VINCENT VAN GOGH (1853-1890) (0)

VINCENT VAN GOGH ( 1853 -1890)
Vincent Willem van Gogh sündis Hollandis Breda lähedal 30.märtsil 1853.a. paljulapse- lises protestandi pastori peres.Külas veedetud lapsepõlv jättis temasse kogu elu kestva armastuse looduse ja töötavate inimeste vastu. Kümneaastase poisikesena teeb esimesed pildid natuurist ja kopeerib graafilisi lehti. Perekond kannatas tihti majanduslike raskuste all. Seepärast tahtis isa vanemat poega Vincenti heale järjele aidata. Kuueteistaastasena asub noormees tööle kunstikaupluses Haagis , seejärel aga firma filiaalis Londonis. Siin tutvub ta Constable, Turneri ja Gainsboroughi töödega. Lootusetu ja ühepoolne armumine pansionaadi omaniku tütresse kutsus Vincentis esile sügava depressiooni. Ta siirdub Pariisi, kus tutvub Milleti ja Corotiga, kes jäid ta sõpradeks surmani. Ka siin ei leia kunstnik rahu ja siirdub Amsterdami teoloogia ettevalmistusosakonda, kuid loobub sellest peagi. Siin pettub ta taas armastuses ja naistes.Viibib Brüsselis misjonäride kursustel ja ta pühitsetakse vaimulikuks. Van Gogh saab jutlustaja koha Lõuna-Belgias vaeses kaevanduspiirkonnas. Kuna ta on tasakaalutu inimene, põikpäine ja suhtlemises kaasinimestega umbusaldav, siis tekivad peagi konfliktid. Kiriku juhtkond vallandab ta . Rida ebaõnnestumisi põhjustavad kunstnikul järjekordse vaimse kriisi, millest väljumiseks otsis ta abi joonistamisest. Enamasti tegi ta söejoonistusi, samuti akvarelli, kus kujutab söekaevurite rasket elu.
Van Gogh alustab Brüsselis kunstiõpinguid. Teda toetab nii majanduslikult kui ka vaimselt tema vend Theo ja seda kuni kunstniku surmani. Viibib paar aastat vanemate juures, kus maalib loodust ja suuri figuraalkompositsioone. Kasutab valdavalt tumedaid värve, et edasi anda rusuvat atmosfääri, mis ümberringi valitses. Värvides väljendub kunstniku valu ja meeleheide, kuna isiklik elu on väga traagiline (ema haigus, vastamata armastus, isa surm).Kõik see mõjub van Goghi psüühikale negatiivselt.
Van Gogh lahkub kodust ja sõidab Pariisi, kus kohtub Paul Gauguiniga. Sel perioodil muutub tema värvigamma heledamaks, kuna tähtsaks muutub valguse kujutamine (impressionistide mõju).
Koos Gauguiniga lahkub van Gogh Lõuna-Prantsusmaale, kus töötavad koos. Siin maalib van Gogh suurepäraseid maastikke, kevadisi õites aedu, meeldivate inimeste portreid (mitu varianti postiljon Roulinist). Tuntuim töö sellest perioodist on „Punased viinamarjaväljad Arlesis”, kus kujutab mitte ainult päikese loojangul punakaid viinamar - javälju, vaid püüab väljendada ka rõõmu. Lõikus on pidupäev. Töölised kummardavad innukalt saaki korjama. Maa võtab enda alla peaaegu kogu maalipinna, päike on antud suurendatuna.Maal on värvikirev.
Van Goghi pintslilöök on hooletu, tihti pigistas värvi lõuendile otse tuubist, lemmikvärviks oli kollane. Vormikujutus on robustne ja jõuline.
Arlesis van Goghi vaimne tervis halvenes. Pärast Gauguini tapmiskatset ja endal vasaku kõrva äralõikamist, pandi kunstnik haiglasse. Hullusehoogude vaheaegadel maalib van Gogh palatis olevaid esemeid, vaadet aknast jne.
Vincent van Gogh suri 29.juulil 1890.a.,kui oli ennast tulistades haavanud.
Oma elu ajal suutis van Gogh müüa vaid ühe maali ja väga tühise summa eest. Tänapäeval on kunstniku tööd hindamatu väärtusega. Näiteks müüdi 1987.a. maal „Iirised” New Yorgis oksjonil 53,9 milj. dollari eest. Kuulsaim van Goghi maal on „Päevalilled”.