoidi täpsustamine toimub pidevalt igas korraliku geodeetilise teenistusega riigis ning see toob kaasa muudatused geograafiliste koordinaatide väärtuses. Geoidi andmeid ei muudeta segaduste vältimiseks siiski eriti tihti (umbes kord kümnendis on juba üsna sage). Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Pöördellipsoid on keha, mis esindab lihtsustatult maakera kuju. Pöördellipsoid on pooluste suunast kokku surutud.
suurendatud väljaspool lõikeparalleele. 8. Eesti ristkoordinaatide süsteem L-EST 92. Eesti ristkoordinaatide süsteemi L-EST 97 algpunktiks on valitud Riia lahes asuv punkt A. See on telgmeridiaani (GRS80 ellipsoidi 24o-meridiaan) ja Eesti lõunapiirist veidi lõunapoole jääva paralleeli lõikepunkt. Neg. ordinaatide vältimiseks telgmeridiaanist lääne poole jäävatel geodeetilistel punktidel on algpunkti ordinaadiks võetud yo=500 000 m. Riigi geodeetilise süsteemi ristkoordinaatide alguspunkti A geodeetilised ja ristkoordinaadid on samad ka baaskaardi TM projektsioonis, mis tagab baas- ja põhikaardi geodeetiliste koordinaatide ühtsuse ning kaardilehtede sarnase jaotuse. Et abipinnad on erinevad, siis samade maapinnapunktide ristkoordinaadid on üldiselt erinevad. 9. Joone orienteerimine: asimuut, rumb, direktsiooninurk, tabelinurk. Orienteerimiseks nimet. joonte suuna määramist ilmakaarte suhtes.
suurendatud väljaspool lõikeparalleele. 8. Eesti ristkoordinaatide süsteem L-EST 92. Eesti ristkoordinaatide süsteemi L-EST 97 algpunktiks on valitud Riia lahes asuv punkt A. See on telgmeridiaani (GRS80 ellipsoidi 24o-meridiaan) ja Eesti lõunapiirist veidi lõunapoole jääva paralleeli lõikepunkt. Neg. ordinaatide vältimiseks telgmeridiaanist lääne poole jäävatel geodeetilistel punktidel on algpunkti ordinaadiks võetud yo=500 000 m. Riigi geodeetilise süsteemi ristkoordinaatide alguspunkti A geodeetilised ja ristkoordinaadid on samad ka baaskaardi TM projektsioonis, mis tagab baas- ja põhikaardi geodeetiliste koordinaatide ühtsuse ning kaardilehtede sarnase jaotuse. Et abipinnad on erinevad, siis samade maapinnapunktide ristkoordinaadid on üldiselt erinevad. 9. Joone orienteerimine: asimuut, rumb, direktsiooninurk, tabelinurk. Orienteerimiseks nimet. joonte suuna määramist ilmakaarte suhtes.
tangenslõiku tagasi kõvera alguse KA suunas. Saadud punktist mõõdetakse ristsirge suunas leitud suurus y ning seal asetsebki kaarele kantud pikett. 3. Teetrassi mahamärkimise kavandamine, reeperite paigutamine, sidumine põhivõrguga, märkide valik. Mida kasutad pikettide tähistamiseks looduses, kuhu paigutad piketid? Trassi märkimiseks loodusesse tuleb trassi põhipunktid (alg-, lõpp-, ja pöördepunktid) tuleb need määrata geodeetilise põhivõrgu punktide suhtes ning kindlustada maa- ja numbrivaiadega. Maavai on 30- 50 cm pikkune ja 5-8 cm jämedune puidust vai, mis lüüakse maapinnaga tasa. Maavaia keskele lüüakse nael, mis tähistab punkti tsentrit. Maavaia kõrvale lüüakse numbrivai, millele märgitakse piketi number. Numbrivai peaks jääma vähemalt poole meetri ulatuses maa peale. Peale trassi põhipunktide märkimist rajatakse nende põhjal teodoliitkäigud ning nivelleeritakse need.
Profiil jaguneb kaheks: rist- ja pikiprofiil. Kartograafia- tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kartograafia harud: kaarditundmine, matemaatiline kartograafia, kaartide koostamine ja redigeerimine, kaartide vormistamine, kaartide trükkimine, kartomeetria, kvalimeetria. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega. Kõrgem geodeesia- tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia- topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia- käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia, mille objektiks on ehitis so hoone või rajatis, eesmärgiks on objekti geomeetrilise (plaanilise ja kõrgusliku) asendi tagamine. 2. Iseloomusta geoidi, pöördellipsoidi, referentsellipsoidi
mõõdetakse kraadides (goonides), kaugusi meetrites. Et saada otsitava punkti polaarkoordinaate, on vaja eelnevalt teada vähemalt kahe lähtepunkti koordinaate. 7. Kumeral pinnal saadud mõõtmistulemuste väljendamine tasapinnal. Kartograafiline projektsioon on maaellipsoidi pinnatasandil matemaatiliselt väljendatud kujutamise viis. Et Maa füüsikaline pind on ebatasane ega lange ühte maaellipsoidi pinnaga, siis topograafilise kaardi saamiseks on vajalik kõigepealt projekteerida geodeetilise põhivõrgu punktid maaellipsoidi pinnale. Seejärel valitakse projektsiooni abipind, millele kantakse üle maaellipsoidi kaardivõrk ja geodeetilise põhivõrgu punktid, ning siis nende suhtes määratud maastiku objektid. 8. Kaardiprojektsioonid ja-moonutused. Topograafiliste kaartide koostamisel kasutatakse projektsiooni abipinnana tavaliselt tasandit, silindrit või koonust, mis puudutab või lõikab maaellipsoidi vaadeldaval alal
meetrites. Et saada otsitava punkti polaarkoordinaate, on vaja eelnevalt teada vähemalt kahe lähtepunkti koordinaate. 7. Kumeral pinnal saadud mõõtmistulemuste väljendamine tasapinnal. Kartograafiline projektsioon on maaellipsoidi pinnatasandil matemaatiliselt väljendatud kujutamise viis. Et Maa füüsikaline pind on ebatasane ega lange ühte maaellipsoidi pinnaga, siis topograafilise kaardi saamiseks on vajalik kõigepealt projekteerida geodeetilise põhivõrgu punktid maaellipsoidi pinnale. Seejärel valitakse projektsiooni abipind, millele kantakse üle maaellipsoidi kaardivõrk ja geodeetilise põhivõrgu punktid, ning siis nende suhtes määratud maastiku objektid. 8. Kaardiprojektsioonid ja-moonutused. Topograafiliste kaartide koostamisel kasutatakse projektsiooni abipinnana tavaliselt tasandit, silindrit või koonust, mis puudutab või lõikab maaellipsoidi vaadeldaval alal. Abipinna asendi järgi
baromeetriline ja GPS-mõõtmine. Kõige täpsemad, kuid samal ajal kõige töömahukamad, on geomeetriline ja hüdrostaatiline nivelleerimine. Neid viise kasutatakse riiklike kõrgusvõrkude rajamisel ja suurt täpsust nõudvatel märkimistöödel. Kõrguskasvu määramise keskmine ruutviga on siin +-0,5 mm ühe kilomeetri kohta. Geodeetiliste kõrguste määramisel GPS-mõõtmistega on tänapäeval võimalik saavutada sentimeetrilist täpsust. Trasside ja ehitusplatside nivelleerimisel, geodeetilise mõõdistamisvõrgu punktide kõrguste määramisel tasase reljeefiga aladel ning maaparandustöödel kasuatatkse tehnilist geomeetrilist nivelleerimist. Geomeetrilise nivelleerimise täpsus ehk kahe punkti kõrguste vahe määramise keskmine ruutviga on +- 10 mm/km. Topograafiliste plaanide ja kaartide koostamiseks, aerofotode kõrguslike tugipunktide määramiseks, mitmesuguste insener-tehniliste ülesannete lahendamiseks (näiteks mastide, elektri- ja sideliinide
Jooned orienteeritakse: *geograafilise e. tõelise asimuudi järgi.*magnetilise põhja-lõunasuuna järgi. *tsooni kesk- e. telgmeridiaani või x-telje suhtes. 1.)Astronoomiliste vaatluste või güroskoopiliste mõõtmiste põhjal määratakse meridiaani tasand loodjoone suhtes ja astronoomilise meridiaani suund saadakse geoidi pinna horisontaaltasandil 2.)Geodeetiliste mõõtmiste põhjal määratakse meridiaanitasand maaellipsoidi normaaliga antud punktis ning geodeetilise meridiaani suund saadakse ellipsoidi horisontaaltasandil. 3.)Magnetiline põhja-lõunasuund määratakse maastikul kompassi või bussooli magnetnõela abil. Kaardilehtede orienteerimiseks nim sellest tegevust, kus selle kaardi pööramise tulemusel langevad kaardil olevate joonte suunad kokku või on parall vastavate joontega maastikul (*samajooneliseo-ti kasutami*punkto-d kasutamine*Bussoli järgi). Tõeline asimuut on
- projekteerimisluba, - projekteerimistingimused, - muud kohustuslikud nõuded (muinsuskaitselt, päästeametilt, tervisekaitsetalituselt) Projekteerimise lähteülesande juurde kuuluvad: - krundi geodeetiline alusplaan (soovitavalt digitaalne), millel näidatud ka välisvõrgud, - krundi ehitusgeoloogiliste uuringute andmed; rekonstrueerimis- ja renoveerimistööde puhul ka: - olemasolevate hoonete invetariseerimisjoonised, - olemasolevate hoonete geodeetilise mõõdistamise andmed, sh. vajumisvaatluste andmed, olemasolevate hoonete tehnilise ekspertiisi andmed, olemasolevate hoonete ehitusprojekt ja varasemate ümberehituste tööjoonised. Projekteerimise lähteülesandes esitatud andmete muutmine täiendamine hiljem, projekteerimise või ehitamise ajal, toob kaasa lisatööd ja kulusid. 2.4 PROJEKTI STAADIUMID: 0) ESKIIS Mis on ja mida sisaldab eskiisprojekt? Eskiis on vaba vormistusega skemaatiline kavand
Standartsed on: 3M, 6M, 12M, 15M, 30M, 60M. Ehitutarindi dimensionimisel on otstarbekad: 12M-kordsed: 24M, 36M, 48M ja n.e 4. Mõõtesüsteemi kasutamine ehitushanke eri järkudes. Projekteerimine: kasut objektile sobivaid moodulvõrke, kordmooduleid, soovitatavaid mõõtmeid ning detailide joonistel tolerantse. Ehitise moodulvõrk jagatakse vajadusel osadeks mis võivad üksteise suhtes olla pööratud. Kogu ehitise põhivõrk seotakse kohaliku geodeetilise koordinaatvõrguga. Materjalide tootmine: ehitustööstuses kasutatakse sidumismõõtmeid, tolerantse, mõõtepunkte. Iga detaili sidumis- ja valmistusmõõtmed ning mõõtepunktid (koht detailis, nt. Auk, ava, süvend) määratakse nii, et detaili saab, vajaliku mõõtetäpsuse juures, paigaldada ilma muudatusi tegematta, pingutamatta, ning kusjuures saavutatakse ka vajalik vuugilaius.Iga osa peab saama paigaldatud projekteeritud kohale ilma et tekiks kuhjuvaid