Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Geenides on intronid ja eksonid : • Intron – lõigatakse • Ekson – liidetakse Bakterid toodavad inimese valke alates 1978. aastast : • Esimene oli insuliin • Inimese kasvuhormoon • Erütropoietiin aneemia raviks • Interferoon, mis reguleerib immuunsüsteemi • Verehüübimisfaktorid • Difeeria ja teetanuse vaktsiin • Pärmseened teevad B-hepatiidi vaktsiini • Putukarakud toodavad papilloomi vaktsiini
Geenide kumulatiivse ehk aditiivse toime tagajärjel, eriti siis, kui ühele tunnusele mõjuvaid geenipaare on palju, pole võimalik eristada tunnuste lahknemisel üksikuid fenotüübiklasse. Selleks, et eristada isendeid üksteisest mõne polümeerse tunnuse järgi, ei piisa ainult visuaalsest hinnangust, vaid tunnust tuleb mõõta ning arvuliselt väljendada, sest piirid kindlate fenotüübivariantide vahel puuduvad.
Geenid - kandidaatid suurenevad liigse kehamassi riski lastel ainult ümbritsevate faktorite tingimustel (ka eksogeensed). Liigsöömine, liigne rasva ja süsivesikute tarbimine, söömise rütmide häirimine, n.ö. „öise“ toitumise sündrom on ülekaalulisuse tekkimise faktorid. Hüpodinaamia2 ja hüpokineesia3 on faktorid, mis soodustavad ülekaalulisuse tekkimist. (Лукьянчиков В. С.)

Geenide katkendlikkus - kodeerivate nukleotiidijärjestuste (eksonide) vahel on mittekodeerivad järjestused (intronid); geeni pidevus mRNAs on tagatud pre-mRNA töötlusega tuumas (RNA protsessing, splaissing- intronite väljalõikamine mRNAs). 42.Geneetiline kood- info mis on vajalik teatud aminohappelise järjestusega polõpeptiidahela sünteesimisex. On salvestatud kood kujul DNA molekulis.
Geenide ekson - intron struktuur: Vähesed inimgeenid esinevad üheeksonilistena. Keskmine geeni pikkus 27 kb. Geenide vahe 75 kb, Keskmine eksonite suurus 200 bp. (väikseim 3 bp, pikim 10 kb). Keskmine eksonite arv 9 (suurim titiin 363), Intronite suurus sõltub osaliselt geenide suurusest (10 bp–100kb), Geenides (intronites) esineb tihti kordusjärjestusi, Mõned introniteta.
Geenide ülekandmine on võimalik restriktaaside abil. Restriktaasid on ensüümid, mida toodavad bakterid  enesekaitseks – need lõikavad DNA  lõikudeks,  aga nii, et tekivad üheahelalised otsad –  “kleepuvad otsad”. Selliste otstega DNA juppe on komplemen-taarsuse  tõttu võimalik mugavalt liita. Erinevate DNA-de liitmisel saame rekombinantse DNA.

Geenidesse on programmeeritud täpne aeg, millal nad muudavad rakumembraani läbitavaks endolüsiinidele. Endolüsiinide toimel toimub mureiini lagundamine ning selle tagajärjel rakk lüüsub. Seega holinite abil on võimalik infektsiooni aega pikendada ning vältida bakterirakkude massilist lüüsumist (Wang et al., 2000).
Geenidoping on geenmanipulatsioon, mille tõttu on sportlasel paremini arenenud lihased või teised organid.
Geenide tasemel on heterogeenne ja koorub välja seisukoht, et reaalsus on keerulisem, kui emb-kumb: puhas NeoD (LV) või puhas NT (GT). Ja see olekski kokkuvõtteks käimasoleva NT ja NeoD debaadi kohta, kus me puudutasime alljärgnevat: NT ja NeoD vaheline rajajoon seisneb GT ja LV osakaalu hindamises.

Geenid on konserveerunud. molekulis ~375 aminohappe jääki (42 kDa).esineb kahel kujul: globulaarne monomeer (G- aktiin) G-aktiini molekul on polaarne - molekuli jaotab kaheks osaks vagumus, millesse seostuvad ATP ja Mg . niitjas polümeer G-aktiinist (F-aktiin) Polümeer on samuti polaarne.
Geenidest on ca 100bp kaugusel start-saidist 20-50bp pikkune GC-jada. Proksimaalne promootor. Regulaatorelemendid, mis asuvad 100-200bp start-saidist, moodustavad koos TATAboxi või initsiaatoriga promootori proksimaalsete elementide kogumi ehk proksimaalse promootori. Distaalne promootor.
Geenide avaldumine - avaldub kui tema järgi toodetakse RNA molekule, korraga u.10% geenidest.Erinevate geenide avaldumine, tekitab erinevused rakkude vahel Geenide avaldumisel reguleerivad regulaatorgeenid-nende järgi toodetud valgud mõjutavad teiste geenide avaldumist.

Geenidel on kaks tähtsat ülesannet: replikatsioon (täpselt endasarnaste koopiate tootmine) ja ekspressioon (mingite kindlate geenikomplektide avaldumine). Desoksüribonukleiinhape ehk DNA salvestab raku ehitamiseks vajalikku teavet.
Geenid on DNA nukleotiidsed järjestused ja koosnevad mitmetest osadest: -regulaatorpiirkonnad, mis paiknevad tavaliselt geeni alguses, aga võivad asetseda ka geeni sees või osaliselt väljaspool geeni, geenist endast kaugel.
Geenid on olemas nii X kui ka Y kromosoomis, paiknedes enamasti lühikese õla otsa lähedal. Nende geenide poolt kodeeritud tunnused päranduvad järglastele samal viisil nagu autosoomsete geenide poolt kodeeritud tunnused.

Geenid on kaardistatud 4) On lihtne ja odav pidada 5) Pealjunevad kiiresti 6) Põlvkonnas palju järglasi 7) Geno- ja fenotüübiliselt väga läbiuuritud 8) Tänapäeval kasut gen arengubioloogias ja popul geneetikas
Geenide perekond on ekspresseeritav stressitingimustes (vigastused, külm, kuum, üleujutus) ja IAA toimel (mõnedes taimedes ka tsütokiniinide toimel). Ekspresserub suuremal määral viljade valmimisel ja õite vananemisel.
Geenid on pikemad, kui pärmidel (2.4 kb.). Intronid moodustavad 54% genoomist. Retroposonid puuduvad, Aspergillus nidulans, Neurospora grassa, Tetrahymena (nukleaarne dimorfism!) ja mitmete patogeenide projektid.

Geenid on 99% inimeste geenidega sarnased ja erinevus seisneb ainult selles 1%-s. Kuid inimese ja šimpanside arenguliinide eraldumine toimus planeet Maal umbes viis miljonit aastat tagasi.
Geenidel on kaks tähtsat ülesannet: replikatsioon ( täpselt endasarnaste koopiate tootmine ) ja ekspressioon (mingite kindlate geenikomplektide avaldumine ) .
Geenidel on omad speisserid, mis eraldavad subühikuid ja aitavad rRNA assambleerumiseks ribosoomis. Ribosoomi subühikud on omavahel seotud vesiniksidemetega.

Geeniduplikatsioon – ebavõrdse ristsiirde või õdekromatiidide vahetuse kaudu, Duplikatiivne transpositsioon – retrotransposonite poolt vahendatud, Horisontaalne
Geenide aheldatus – samas kromosoomis paiknevad geenid peaksid päranduma koos, kuna kuuluvad füüsiliselt samasse üksusesse, jäävad kokku ka pärast meioosi.
Geenidoping on geenmanipulatsioon, mille tõttu on sportlasel paremini arenenud lihased vm organid. Geenidoping võib olla ka kaasasündinud genoommutatsioon.

Geenid on aheldunud ning kalduvad päranduma koos (rikkudes lahknemisseadust). Rekombinatsioon toimub piiratud sagedusega meiootilise ristsiirde kaudu.
Geenide aheldatus – Samas kromosoomis olevad geenid päranduvad koos, kuna kuuluvad samasse füüsilisse üksusesse. Jäävad kokku ka pärast meioosi.
Geenide koostoime - Tunnuste areng toimub sageli kogu ontogeneesi vältel ja määratakse genotüübi kui tervikuga, koostoimes keskkonnatingimustega.

Geenidoping on geenide, geeni elementide ja/või rakkude mitteterapeutiline kasutamine eesmärgiga parandada sportlase saavutusvõimet.
Geenide avaldumine on alati seotud keskkonnaga, vähemasti biokeemilise keskkonnaga, aga sageli ka kultuurilise ja sotsiaalse keskkonnaga.
Geenide ülekanne - selle mehhanismi puhul on plastiidi geen esmalt duplitseerunud ja geeni üks koopiatest kandub üle tuuma genoomi.

Geenide vanema - spetsiifiline ekspressioon ja vaigistamine (imprinting): levimine organismides, mõistete sisu ja mehhanismid.
Geenide võrdlemisel on oluline osa mitte kogu järjestuse globaalsel homoloogial vaid lõikude leidmisel, mis on suure homoloogiaga.
Geenid on analoogilised K. pneumoniae nifF ja nifLJ geenidele, mis kodeerivad samuti elektronide transpordi süsteemi.

Geenide võrdlemisel on oluline leida lõigud, mis on suure homoloogiaga (mitte üldpilt). Eriti oluline valgu geenide võrdlemisel.
Geenide aheldus - Üht tunnust määravad geenid paiknevad lähestikku ühes kromosoomis ja päranduvad seetõttu aheldunult.
Geenidele on palju muid geene, millel võib olla seos kriminaalse käitumisega, kuid sellist avastust pole veel tehtud.

Geeniduplikatsioon on oluline sama funktsiooniga geenide koopiate tootmisel ning sellega mRNA ja valgusünteesi suurendamisel.
Geenide koostoime - Geenide koostoime:  Komplementaarsus – kahe geeni koosmõjul moodustub täiesti uus tunnus.
Geenid on klastris lähedaselt seotud funktsiooni ja homoloogia kaudu, esineb ka arvuliselt pseudogeene.

Geenide aheldatus – geenid paiknevad krom-s lineaarselt ja samas kromosoomis olevad geenid päranduvad koos.
Geenide koostoimel on kvalitatiivne iseloom, kuna iga geen omab selgesti määratletavat iseseisvat toimet.
Geenid on kromosoomide st. DNA lõigud, mis on seotud mingite kindlate tunnuste kujunemisega.

Geenid - pärilikkuse kandjad DNA-s. DNA lõik, mis määrab ära ühe ühe RNA molekuli
Geenide avaldumine on alati seotud keskkonnaga aga sageli ka kultuurilise ja sotsiaalse keskkonnaga.
Geenid on DNA segmendid, mis kontrollivad tohutut hulka keemilisi protsesse organismis.

Geenides on nii retsessiivne kui ka dominantne alleel, siis on tegemist heterosügoodiga.
Geenid on geneetilisel kaardil teineteisest 18 ühiku – sentiMorgani (cM) kaugusel.
Geenides on mittekodeerivad lõigud, mida bakterid ei ’’oska’’ välja lõigata.

Geenide ülesanded - Geneetiline kood -seaduspärasuste kood, 1 koodonile vastab 1 aminohape
Geenid on pikemad, kui pärmidel (2.4 kb.). Intronid moodustavad 54% genoomist.
Geenide koostoime - ühe geeni avaldumine mõjutab teise geeni fenotüüpilist avaldumist.

Geenid on kodeeritud ühe ahela poolt ja vastasahel kodeerimisel ei osale.
Geenide kandjana – isa poolt juudi-poola-tatari, ema poolt mulgi-võru päritolu.
Geenidest on nad võimelised liikuma peremeesgenoomi sees uude asupaika.

Geenide rekombinatsioon ehk ümberpaiknemine ühest homoloogsest kromosoomist teise.
Geenidoonoril on õigus tutvuda oma andmetega, mida hoitakse Geenivaramus.
Geenid on   lineaarses   ahelduses   ja   päranduvad   koos.

Geenidoonoril on õigus nõuda oma isikuandmete kustutamist andmebaasist.
Geenide identifitseerimine – tehnoloogia arenemine aitab meil urida DNA struktuuri.
Geenide transkriptsioonitase on maksimaalne väliskeskkonna kõrge osmolaarsuse korral.

Geenidesse on koondunud kõik raku omadusi puudutav informatsioon.
Geenid – kromosoomide osad, mis kodeerivad valkude ehitust.
Geenidoonoril on õigus mitte teada oma geeniandmeid ja haigusriske.

Geenid - DNA lõik,mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi.
Geenide ekspressioonitase on maksimaalne nende kolme komponendi koosesinemisel.
Geenid on epistaatilised, alluvad geenid hüpostaatilised.

Geenide kattuvust on kirjeldatud ka teiste faagide genoomide korral.
Geenides on inteiini kodeerivad osad erinevates asendites.
Geenide segmenteeritus tähendab eksonite ja intronite olemasolu.

Geenid on kromosoomide lineaarselt järjestatud.
Geenid on olemas, aga avalduvad erinevalt.

Geenidesse on peidetud kogu keha ehitusplaan.
Geenide ülekandmine on võimalik restriktaaside abil.
Geenid on Fnr poolt represseeritavad.

Geenid on lükitud kromosoomidesse.
Geenidefekti on laps pärinud mõlemalt
Geenide avaldumiseks on vaja aktivaatorvalku.

Geenidest – cry, gox, bla, nptII
Vote UP
-1
Vote DOWN
Geenidoonoriks saamine on vabatahtlik. Kui oled huvitatud Geenivaramu projektist, peaksid võtma ühendust oma perearstiga.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun