Elva Gümnaasium Geenmuundatud organismid Referaat Sandra Lääts Klass: 12. klass (kaugõpe) Juhendaja: Tiia Kuresoo Elva 2017 Sissejuhatus Võtsin rakendusbioloogia referaadi teemaks enda jaoks huvitava teema, mis räägib geenmuundatud organismidest ehk GMO-dest. GMO on kunstlikult geenide manipulatsiooni teel loodud taimesortide, ehk ka loomatõugude, üldnimi. Tavaliselt on geenmuundatud organismide loomise puhul tegu genoomiosa kunstliku ülekandmisega ühelt liigilt teisele ja niimoodi saadakse transgeensed organismid. Võrreldes tavapärase sordi- ja tõuarendusmeetoditega on geneetilise muundamise erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene.
Referaat 2018 Mis on GMO? GMO ehk geneetiliselt muundatud organism on selline organism, kelle pärilikkusetegureid on muudetud viisil, mis looduslikul teel ei ole võimalik. GM taimede loomise esialgne eesmärk oli täiustada taimekaitset. Praegu turul olevad GM põllukultuurid on eeskätt muudetud vastupidavamaks putukate või viiruste poolt põhjustatavatele taimehaigustele või on suurendatud nende herbitsiidikindlust. Esimesed geenmuundatud organismid maailmas GM bakter E. coli 1971. a GM taim tubakataim 1983. a GM imetaja hiir 1985. a GM koduloomad helendavad akvaariumikalad Miks loodi geenmuundatud organisme? GM toiduaineid töötatakse välja ja turustatakse eelkõige sellepärast, et neil on kas tootja või tarbija jaoks mõned märgatavad eelised. Enamasti on selleks kas toote madalam hind või suurem kasutegur (vastupidavus või toiteväärtus) või mõlemad korraga. Mis on GMO ohud?
· Lõhustavad laktoosi võimaldades tarbida piimatooteid ka neil, kes ei talu rõõska piima · Mõjuvad soodustavalt mineraalide ainevahetusele · Parandavad laktoosi omastamist · Peremeesorganismi immuunvastuse stimuleerimine · Piimhappebakterid on bakteriostaatilise toimega · Soodustavad normaalset seedimist 4. Milline on bakterite roll biokütuste tootmisel? Rolliks on lagundada aineid. 5. Mis piirab geenmuundatud bakterite kasutamist keskkonna puhastamises? Ökoloogilised tegurid piiravad geenmuundatud bakterite kasutamist keskkonna puhastamiseks 6. Miks olid 1970.aastad geenitehnoloogia arengus pöördelise tähtsusega? Võeti kasutusele ensüümid, mis lasevad DNA-ga manipuleerida, õpiti määrama DNA nukleotiidide järjestust. 7. Millistes valdkondades rakendatakse geenitehnoloogiat? Arstiteadus, puidutööstus, nanotehnoloogia. 8
uuritakse just geenitehnoloogiaga. Samuti aitab see uurida võimalike viiruste ja haiguste kuju. Näiteks kuidas viirus mõjutab keha. 9. DNA isikutuvastus meetod - DNA-d kasutatakse igapäevaselt kurjategijate kinnipüüdmisel. See on hea võimalus tuvastada inimest ainult mõne naha tükki või juuksekarva abil. Genoom on umbes 99 % kõigil inimestel sama kuid umbes 1% protsent erinevusi teeb meid üksteisest erinevaks ning seega võimaldab isiku tuvastamist. 10. Mis on geenmuundatud toit - Geneetiliselt muundatud (GM) toit on selline, mis sisaldab geneetiliselt muundatud organisme (GMO) või on neist tehtud. Geneetiliselt muundatud organismid on igasugused taimed, loomad ja mikroorganismid, kuhu geenitehnoloogilisi võtteid kasutades on sisse viidud geenid, mida neis looduslikul teel esineda ei saa. 11. Mendeli 1. ja 2. seaduse järgi lahendamine - Mendeli esimene seadus Homosügootide omavahelisel ristamisel on moodustunud esimene
Essee «Geneetiliselt muundatud organismide - poolt või vastu» Diana Kuzmina 9.B klass Geneetiliselt muundatud organism ehk geenmuundatud organism ehk geneetiliselt modifitseeritud organism ehk GMO all mõeldakse organismi, kelle pärilikkusainele on kunstlikult lisatud teiste elusolendite geene või kelle geene on muudetud sellisel viisil, mida looduses ei esine. Geneetiliselt muundatud organismidel on tohutult palju plusse, kuid veelgi rohkem miinuseid. Mis on siis põhilised GMO negatiivsed pooled, mispärast olen pigem muundamise vastu? Kahtlemata on geenmuundatud organismidel palju häid külgi
ning paljusid tööstuses kasutatavaid valke. 6. Nimeta 5 suuremat valdkonda, kus kasutatakse geenitehnoloogiat. a. Keskkonnauuringud b. Kohtumeditsiin c. Ravimitööstus d. Põllumajandus ja toiduainetööstus e. Energeetika 7. Miks võib pidada ajakirjanduses sageli kasutatavat terminit ,,geenitoit" ebaõigeks? Mis on selle õige nimetus? Mis endast kujutab? Iga toit sisaldab geene. Õige nimetus oleks geenmuundatud toit. See on toit, mille tooraineks on kasutatud geneetiliselt muundatud organisme. 8. Millised eeskirjad on Euroopa Toiduohutusamet geenmuundatud toidu kohta koostanud? Geenmuundatud toit ja loomasööt võib turule tulla alles siis, kui seda on Euroopa Toiduohutusameti poolt põhjalikult uuritud. Lisaks tuleb geenmuundatud koostisaineid sisaldava toiduaine etiketil see ära märkida. 9. Vali, kas väide on tõene või väär.
kuidas neid luuakse, nende mõju keskkonnale ja inimesele ning millised seadused lubavad ja piiravad nende kasutamist. Viimase osas analüüsitakse andmeid, mis saadi küsitluse käigus, mida täitsid Tsirguliina Keskkooli 8., 9. klasside õpilased ja gümnasistid. 2 3 1. MIS ON GMO NING SELLE AJALUGU Tähekombinatsioon GMO (genetically modified organism) on lühend sõnadest geenmuundatud organism või geneetiliselt muundatud organism (Homutov 2011). Geneetiliselt muundatud organismid on organismid, kelle pärilikkuse ainele on kunstlikult lisatud teiste elusolendite geene või kelle geene on muudetud viisil, mida looduses ei esine (Geneetiliselt... 2012). Geneetiliselt muundatud taimedest ja loomadest valmistatud toiduained näevad välja ja maitsevad nagu tavalised toiduained. Seda, kas tegemist on geneetiliselt muundatud (GM) tootega, saab kindlaks teha vaid laboratoorselt
................................................................. 6 4.2. GMO vastu.................................................................................................... 7 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 9 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 10 2 1. MIS ON GMO? Geenmuundatud organism (pilt 1) ehk geneetiliselt muundatud organism ehk geneetiliselt modifitseeritud organism ehk geneetiliselt moondatud organism ehk GMO on kunstlikult geenide manipulatsiooni (geneetilise muundamise) teel loodud (parandatud, muudetud) taimesortide, ehk ka loomatõugude, üldnimi. Tavaliselt on geenmuundatud organismide loomise puhul tegu genoomiosa kunstliku ülekandmisega ühelt liigilt teisele. Nii saadud organisme nimetatakse transgeenseteks organismideks
Paraguays on esinenud juhtum, kus suurtest sojapõldudest rattaga mööda sõitnud 11-aastane poiss sojapõldudele pihustatava mürkainega pihta sai ning selle kätte ka suri – niivõrd mürgised on need ained, mida sojataimedele pihustatakse. Mürkainete all on kannatanud mitmed teisedki inimesed, kelle läheduses asuvad maisipõllud on naaberpõldude väetamise tagajärjel hävinud või kes on saanud raskete tervisehäirete osaliseks. See võib tunduda esialgu kauge murena, kuna Euroopas geenmuundatud soja ei kasvatata, kuid loomasöödana jõuab see kahjuks siiski meieni. Mitmed tuntud kaubamärgid toidavad oma lehmi geenmuundatud söödaga ning seeläbi toetab inimene iseenesele teadmata GMO- sojakasvatust. GMO-soja on taganud Paraguayle küll suure majanduskasvu, kuid mis hinnaga? Tervislikule ja loodust mitterikkuvale sojakasvatusele saab iga inimene ise kaasa aidata, vastutades oma sojatarbimise eest. Teadlik tarbija teab, kust tema poolt kasutatav soja pärit on
- antibiootikumide tootmine - vitamiinide saamiseks - aminohapete saamiseks - paksendajate valmistamiseks - orgaaniliste hapete tootmiseks - etanooli valmistamiseks 19. Mis piiarb GM-bakterite kasutamist keskkonna keskkonna puhastamisel? Kuna ei teata täpselt, mis ja kui suurt kahju see kaasa võib tuua ehk kuidas see loodusele mõjub. 20.GM-toit. Millal peab GM-toit olema märgistatud? - toit, mille tooraineks on kasutatud gennetiliselt muundatud organisme, nt geenmuundatud maisist valmistatud hommikusöögihelbed või geenmuundatud tomatitest valmistatud tomatipüree. - peab olema märgistatud, kui on üle 1% GMO-d. 21. GM-toidu poolt ja vastu. Poolt - parem toit biotehnoloogia abiga - GMO-d seljatavad Kolmanda maailma näljahäda - geenitehnoloogiline põllumajandus on kõige puhtam (Putukatõrjet pole vaja enam teha ja nii on toit, mida me sööme ja keskkond selle võrra puhtamad.) Vastu
...........................5 1.1. GMOd kes või mis nad on?.........................................................5 1.2. GMOde saamine.............................................................................5 2. GENEETILISELT MUUNDATUD PÕLLUKULTUURID.................6 2.1. Esimene transgeenne kultuur..........................................................6 2.2. GM põllukultuuride levik ja kasvupinnad......................................6 3. GEENMUUNDATUD TAIMEDE KASUTAMISE TAGAJÄRJED...8 3.1. Võimalikud keskkonnariskid..........................................................8 3.2. GM materjali potentsiaalne mõju inimese tervisele.......................9 3.3. GM taimede kasutamise positiivsed küljed....................................9 4. GMO- VABAD PIIRKONNAD...........................................................11 5. GM TOITU MÄRGISTAMINE...........................................................12 KOKKUVÕTE...................
kütusejääkide ja raskemetallide mürgi). GMO VASTU: GMO mahedus on vaid näiline(ei mõju hästi mullale, kujuneb välja tõrjevahendidtele reistentsed umbrohud); Bioloogilise mitmekesisuse hävinemine(GMO-põllud on nii geneetilise kui ka liigilise mitmekesisuse seisukohalt maailma kõige vaesemad agroökosüsteemid); Geneetiline saastumine(toimub GMO-kultuuridelt geenisiire 30km kaugusele, maid saastatud GMOga); Geenmuundatud taimed ja loomad on ohtlikud loodusele; Geenmuundatud taimede-loomade kasvatamine ja kasutamine on ohtlik inimese tervisele(GMO-toidu ohutust ei ole piisavalt kontrollitud. GMO-toidul närilistes on leitud rakkude kontrollimatut vohamist ja peensoole kahjustusi. Rotid, lehmad ja sead on valikul eelistanud tavasööta GMOle. Sigade tervis ja viljakus on osutunud paremaks tavatoidul. Kindlaks on tehtud mesilase seedetraktis GMO-toidust geenisiire soolebakteritesse. Kuidas see mõjutab organismi talitlust? Kas sama on võimalik ka
laboris) otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke. Sugurakke mõjutav: Eristatakse kahte juhtu: Esimesel juhul viiakse geneetiline materjal pre-embrüosse see on nii tulevase elusolendi kui ka tema järglaste ennetav ravi. Teisel juhul viiakse geen üksikisiku sugurakkudesse. See ravivõte ei mõjusta otseselt antud isikut vaid, peab tagama, et tema järglased sünniksid mingi kindla tunnusega või ilma selleta. GMO Geenmuundatud organism ehk geneetiliselt muundatud organism ehk geneetiliselt modifitseeritud organismehk geneetiliselt moondatud organism ehk GMO on kunstlikult geenide manipulatsiooni (geneetilise muundamise) teel loodud (parandatud, muudetud) taimesortide, ehk ka loomatõugude, üldnimi. Tavaliselt on geenmuundatud organismide loomise puhul tegu genoomiosa kunstliku ülekandmisega ühelt liigilt teisele. Nii saadud organisme nimetatakse transgeenseteks organismideks.
ökosüsteemi tasakaalu. Nii võib näiteks umbrohutõrjele resistentne geen edasi kanduda ja mitte alluda enam tõrjele. Ka kahjurikindlate mürgiste taimede puhul on neist kasu vaid siis, kui kahjureid on väga palju. Kui GMO kord on looduses on kontrolli alt väljunud, ei ole saastet enam võimalik kõrvaldada. Muundatud geenid segunevad looduslike vormidega ja hajuvad keskkonda, mille tagajärel võivad tekkida näiteks resistentsed umbrohud põllumajanduslikele mürkidele. USAs on geenmuundatud mais ja raps oma looduslike vormidega segunenud ning seetõttu ka märgistamatult poelettidel eksponeeritud. Muundatud organismil võib tekkida ökoloogiline eelis ja ta sööb sarnased liigid välja. Ühtlasi suureneb umbrohumürkide kasutamine, mille tulemusel levib looduses rohkem mürkaineid ja tekivad mürgikindlad umbrohud. Kasvab ka surve teatud putukaliikidele, mis mõjutab ökoloogilist tasakaalu. Taimed, kes toodavad ise pestitsiide, eraldavad loodusesse ja
Võib täheldada liblikate suuremat ellujäämust põldudel, kus kasvatatakse Bt-putukatoksiini tootvad taimed, kuna neid põlde ei pritsita enam tugevate putukamürkidega USA intensiivpõllumajanduspiirkondade jõgedesse on hakanud tagasi tulema sealt aastakümneid tagasi kadunud kalaliigid, kuna insektitsiidide ning mullas mittelagundatavate herbitsiidide kasutus on tugevasti vähenenud Kasutades GM-taimi, reostame keskkonda märksa vähem mürkkemikaalidega Enamik USA maisist on geenmuundatud ja seda nimetatakse BT-maisiks Selle maisi DNA on liidetud geeniga bacterist "Bacillus Thuringiensis", mis toodab BT- toksiini ehk mürkainet See mürkaine on põhimõtteliselt pestitsiid, mis on kõrgelt mürgine inimestele ja loomadele Lõpuks peale pikkasid uurimusi leiti, et seda ainet leidub rasedate naiste ja nende loodete veres See seletab "teistsuguste" laste sünni kasvu TÄNAN VAATAMAST!
Geeniliselt muundatud loomad ja taimed Margus Henning AAP-11 Sisukord Üldiselt GM head küljed GM halvad küljed Tagajärjed Levinuimad taimed GM ajalugu GM kasutamine Eestis GM maailmas Üldiselt Geneetiliselt muundatud taimed ja loomad on kunstlikul teel muudetud geenidega organismid. Geenmuundatud organisme ehk transgeenseid organisme luuakse genoomiosa ülekandmisega ühelt organismilt teisele. Geenimuundamise head küljed saagikuse tõus taimedele ei tule kahjureid taimed on vastupidavamad haigustele raviomadused mida saab tekitada Geenimuundamise halvad küljed geenide muutmine hävitab bioloogilist mitmekesisust geenide muutmine võib kaasa tuua ettearvamatuid tagajärgi geeni mutatsioonid võivad mõjutada ümbritsevat loodust Tagajärjed Tagajärjed Tagajärjed
Väga palju on korraldatud erinevaid proteste peamiselt seoses poliitikaga. Muidugi ei tasuks arvata, et Eesti on ainus koht kus protestid toimuvad. Eesti on just üks nendest maadest kus see väga levinud pole. Kuulsamad protestid Eestis on näiteks ACTA, õpetajate streik, Pühajärve kooli allesjätmine jne. Maailmas on tuntuimad praegu päevakorras olev protest Ukrainas. Varasemalt on tuntud ka Wall Streetil (Ameerikas) toimunud protest, protestid Monsanto ( on üks maailma juhitavamaid geenmuundatud seemnete tootjaid) vastu jne. Praegu mõjub väga kodanikuühiskonnale meedia. See puudutab väga palju noori. Kodanikuühiskonnas osaleb tunduvalt rohkem noori kui aastaid tagasi, aga seda on ikkaveel liiga vähe. Noortele tuleks teada anda mis on kodanikuühiskond ja milleks see vajalik on. Seda saab teada peaaegu ainult koolist. Kool peaks rohkem korraldama vabatahtlike asju mis muudaks ühiskonda paremaks. Kindlasti aitab ka vanemate toetus noori
edasi osa pärilikku informatsiooni. Esimene geneetiliselt muundatud bakter loodi 1971.aastal Californias ning 12 aastat hiljem loodi Missouris ja Belgias esimesed GM taimed.1993. aastal tuli turule esimene massitarbimisele suunatud muundkultuur: Flavr Savr tomat, mis ei läinud enam kergesti mädanema.Maailmas on kokku 25 riiki, mis tegelevad GMO kasvatusega, neist 5 asuvad Euroopas. Suuremad kasvatajad on Brasiilia, Argentiina, India, Kanada, Hiina ja Paraguay.Enim levinud geenmuundatud taimed tänapäeval on soja, mais, puuvill ja raps. Vähesel määral on muudetud ka tomati, kartuli, suhkrupeedi, tubaka ja muud sellised geneetikat. Geneetiliselt muundatud taimede PLUSSID -on vastupidavamad; -paranenud on nende maitse ja kvaliteet; -valmivad lühema aja jooksul; -taluvad külma ja väga kuiva kliimat; -suudavad haigustele ja muudele kahjuritele paremini vastu panna; -keskkonna puhastamine. MIINUSED
GMO poolt ja vastu Üldinformatsioon Geneetiliselt muundatud organismide (GMOde) all mõeldakse organisme, kelle pärilikkuse ainele on kunstlikult lisatud teiste elusolendite geene või kelle geene on muudetud viisil, mida looduses ei esine. Geenmuundatud organisme ehk transgeenseid organisme luuakse genoomiosa ülekandmisega ühelt organismilt teisele. Geneetiliselt muundatud taimedest ja loomadest valmistatud toiduained näevad välja ja maitsevad nagu tavalised toiduained. Levinuimad taimed mida geneetiliselt muudetakse on mais, sojauba, puuvill ja lutsern. USAs ennustatakse sel aastal külvata ligi 200 000 km2 geneetiliselt muundatud maisi. Ajalugu Geneetiline muundamine sai võimalikuks tänu DNA avastamisele ja esimese
enam kergesti mädanema. ISAAA (International Service for the Acquisition of Agri-biotech Applications) andmetel on GM kultuure 2009. aasta seisuga külvatud 134 miljonile hektarile, millest umbes 50% kasvatatakse USA's ning üleüldse on maailmas kokku 25 riiki, mis tegelevad GMO kasvatusega, neist 5 asuvad Euroopas. Suuremad kasvatajad on Brasiilia, Argentiina, India, Kanada, Hiina ja Paraguay. Enim levinud geenmuundatud taimed tänapäeval on soja, mais, puuvill ja raps. Vähesel määral on muudetud ka tomati, kartuli, suhkrupeedi, tubaka jms geneetikat. Geneetiliselt muundatud taimed - PLUSSID · on vastupidavamad, · paranenud on nende maitse ja kvaliteet, · valmivad lühema aja jooksul, · taluvad külma ja väga kuiva, · suudavad haigustele ja muudele kahjuritele paremini vastu panna. MIINUSED · Taimed võivad kahjustada nii keskkonda kui ka teisi organisme.
Geneetiliselt muundatud kalad on ohtlikud Artikli autoriks on ,,Maaleht" , Erkki Mäeorg viide : http://paber.maaleht.ee/? page=&grupp=artikkel&artikkel=15703 Geenmuundatud organism ehk geneetiliselt muundatud organism ehk geneetiliselt modifitseeritud organism ehk geneetiliselt moondatud organism ehk GMO on kunstlikult geenide manipulatsiooni (geneetilise muundamise) teel loodud (parandatud, muudetud) taimesortide, ehk ka loomatõugude, üldnimi. Artiklis on muundatud kalad , imelihtsalt viisil, viies teiste organismide geene kaladesse on suutnud teadlased luua kalaliike,mis kasvavad palju kiiremini ja on haigluskindlamad
Geneetiliselt muundatud organismid GMO-st üldiselt Geneetiliselt muundatud organismid (ingl. Genetically modified organismis) ehk GMO, on kunstlikul teel muudetud geenidega organismide (taimed, loomad jne.) üldnimi. Geenmuundatud organisme ehk transgeenseid organisme luuakse genoomiosa ülekandmisega ühelt organismilt teisele. Levinuimad taimed mida geneetiliselt muudetakse on mais, sojauba, puuvill ja lutsern. Selle juures võiks ka ära mainida, et maailmas kasvatab geneetiliselt muundatud saaki 8.5 miljonit farmerit kellest 90% on madalarengualadel. Sealhulgas on ka 6.4 miljonit farmerit Hiina puuvilla kasvatuse aladel. USA-s ennustatakse sel aastal külvata ligi 200 000 km2 geneetiliselt muundatud maisi.
nakatatavaid viirusi ja baktereid e) Geenitehnoloog saab tuvastada kas kuriteopaigalt leitud aine pärineb kahtlusaluselt või mitte 13.GMO on geneetiliselt muundatud organism. 14.Poolt: parem toit biotehnoloogia abiga; GMO-d seljatavad Kolmanda Maailma näljahäda; on mahedam; põllumajanduse areng ja geenitehnoloogia on tihedalt üksteisega seotud. Vastu: Mahedus on vaid näiline; bioloogilise mitmekesisuse hävimine; geenmuundatud taimed ja loomad on ohtlikud loodusele. 15.GMOde kasvatamisega hävitatakse bioloogilist mitmekesisust - GMO-põllud on nii geneetilise kui ka liigilise mitmekesisuse seisukohalt maailma kõige vaesemad agroökosüsteemid. 16.Geeniteraapia on uu(t)e geeni(de) viimine inimesesse eesmärgiga ravida teatud haigusi, eelkõige pärilikke haigusi ja vähki. 17.Hirm inimese loodusliku olemuse kadumise pärast; piiri tõmbamine
Välja on töötatud geenitehnoloogia, mis muudab saagist saadud seemned idanemisvõimetuiks. Seetõttu peavad maaharijad igal aastal ostma uued seemned. Selle tagajärjeks on tootmise monopoliseerumine ja sotsiaalsete probleemide suurenemine. (Gennadi Kobzar http://www.terviseleht.ee/200030/30_toit.php3) 3 Muundorganismid võivad osutuda invasiidseks ja võivad hakata kahjustama normaalset ökoloogilist tasakaalu. Samuti võib geenmuundatud sortide laialdase kasutamisega lülijalgsete liikide vaesustumine. ( Küsitles: Märt Miljan TÜ Tehnoloogiainstituut http://tuit.novaator.ee/?op=article&ID=121 ) Kokkuvõte Geneetiliselt muundatud organismidega on seotud mitmeid tõsiseid probleeme, mida tuleks GMO-de kasvatamisel ja kasutamisel kindlasti arvesse võtta, et võimalikult vähe kahjustada GMO-de tarbijaid ja keskkonda, milles GMO-sid toodetakse. 4 Kasutatud kirjandus
· Kõrg- ja madalrõhualade paiknemine (madalrõhualadel rohkem sademeid) · Kaugus ookeanidest ja meredest · Pinnamood 11. 1972 Stockholmis algas esimene ÜRO ülemaailmne keskkonnakonverents 12. Agenda 21- maailma jätkusuutlikkuse programm, mille algatas ÜRO 13. Cartagena protokoll on 1992. aastal Rio de Janeiros vastu võetud Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni lisa (rahvusvaheline lepe, mille üldiseks eesmärgiks on piirata geenmuundatud organismide levikut ning nende kasutamise korral sätestada ohtu vähendavad reeglid)
Teda tunti kui oma ala parimat ning teda premeeriti prestiizsete auhindadega ja valiti 1944. aastal Ameerika Teaduste Akadeemia liikmeks. Hiljutised uuringud on näidanud, et täiskasvanud isendi somaatilistes rakkudes ja kõige sagedamini ajurakkudes geenid hüppavad rohkem siis, kui ta kogeb uut ja huvitavat, mille tõttu muutub inimese aju ja selle neuronite võrgustikku. California ülikooli molekulaarbioloog Alysson Muotri ja tema kolleegid on jälginud geenihüpet geenmuundatud hiirtel, kelle rakud hiilgavad roheliselt, kui L1 element raku genoomi ennast sisse seab. Roheliselt hiilgavad vaid idurakud ja mõned ajupiirkonnad, sealhulgas hipokampus, mis on oluline mälu ja tähelepanu jaoks. Inimese igasse neuronisse seab end elu jooksul L1 rakk sisse keskeltläbi 80 korda. See protsess kiireneb füüsilise aktiivsuse ajal kui hiir jooksis rattas, suurenes roheliselt helenduvate hipokampuse rakkude hulk, mis annab meile märku geenide hüppamisest.
Kaks bakterirakku võivad omavahel DNAd vahetada (plasmiidide abil) Bakteri DNA muutub kiiresti Kiire evolutsioon - ANTIBIOOTIKUMI RESISTENTSUS Bakterid inimkehas: Osa põhjustavad haigusi (kudede ja rakkude kahjustamine, mürgiste ainete tootmine. antibiootikumid (bakterite elutegevuse pidurdamine, tüübid laiatoimelised (mitmele liigile) kitsatoimelised(ainult ühele v paarile liigile) Tänapäeval tööstuslik tootmine geenmuundatud hallitusseente abil, kõrvaltoimed on kõhulahtisus, sest tapavad ka meile kasulikke baktereid
tekst ei sisalda. Vastupidiselt ’’Imelisele Teadusele’’ on aga ’’Horisondi’’ teisel leheküljel juhtkiri, mille pealkirjas viidatakse vastava numbri märksõnadele, milleks on ’’moodne keskkonnateadus’’ ja ’’iidne eluolu’’. Lühidalt räägitakse lahti, miks just sellised märksõnad, mainides inimeste huvi ’’võimatute’’ asjade vastu, geenmuundatud organisme, bastione, õlu, lapsvaaraod ja muud. Järgmisena analüüsin mõlemast ajakirjast kolme (minu arvates) põhiartiklit. 1 Ajakiri Imeline Teadus Horisont: ’’Genoomide muutmine’’ ning artikli pealkiri Lühikirjeld Lühike ülevaade Käsitleb Ameerika Annab ülevaate geneetiliselt
kasvatamine ja turustamine seadustega sätestatud ja piiritletud. Nende küsimustega tegelevad peamiselt keskkonna-, põllumajandus- ja sotsiaalministeerium, kes järgivad euroopa liidu direktiive. Geneetiliselt muundatud organismide vastu võitlemiseks on Eestis loodud kodanikualgatus GMO-vaba Eesti. Kampaania algatajad usuvad, et Eesti tarbijatel ja põllumeestel on praeguses olukorras mõistlik hoiduda GMO-de kasvatamisest ja kasutamisest, sest geenmuundatud organismide pikaajalise kasutamise tagajärjed ei ole kaugeltki selged, GMO-de ohutuse uurimise kriteeriumid on puudulikud ning sõltumatuid uuringuid on tehtud väga vähe TÄN A N K UU L A M A S T! KÜSIMUSI?
Gmo Geenmuundatud organism ehk geneetiliselt muundatud organism ehk geneetiliselt modifitseeritud organism ehk geneetiliselt moondatud organism[1] ehk GMO on kunstlikult geenide manipulatsiooni teel loodud (parandatud, muudetud) taimesortide, ehk ka loomatõugude, üldnimi. Euroopa Liidu liikmesriikides otsustatakse GMO-de kasutamise lubamine EL tasemel. GMOsid sisaldavad tooted peavad olema EL-s märgistatud. Lubatud on toode märgistamata jätta, kui on tegu juhusliku ja tehniliselt vältimatu GMO-de sisaldusega kuni 0,9%. Lisaks on osad liikmesriigid seadunud piiranguid oma territooriumil GMO-de kasutamisele. Eestis ei ole selliseid piiranguid seatud. Kasvatamisreegleid sätestab iga liikmesriik eraldi ja nad on paigas väga vähestes riikides, Eestis on need puudu. Kodanikualgatus ,,GMO-vaba Eesti" sündis 10. märtsil 2005. Algatuse mõtteks on pakkuda eestikeelset infot GMO-dega seotud probleemide koh...
Referaat Kas me peaksime looma uusi organisme? 9A 2009 Mis asi on üldse GMO ? GMO on kunstlikult geenide manipulatsiooni teel loodud (parandatud, muudetud) taimesortide, ehk ka loomatõugude, üldnimi. Tavaliselt on geenmuundatud organismide loomise puhul tegu genoomiosa kunstliku ülekandmisega ühelt liigilt teisele. Nii saadud organisme nimetatakse transgeenseteks organismideks. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene. Roheline ideoloogia on GMO'de toomise ja kasutamise vastu, sest nende kasvatamisega hävitatakse bioloogilist mitmekesisust: GMO-põllud on nii
Kui hästi läheb, siis DNA siseneb rakku ja lausa rakutuuma. Veelgi enam, DNA siseneb ka kromosoomi ja jääb seal püsima, seda ka järgmistes põlvkondades. (Truve. E, Geneetiliselt muundatud taimed pole ohtlikud // Eesti Loodus. 2004. Nr.2. Lk. 6-9.) GMO de (geneetiliselt muundatud organismide) kahjulikust keskonnale pole senimaani veel suudetud täielikult tõestada, aga senini on sellised geeni alased muudatused taimedes, inimkonnale kasulikuks osutunud. (Suurküla, J. Geenmuundatud organismid jäägu laborisse // Eesti Loodus. 2004. Nr.2. Lk. 10-12.) DNA eraldamine rakkudest, selle tükeldamine, tükkide kokkuliitmine ja kõikvõimalikud manipulatsioonid on nüüdisajal juba rutiiniks muutunud. Teadlastel on masinad, mis ütlevad ,,tähtede" täpse järjekorra iga sinna sisestatud DNA lõigukese puhul. Erilisi võtteid kasutades saab üksikuid geene katseklaasis miljonite kaupa paljundada ning siirdada rakkudesse, kus neid tavapäraselt ei pruugi olla. Teadlased
aastal. Teraviljade muundamiseks tuli oodata, kuna nad on agrobakteritele immuunsed. Selleks töötati välja uus meetod, kus kullatükkidele kantud geen tulistati taimerakku. Nii sai ühtlasi mädanemiskindla tomati, mardikakindla kartuli ning kahjurikindla maisi. [5] Suurem muundatud taimede levik algas 1996.aastal USA-s, kui turule jõudsid mitmed rapsiliinid, soja-, siguri- ja maisiliinid ning ka mitmed lillesordid. Sel aastal jõudis Euroopasse esmakordselt geenmuundatud mais. 1998. aastal peatati Euroopas uute GMO- de lubamine, kuni seadustes ei ole kindlalt sätestatud märgistusega, seirega, riskianalüüsiga ja ettevalmistusprintsiipidega seotud küsimused. Sellest ajast saati suhtutakse siinmail 4 muundatud taimedesse palju skeptilisemalt, kui USA-s. Alates 2004. aastast on GMO-de kasvatamine taas lubatud. [1] 1.3. Geneetiliselt muundatud põllukultuur
Tartu Kommertsgümnaasium Geneetiliselt muundatud organismid poolt ja vastu Referaat Geneetiliselt muundatud organismi nimetatakse veel geenmuundatud organismiks,geneetiliselt modifitseeritud organismiks või geneetiliselt moondatud organism. Lühendiga GMO. Geneetiliselt muundatud organism on organism, kuhu on lisatud võõrast geneetikalist informatsiooni, kasutades geenitehnoloogia meetodeid, selleks kõigeks on vaja tunda geneetikat ja rakubioloogiat, kuna enamus tööd selles, seisneb siiski DNA ja kromosoomide tegelemises. Geneetilise muundamise käigus paigutatakse üks või mitu geeni
keskkonnatingimustes, parandada toiteväärtust ning toidu maitset ja välimust, vähendada vajadust väetiste ja taimekaitsevahendite vastu); korrakaitse (kahtlusaluste tuvastamine kehavedelike kaudu); keskkonnakaitse (mikroorganismidega seotud muudatused); bioinformaatika (viiruste nakkusohtlikust uuritakse); nanobiotehnoloogia (ränikiipide asemel DNA põhised) Geenitehnoloogia rakendamisega kaasnevad probleemid Geenmuundatud toit - toit, mille tooraineks on kasutatud geneetiliselt muundatud organisme Herbitsiid – umbrohumürk Geneetiline mitmekesisus - liigisisesed pärilikud erinevused Aretuse negatiivne pool: geneetilise mitmekesisuse vähenemine, mis põhjustad suureneva isendite haigestumise; looduslik taimesort tõrjutakse välja GMO POOLT GMO VASTU • on vastupidavamad, • Taimed võivad kahjustada nii
suuda enam taluda kuumust, selle toiteväärtus võib muutuda madalamaks, võib tõusta olemasolevate toksiinide tase ja ka tekkida uusi toksiine. See mutageensuse efekt on hästi tuntud, Toidustandardi Ameti uurimus on geeni funktsiooneerimises tuvastanud taolisi häireid, kuid praeguse seisuga oleme GM-taimede ohutust uurides liiga selektiivsed ja arvestame liiga vähe tegureid, seega kobame täiesti pimedas selles küsimuses, mida geenmuundatud taimede tarbimine tervisele kaasa võib tuua. Geenmuundatud organismide keskkonda viimisega seotud ohud on enamike teadlaste poolt tunnistatud. Kui ma ise teen teaduslikke uurimusi ja kasutan geneetilist muundamist, kohalduvad mulle nõuded, mille kohaselt GMO-sid kasutatakse vaid suletud tingimustes ja nad ei pääse avatud keskkonda mõjutama. Veider on aga see, et sama tehnoloogia kasutamisel GM-taimede puhul samad reeglid enam ei kehti. Oleme olukorras, kus GMO-d lastakse keskkonda
taime funktsiooni: taim ei suuda enam taluda kuumust, selle toiteväärtus võib muutuda madalamaks, võib tõusta olemasolevate toksiinide tase ja ka tekkida uusi toksiine. Oleme olukorras, kus GMOd lastakse keskkonda vastutustundetult, tagajärgi absoluutselt teadmata. Praeguse seisuga oleme GM taimede ohutust uurides liiga selektiivsed ja arvestame liiga vähe tegureid, seega kobame täiesti pimedas selles küsimuses, mida geenmuundatud taimede tarbimine tervisele kaasa võib tuua. GMO-de loomine.. GM kultuurtaimi ehk muundkultuure saab luua mitmel viisil. Ühe võimalusena kasutatakse muundkultuuride loomisel sageli bakterite abi. Taimedes kasvajalisi muutusi põhjustav mullas elav agrobakter suudab ühe osa oma DNA-st taimerakku viia ja seal taime pärilikkusekandjate kogumisse sisestada. Asendades agrobakteris looduslikud geenid võõraste siirdatavatega saadaksegi selle
sissetoomine · Transgeensete organismide looduslikesse kooslustesse levimise tagajärjel võivad lähedased looduslikud liigid välja surra, isegi kui ka transgeensed liigid ise ellu ei jää. · On suur oht, et tekivad GMOde ja looduslike liikide hübriidid, mille tulemusena võivad tekkida superumbrohud või võib kaduda populatsiooni geneetiline informatsioon selle asendumise ja geneetilise segunemise tõttu. · Negatiivse keskkonnamõjuga on sellised geenmuundatud põllukultuurid, mis on muudetud mürgikindlaks. · Sellistel puhkudel tekib põlluharijail võimalus kasutada senisest suuremat mürgikogust ning protsessi käigus hävib suur hulk liike ka põlluga külgnevailt aladelt. · Suurte ainehulkade puhul on alati ka oht, et mürkained imbuvad kas põhjavette või kantakse need pinnaveega naaberaladele, sageli kraavide kaudu veekogudesse. Kõrberitsikate rünnak Mauretaanias http://www.fao.org/engli
a vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. a jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. GMO-Geneetiliselt muundatud organismide tahtlikku keskkonda viimist reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2001/18/EÜ. Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll ehk Cartagena protokoll on rahvusvaheline lepe, mille üldiseks eesmärgiks on piirata geenmuundatud organismide levikut ning nende kasutamise korral sätestada ohtu vähendavad reeglid, seda eriti nende piiriülesel liikumisel. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon puudutab bioloogilise mitmekesisuse säilitamist nii vabas looduses kui ka kodustatult või kultiveeritult, nii kaitsmise kui ka säästliku kasutamise abil, samuti kõiki tegevusi ja protsesse ühiskonnas, mis kasvõi kaudselt mõjutavad bioloogilist mitmekesisust
inimese enda otsusest, kuna GMO-ga kaasneb teadmatus, mis haarab nii kahjulikkust kui ka kasulikkust. 8 Geneetiliselt muundatud organismid 4. Kasutatud kirjandus Kirjandus: Ajakiri Eesti Loodus, veebruar 2004 Artikkel ,,Geneetiliselt muundatud taimed pole ohtlikud" Artikkel ,,Geenmuundatud organismid jäägu laborisse" Ajakiri Maamajandus, mai 2006 Artikkel ,,GMO-d on korralikult analüüsimata" Ajakiri Maamajandus, jaanuar 2005 Artikkel ,,Euroopa ja GMO-d" Ajakiri Maamajandus, juuni 2006 Artikkel ,,Kuidas GM kultuurid võivad Eestisse tulla?" Pildid: http://animalscience.ucdavis.edu/animalbiotech/images/mouseDNA.gif http://www.apsnet
kui kvantitatiivselt ristamisest kaugel. Osad muudatused on healoomulised, kuid on muutusi, mis hakkavad segama ühte või mitut taime funktsiooni: taim ei suuda enam taluda kuumust, selle toiteväärtus võib muutuda madalamaks, võib tõusta olemasolevate toksiinide tase ja ka tekkida uusi toksiine. Praeguse seisuga oleme GM taimede ohutust uurides liiga selektiivsed ja arvestame liiga vähe tegureid, seega kobame täiesti pimedas selles küsimuses, mida geenmuundatud taimede tarbimine tervisele kaasa võib tuua. GM kartul on põhjustanud haiguslikke muutusi sooltes, GM soja on põhjustanud maksarakkude muutusi ja noorloomade enneaegset surma, GM mais on tekitanud neerude ja vereloome probleeme. Ei ole teada - mehaanilisel tasandil - miks see juhtub või milliselt see inimtervist mõjutab, aga ollakse teaduslike uurimuste käigus täheldanud selgeid füsioloogilisi muutusi. Ja kui kord GMO-d suletud tingimustest välja lastakse, kinni neid enam ei saa.
kahjustada. Samuti on turul ka kahjuriresistentsed sordid (20% GM-kultuuridest), mis tapavad liblikaliste röövikuid kogu kasvuperioodil, sest nad sünteesivad mullabakterist neile sisestatud geeni abil aktiivset mürki. 8% GM-kultuuridest kannavad mõlemat eelpooltoodud tunnust . Valdavat osa muundkultuuridest kasvatatakse USA-s, Argentiinas ja Kanadas. Üksnes 0,01% kogu muundkultuuride kasvupinnast on Euroopas (mais Hispaanias). Uuemaks geenmuundatud taimede nisiks on ravimite komponente või vaktsiine tootvaid põllu- ja aiakultuure (,,farma-taimed") jne. Mõned nn ,,farma-taimedest" on jõudnud juba ka põllukatsete staadiumi, mis tekitab suurt poleemikat toidutaimede võimaliku saastumise üle. Juba praeguses staadiumis on esinenud saastejuhte - nt. 2002 saastasid firma ProdiGene seavaktiisini tootvad taimed naaberpõlde ning sojasaaki. Millised GMO-tüübid on peamiselt levinud?
Belgia, Soome, Saksamaa, Holland, Hispaania ja Rootsi seega 12 riiki viieteistkümnest. Kampaania GMO-vaba Eesti Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO), Eesti Talupidajate Keskliit, Mahepõllumajanduse SA, Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, Tallinna Tarbijakaitsenõuandla, Tartu Tarbijanõustamis- ja Infokeskus, Pärnumaa Tarbijakaitseühing ning Saaremaa Tarbijakaitseühing algatavad täna geenmuundatud (GM) taimede vabade piirkondade loomise kampaania, mille käigus saavad Eesti talunikud teada anda oma soovist viljeleda GMO-vaba põllumajandust. Kuna GMO-dega on seotud palju küsitavusi: keskkonnariskid, toiduohutus, sotsiaalmajanduslikud ja õigusalased aspektid jm, siis kutsuvad ülalmainitud organisatsioonid maaomanikke ja ka omavalitsusi suhtuma ettevaatusega muundtaimede kasutamisse ja deklareerima ennast GMO-vabaks.
• Transgeensete organismide looduslikesse kooslustesse levimise tagajärjel võivad lähedased looduslikud liigid välja surra, isegi kui ka transgeensed liigid ise ellu ei jää. • On suur oht, et tekivad GMOde ja looduslike liikide hübriidid, mille tulemusena võivad tekkida superumbrohud või võib kaduda populatsiooni geneetiline informatsioon selle asendumise ja geneetilise segunemise tõttu. • Negatiivse keskkonnamõjuga on sellised geenmuundatud põllukultuurid, mis on muudetud mürgikindlaks. • Sellistel puhkudel tekib põlluharijail võimalus kasutada senisest suuremat mürgikogust ning protsessi käigus hävib suur hulk liike ka põlluga külgnevailt aladelt. • Suurte ainehulkade puhul on alati ka oht, et mürkained imbuvad kas põhjavette või kantakse need pinnaveega naaberaladele, sageli kraavide kaudu veekogudesse.
aastal Rio de Janeiros allkirjastatud rahvusvaheline lepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, selle osiste jätkusuutlikuks kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglaseks ja võrdseks jagamiseks.Konventsiooni alusel loodi hiljem Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll, mis jõustus 11. septembril 2003. Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll ehk Cartagena protokoll on rahvusvaheline lepe, mille üldiseks eesmärgiks on piirata geenmuundatud organismide levikut ning nende kasutamise korral sätestada ohtu vähendavad reeglid, seda eriti nende piiriülesel liikumisel. Protokolli peamine eesmärk on tagada, et kõigile oleks kättesaadav teave erandina turule lubatud ja kasutatavate GMO-de kohta ning et ilma vastava loata ei võiks GMO-sid riiki sisse vedada.Cartagena protokoll on 1992. aastal Rio de Janeiros vastu võetud Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni lisa. Protokoll jõustus 11. septembril 2003. Eesti ratifitseeris
aastal Rio de Janeiros allkirjastatud rahvusvaheline lepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, selle osiste jätkusuutlikuks kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglaseks ja võrdseks jagamiseks.Konventsiooni alusel loodi hiljem Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll, mis jõustus 11. septembril 2003. Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll ehk Cartagena protokoll on rahvusvaheline lepe, mille üldiseks eesmärgiks on piirata geenmuundatud organismide levikut ning nende kasutamise korral sätestada ohtu vähendavad reeglid, seda eriti nende piiriülesel liikumisel. Protokolli peamine eesmärk on tagada, et kõigile oleks kättesaadav teave erandina turule lubatud ja kasutatavate GMO-de kohta ning et ilma vastava loata ei võiks GMO-sid riiki sisse vedada.Cartagena protokoll on 1992. aastal Rio de Janeiros vastu võetud Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni lisa. Protokoll jõustus 11. septembril 2003
tööstusriikides, mitte vaeste inimeste toduks. Olles osa intensiivpõllumajanduslikust mudelist aitavad GMO-d kaasa väikepõllumeeste hävitamisele ning ei leevenda sellega kaugeltki vaesust. Ükski turul olev GMO ei ole otseselt saagikamaks muundatud, kuid GMO-d võivad siiski kaudselt vähendada põllumajanduses tehtavaid kulutusi. Kuid USA-s suhtutakse geenmuudamisse leebemalt kui Euroopas ja nõnda ei jää Euroopa Liidul üle muud kui siiski geenmuundatud taimi ühe või teise suurema või väiksema piirangu- ga kasvatada lasta. Sest hirm jääda tehnoloogiliselt USA-st maha on suur. Teadusega on juba kord nii, et mis võimalik, tehakse ära varem või hiljem. Kuid teadussaavutuste rakendamine ei ole enam teadlaste kätes. See on paratamatult nõnda ka geenmuundamise puhul, võideldagu selle vastu kui palju tahes. Ükski turul olev GM toiduaine pole läbinud vajalikku
glüfosinaatidele (nt Basta) resistentsed sordid. Neisse viidud geen muudab nad tundetuks neil ühendeil põhinevatele umbrohutõrjevahenditele, mistõttu saab umbrohumürgiga töödelda ükskõik millises kasvufaasis kartmata kultuure kahjustada. Turul on ka kahjuriresistentsed sordid, mis tapavad liblikaliste röövikuid kogu kasvuperioodil, sest nad sünteesivad mullabakterist neile sisestatud geeni abil aktiivset mürki. Uuemaks geenmuundatud taimede nisiks on ravimite komponente või vaktsiine tootvaid põllu- ja aiakultuure (,,farma-taimed") jne. Mõned neist taimedest on jõudnud juba ka põllukatsete staadiumi, mis tekitab suurt poleemikat toidutaimede võimaliku saastumise üle. Juba praeguses staadiumis on esinenud saastejuhte - nt. 2002 saastasid firma ProdiGene seavaktiisini tootvad taimed naaberpõlde ning sojasaaki. Uus-Meremaa Linkolni Ülikooli arvates on praegu veel vara farmataimede tulevikku ennustada, kuna
Joonis 2: GM põllukultuure kasvatavad riigid, GM kultuurid ning külvipinnad 2005. aastal (miljonit hektarit) James, C., 2005. (Ehrlich, et al., 2006, lk 9) 14 4. GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID JA SEADUSANDLUS 4.1. GMO-alane seadusandlus Euroopa Liidus GMOsid sisaldavad tooted peavad olema EL-s märgistatud. Lubatud on toode märgistamata jätta, kui on tegu juhusliku ja tehniliselt vältimatu GMO-de sisaldusega kuni 0,9%. (Geenmuundatud organism, 2015) Geneetiliselt muundatud organismide tahtlikku keskkonda viimist reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2001/18/EÜ. (GMO, 2017) Geneetiliselt muundatud organismide piiriülest liikumist reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1946/2003, mis sätestab reeglid GMO-de ekspordile EL-ist ning millega tagatakse kindel riikidevaheline infoliikumine. GMO-de import on kaetud direktiivi 2001/18/EÜ ja/või määrusega nr 1829/2003
geenid. Need sordid moodustavad 72% GM-kultuuridest. Samuti on ka kasutusel kahjuriresistentsed sordid ( 20% GM-kultuuridest), mis tapavad liblikaliste röövikuid kogu kasvuperioodi. Need sordid sünteesivad mullabakterist neile sisestatud geeni abil aktiivset mürki. 8% GM-kultuuridest kannavad mõlemat eelpooltoodud tunnust. Tänapäeval kasvatavad neid muundkultuure peamiselt USA, Kanada ja Argentiina, kuid 0,01% ka Euroopa. Näiteks mais Hispaanias. Uuemaks geenmuundatud taimede nisiks on ravimite komponente või vaktsiine tootvad põllu- ja aiakultuurid. Aga selliste kultuuride kasvatamine võib endaga kaasa tuua teiste toidutaimede reostuse. GMO-sid arendavad firmad reklaamivad küll sageli, et muundamise abil saab luua põua- ja külmakindlaid taimi, kuid kommertskasutuses selliseid taimi reaalselt veel ei eksisteeri. Muundkultuuride keskmine saagikus pole osutunud tavalistest hübriidsortidest kõrgemaks.1 1 VT. http://www.envir.ee/orb
annaabi.ee 
