Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Garantiilepingu blankett (näidis)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
garant, garantii, võlgnik, garantiikirja, tagatisvara, võlausaldaja, märkus, andjale, vääramatu, asuma, tasuma, tagatise, ärinimi, aadressiga, sundtäitmise, pant, hüpoteek, kindlustusandja, kirjaga, kinnistusraamatus, ametikoht, perekonnanimi, garantiikiri, isikukood, intressimäär, otsusest, kommertspant, käendus, isikuks, koormatud, allumiseTALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus Inge Antell VIIVIS, LEPPETRAHV, KÄENDUS, KÄSIRAHA, GARANTII Referaat Õppejõud: Uno Feldschmidt Tallinn 2014 SISUKORD 1VIIVIS............................................................................................ 3 2LEPPETRAHV..................................................................................4 3KÄENDUS....................................................................................... 5 1.1Käenduse lõppemine............................
Uuele võlgnikule läheb üle kohustus tasuda kokkulepitud intress ja leppetrahv ka siis, kui need muutusid sissenõutavaks pärast kohustuse ülevõtmist. · Kohustuse ülevõtmisel lõpevad kohustuse täitmise tagamiseks antud kohustusega seotud tagatised. Kui kohustuse täitmise tagamiseks on antud tagatis, mis ei ole kohustusega seotud, tuleb tagatis vastavalt tagatise andmise aluseks olnud kokkuleppele tagatise andjale tagasi anda. · Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata, kui tagatise andja nõustub vastutama ka uue võlgniku kohustuse täitmise eest. ETTEVÕTTE ÜLEMINEK Ettevõtte üleandja on kohustatud andma omandajale üle asjade valduse, registreerimisele kuuluva vara puhul tagama ka vastavate kannete tegemise registrites. Ettevõtte omandaja peab võlausaldajatele viivitamata teatama kohustuste omandamisest, ettevõtte üleandja aga teatama
ettevõtte üleandja aga teatama võlgnikele nõuete loovutamisest omandajale. Nõude loovutamine ja lepingu ülevõtmine Lepingupool võib teise lepingupoole nõusolekul anda oma lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lepingu ülevõtmisega loetakse, et kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused on lepingu ülevõtjale üle läinud. 17. Käendus ja garantii. Tuua välja käenduse ja garantii erinevused (vähemalt neli). Käenduse lõppemine. Käenduse mõiste Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega.
mille tagamiseks on kinnisasjale seatud hüpoteek, peab võõrandaja pärast uue omaniku kinnistusraamatusse kandmist teatama sellest kirjalikult võlausaldajale. Kui võlausaldaja ei ole teate saamisest kolme kuu jooksul keeldunud kohustuse ülevõtmise nõusoleku andmisest, loetakse nõusolek antuks. Kui võlausaldaja on kohustuse ülevõtmiseks nõusoleku andnud või selle andmisest keeldunud, peab kinnisasja võõrandaja sellest omandajale teatama. Käendus ja garantii. Tuua välja käenduse ja garantii erinevused (vähemalt neli). Käenduse lõppemine. 35. Käenduse mõiste (1) Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. (2) Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. (3) Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu
erisused, kontrollida käenduse ja garantiilepingu kehivust 2) kontrollida käendaja vastu esitatavaid nõudeid ja lubatud vastuväiteid, tunneb RK kohast käendaja vastuväidete lubatavuse tõlgendamispraktikat 3) kirjeldada RK praktikat garandile ja võlgnikule lubatud vastuväidetest võlausaldaja vastu ning eristada garantiilepingut põhivõlast ning garantii andmise aluseks olevast lepingust. 4) eristada leppetrahvikokkulepet ning kokkuleppeid, millele kohaldatakse leppetrahvi sätteid. 5) kontrollida leppetrahvi sissenõutavust, ulatust, seost kahjuga ning vähendamise eeldusi. 6) kohaldada käsiraha sätteid ning mõistab selle tagatise liigi eesmärke NB laenu-, käendus- ja garantiilepingu teksti leiate moodlest seminari lisamaterjalide hulgast. Asjaolud
Koolis tuleb teisel päeval konts alt ära ja tüdruk ei tea, mida teha. Kui tahame kelleltki midagi nõuda, siis kõigepealt tuleb kontrollida õigussuhte olemasolu ja kas on nõudealus. Ostutsekk on olemas ehk leping on olemas. Kõigepealt vaatan VÕS-i eriosa ja eriosast tulenevaid müügilepingu regulatsioone. Müüja vastutab kõikide puuduste eest, mis olid asjal selle andmise ajal ( 2 aastat). Poes nõuan puuduste kõrvaldamist ja kui ei saa asendada, siis nõuan uusi. Garantii ei ole samaväärne kohustusliku vastustusega. Müügigarantii on müüja vabatahtlik lubadus. Kõigepealt vaatan lepingut, kui sellest kasu pole, siis eriosa ja kui eriosast ka kasu pole, siis vaatan üldosa norme. Võlaõigus, mida reguleerib võlaõigusseadus, on võlaõigussuhteid käsitlev õigus. Õigussuhe tekib õigusnormi alusel. Õiguste ja kohustuste täitmist tagab riik oma sunnijõuga. Võlasuhe loob isikutele õigussuhte, millest tulenevad ühele poolelel
arvestamine alates ajahetkest, mil kahju hüvitamiseks kohustatud isik sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama. Sama kehtib vastavalt õigusvastase kahju tekitamise korral. Võlaõiguslikud tagatised ehk kõrvalkohustused Lepinguid võib tagada asjaõiguslike või võlaõiguslike tagatistega. Asjaõiguslikud tagatised on: 1) pant 2) kinnipidamisõigus Võlaõiguslikeks tagatisteks on: 1. käendus 2. garantii 3. käsiraha 4. leppetrahv Käendus Käenduslepingu kohaselt kohustub käendaja vastutama võlgniku kohustuse eest juhul, kui võlgnik oma kohustust osaliselt või täielikult ei täida. Käendusega tagatakse eelkõige aktsessoorseid nõudeid st, kui lõpeb kohustus, siis lõpeb ka käendus. Käendajaks võib olla iga teovõimeline isik. Tavaliselt esitab võlausaldaja nõude, et ta oleks ka maksevõimeline. Käendaja vastutab samas mahus, kui võlgnik v.a
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Majandusarvestus ja ettevõtluse juhtimine Teenuste turundus ja juhtimine Kädril Saia VIIVIS, LEPPETRAHV, KÄENDUS, KÄSIRAHA, GARANTII Referaat Õppejõud: Uno Feldschmidt Tallinn 2015 Sisukord Majandusarvestus ja ettevõtluse juhtimine......................................................1 Teenuste turundus ja juhtimine........................................................................1 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................................3
1. nõuda kohustuse täitmist; 2. keelduda oma võlgnetava kohustuse täitmisest; 3. nõuda kahju hüvitamist; 4. taganeda lepingust või öelda leping üles; 5. alandada hinda; 6. rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Iga selle õiguskaitse vahendi täpne sisu on lahti kirjutatud võlaõigusseaduses. Sageli aga tasub lepingu täitmise tõhusamaks tagamiseks kokku leppida ka kõrvalkohustustes need on eelkõige käendamisest ja garantii andmisest, käsiraha andmisest ning leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. Käendusega võtab kolmas isik kohustuse vastutada põhivõlgniku kohustuse nõuetekohase täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt ehk võlausaldaja võib ise valida, kummalt võlg sisse nõuda, ning põhivõlgnik ja käendaja peavad ise omavahel selgusele jõudma
kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Seadusega võib sätestada kahju tekitanud isiku vastutuse piirsuuruse või kahjuhüvitise kindla suuruse. 30. Kõrvalkohustused, käendus, käendaja tagasinõue, garantii, käsiraha Kõrvalkohustusteks on eelkõige: käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused; käsiraha andmisest tulenevad kohustused; leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või
ka kahju hüvitamist kohustuse täitmise asemel. Kestuslepingu võib üles öelda. Taganemisega vabanevad mõlemad pooled oma lep.kohustuste täitmisest tagasiulatuvalt. 22. Tagatised ja kõrvalkohustused Kohustuse lõppemisel lõppevad ka sellega seotud tagatised ja kõrvalkohustused. Kohustuse lõppemise korral tuleb nõude tagamiseks antud tagatis vastavalt kokkuleppele tagastada tagatise andjale. Tagatis on vara kohustuse tagamiseks. Kõrvalkohustuseks on: 1) käendamisest ja garantiist tulenevad kohustused (kohustus võlausaldaja ees vastutada põhivõlgniku kohustuse täitmise eest); 2) käsiraha andmisest tulenevad kohustused (ühelt lep.poolelt teisele poolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma); 3) leppetrahvi kokkuleppimine (lepingut rikkunud lep.pool peab maksma kahjustatud lep
lepingu lõpetamise tingimused; 7) lepingu täitmise järgse lepingu eseme hooldusteenuse pakkumisel selle olemasolu ja kasutamise 6 tingimused; 8) meeldetuletus, et tarbija saab lepingu eseme lepingutingimustele mittevastavuse korral tugineda seaduses sätestatud õiguskaitsevahenditele; 9) seaduses sätestatud õiguskaitsevahenditele lisaks täiendava garantii andmisel selle olemasolu ja tingimused; 10) ettevõtja rakendatav kaebuste lahendamise kord, kui see on olemas. Antud teabe andmine peaks tagama tarbijale võimaluse enne lepingu sõlmimist saada kogu vajalik informatsioon ettevõtjalt, tegemaks kaalutletud otsus lepingu sõlmimiseks. Lepingu sõlmimine Lepingu sõlmimine toimub tavaliselt lepingu sõlmimise ettepaneku (pakkumus e ofert) tegemisega ja selle vastuvõtmisega (nõustumus e aktsept)
lepingu lõpetamise tingimused; 7) lepingu täitmise järgse lepingu eseme hooldusteenuse pakkumisel selle olemasolu ja kasutamise tingimused; 8) meeldetuletus, et tarbija saab lepingu eseme lepingutingimustele mittevastavuse korral tugineda seaduses sätestatud õiguskaitsevahenditele; 9) seaduses sätestatud õiguskaitsevahenditele lisaks täiendava garantii andmisel selle olemasolu ja 6 tingimused; 10) ettevõtja rakendatav kaebuste lahendamise kord, kui see on olemas. Antud teabe andmine peaks tagama tarbijale võimaluse enne lepingu sõlmimist saada kogu vajalik informatsioon ettevõtjalt, tegemaks kaalutletud otsus lepingu sõlmimiseks. Lepingu sõlmimine Lepingu sõlmimine toimub tavaliselt lepingu sõlmimise ettepaneku (pakkumus e ofert) tegemisega ja
kohus. Kui kahju hüvitamist nõutakse autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib kohus, kui see on mõistlik, määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks. (7) Kui kahju tekkimine tulevikus on kindlaks tehtud, kuid kahju suurust ei saa kindlaks teha, võib kohus hüvitise suuruse otsustada hiljem. Käendus ja garantii KÄENDUS: (1) Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. (2) Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. (3) Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. (4) Käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest.
täitmise eest (vastutab solidaarselt võlgnikuga, sh ka kõrvalnõuete osas). Tarbijakäenduslepingu korral peab käendaja avaldus olema kirjalikus vormis. Teistel juhtudel vorminõue puudub ning käendust võib tõendada mistahes lubatud tõenditega (tunnistajate ütlused, kontoülekanded). Käendus lõpeb kas tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku eest, ning käenduse tähtaja möödumisega. Garantii:Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku (garandi) lepinguga võetud kohustus võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garant võib sellisel juhul esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid (garantii tähtaeg on möödas, nõue ületab garandi vastutuse jms.). Kui garant on oma kohustuse täitnud, tekib tal regressiõigus võlgniku vastu ainult siis, kui selle kohta on sõlmitud nendevaheline kokkulepe
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA 2015 Õpieesmärkide saavutamine: loengud, seinarid, iseseisev töö. 10 seminari, 9 tunnikontrolli seminarides, eksam koosneb teooriast ja kaasusest. Eksamile pääsemise eeldusteks on tsüsi läbimine, vähemalt 5 tunnikontrolli sooritamine positiivsele hindele, aktiivne osalemine vähemalt 7 seminaris. NÕUDENORMID : Lepingust taganemine §116 Lepingueelsed võlasuhtes § 115 http://www.digira.ee/wp-content/tootekataloog- data/100260/epub/OEBPS/Text/p5a-1.html TEEMA 1 LK 1-45 Võlaõigus kui õigusvaldkond Võlaõigus eraõiguse süsteemis 1 Üldosa - sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses (1994) 2 Eriosa moodustavad erinevad seadused 1 Asjaõigus - asjaõigusseadus (1993) 2 Võlaõigus - võlaõigusseadus (2002) 3 Perekonnaõigus - perekonnaseadus (1995) 4 Pärimisõigus - pärimisseadus (1997) Õigusnormid jagunevad: •
Siin ei oma individuaalsed tunnused tähtsust. 16. Põhi- ja kõrvalkohustused Võlasuhtest tulenevate kohustuste kõrval on võlaõiguses kasutusel ka kohustused, mille ülesanne on kas põhikohustuste ettevalmistamine, läbiviimine või tagamine. Need on kohustused, mis on suunatud soorituse tagajärje saavutamisele ja täiendavad põhikohustusi. Neid kohustusi nim. kõrvalkohustusteks. Kõrvalkohustusteks on eelkõige: 1) Käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused (kohustus kolmanda isiku, võlausaldaja ees, vastutada põhivõlgniku kohustuse täitmise eest) 2) Käsiraha andmisest tulenevad kohustused (Käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma) 3) Leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused (On lepingus ettenähtud
GARANTIIKIRI "...."......................... .a Tallinnas Käesolev garantiikiri on välja antud aktsiaselts ABC poolt, registrikood 1000000001, asukohaga Pärnu mnt. 999 Tallinn, edaspidi nimetatud "garant", keda esindab juhatuse liige Peeter Pärn, isikukood 3500200456, elukoht Tallinn, osaühingule BCD, registrikood 1000000002, asukohaga Tartu mnt. 888 Tallinn, edaspidi nimetatud "võlausaldaja", alljärgnevas: 1. Käesoleva garantiikirjaga tagab Garant AS EAB, registrikood 1000000003, asukohaga Narva mnt.789 Tallinn (edaspidi nimetatud "laenusaaja" ehk "võlgnik") poolt võlgniku ja võlausaldaja vahel 02.01.2001.a. sõlmitud laenulepingu (edaspidi nimetatud "laenuleping") alusel saadud laenusumma ja intresside täieliku tasumise, kui võlgnik ei ole laenulepinguga võetud kohustust täitnud tähtaegselt. 2. Garandi vastutus on piiratud laenulepingus sätestatud laenusumma ja intresside tasumise
Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-613-8 (III. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatuse asemel Käesoleva loengumaterjali eesmärk on olla tudengitele abiks loengute jälgimisel. Aine omandamiseks tuleb täiendavalt lugeda vastavat kirjandust, artikleid ja õigusakte, mida õppejõud täpsustab loengu käigus. Loengumaterjal on koostatud autori kirjutatava äriõiguse õpiku alusel, mis ilmub esimesel etapil samuti viies osas ja seejärel koguteosena. Seetõttu puuduvad loengumaterjalis viited allikat
korral peab käendaja avaldus olema kirjalikus vormis. Teistel juhtudel vorminõue puudub ning käendust võib tõendada mistahes lubatud tõenditega (tunnistajate ütlused, kontoülekanded). Käendus lõpeb kas tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku eest, ning käenduse tähtaja möödumisega. Garantii Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku (garandi) lepinguga võetud kohustus võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garant võib sellisel juhul esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid (garantii tähtaeg on möödas, nõue ületab garandi vastutuse jms.). Kui garant on oma kohustuse täitnud, tekib tal regressiõigus võlgniku vastu ainult siis, kui selle kohta on sõlmitud nendevaheline kokkulepe. Garandi kohustus lõpeb, kui ta täidab garantiis märgitud kohustused, garantiitähtaeg on möödunud või võlausaldaja loobub garantiist.
a. juhul, kui rikkumine on vabandatav). Käesoleval juhul pole tegemist vabandatava rikkumisega, sest tegemist pole vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 tähenduses. Ehk Aksel vastutab rikkumise eest. 4. Õiguskaitsevahendiks võib rahalise kohustuse täitmisnõue VÕS § 108 lg 1 olla. Selle eeldusteks on: kehtiv leping (+), kohustuse rikkumine (+), vastutus (+) - eelnevalt kontrollitud. 5. Tagatisvõlasuheks on kohustust tagav võlasuhe nagu garantii, käendus jne. Antud juhul Akseli ja Valduri vahel sõlmitud käendusleping VÕS § 142 lg 1 alusel. Selle käenduslepingu kohaselt kohustus Valdur (käendaja) kolmanda isiku ehk Akseli (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 144 lg 1 järgi võlausaldaja nõustumust käenduslepingu sõlmimiseks eeldatakse. Piisab käendaja ühepoolsest tahteavaldusest, mis peab olema kirjalikus vormis. Antud
KOHTUPRAKTIKA ESIMNE SEMINAR RKTKo 3-2-1-43-16 Lepingu sõlmimine Asjaolud: Rainer Safonovi (hageja) esitas hagi MTÜ Pärnu jahtklubi vastu kahjuhüvitise 10 080 eurot 19 senti ja viivise saamiseks Rainer Stafoni esitas apellatsioonikaebuse ja kassatsioonikaebuse Hageja jättis oma kaatri kostja sadamasse, kus pidanuks keelatud isikute kohalolule sadamas reageerima USS. Hageja kaater varastati ja rüüstati, USS ei reageerinud. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Kas kostjal ja hagejal on leping sõlmitud? – Leping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1 alusel, sest pooled saavutasid kokkuleppe Kas kostjal on sadamateritooriumil kaatri valvamise kohustus? Kostjal on valvamise kohustus, kui tegu on hoiulepinguga. Poolte vahel ei ole hoiulepingut. Kostjal ei ole kaatri valavamise kohustust VÕS § 271 üürileping – RK: “üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamis
I SEMINAR 3-2-1-63-15 p 13 (tasu kokkuleppe puudumine) Asja uuel läbivaatamisel ei ole ringkonnakohus seotud maa- ega ringkonnakohtu eelnevates lahendites tehtud järeldusega, et poolte vahel oli leping seadmete kasutamise kohta (vt TsMS § 693 lg-d 1 ja 2). Ringkonnakohtul on õigus tõendeid ümber hinnata, seda kohtuotsuses põhjendades (TsMS § 653). Seetõttu tuleb asja uuel läbivaatamisel esiteks uuesti hinnata, kas pooled leppisid seadmete kasutamises kokku selliselt, et kostjale I pidi olema arusaadav, et selle eest tuleb ka maksta, st leping on kehtiv ka tasu kokkuleppeta (vt VÕS § 27 lg 1), või on kostjad tõendanud tasuta kasutuslepingu sõlmimise. Juhul kui tasuta kasutuslepingu sõlmimine ei leia tõendamist, tuleb ringkonnakohtul hinnata, kui suurt tasu tuli kostjal I hagejale seadmete kasutamise eest maksta. Lisaks on kostja II esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite, mille kohta tuleb kohtul s
09.02 Irene Kull Peeter Viirsalu: [email protected] Võlaõigus: tegeleb õigussuhete dünaamikaga, turusuhete korraldamise vahend, olulisemaks osaks on lepinguõigus, keskne põhimõte- privaatautonoomia. VÕS §150 Kaaskäendajad Kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. - imperatiivne (pole lubatud teistmoodi kokku leppida, lähtudes eesmärgist) Tsiviilseadustiku ülesehitus: TSÜS- 01.07.2002 VÕS- 01.07.2002 AÕS- 01.12.1993 PerekS- 01.07.2010 PärimisS- 01.01.2009 Võlaõigus on eraõiguse osa, mis reguleerib võrdsete õigussubjektidevahelisi võlasuhteid (tekkimist, muutumist, lõppemist) Võlg=Kohustus VÕS koht õigussüsteemis: laieneb kõikidele võlasuhetele, va osas, mis on erinormidega reguleeritud. Relatiivne õigusvaldkond, st normidega reguleeritakse suhteid isikute vahel. Võlgnik- isik, kellel on kohustus võlg tasud
ÄRIÕIGUS Lektor Harland Paas ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Üldmõisted Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: 1. Õigus
antud ettenähtud vorm. või ka muul viisil tahteavalduste vahetamise teel. Leping loetakse sõlmituks aktsepti kättesaamisest, kui on piisavalt selge, et kokkulepe on saavutatud 14. Mis on võlasuhe - Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. võlasuhte subjektid-Võlgnike paljusus: osavõlgnikud, ühisvõlgnikud ja solidaarvõlgnikud Võlausaldajate paljusus: osavõlausaldajad, ühisvõlausaldajad ja solidaarvõlausaldajad. Osavõlgnikud - kui mitu isikut peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse, peavad nad seda tegema võrdsetes osades. Ühisvõlgnikud kui mitu isikut peavad täitma sama kohustuse, mille nad saavad täita üksnes
Õiguste kaitse • Kahju hüvitamine võib toimuda: • rahasumma maksmise teel; • „muul viisil“ ehk läbi naturaalrestitutsiooni; • Kahju hüvitise suurus peab olema võrdne olemasoleva kahju suurusega. Õiguste kaitse • Kõrvalkohustuste eesmärgiks on tagada lepingust tulenevate kohustuste täitmist ehk sundida lepingu osapooli oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. • Kõrvalkohustusteks VÕS § 141 kohaselt on käendus, garantii, leppetrahv ja käsiraha. • Lisaks võivad kõrvalkohustused tulla ka teistest seadustest ja lepingust. Õiguste kaitse • Leppetrahv • Leppetrahv on kõrvalkohustus • Leppetrahv on lepingus kokkulepitud rahasumma, mida kohustusi rikkunud isik peab teisele lepingupoolele igakordse kohustuse rikkumise korral maksma. • Leppetrahv on suunatud kohustuse täitmise tagamisele. • Leppetrahv on kokkuleppeline kahju hüvitis summa, mida
ja praktikat. 84. Kohustuste täitmise tagamise viisid Võlasuhtest tulenevate kohustuste kõrval on võlaõiguses kasutusel ka kohustused, mille ülesanne on tagada nende kohustuste kohane täitmine. Võlaõigusseaduse kohaselt on kõrvalkohustusteks eelkõige kohustused, mis tulenevad: 1. käendamisest ja garantiist 2. käsiraha andmisest 3. leppetrahvi kokkuleppimisest 85. Viivis. Leppetrahv. Käendus. Käsiraha. Garantii Viivis on rahasumma, mille tasumist võlausaldaja saab võlgniku käest nõuda, juhul kui viimane viivitab rahalise kohustuse täitmisega. Viivis on üks õiguskaitsevahenditest. Viivist aetakse sagedasti segamini intressiga, kuid need on erinevad mõisted. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahviks ei pea olema tingimata raha,
nõusolek sõlmida leping. Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või tavadest. 14. Mis on võlasuhe, selle õigussuhte subjektid (§2) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhtest võib tuleneda suhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlaõiguslikud suhted rajanevad hea usu ja mõistuslikkuse põhimõttel. 15. Lepingu vormi nõuded (§11) Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole
Lepingujärgsed (ost- müük) ja leopinguvälised suhted (kahju hüvitamine avariis). Võlaõigus on eraõiguse osa, millega reguleeritakse võrdsete subjektide võlasuhteid. Võlaõigus reguleerib võlasuhteid eraõiguslike isikute vahel. Isikud ehk õigussubjektid, kelle vahel on võlaõiguslik suhe on seotud põhimõtteliselt võrdväärsete suhetega. Võlasuhtena käsitletakse õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e. Võlgnik e deebitor) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja e kreeditor) kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest. Kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 2 lg 1). Võlaõigusuhtest omandab üks isik õiguse nõuda võlgnikult teatus sooritust ja sellele vastab võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks mingi tegu. Terminiga võlg võib väljendada nii võlgniku täitekohustust kui ka võlausaldaja õigust nõuda kohustuse täitmist.
• Maksukohustuslane on kohustatud väljastama arve 7 kalendripäeva jooksul - kauba ostjale lähetamisest või kättesaadavaks tegemise päevast; - teenuse osutamise kuupäevast; - pikaajalise või regulaarse teenuse osutamise või kaupade võõrandamise korral käibemaksuseaduse § 11 lg-s 4 sätestatud juhul maksustamisperioodi viimasest päevast; - osalise või täieliku ettemaksu laekumise päevast. Garantiikiri • Garantiikirjaga võtab garantii andja endale kohustuse maksta garantii saaja nõudel garantiilepingus kokkulepitud rahasumma. Garantiikirjas on esitatud kohustatud isiku (võlgnik) nimi ning viide garantiikirja väljastamise aluseks olevale lepingule. Vara tasuta kasutamise leping-kinnisasi, vara tasuta kasutamise leping-vallasasi • Vara tasuta kasutamise lepinguga annab üks isik teise isiku kasutusse lepingus kindlaks määratud eseme (vallas- või kinnisasja) ilma, et kasutaja peaks
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Võlaõiguse arvestus Kodutöö Juhendaja: TALLINN 2016 Küsimused: 1. Kuidas toimub kohustuste täitmine (millistele tingimustele peame kohustuste täitmisel tähelepanu pöörama) ja kas kohustuste täitmine tähendab nõuetekohast täitmist? Palun põhjendage oma seisukohta! 2. Kuidas toimub lepingu lõpetamine ning mille poolest erineb lepingust taganemine lepingu ülesse ütlemisest? 3. Kuidas toimub õiguskaitsevahendite kohaldamine kohustust rikkunud isiku suhtes ehk mida tuleb õiguskaitsevahendite kohaldamiseks teha? 4. Millal saab nõuda kahju hüvitamist ja kuidas toimub tekkinud kahju hüvitamine? 5. Palun selgitage, mida tähendab kõrvalkohustus ning millal saab nõuda leppetrahvi? 6. Millal ja kuidas on võimalik lepinguid lõpetada ning mille poolest erineb taganemine ülesütlemisest? Vastused: 1. § 76. Kohustuse täitmine (1) Kohustus tuleb täita vastavalt lepin
Võlasuhe. Võlaõiguse keskne mõiste on võlasuhe. VÕS §2 (1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Seega omandab võlasuhtest üks pool võlausaldajana õiguse nõuda võlgnikult teatud sooritust (nõude). Sellele vastab võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks mingi tegu. Võlaõigussuhtes alati kaks poolt: Võlgnik (deebitor) kes on kohustatud teatavaks teoks või teost hoidumiseks. Võlausaldaja (kreeditor) kes on õigustatud nõudma võlgnikult teatavat käitumist. Võlasuhetes tuntakse isikute paljususe mõistet. Võlasuhtest omandab suhte üks pool võlausaldajana õiguse nõuda võlgnikult teatud sooritust. Sellele vastab võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks mingi tegu. Võlasuhted võivad tekkida (VÕS § 3): 1. lepingust 2
annaabi.ee 
