Pärast kooli tegeles ta kuus aastat merekaubandusega reisides paljudes maades. Hiljem teenis ta Prantsuse mereväes. 1870. aastal naasis ta Prantsusmaale ning asus tööle börsimaaklerina. Tema hobiks oli ka kunstiteoste kollektsioneerimine. 1875. aastal kohtus ta prantsuse impressionistliku maalikunstniku Camille Pissarroga, kellega ta hakkas nädalavahetustel maalima. Ehkki algul oli ta maalikunstis niiöelda diledant, arenes ta väga kiiresti. 1880ndate aastate alguses oli Gauguini maalikunst valdavalt impressionistliku kallakuga. Aastail 18821888 esines ta oma töödega mitmetel impressionistide näitustel. 2 Kunstnikutegevus 1884. aastal kolis Gauguin oma perega Kopenhaagenisse, kus tema ärikarjäär ei olnud edukas. Aasta hiljem siirdus ta tagasi Prantsusmaale, jättes pere Taani. Ta üritas nüüd täielikult pühenduda maalimisele
Gauguini kehakuju(ümberpööratud kolmnurk / V / Y / porgand) Silueti esiletoomiseks ja tasakaalustamiseks: Tähelepanu suunata saledale puusale; Vähendada õlapiirkonda(minimaalsed detailid); Rõivaste siluett sirge ja konkreetne. Soovitused: Ülaosas kasutada vertikaalseid kante-jooni; Jakid võivad olla puusa laiemas kohas lõppevad; Varrukad raglaan- ja kimonolõikelised(et lõhkuda õlajoont); Sügavad kaelused võivad olla v-kujulised kaelused(kui on terav lõug, siis ümar kaelus); NB! On vaja lõhkuda pikk õlajoon, et oleks lühem. Kanda rippuvaid kaelakeid(tekivad vertikaaljooned); Kanda salle(kanda vertikaalsena); Suhteliselt sirged voltide-paanidega seelikud; Kõikvõimalikud püksid; Püksid erinevate detailidega; Seelikute-pükste juures valida tugevamad ja jäigemad materjalid. Vältida: · Õlakud; · Õlajoonel kroogitud varrukad; · Liiga liibuv pihaosa(õlavöö tuleb ...
Eksperimenteerimine cloisonnisme´ga Käsitlusviis on pinnaline, tugevad kontuurid Värvid, tugevad kontrastid Eesmärgiks olid vaataja lummamine Polüneesia saarte rahvakunst Protest Prantsuse kolonialismi vastu Okeaanias Skulptuuritööd ja puunikerdused ,,Tahiti" ,,Tahiti maastik" ,,Äärelinna tänav" PÄRAND Populaarsed peale surma Puskini muuseum ja Ermitraaz Oktsjonitel ligi 40 miljonit Ameerika dollarit Markiisaartel avatud Paul Gauguini Kultuurikeskus William Somerset Maughami romaan ,,Kuu ja kuuepenniline"
1870. aastal naasis ta Prantsusmaale ning asus tööle börsimaaklerina. Tema hobiks oli ka kunstiteoste kollektsioneerimine. Vähe on olnud kunstnikke, kes on silma paistnud sama suure kirglikkuse, äärmuslikkuse ja uuenduslikkusega. Tema hüvastijättu Euroopaga nii kehas kui vaimus võib pidada vägagi tavatuks. Tunderikka värvikirevuse ning troopilise rahva argipäeva ja põlisusu temaatika esitlemine kujutas aga tolle aja kunstimaailmas revolutsioonilist sammu. Sama käib ka Gauguini pinnakäsitluse kohta. Otsus lahkuda Euroopast ja suunduda inspiratsiooni otsingul kaugesse Polüneesiasse ei sündinud tühjalt kohalt. Seda võib väita sama kindlalt kui et Gauguini otsus pühenduda maalimisele ei sündinud tühjalt kohalt, ei olnud hetkelise tundepuhangu tulemus. Viimase väite tõenduseks on kasvõi fakt, et lapsepõlves oli Paul oma kodus olnud pidevalt ümbritsetud kunstiga hispaania ja peruu päritolu keraamika ja maalidega
....................................................................................................................10 Sissejuhatus Paul Gauguin oli Prantsuse postimpressionistlik kunstnik, kes elas 1848 1903. Kunstnik ise suhtus impressionismi põlastavalt. Ta on öelnud: ,,Impressionism see on silmad ilma ajuta." Ta läks nö. ,,uut kunsti" otsima primitiivsetest ja eksootilistest kultuuridest. Sellest eluperioodist on ta kirjutanud 1893. aastal autobiograafilise raamatu ,,Noa-noa". Gauguini kunstis ja loomingus on sarnasust ka sümbolismi ja juugendstiiliga. Tema tuntumaid teoseid on ,,Kollane kristus", ,,Nägemus pärast jutlust" ja ,,Ta metete" (turg). Elulugu Eugéne Henri Paul Gauguin sündis Pariisis 7. juunil 1848. Tema ema oli Peruu päritolu ja isa prantsuse ajakirjanik. Varajase lapsepõlve veetis Gauguin Peruus. Hariduse sai Gauguin Oléansis. Pärast kooli tegeles ta kuus aastat merekaubandusega ja reisis paljudes maades. Hiljem teenis ta prantsuse mereväes.
Seitsmeaastasena tuli ta emaga tagasi Prantsusmaale. Pärast gümnaasiumi lõpetamist töötas Gauguin viis aastat Euroopa ja Lõuna-Ameerika vahet sõitvatel laevadel. Hiljem töötas börsikontoris. Abiellus hollandlannaga, kellega sai 5 last. Hea teenistus võimaldas hakata kunsti kollektsioneerima. Tekkis huvi maalikunsti vastu, eriti köitsid impressionis- tide tööd. Vabal ajal hakkas järjest rohkem ka ise maalima. Ta jäi ilma töökohast ja see ajendas Gauguini täielikult kunstile pühenduma. Ebakõla tõttu abikaasa vanematega jookseb Gauguini suhe karile ja kunstnik lahkub perekonna juurest. Majanduslik olukord on samuti kehv. Gauguin sõitis Bretagnesse, kus ammutab inspiratsiooni kohalikust rahvakunstist.Siin maalib ta stseene talurahva elust ja püüab leida uut väljendusviisi maalikunstis.Ta lihtsustab kontuuri ja kompositsiooni.Gauguinil kujuneb välja kunstnikest sõpruskond.
Valitud suund oli aga igal kunstnikul erinev ning seetõttu ei saa postimpressionismi pidada stiiliks ega isegi mitte vooluks. Seepärast on õigem rääkida erinevatest postimpressionistidest, mitte aga postimpressionismist kui stiilist või voolust. Postimpressionistide poolt impressionismile vastandatud kunstiprogrammid avaldasid suurt mõju 20.sajandi kunstisuundadele. Eriti murrangulise tähendusega oli kolme suure postimpressionisti--Vincent van Goghi, Paul Gauguini ja Paul Cezanne'i looming. Vincent van Gogh ja Paul Gauguin olid õppinud impressionismi lähedaselt maalima Camille Pissarro juhendamisel. 1880.aastate lõpus hakkas mõlema kunstniku looming impressionismist eemalduma. Hollandlane VINCENT van GOGH (18531890) oli enne Pissarroga kohtumist maalinud rahutute pintslilöökidega ja tumeda, isegi porise koloriidiga pilte lihtrahva elust või tavalistest esemetest. Hoolimata lihtsatest motiividest on neis teostes
kubismi vahel. Maale · "Moodne Olympia" · "Poodu maja" · "Sainte-Victoire'i mägi" · "Suured suplejad" Eugène Henri Paul Gauguin [gogää(n)] (7. juuni 1848 Pariis 9. mai 1903) oli prantsuse üks tuntumaid postimpressionistlikke maalikunstnikke Tema maalimistehnika areng oli äärmiselt kiire ning juba 1880ndate esimesel poolel valmisid tema esimesed tõsisemad impressionistlikku laadi teosed. Gauguini impressionistliku stiili viljelus kestis aastani 1888, mil ta tüdines zanrist lõplikult teda häiris eelkõige impressionismi omanäolisuse puudumine. 1880ndate lõpuaastail eksperimenteeris ta cloisonnisme`iga, milelle on iseloomulik selged tugevad kontuurid (sageli tumedad). Cloissonnisme'i üheks ehedaimaks näiteks on "Kollane Kristus", mis valmis Gauguini käe all 1889. aastal. Gauguini loomingus on valdav stiliseeriv tendents ja dekoratiivsus. Tema käsitlusviis
Vincent van Gogh on pärit Hollandist. Ta maalis oma parimad tööd Prantsusmaal 3. Mida püüdis van Gogh värvidega väljendada? Van Gogh püüdis värvidega väljendada oma tundeid. 4. Millise kunstisuuna üheks rajajaks sai van Gogh? Ta sai ekspressiivse (väljendusliku) kunstisuuna rajajaks. 5. Milliseid motiive van Gogh maalis? Van Gogh maalis kõike mida nägi. 6. Mitu maali van Gogh müüs oma elu ajal? Van Gogh müüs oma elu ajal ühe maali. 7. Mida omapärast oli Paul Gauguini kunstnikuks saamisel? Ta oli börsimaakler ja hobikorras kunstikoguja. Ta jättis oma pere, et pühenduda kunstile ja kolida Prantsuse Polüneesiasse. 8. Gauguini isa oli prantsuse ajakirjanik, kust oli pärit ta ema? Ta ema oli pärit Peruust. 9. Kuidas lahendas ta oma maalidel värvide ja pindade küsimuse? Mida meenutasid sageli tema maalid? Maalid olid peaaegu tasapinnalised, vähendas varjude kasutamist, värvid olid puhtad. Ta maalid meenutasid seinavaipasid või seinamaale. 10
Fourth level Fifth level Undiin Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Midagi veel Kunstnik kirjutas oma elust ka autobiograafilise teose "NoaNoa"(1893) Gauguini töid saab väga harva osta oksjonitelt, nende hinnaks võib olla ligi 40 miljonit Ameerika dollarit Markiisisaartel, kus kunstnik veetis oma viimased eluaastad, on avatud ka Paul Gauguini Kultuurikeskus
Mis ühendas omavahel postimpressioniste? Nad olid impressionismis pettunud ja valisid sellest erineva suuna Kust olid pärit Vincent van Gogh? Kus ta maalis oma parimad tööd? Holland; parimad tööd Prantsusmaal Mida püüdis van Gogh värvidega väljendada? Oma tundeid Millise kunstisuuna üheks rajajaks sai van Gogh? Ekspressiivse, väljendusliku kunstisuuna rajaja Ehk oskad öelda, milliseid motiive van Gogh maalis? Väga lihtsad motiivid(nt: "Saapad") Mida omapärast oli Paul Gauguini kunstnikuks saamises? Ta oli pangaametnik ja kunsti koguja, jättis pere 35. aastaselt ning pühendus kunstile Kuidas lahendas ta oma maalidel värvide ja pindade küsimuse? Mida meenutasid sageli tema maalid? Maalid peaaegu tasapinnalised, siluetitaolised,vähendas varjude kasutamist, lihtsad arhailised vormid, puhtad värvid Kus valmis silmapaistvaim osa Paul Gauguini teostest? Okeaanias, Tahiitil Kust oli pärit Paul Cézanne? Mida tead ta eluloost?
Saavutas kuulsuse pärast surma. Maalimist võimaldas talle ta vend (rahaliselt). Parimad teosed (,,Päevalilled") maalis ta oma elu viimasel 2 aastal. Tema tööde väljendusjõust leidsid inspiratsiooni 20. sajandi ekspressionistid. Paul Gauguin Erinevalt van Goghist oli ta üsna egoistlik ja kõrge enesehinnanguga kunstnik. Ta oli hobikorras kunstikoguja, see tekitas huvi maalikunsti vastu. 1875. aasta kohtus ta impressionist Pssarroga. Alguses oli Gauguini maalikunst vadavalt impressionistliku kallakuga. 1883. aastal juhtus, et ta loobus oma börsimaakleritööst ja pühendus kunstile. Tema suhted abikaasaga läksid keeruliselt ja pere jõudis krahhi piirile. Naine lahkus ta juurest (hiljem küll naasis). Ta impressionistlik periood kestis 1888. aastani. Gauguin hakkas impressionisti pidama passiivseks nähtava maailma jäljenduseks. Impressionistidel puudus oma nägemus (,,Impressionistid on silmad ilma ajuta").
Õpiaastad lõppevad isa Tanguy portreega 1887. aastal Värvikaupmees Tanguy Isa Tanguy' portree 1887 Õli lõuendil Pariis, Musée Rodin Pärast Tanguy'd Pariisi avangard Tutvus Monet', Renoiri ja Pissarro töödega Tundis isiklikultDegas'd ja Pissarrot Võttis omaks impressionismi ning postimpressionismi Isikupärase väljenduskeele areng Mõju - Seurat ja Cézanne Mauve'i, Toulouse-Lautreci ja Gauguini sarnastest eeskujudest said kolleegid ja kamraadid Provence Kirjas õele Wilile - "Seal on enam värve ja veelgi rohkem päikest." 1888 veebruaris asus teele, võttes suuna Arles'ile Saabus lumetormis ja maalis talviseid pilte alustuseks Hiljem viljapuuaedu ja lilli, eriti päevalilli Paul Gauguini külaskäik, loominguliseks koostööks,mis lõppes riiu tõttu mõne nädala pärast Kollane maja Alates 1888. aasta maist üüris 15 frangi eest ühe majanduskriisi tagajärjel
kabareedes Kus ja millises keskkonnas möödus Toulouse-Lautreci kunstnikuelu? Pariisi ööelu, kabareed, lõbumajad Keda ta kujutas oma maalidel? Mida ta seejures rõhutas? Inimesed (ööelust), näitab ühiskondlikku kuuluvust ja nende omapäraseid jooni karikatuursuseni. Mille juures kasutas Henri de Toulouse-Lautec litograafitehnikat? Graafika- ja plakatikunsti Mida tähendab kunstnikerühmituse nimi ,,Les Nabis"? prohvetid Kellelt võtsid nabiid oma eeskujud? Gauguini stiili järgijad Kuidas defineeris maalikunsti nabii Maurice Denis? Maalikunst, so. tasapind, millel kindla korra järgi värvid. Temaatika pole oluline.
Valitud suund oli aga igal kunstnikul erinev ning seetõttu ei saa postimpressionismi pidada stiiliks ega isegi mitte vooluks. Seepärast on õigem rääkida erinevatest postimpressionistidest, mitte aga postimpressionismist kui stiilist või voolust. Postimpressionistide poolt impressionismile vastandatud kunstiprogrammid avaldasid suurt mõju 20.sajandi kunstisuundadele. Eriti murrangulise tähendusega oli kolme suure postimpressionisti--Vincent van Goghi, Paul Gauguini ja Paul Cezanne'i looming. Vincent van Gogh ja Paul Gauguin olid õppinud impressionismi lähedaselt maalima Camille Pissarro juhendamisel. 1880.aastate lõpus hakkas mõlema kunstniku looming impressionismist eemalduma. Hollandlane VINCENT van GOGH (1853-1890) oli enne Pissarroga kohtumist maalinud rahutute pintslilöökidega ja tumeda, isegi porise koloriidiga pilte lihtrahva elust või tavalistest esemetest. Hoolimata lihtsatest motiividest on neis teostes
Arlesis", kus kujutab mitte ainult päikese loojangul punakaid viinamarjavälju, vaid püüab väljendada ka rõõmu. Lõikus on pidupäev. Töölised kummardavad innukalt saaki korjama. Maa võtab enda alla peaaegu kogu maalipinna, päike on antud suurendatuna. Maal on värvikirev. Van Goghi pintslilöök on hooletu, tihti pigistas värvi lõuendile otse tuubist, lemmikvärviks oli kollane. Vormikujutus on robustne ja jõuline. Arlesis van Goghi vaimne tervis halvenes. Pärast Gauguini tapmiskatset ja endal vasaku kõrva äralõikamist, pandi kunstnik haiglasse. Hullusehoogude vaheaegadel maalib van Gogh palatis olevaid esemeid, vaadet aknast jne. Vincent van Gogh suri 29.juulil 1890.a.,kui oli ennast tulistades haavanud. Oma elu ajal suutis van Gogh müüa vaid ühe maali ja väga tühise summa eest. Tänapäeval on kunstniku tööd hindamatu väärtusega. Näiteks müüdi 1987.a. maal ,,Iirised" New Yorgis oksjonil 53,9 milj. dollari eest
Kuu ja kuuepenniline W. S. Maugham Teos põhineb kunstniku Paul Gauguini elulool ning räägib keskeas oleva börsimaakleri Charles Sticklandi enese uuesti leidmisest. Äkitselt otsustab ta maha jätta oma naise, 2 last ja majanduslikult hästikindlustatud elu ning kolida Pariisi, et alluda oma tegelikule sisetungile- kunstile. Sealt edasi läheb ta elu täiesti pöörast radapidi Stickland vaarub elu ja surma vahel, sõidab Tahitile, kust leiab endale ka uue naise, polüneeslase Ata. Nad asuvad elama väljaspool täielikku tsivilisatsiooni keset
Esemete muutliku pealispinna alt tahtis ta tabada nende muutumatuna püsivat ehitust. Looduses nähtavad esemed meenutasid talle geomeetrilisi kujundeid (kera, silindrit, koonust jne.). Nii inimese pea kui õun olid tagasi viidavad kerale, Aix' läheduses kõrguv Sainte-Victoire'i mägi oli tegelikult hiiglaslik lõunamaises päikeses helendav koonus jne. Niimoodi, soovides võimalikult täpselt loodust edasi anda, moonutas Cezanne seda siiski 13:)Iseloomusta Paul Gauguini loomingut.Gauguini loomingus on valdav stiliseeriv tendents ja dekoratiivsus. Tema käsitlusviis on pinnaline, toonitades tugevasti kontuure; joon on ilmekas, nurgeline ja jõuline.Gauguini tööde tähtsaimaks võluks on värvid, mis on muinasjutuliselt kõlavad, kirjud, eksalteeritud; töödes domineerivad tugevad kontrastid ja dissonantsid; hilisemas loomingus ka eksootiliselt vürtsitatud nüanssid. Gauguini peaeesmärgiks oli see, et maalid lummaks vaatajaid
Kunsti kontrolltöö küsimused 11.klassile 1. Mida omapärast oli Paul Gauguini kuntsnikussaamises? Ta oli algul edukas pangaametnik, hakkas koguma impressionistide pilte, aga hiljem hakkas ise nende moodi maalima ja loobus tulusast tööst väga ebakindla kunstnikuelu kasuks. 2. Kust oli pärit Paul Cezanne? Mida tead ta eluloost? Aix-en-Pravence'ist pärit, oli jõuka pankuri ainuke poeg ning tänu mõõdukale abirahale suundus ta Pariisi kunsti õppima. 3. Millistele vormidele püüdis Cezanne lähendada looduses nähtavaid vorme?
Arlesis", kus kujutab mitte ainult päikese loojangul punakaid viinamar- javälju, vaid püüab väljendada ka rõõmu. Lõikus on pidupäev. Töölised kummardavad innukalt saaki korjama. Maa võtab enda alla peaaegu kogu maalipinna, päike on antud suurendatuna.Maal on värvikirev. Van Goghi pintslilöök on hooletu, tihti pigistas värvi lõuendile otse tuubist, lemmikvärviks oli kollane. Vormikujutus on robustne ja jõuline. Arlesis van Goghi vaimne tervis halvenes. Pärast Gauguini tapmiskatset ja endal vasaku kõrva äralõikamist, pandi kunstnik haiglasse. Hullusehoogude vaheaegadel maalib van Gogh palatis olevaid esemeid, vaadet aknast jne. Vincent van Gogh suri 29.juulil 1890.a.,kui oli ennast tulistades haavanud. Oma elu ajal suutis van Gogh müüa vaid ühe maali ja väga tühise summa eest. Tänapäeval on kunstniku tööd hindamatu väärtusega. Näiteks müüdi 1987.a. maal ,,Iirised" New Yorgis oksjonil 53,9 milj. dollari eest
märtsil 1901 (11 aastat pärast surma), kus oli välja pandud 71 tema tööd. 3) Paul Gauguin elu ja looming (§ 4) Paul Gauguin oli prantsuse üks tuntumaid postimpressionistlikke maalikunstnikke. Maalikunstiga hakkas ta tegelema alles 1875. aastal, olles 38-aastane, Camille Pissarro juhendamisel. Tema maalimistehnika areng oli äärmiselt kiire ning juba 1880ndate esimesel poolel valmisid tema esimesed tõsisemad impressionistlikku laadi teosed. Gauguini impressionistliku stiili viljelus kestis aastani 1888, mil ta tüdines zanrist lõplikult. 1880ndate lõpuaastail eksperimenteeris ta cloisonnisme`iga, milelle on iseloomulik selged tugevad kontuurid (sageli tumedad). Gauguini loomingus on valdav stiliseeriv tendents ja dekoratiivsus. Tema käsitlusviis on pinnaline, toonitades tugevasti kontuure; joon on ilmekas, nurgeline ja jõuline.Gauguini tööde tähtsaimaks võluks on värvid, mis on muinasjutuliselt
väreluse. "Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel". Puäntillism Lühikesed pintslitõmbed ehk punktid andsid tehnikale nimetuseks ka "puäntillism" (prantsuse keeles point 'punkt'). Georges-Pierre Seurat ja Paul Signac. ("Paavstide loss Avignonis" POST Gauguin- loomingus on valdav stiliseeriv tendents ja dekoratiivsus. Tema käsitlusviis on pinnaline, toonitades tugevasti kontuure; joon on ilmekas, nurgeline ja jõuline.Gauguini tööde tähtsaimaks võluks on värvid, mis on muinasjutuliselt kõlavad, kirjud, eksalteeritud; töödes domineerivad tugevad kontrastid ja dissonantsid; hilisemas loomingus ka eksootiliselt vürtsitatud nüanssid. Gauguini peaeesmärgiks oli see, et maalid lummaks vaatajaid üksnes dekoratiivse lopsakate ja kõlavate värviühendustega külje pealt, süüvimata maaliteoste ideelisse poolde. Maalides valitseb harmooniline kompositsioon ning taotletud on mitmesuguste sümbolite
kogu 20. sajandi vältel, omandasid siis Soome arhitektid. Nende kavandatud on ka "Estonia" teater Tallinnas. Maalikunstis ja graafikas peetakse üldiselt juugendlikuks erilist sujuvust ja väljavenitatud figuure, piirjoonte rõhutamist, selgeid ühtlases toonis värvipindu. Juugendlikus maalis ei taotleta ruumilist sügavust, vaid kõik kujutatu mõjub tasapinnalisena, äärmisel juhul otsekui aplikatsioonidega kaunistatud seinavaibana. Mingil määral juugendlikku oli juba Paul Gauguini ja teiste temaga seotud postimpressionistide juures, kuigi nad selleni ilmselt iseseisvalt jõudsid. Pehmus ja sujuvus tähistavad ka skulptuuris juugendi mõju, eriliselt suuri saavutusi sel alal aga ei ilmnenud. Hoopis olulisemad olid juugendstiili mõjud graafikale - mõlemal on ju üks kokkulangev põhitunnus - joontega mängimine. Eriti omapäraseid näiteid võib leida raamatukujunduse ja plakati alalt.
13. Esialgu oli Paul Gaougin'i looming oli esialgu väga impressionismilähedane. Kolides Bretangei poolsaare rannaküladesse hakkas ta erinevalt van Gogh'st end teadlikult impressionistidele vastandama ning neid looduse passiivses jäljendamise süüdistama. Pärast 1891a. Okeaaniasse kolimist julgustas lõunamaine loodus teda asuma uuele loomingulisele teele. Ta uskus lihtsais arhailistes vormides ja puhta värvi pindades väljenduvat ja püsivat igavesi vaimseid väärtusi. Gauguini kunst on seostatav sajandilõpu ümbolismi ja juugendstiiliga, kuid tema tähendus ja mõju ulatuvad kaugemale. 14. Impressionistid on mõjutanud Eesti kunstnikest Ants Laikmaa'le, Paul Burman'ile ja skulptor Auguste Rodin'ile. Postimpressionist mõjutas eesti kunstnikest samuti Ants Laikmaad ning lisaks Jaan Koort'i, Konrad Mägi ning Nikolai Triik'i.
4 Maalikunst ja graafika Maalikunstis ja graafikas peetakse üldiselt juugendlikuks erilist sujuvust ja väljavenitatud figuure, piirjoonte rõhutamist, selgeid ühtlases toonis värvipindu. Juugendlikus maalis ei taotleta ruumilist sügavust, vaid kõik kujutatu mõjub tasapinnalisena, äärmisel juhul otsekui aplikatsioonidega kaunistatud seinavaibana. Mingil määral juugendlikku oli juba Paul Gauguini ja teiste temaga seotud postimpressionistide juures, kuigi nad selleni ilmselt iseseisvalt jõudsid. Pehmus ja sujuvus tähistavad ka skulptuuris juugendi mõju, eriliselt suuri saavutusi sel alal aga ei ilmnenud. Hoopis olulisemad olid juugendstiili mõjud graafikale - mõlemal on ju üks kokkulangev põhitunnus - joontega mängimine. Eriti omapäraseid näiteid võib leida raamatukujunduse ja plakati alalt. Üks põnevamaid juugendlikku joont kasutanud
Edouard Manet kasutas kuulsate autorite töid, tegi kaasaegsemaks Edgar Degas maalis liikumist 5. Mis oli Rodini tuntuim skulptuur? Milles väljendub tema tööde omapära? Tema tuntuim teos on ,,Mõtleja" , ta andis oma töödes edasi hingeelu 6. Mis vormidele püüdis Cezanne lähendada looduses nähtavaid vorme? Mis kunstiliigile pani tema looming aluse? Püüdis lähendada tuntud geomeetrilistele kujunditele. Tema looming pani aluse impressionismile. 7. Milles seisneb Gauguini loomingu omapära? Mida ta oma maalidel kujutab? Kunstiniku tööde võlu seisneb erilises koloriidis, tavaliselt maalis ta objekti ühesainsas, põhitoonis. Ta kujutab oma maalidel loodusrahvaid. 8. Mida püüdis oma maalidel edasi anda Vincent van Gogh? Mis kunstivoolule pani ta oma loominguga aluse? Ta püüdis oma maalidel edasi anda tundeelamusi. Ta pani oma loominguga aluse espressionismi kunstivoolule. 9. Mis olid fovismi iseloomulikud jooned? 3
jooksul, kuid vaimuhaiglas sai temast võitu ja ta tegi enesetapu. "Tähistaevas" (1889) "Natüürmort: Vaas 12 päevalillega" (1888) "Autoportree karvamütsi, kinniseotud kõrva ja piibuga" (1889) P.Gauguin (1848-1903) Oli iseõppija, kes alustas maalimist alles keskeas. Kunstihuvi väljendus algselt selle kogumises. Tema maale iseloomustavad selged värvid ja värvilaigud, mida eraldavad tumedad kontuurid. Ta maalis objekte nende põhitoonidega. Gauguini loomingus on valdav stiliseeriv tendents ja dekoratiivsus. Tema käsitlusviis on pinnaline, toonitades tugevasti kontuure; joon on ilmekas, nurgeline ja jõuline. Gauguini tööde tähtsaimaks võluks on värvid, mis on muinasjutuliselt kõlavad, kirjud, eksalteeritud; töödes domineerivad tugevad kontrastid ja dissonantsid; hilisemas loomingus ka eksootiliselt vürtsitatud nüansid. Gauguini peaeesmärgiks oli see, et maalid lummaks vaatajaid üksnes dekoratiivse lopsakate ja kõlavate
Constantin Brancusi skulptuur “ Maa tarkus.” Venemaa Tretjakovi Galerii – Aadress: Lavrušinski pereulok 10, Moskva. Vene kunsti rahvusmuuseum. Teoseid: Ilja Repini realistlikus stiilis maal “Ristikäik Kurski kubermangus,” Andrei Rubljov “Kolmainsus.” Ermitaaž Sankt Peterburgis – Aadress: Dvortsovaja Ploštšad 2, Sankt Peterburg. Venemaa Louvre. Teoseid: Paul Cezanne “Natüürmort eesriidega,” Jean-Mar Nattieri Peeter Suure portree, Paul Gauguini “Kolm tahiititari,” Rembrandti “Danae.” Rootsi: Rahvusmuuseum Stockholmis – Aadress: Södra Blasieholmshamnen, Stockholm. Rootsi kunst. Teoseid: Carl Larssoni “Vähipüük,” Alexander Roslini “Daam looriga,” August Strindberg “Päikeseloojang.” Šveits Ernst Beyeleri kunstikollektsioon – Aadress: Baselstrasse 101, Riehen/Basel. Kunstikaupmees Ernst Beyeler vahendas mitmeid tuntuid kunstnikke, kelle loominguid saab näha selles muuseumis
Maalimist alustas igapäevatöö - börsimaakleri, hiljem pangaametniku kõrvalt. 1884 a 4 lahkus Gauguin Pariisist ja asus elama Pont-Aveni väikelinna. 1882-1888 esines ta koos impressionistidega. 1888 algas kunstniku uus tee - ta soovis näidata oma isikupära, mis impressioninstidel hakkas kaduma. 1888 maali "Nägemus peale jutlust" ja "Arles'i kohvik". 1889 "Tere, härra Gauguin". Gauguini ema oli peruu päritoluga, isa prantsuse ajakirjanik, mistõttu elas ta lapsepõlves mõnda aega Peruus. Lapsepõlvemälestuste olnud kauged maad meelitasid teda ka hilisemas elus. kuna ta oli sattunud võlgadesse, tal puudus tunnustus ja oli probleeme ka naise ja naise sugulastega, sõitis ta Tahhiitile, hiljem Markii saartele, kus elas kuni surmani ja vaid mõne korra käis Prantsusmaal, kuhu jäänud perekonnaga sidusid teda vaid võlad.
suuremaid värvilaike ja tugevamaid kontuure värvipindade vahel. Sellega eemaldus tahtmatult van Gogh impressionistidest. Raske kroonilise haiguse tõttu jäi tema loomingu tee lühikeseks, kuid hoolimata oma loomingus toimunud muutuste tõttu jäi ta surmani impressionistide austajaks. Vincent van Gogh teosed on näiteks "Maastik tähe ja küpressida" ja "Autoportree karvamütsi, kinniseotud kõrva ja piibuga" Paul Gauguini (1848-1903) 1870-ndail aastail töötas pangaametnikuna, tema kusnti huvi väljendus kunstikogumises. Alles 1880-ndate aastate alguses otsustas asuda iseõppijana kunstniku elukutset proovida. Tema esialgne looming oli impressionismilähedane, kui 80-ndate lõpupoole astus ta kontakti sümbolistlike kirjanikega. Erinevalt van Goghist hakkas Gauguini ennast teadlikult impressionistidest vastandama ja süüdistas neid looduse passiivses jäljendamises.
selle üürihind on tema jaoks liiga kallis. Ta kolis ümber Kollasesse majja. Natukese aja pärast ühines Paul Gauguin temaga ja nad elasid ühes majas. See tegi Vincent van Goghi väga õnnelikuks, sest ta nägi Paul Gauguinis sõpra, keda tal polnud väga kaua olnud. Alguses kulges kõik hästi Vincent ja Paul maalisid ja veetsid koos aega, kuid varsti hakkas nende vahel pinge kasvama. Pinge jõudis haripunkti, kui haige ja vihane Vincent ähvardas Paul Gauguini habemenoaga. Paul põgenes ja ei näinud Vincent van Goghi enam kunagi. Vincent elas oma viha välja enda peal lõigates ära osa oma vasakust kõrvast. Vincent paranes paar päeva pärast seda haiglas. Peale Kollasesse majja saabumist hakkasid Vincentil hallutsinatsioonihood, mida linnaelanikud tähele pannes avaldasid soovi Vincenti tema elupaigast eemaldada. 1889. aasta mais lahkus Vincent van Gogh Arles'ist ja astus vabatahtlikult psühhiaatriahaiglasse Saint-Rémy's
rangemalt kui Courbet ise.Impressionismi eksponeeritakse C.Monet maali Impressioon, tõusev päike, mille järgi saab vool omalenime – 1874. Pandi see maal välja. Võeti aluseks foto, lisati sinna värvi erksus ja rõhk.Valgus muutus seega pildi peakangelaseks, tema peamiseks süžeeks.Impressionistid:Edouard Manet – Baar Folies – Bergue´is, Eine roheluses, Olympia.Claude Monet21. Tuntumad postiimpressionistid olid Paul Gauguin, Vincent van Gogh, Henri RousseauPaul Gauguin maalid - Gauguini loomingus on valdav stiliseeriv tendents ja dekoratiivsus. Tema käsitlusviis on pinnaline, toonitades tugevasti kontuure; joon on ilmekas, nurgeline ja jõuline.Gauguini tööde tähtsaimaks võluks on värvid, kõlavad, kirjud, töödes domineerivad tugevad kontrastid.Vincent van Gogh – heledad, kirkad värvid, üritab värvide kaudu maalida oma tundeid ja emotsioone.Henri Rousseau – joonistas lapselikke pilte.22. Mis on neoimpressionism. Kirjelda nende maaliteooriat (seotud värvidega)
isikupärast maalimislaadi . Elanud üle mitu pettumust isikliku õnne otsimisel, jõudis ta järeldusele, et kunstnikul ei tohigi perekonda olla. Tema elu mõte ei seisnenud perekonnas ja naise eest hoolitsemises, vaid ta leppis juhuslike suhetega. 1888.aasta veebruaris lahkus Vincent kärarikkast Pariisist ja asus elama Lõuna- Prantsusmaale väikesesse Arles´i linnakesse. Seal maalis ta suurepäraseid maastikke linnast ja selle lähiümbrusest. Gauguini küllatulek ja ühine töötamine looduses tõi ilmsiks kahe kunstniku erinevad temperamendid ja nende erinevad vaated kunstile. Van Goghi tervis ja vaimne seisund halvenesid 23.detsembril õhtusel jalutuskäigul kuulis Gauguin selja taga kiirustavaid samme, ta pöördus kiiresti ja suutis viimasel hetkel teda ziletiteraga ründava Vincenti eest kõrvale põigata. Gauguin läks ööbima hotelli. Samal õhtul haavas van Gogh meeltesegaduses iseennast ja lõikas ära enda vasaku kõrva.
muudetud koloriiti. * inimene sünge ja karikatuurse ilmega – kunstnikud iseloomustavad sellega inimese hingeelu ja ühiskonan seisundit. * ka inimesi ümbritsev loodus on esitatud äreva ja pingestatuna. 11. Mis eristab ja ühendab postimpressionisme? Postimpressionism I Postimpressionism II *Intensiivsed värvitoonid * puäntillism – neoimpressionism *Goghi ja Gauguini looming ehedaimaks näiteks * antake edasi punktidega, toetub teadusele enam * tundeid edastatakse, mitte ei jäljendata nähtavat * edastatakse tundeid erksate värvidega 12. Mida peab kunstnik van Gochi arvates oma loominguga edasi kandma? *arvab, et kunstnik peaks väljendama värvidega oma tundeid (kunst oli tema arvates kogu oma ajaloo vältel mingil viisil ühendanud nähtava tegelikkuse jäljendamist ja kunstniku eneseväljendust, aga vam
4. Millal ja miks levis rahvusromantism Põhja-Euroopas?(Soome, Norra). Nimeta rahvuskunstnik. Kuna rahvusromantism levis 19 saj. nende rahvaste kunstis, kellel polnud veel iseseisvat riiki. Rahvusromantism põimus rahvuslusega. Väljendas kollektiivseid ideaale ja tõlgendas oma rahva ajaloo, rahvaluule ja mütoloogia tegelasi kangelastena ning rahvusliku ühtsuse sümbolitena. Edvard Munch(1863-1944) Postimpressionistid. 5. Iseloomusta lühidalt postimpressionisti Paul Gauguini loomingut? Vähendas oma piltides tsentraalperspektiivi ja varjude kasutamist, millega muutis kujutise peaaegu tasapinnaliseks ja siluetitaoliseks, et nähtavate vormide kaudu väljendada nähtavaid tundeid. 6. Mis on püantillism? Püantillism on kunstis neoimpressionismile omane maalimistehnika spektrivärvustes värvitäpikestega. 7. Millega sai kuulsaks kunstnik Henri de Toulouse-Lautsec? Värvilise litograafiaga tehnikas plakatitega. Fovism. 8
Koos impressionistidega alustasid tegevust Vincent van Gogh, Paul Gauguin ja Paul Cezanne, kuid lõid neist peagi lahku. Neid nimetatakse postimpressionistideks, kuna nad tulid pärast impressioniste ja olid 20. sajandi moodsa kunsti eelkäijad. JUUGENDSTIIL JA SÜMBOLISM Maalikunstis peetakse juugendlikuks erilist sujuvust ja väljavenitatud figuure, piirjoonte rõhutamist, selgeid ühtlases toonis värvipindu. Juugendlikke mõjusid on näiteks P. Gauguini ja H. De Toulouse-Lautreci ning Ferdinand Hodleri loomingus. Sümbolism tekkis 19. sajandi lõpus. Kujutati mitte nähtavat, vaid väljamõeldud ainest, anti süzeele mitmetähenduslikkus. Süzee muutus sümboliks, lihtsate kujundite kaudu püüti öelda midagi erakordset, anda kujutatule eriline, müstiline tähendus. Sümbolismi on viljelenud Gustave Moreau, Odilon Redon, Arnold Böcklin, Edvard Munch, Mihhail Vrubel.
loomisel. Tema värvid on heledad, eriti armastas ta helekollast. Van Goghile kõlbas maalimiseks kõik, mida ta nägi ja mis teda ümbritses – maastik, inimfiguur, kohviku interjöör, pargivaade, vana tool või paar vanu saapaid. Kõike seda maalis ta ta võrdse innu ja ekstaasiga, kõiges väljendub ülimal määral haaravalt tema rahutu, tormine hing. 4 Paul Gauguin Tema käsitlusviis on pinnaline, toonitades tugevasti kontuure; joon on ilmekas, nurgeline ja jõuline.Gauguini tööde tähtsaimaks võluks on värvid, mis on muinasjutuliselt kõlavad, kirjud, eksalteeritud; töödes domineerivad tugevad kontrastid ja dissonantsid; hilisemas loomingus ka eksootiliselt vürtsitatud nüanssid. Gauguini peaeesmärgiks oli see, et maalid lummaks vaatajaid üksnes dekoratiivse – lopsakate ja kõlavate värviühendustega – külje pealt, süüvimata maaliteoste ideelisse poolde. Maalides valitseb harmooniline kompositsioon
Rajajaks on Seurat (eesmärk väljendada tõetruult nähtava maailma värve; Grande-Jatte saar). Kasutas nn värviringi. Suur mõjutaja on Signac (tee Portrieux-s). Nende meetodid täiendasid teineteist ja nende teosed hakkasid meenutama mosaiike. Henri de Toulouse Lautrec: ühendab oma töödes ilmekalt üksikasjade täpse jälgimise juugendliku üldistusega; (Jane Avril). Nähti uue kunstisuuna algust: nabiidid (prohvetid). Sinna kuulusid Serusier; Bonnard; Vuillard. Rühmitus järgis Gauguini õpetust. Fovism ja ekspressionism: 1903 aastal astutati Sügissalong, mis eksponeeris 20 sajandi alguse uuendusi, korraldati ka mälestusnäitusi suurte postimpressioniste loomingust. 1905 aastal toimus seal näitus, keda hakati kutsuma foovideks (metsikud). Foovid: puhtad segamatud värvid hoogsate erineva suurusega laikudena. Värvid olid sageli vastupidised looduses esinevatele värvidele. Keskne kuju oli Henri
vormid, idüllilised Stockholmi motiiivid, jõlised mehefiguurid. Ernst Josephssoni meisterlikud õliportreed. Tema tööd inspireerisid hilisemat modernismi. Portreekunstiga tegelesid Richard Bergh ja Nils Kreuger. 1885. aastal, soovides uuendada rootsi maalikunsti, moodustasid kunstnikerühma Oponendid. 1890.aastal asutasid Bergh ja Kreuger koos Karl Nordströmiga nn ,,Varbergikooli", mille stiil võrris eeskujuks Paul Gauguini tööd ning vastandus realistlikule maastikumaalile. Eriti mõjutatud Prantsuse impressionistidest oli Nordström ja tema sõber, multitalent August Strindberg. Ühtlasi hakkasid kunstimaastikul esile tõusma naistkunstnikud Eva Bonnier ning Hanna Pauli. (realistlikud portreed) Modernism Modernism saabus Rootsi 1909. Abstraktselt maalisid Hilma af Klint, Nils von Darel, Gösta Adrian Nilsson.
Van Goghi sõbrad Emile Bernard ja Paul Gauguin pidasid mõlemad end cloisonnismi loojaks, kus värvitasapindu piiravad tumedad kontuurid. Igal juhul saab väita, et van Gogh kasutas kontuure igas oma loomefaasis. Suurepärane näide tema meisterlikust kontuuri kasutamise oskusest on 1888. aastast pärinev maal ,,Tantsusaal Arles'is", kontuuride ja tasapindade paeluv eksperiment, mis muuhulgas kujutab endast Bernard'i ja Gauguini kunstiliste katsetuste sünteesi. Sinivioletsel pintslijoonistusel ,,Vana viinapuuaed" viib van Gogh maalimisvõimalused äärmuseni. Ta paigutab suletud kontuurid avatud kontuuride taha nii, et ülesehituse tasakaal ja taimestiku dünaamiline liikumine ühinevad ülimalt elusaks lineaarseks pildiks. 9 PÄEVALILLED Päevalilled saavutasid 19. sajandi lõpul lõikelilledena suure populaarsuse. Nad
Taheti joontega valjendada emotsioone ning neile anti sarnane tähendus muusikaga. Valguse edasiandmine on äärmiselt intensiivne, kuid figuurid on veidralt staatilised. Touluse-Lautrec oli samuti huvitav postimpressionist, kes rõhutas oma subjektide klassikuuluvust ning moonutas tihti neid karikatuursuseni, ta oli algselt mõjutatud impressionistidest, kuid hiljem Gauguinist, Jaapani puulüigetest ja juugendist. Nabiid olid vaimustunud Gauguini sünteetilisest stiilist ning katsetasid nii sümbolistliku sisu kui ka juugendliku dekoratiivsusega. Nad olid ainuke seos välismaal oleva Gauguini ja Euroopa vahel. Hiljem hakkas paljusid nabiisid huvitama impressionism. Maal: Georges Seurat Paul Signac Henri de Toulouse-Lautrec Maurice Denis (nabii) Pierre Bonnard (nabii) Eduard Vuillard (nabii)
Kus ta maalis oma parimad tööd? Hollandist. Parimad tööd maalis ta Lõuna-Prantsusmaal Arles’i linnas. 3.Mida püüdis van Gogh värvidega väljendada? Ta väljendas värvidega oma tundeid ja ideid. 4.Millise kunstisuuna üheks rajajaks sai van Gogh? Ekspressiivse ehk väljendusliku kunstisuuna rajajaks 5.Milliseid motiive van Gogh maalis? Mitu tööd ta müüs oma eluajal? Ta kasutas väga lihtsaid motiive. Oma eluajal müüs ta ainult ühe tööd. 6.Mida omapärast oli Paul Gauguini kunstnikukssaamises? Ta oli pangaametnik ja kunsti koguja, jättis pere 35. aastaselt ning pühendus kunstile 7.Kuidas lahendas ta oma maalidel värvide ja pindade küsimuse? Mida meenutasid sageli tema maalid? Maalid peaaegu tasapinnalised, siluetitaolised, vähendas varjude kasutamist, lihtsad arhailised vormid, puhtad värvid 8.Kus valmis silmapaistvaim osa Paul Gauguini maalidest? Okeaanias, Tahiitil 9.Kust oli pärit Paul Cezanne? Lõuna – Prantsusmaalt
Kunstilaad, mille ta siin välja kujundas, on rikas ja pidulik, kuid arhaiseeriv ja primitiivne nagu keskaja skulptuur ja maal, nagu jaapani ja egiptuse kunst, nagu neegrite ja teiste loodusrahvaste looming. Oma maalidel kujutab ta peamiselt Tahiti elanikke värviküllase eksootilise maastiku foonil. Tema maalide peakangelane on Tahiti naine – ilusa kehaga, sale, meeleline olend, kelle võlu Gauguin on kirjeldanud ka oma autobiograafilises romaanis „Noa – Noa“. Gauguini loomingus domineerib stiliseeriv tendents ja dekoratiivsus. Käsitlusviis on pinnaline ja kontuure toonitav. Joon on ilmekas, nurgeline, jõuline. Tema tööde peamiseks võluks on aga värvid, muinasjutuliselt kõlavad, kirjud, eksalteeritud; neis domineerivad tugevad kontrastid ja dissonantsid, eksootiliselt vürtsitatud nüanss. Gauguin taotleb esmajoones seda, mida ta nimetas „pildi muusikaks“ ja mida ta leiab ennekõike keskaegses klaasimaalis
need lõuendile väikeste komataoliste pintslitõmmetega. Kõige puhtakujulisem impressionist oli Claude Monet, kelle maal "Impressioon. Tõusev päike" andis tõuke rühmitusele nime andmisel. Claude Monet Tõusev päike JUUGENDSTIIL JA SÜMBOLISM Maalikunstis peetakse juugendlikuks erilist sujuvust ja väljavenitatud figuure, piirjoonte rõhutamist, selgeid ühtlases toonis värvipindu. Juugendlikke mõjusid on näiteks P. Gauguini ja H. De Toulouse-Lautreci ning Ferdinand Hodleri loomingus. Sümbolism tekkis 19. sajandi lõpus. Kujutati mitte nähtavat, vaid väljamõeldud ainest, anti süzeele mitmetähenduslikkus. Süzee muutus sümboliks, lihtsate kujundite kaudu püüti öelda midagi erakordset, anda kujutatule eriline, müstiline tähendus. Sümbolismi on viljelenud Gustave Moreau, Odilon Redon, Arnold Böcklin, Edvard Munch, Mihhail Vrubel. Põhjamaades, Venemaal, Eestis arenes sümbolism
kunstnike, kelle metsikute värvide ja tingliku joonistusega maalid peaaegu skandaali tekitasid. Kunstikriitikud ristisid rühmituse kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves). Sealt arenes välja fovism. Kunstivoolu esindajad kasutasid hoogsalt maalitud värvipindu, puhtaid erksaid toone ning loobusid varju ja valguse kasutamisest. Nad lähtusid oma loomingus kunsti kui vaimse teraapia kontseptsioonist. Üks tuntumaid selle aja prantsuse maalikunstnikke on Paul Gauguini. 20. saj. Alguses tekkis Prantsusmaal veel teinegi kunstivool kubism, mis levis nii maalis kui ka skulptuuris. Kujutatav objekt lõhuti osadeks ja taandati geomeetrilistele põhivormidele, loobuti perspektiivireeglitest ja ühendati mitu vaatepunkti. Levinumad maalizanrid olid natüürmort, maastik ja linnavaade ning portree. Pärast 1848. aasta revolutsiooni kujunes Prantsusmaal välja realism maalikunstis.
Kunstilaad, mille ta siin välja kujundas, on rikas ja pidulik, kuid arhaiseeriv ja primitiivne nagu keskaja skulptuur ja maal, nagu jaapani ja egiptuse kunst, nagu neegrite ja teiste loodusrahvaste looming. Oma maalidel kujutab ta peamiselt Tahiti elanikke värviküllase eksootilise maastiku foonil. Tema maalide peakangelane on Tahiti naine – ilusa kehaga, sale, meeleline olend, kelle võlu Gauguin on kirjeldanud ka oma autobiograafilises romaanis „Noa – Noa“. Gauguini loomingus domineerib stiliseeriv tendents ja dekoratiivsus. Käsitlusviis on pinnaline ja kontuure toonitav. Joon on ilmekas, nurgeline, jõuline. Tema tööde peamiseks võluks on aga värvid, muinasjutuliselt kõlavad, kirjud, eksalteeritud; neis domineerivad tugevad kontrastid ja dissonantsid, eksootiliselt vürtsitatud nüanss. Gauguin taotleb esmajoones seda, mida ta nimetas „pildi muusikaks“ ja mida ta leiab ennekõike keskaegses klaasimaalis. Ta on
vähenes ruumilisus, sest tihti värviti ka varjud värviliseks. Traditsioonilinse kompositsiooni hülgamine- impressionistide eeskujuks tärkav fotograafia, pilt pidi olema ühe elulõigu täpne ja aus kujutis. Tähtasaimad-mone,renoir, degas, pissarro. Postimpressionism Kunstnikud, kes olid impressionismiga tegelenud, aga selles pettunud ja valinud erineva loomingusuuna. Postimpressionismi ei saanud nimetada stiiliks, ega ka vooluks. Kolm suurt postimpressionisti. Van gogh, paul gauguini, cezanne. Van gogh ei tahtmnud enam maalida ainult seda mida näeb, vaid pigem väljendada värvidegfa oma tundeid. Just viimastel eluaastatel maalis van gogh oma kõiger imepärasemad teosed. Ta uskus et värvid võivad näidata nii tundeid kui ideid, kasutas jõulisi värve. Gaguin kogus impressionistide pilte ja hakkas ise maalima. Tema arvas, et impressionism muudab kunstniku passiivseks nähtava maailma väljendajaks, tema arvcas, et kunst peab kandma olulist hingelist ja vaimset sõnumit
vormid, idüllilised stockholmi-motiivid, jõulised mehefiguurid. • Ernst josephssoni- meisterlikud õliportreed. Tema töödes inspireerisid hilisemar modernismi. • Portreekunstiga tegelesid richard bergh ja nils kreuger • 1885.a soovides uuendada roosti maalikun st, kooodustasid kunstnikerühma oponendid • 1890.a asutasid r. Bergh ja n kreuger koos karl nordströmiga nn. „varbergikooli“, mille stiili võttis eeskujuks paul gauguini tööd ning vastandus realikstlikule maastikumaalile • eriti mõjutatud prantsuse impressionistidest oli nordström ja tema sõber, multitalent august strindberg • ühtlasi hakkasid kunstimaastikul esile tõusma naiskunstnikud eva bonnier ning hanna pauli arhitektuur • 19.saj lõpuni vähehuvitav, al1930ndatest funktsionalism • r.östberg-stadshuset stockholmis 1923 skulptuur • b fogelberg.muinasskandinaavia jumalad • j
graafikas peetakse üldiselt juugendlikuks erilist sujuvust ja väljavenitatud figuure, piirjoonte rõhutamist, selgeid ühtlases toonis värvipindu. Juugendlikus maalis ei taotleta ruumilist sügavust, vaid kõik kujutatu mõjub tasapinnalisena, äärmisel juhul otsekui aplikatsioonidega kaunistatud seinavaibana. Mingil määral juugendlikku oli juba Paul Gauguini ja teiste temaga seotud postimpressionistide juures, kuigi nad selleni ilmselt iseseisvalt jõudsid. Pehmus ja sujuvus tähistavad ka skulptuuris juugendi mõju, eriliselt suuri saavutusi sel alal aga ei ilmnenud. Hoopis olulisemad olid juugendstiili mõjud graafikale mõlemal on ju üks kokkulangev põhitunnus joontega mängimine. Juugendstiili arhitektuuris püüti küll rakendada otstarbekohasuse nõuet, kuid tihtipeale jäi see lõpuni ellu viimata,
Valguse mäng figuuridel võlus Pirre-Auguste Renoiri (1841-1919). 1883 aasta paiku loobus ta ähmastest värviefektidest ning pöördus uuesti selgete vormide poole. Ameeriklanna Mary Cassatt (1844-1926) sai õpetust Edgar Degas'lt. Gustave Caillebotte'i (1848-1894) impressionismile oli omane täpne joonistus. See jõukas ja helde maalikunstniktoetas oma impressionistidest sõpru rahaliselt. Pärast ta surma pärandati tema kollektsioon riigile. Impressionistliku esteetika tundmine viis Paul Gauguini (1848-1903) ja Vincet van Goghi (1853-1890) isikliku stiili väljatöötamiseni. 16 Saksamaa Max Liebermann (1847-1935)võttis impressionismi omaks 1890.aastate alguses. Lovi Corintchi (1858-1985)teostele on iseloomulik jõuline ja paks pintslitõmme. Suurbritannia Philip Wilson Steeri (1860-1942)1888. Ja 1839. aasta vahel valminud maastikud andsid tunnistust teatud kiindumusest Monte´ ja Renoir´i loomingusse. USA
annaabi.ee 
