Päikesesüsteemi teke · 4,6 miljardit aastat tagasi külmast molekulaarse gaasi ja tolmupilvest Muutke teksti laade · tegemist oli tavalise tähetekkega Teine tase · toimus gravitatsiooniline Kolmas tase kollaps Neljas tase · gaasipilve fragmentide Viies tase keskele tekkisid prototähed · prototähed süttisid ükshaaval tähtedena · üks oli Päike · täheparv hajus kiiresti ja praeguseks on Päike hõredalt asustatud piirkonnas Muutke teksti laade · kollapsi käigus Teine tase koondusid ketta
supernoova plahvatusest järgi jäänud gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli normaalse tähetekke protsessiga, mis tekitas ka Päikese enda, ja mitte millegi erilisega (näiteks tähtede peaaegu-kokkupõrge), nagu kunagi usuti. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi- ja tolmupilve gravitatsiooniline kollaps, mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis prototäht tähena Päikesena. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega
Esialgne koostis on ~70% vesinikku, ~29% heeliumi ja ~1% kosmilist tolmu. Kosmiline gaas aga on niivõrd hõre, et väga madala temperatuuri korral siserõhk tasakaalustab gravitatsiooni ja kuna külm gaas jahtub aeglaselt, võtab uue tähe tekkimine väga palju aega. Kui gaasipilv lõpuks hakkab kokku tõmbama, tekivad temas gaasivoolud, pilvede põrked ning muud tihendust suurendavad protsessid. Mida tihedam gaas, seda kiirem on jahtumine. Gaasipilve keskosa kuumeneb kokkutõmbumise käigus. Keskosa suurenemisega paisub ka pilv ning lõpuks saabub moment, kus keskelt leviv kuumalaine jõuab gaasipilve pinnale. Seejärele pilv laguneb ning tähe kiirgus paiskub maailmaruumi. Peajada. Kui kokkutõmbumine on lakkanud ja siserõhk tasakaalustunud, järgneb stabiilne olek. Päikesesarnased tähed viibivad selles olekus umbes 10 miljardit aastat, mis on ligikaudu 90% tähe elueast
plahvatusest järgi jäänud gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli normaalse tähetekke protsessiga, mis tekitas ka Päikese enda, ja mitte millegi erilisega (näiteks tähtede peaaegu-kokkupõrge), nagu kunagi usuti. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi- ja tolmupilve gravitatsiooniline kollaps, mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis prototäht tähena Päikesena. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega
uue supernoova. Ta tegi Tartus vaatlusi helimeetriga ning uuri seda, mis teda kõige rohkem paelus. Tänapäeval toimub hinnanguliselt välisgalaktikas üks supernoovaplahvatus keskmiselt iga 30 aasta tagant. Esimene Linnuteeväline supernoova avastati 19.sajandi lõpus Andromeeda galaktikas. Uue tähe avastamine Tartu Tähetornis 1864. aastal oli William Huggins avastanud meetodi, kuidas spektri järgi teha kindlaks, kas udukogu puhul on tegemist gaasipilve või tähtede kogumiga. Hartwigi sõprades äratas see huvi ja nad läksid ühte sellist objekti vaatlema. Hartwig otsis ülesse Adromeeda tähtkujus Suure Udukogu. Selle asemel, et näha väikest udust laiku, nägi ta aga uut tähte. Paljud teised astronoomid tegid hiljem vaatlusi Andromeeda udukogule. Keegi ei uskunud, et olemas on uus täht, kuna see paistis nii tuhmilt ja heledal. Astronoomid tõid selle põhjenduseks,et teleskoop ei tööta päris korralikult ja
Tähtede eluiga on umbes 10 miljardit aastat. Päikese vanus on 4,57 miljardit aastat. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit ja mass 1,9891×1030 kg Päikese pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon kuni 1,8 miljonit K ja tuum umbes 15,7 miljonit K. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi), kõiki ülejäänud elemente on 1,67% massi järgi PÄIKE 1. gaasipilve kokkutõmbumine 2. vesiniku põlemine heeliumiks 3. heeliumi põlemine süsinikuks. Selle tagajärjel muutub Päike punaseks hiiuks. 4. Päikene heidab ära oma atmosfääri, tõmbub kokku valgeks kääbuseks ja hakkab aeglaselt jahtuma. PÄIKESE STAADIUMID TÄNAN KUULAMAST
supernoova plahvatusest järgi jäänud gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli normaalse tähetekke protsessiga, mis tekitas ka Päikese enda, ja mitte millegi erilisega (näiteks tähtede peaaegu- kokkupõrge), nagu kunagi usuti. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi- ja tolmupilve gravitatsiooniline kollaps, mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis prototäht tähena Päikesena. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis
tolmupilve gravitatsioonilistest kokkutõmbumistest kompaktse jäänuki (valge kääbus, neutrontäht, must auk) moosustumiseni või tähe täieliku hävinemiseni supernoova plahvatuses. -Evolutsiooni juhtivaks jõuks on gravitatsioon, mis suurema osa eluea jooksul kindlustas termotuumareaktsioonide toimumise -Termotuumareakts tüüp ja kiirus sõltuvad kriitiliselt temperatuurist, mille omakorda määrab kokkutõmbuva gaasipilve mass. Mida suurem tähe mass, seda kiirem evolutsioon! Väiksema massiga tähtedes prooton - prootontssükkel (pp), suurem massiga tähtedes süsiniktsükkel (CNO) Ühe He tuuma tekkimisel vabaneb energiat ca 20-25 MeV (3,2 4*10^12 J). Päikese tuumas on keskmiselt energia produktsioon 0,001 W/kg tuhat korda väiksem kui inimkehas! Osa planetaarudena ja supernoova plahvatusel välja heidetud ainest läheb uuesti käiku uute
Andmeid saadi vaatlustest või tasakaaluvõrrandi abil. 22)Millest tekivad tähed? Alguses oli gaas. Hõredat, külma, vesinikurikast (90% aatomite arvust) gaasi leidub kosmoses. Selleks, et gaasist saaks täht, peab teda kokku suruma, see võtab kaua aega.. Kui gaasipilv on kokku tõmbumas, tekivad temas gaasivoolud, pilvede põrked ja muud tihedust suurendavad protsessid.Mingil momendil kujunevad kokkutõmbuvas pilves suhteliselt väikesed tihendid. Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, algul takistab tema kiirgus välimiste kihtide pealelangemist.Mida suuremaks kasvab keskne tihend, seda tugevamaks muutub kiirgus ja seda suuremaks paisub pilv. Lõpuks saabub moment, kus keskkohast leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. 23)Millest sõltub tähe tasakaaluseisund? Millised jõud peavad olema tähe sisemuses tasakaalus? Tähe tasakaaluseisund sõltub tähe gravitatsiooniväljast, mis hoiab koos gaasi ennast.
Kordamine KT-ks litosfäär 1. Nebulaarhüpotees, planeedi Maa tekkimise lühikirjeldus, Maa sfääride tekkejärjekord. ===== Nebulaar e. udukogu. Planeedisüsteemid tekivad koos tähtedega kosmilisest hajuainest, nn gaasipilvest. Täht tekib gaasipilve tihenemisel. Selle ümber tekivad gaasipilved, mille tihedused kasvavad gravitatsioonijõu tõttu, lõpuks tekivad neist enam-vähem ümarad kehad. Litosfäär – atmosfäär – hüdrosfäär – biosfäär – pedosfäär. 2. Oskad järjestada peamiste organismirühmade tekkimise Maal. ===== Üherakulised organismid – hulkraksed organismid – selgroogsed – kalad – maismaataimed – putukad – roomajad – linnud ja õistaimed – imetajad. 3
Kordamine KT-ks litosfäär 1. Nebulaarhüpotees, planeedi Maa tekkimise lühikirjeldus, Maa sfääride tekkejärjekord. ===== Nebulaar e. udukogu. Planeedisüsteemid tekivad koos tähtedega kosmilisest hajuainest, nn gaasipilvest. Täht tekib gaasipilve tihenemisel. Selle ümber tekivad gaasipilved, mille tihedused kasvavad gravitatsioonijõu tõttu, lõpuks tekivad neist enam-vähem ümarad kehad. Litosfäär atmosfäär hüdrosfäär biosfäär pedosfäär. 2. Oskad järjestada peamiste organismirühmade tekkimise Maal. ===== Üherakulised organismid hulkraksed organismid selgroogsed kalad maismaataimed putukad roomajad linnud ja õistaimed imetajad. 3
Päikesesüsteemi teke Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekke protsessis, mis tekitas ka Päikese enda, mitte mingis erilises protsessis (näiteks tähtede peaaegu- kokkupõrkes), nagu kunagi arvati. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi ja tolmu pilve gravitatsiooniline kollaps (kokkulangemine iseenda raskuse all), mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis prototähena Päike. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul
tagasi supernoova plahvatusest järgi jäänud gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli normaalse tähetekkeprotsessiga, mis tekitas ka Päikese enda, ja mitte millegi erilisega (näiteks tähtede peaaegu-kokkupõrge), nagu kunagi usuti. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi- ja tolmupilve gravitatsiooniline kollaps, mille tulemusena tekkis tihenemise ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele täht. Kui täht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis täht särama Päikese tekke Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates
Kui täht paikneb hõredas piirkonnas diagrammil, on ta ebastabiilses ja lühiajalises etapis. Tähed tekivad suurtes tähtedevahelistes gaasipilvedes. Selleks, et gaasist saaks täht, peab gaas kokku tõmbuma, kuid kosmiline gaas on väga hõre ja ka väga madalal temperatuuril tasakaalustab gaasi siserõhk gaasiosakestevahelise gravitatsioonijõu. Tavaliselt vallandab gaasi kokkutõmbumise väljastpoolt tulev tiheduslaine või gaasipilve läheduses plahvatanud supernoova lööklaine. Kui gaasipilv on kõkkutõmbumist alustanud lõppeb see vältimatult tähe tekkimisega. Enamuse oma eluajast veedavad tähed HR- diagrammi peajada tähena, mille tuumas muutub vesinik heeliumiks. Vanaduses tähed paisuvad hiidudeks ja pärast hiiu- staadiumi läbimist suure massiga tähed plahvatavad supernoovadena ja väikesed tähed tõmbuvad kokku valgeteks kääbusteks.
a Oregon 1.Maar pinnalähedase magmamassi (upper courtesy of äkksegunemisel põhjavee lasundiga tekkinud USGS, lower plahvatuskraater (mõnikord tuffist ringvalliga) J.Winter). b 2.Maasisese gaasipilve emanatsioonid c 4. Vulkaani purskeproduktid 1. Laavavoolud 2. Püroklastiline materjal Nyos järv 3. Lõõmpilved Oku maariväli Tekkinud 400 a. eest 4
20. Alguses oli gaas. Hõre külm vesinikurikas gaas, mida leidub kosmoses nii galaktikate sees kui ka neist väljaspool. Selleks, et gaasist saaks täht, peab teda kokku suruma. Kuna külm gaas jahtub väga aeglaselt, võtab selline täheteke väga palju aega. Mida tihedam on gaas, seda kiiremini ta jahtub ning mingil hetkel kujunevad kokkutõmbuvas pilves suhteliselt väikesedtihendid. Kõkkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb. Me ei näe tekkivat tähte ümbritsev külma gaasi pilv varjab tema kiirgust. Mida suuremaks kasvab keskme tihend, seda tugevamaks muutub kiirgus ja seda suuremaks paisub pilv. Lõpuks keskkohast leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. Seda tähe sünnimomenti nimetatakse avastaja C.Hayashi järgi Hayashi piiriks. HR-diagrammist
Kõige omapärasemad ja astronoomidele kasulikud tähed on tsefeiidid, nende muutumise perioodid on mõnekümnest minutist mõnekümne ööpäevani. Tsefeiitide periood on seotud tegeliku valgusvõimsusega. Mida pikem periood seda, heledam ( absoluutse skaala järgi ) on täht. Suure massiga tähti on vähe, enamiku tähtede mass on Päikese massist väiksem. Massist sõltub tähe edasine areng ja eluiga. Mida suurem on mass, seda lühem on eluiga. Päikese elukäigu neli staadiumi : gaasipilve kokkutõmbumine, vesiniku põlemine heeliumiks ( selle staadiumi poole peal on Päike ), heelium põleb süsinikuks ( Päike muutub punaseks hiiuks ) ja viimases staadiumis Päike heidab ära oma atmosfääri ja tõmbub kokku valgeks kääbuseks ( hakkab jahtuma ). Supernoovade plahvatustes tekivad kõik rauast raskemad elemendid. Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem.Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja
aega. II etapp- Kokkupuutavas pilves tekivad väikesed tihendid, mida nim. Gloobuliteks (lad. Globulus kerake), mis on tähealged. III etapp- Gloobulite keskosas, gaaside sisehõõrde tõttu temperatuur tõuseb, kuid külmad väliskihid takistavad kiirguse pääsemist Maailmaruumi. Seetõttu me Tähte veel ei näe. IV etapp- Kui tepmeratuur on tõusnud 10 milj°C ja algavad termotuuma reaktsioonid, siis täht süttib (plahvatab) ja paiskab endast eemale külma gaasipilve, millest hiljem võivad tekkida planeedid. Kuidas lõppeb Tähe areng? Tähe edaspidine areng sõltub tähe massist. Suurte tähtede (m) areng on kiirem, väikeste tähtede areng on aeglasem. I Päikesest 100x suurema massiga tähtedel ei teki tasakaaluseisundit ja nad plahvatavad vesiniktähtedena. II 10x Päikesest väiksema massiga tähed ei süttigi ja ei saavuta vajalikku 10milj°C ja neid nim. Pruunideks kääbusteks. (nt. Jupiter- tähte temast ei teki)
supernoova plahvatusest järgi jäänud gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli normaalse tähetekke protsessiga, mis tekitas ka Päikese enda, ja mitte millegi erilisega (näiteks tähtede peaaegu-kokkupõrge), nagu kunagi usuti. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi- ja tolmupilve gravitatsiooniline kollaps, mille tulemusena tekkis tihenemise ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis prototäht tähena Päikesena. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid,
(kuni 13,6 miljonit kraadi). Päike on põhijada täht spektraalklassist G2, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest mõnevõrra suurem ja kuumem, kuid punasest hiiust palju väiksem. G2-klassi tähtedel on põhijadale omane eluiga umbes 10 miljardit aastat. Tuumakosmokronoloogia abil hinnatakse Päikese vanuseks 5 miljardit aastat. Nüüdisaegsete teaduslike arusaamade järgi on Päike tekkinud tiheda kosmilise gaasipilve kokkutõmbumise tagajärjel. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46%) ja heeliumist (24,85%). Muid elemente on kokku umbes 2%: hapnikku 1%, süsinikku 0,5%, rauda 0,2%, räni, lämmastikku ja 2 magneesiumi igat 0,1 %, neooni ja väävlit kumbagi 0,05%. Päikese keskmes, kus tihedus on 150 000 kg/m³, muundavad termotuumareaktsioonid vesinikku heeliumiks. Igas
gravitatsiooni jõud ja rõhk aines ei lase aineosakestel koguneda tähe keskmesse. Täht tõmbab parasjagu nii tihedaks et teda kokku suruv gravitatsioonijõud ja paisutada püüdev gaasirõhk oleksid võrdsed. Tähtede tekkimine ja areng Prototäht- moodustuv täht (H2, He, tolm) Et pilv hakkaks täheks kokku tõmbuma, peab ta olema: *Väga jahe *küllalt massiivne *tihke Gaasipilve kokkutõmbumisel vabanev energia väljub gaasipilvest soojuskiirgusega, mis omakorda kujundab pilve keskosas tombu (kokkutõmbumine kiirem kui mujal) ja see põhjustab tuuma tiheduse suurenemise (soojuskiirgus ei pääse välja). Tähe sisemus kuumeneb, rõhk suureneb, kokkutõmbumine lõpeb,tekib prototäht mis tekitab pilve välisosa langemist, toimub tihenemine, kuumenemine, mis paneb alguse termotuumareaksioonidele ja tulemuseks on tähe stabiilne olek(~ 10 miljardit aastat).
kraade Kelvini järgi. Tähed toodavad energiat tuumareaktsioonide abil. 2. Tähtede elukäik Tähed tekivad kosmoses leiduva n.ö. tähtaine kokkutõmbumisel. Et täht hakkaks tööle termotuumakatlana, on vaja piisavas koguses seda ainet. Seejärel, kui termotuumareaktsioon on alanud, tekibki uus täht. Tähtede elukäigus võib eristada erinevaid staadiume. Toon näite Päikese varal. Tema elukäigus võib eristada nelja staadiumi. Päike 1. gaasipilve kokkutõmbumine 2. vesiniku põlemine heeliumiks (10 mld. aastat- praegu ongi Päike selle staadiumi poole peal.) 3. heeliumi põlemine süsinikuks. Selle tagajärjel muutub Päike punaseks hiiuks. 4. Päikene heidab ära oma atmosfääri, tõmbub kokku valgeks kääbuseks ja hakkab aeglaselt jahtuma. 3. Tähed- palju neid on? Tähistaevas on nähtav igal selgel ööl. Inimesed on kaua aega uurinud, mida tähed endast kujutavad
Kui taevakivid põlevad atmosfääris lõpuni kutsume neid meteoorideks. Päike ja planeedid on ühtse päritoluga st. arenesid koos ühtsest pilvest (nebuulast).Nebulaarhüpoteesi kohaselt tekkisid planeedid METEOORKEHA planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha. Kepler: I - Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses koos vastava päikesesüsteemi tähe tekkega. Kui täht tekib gaasipilve (nebula ing. k.) tihenemisel, hakkab tekkiva tähe ümber tiirlema asub Päike. II Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. See tähendab, et kujuteldav joon, mis ühendab Päikest ja omakorda gaasipilved, mille tihedused kasvavad gravitatsioonijõu tõttu. Lõpuks on gaasipilvedest tekkinud enam-vähem ümara planeeti, katab võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala ellipsis
Meeskond võib sattuda veeldatud gaasiga seotud ohtudesse avariilise lekke korral. Veeldatud gaaside leke kätkeb järgmisi ohte: -Tuleoht -Mürgistusoht -Lämbumisoht -Külmapületuseoht -Keemilise põletuse oht -Plahvatus - Aurupilve teke ja süttimine Tuleoht Veeldatud gaaside kiire aurumine tekitab lekke ümber kiiresti põleva (plahvatava) segu. Kõrge tuleohtu tõttu kehtestatakse veeldatud gaasi lastikail tuleohutustsoonid, mille mõõtmed sõltuvad kohalikest tingimustest ja gaasipilve suurusest. Süttinud gaasi kustutamisel peab kindlasti kandma kaitseriietust, sest kiire aurumise tõttu kiirgab gaas põlemisel rohkem soojust kui põlevvedelikud. Mürgistusoht Mürgistuse all mõistetakse ainete võimet kahjustada eluskudesid. Mürgistus võib tekkida gaaside sissehingamisel ja selle tagajärjeks võivad olla püsivad või ajutised tervisekahjustused. Püsivad tervisehäired on seotud raskelt ravitava või kutsehaigusega. Arvatakse, et vinüülkloriiidil ja
kosmiline ainekübe tungib suure kiirusega Maa atmosfääri, kus ta kuumenedes ära põleb või aurustub. Meteoriidi massi võib hinnata liikumiskiiruse ja heleduse järgi. 10. Päikesesüsteemi kujunemine Praeguste ettekujutuste järgi tekivad planeedisüsteemid koos tähtedega kosmilisest hajusainest. Päikesesüsteem tekkis umbes 5 miljardit aastat tagasi Galaktikas iseenda raskuse mõjul kokku tõmbuma hakanud kosmilisest hajusainest, mis moodustas gaasipilve. Pilve läbimõõt oli 4 valgusaastat. Umbes 70% sellest oli vesinik, 30% heelium, 1% moodustasid raskemad elemendid (peamiselt hapnik, süsinik, räni ja metallid). Suurem osa gaasist koondus pilve keskele, kus hakkas tekkima Päike. Et kokkutõmbuva pilve pöörlemiskiirus suurenes ei koondunud kogu gaas Päikesesse, vaid seda ümbritsevas kettas tekkisid väikesed tihendid, millest hakkasid moodustuma planeedid ja nende kaaslased. Planeetides koondusid raskemad
Astronoomid on jaganud tähed 88 tähtkujusse. Igal tähtkujul on oma ladinakeelne nimi. Astroloogilised Päikese märgid ehk sodiaagimärgid on 12 tähtkuju, mis paiknevad sodiaagis, millel Päike ja planeedid aasta jooksul näivad liikuvat. Päikesesüsteemi kujunemine: Arvatakse, et planeedisüsteemid koos tähtedega tekivad hajutusainest. See aine on vaadeldav tumedate udukogudena Linnuteel. Kui tsentraalne täht on valmis ja kui see on väga hele, puhub "tähetuul" seda ümbritseva gaasipilve laiali; väiksemate tähtede korral on üsna tõenäoline, et nende ekvaatori tasandisse jääb tolmust ja gaasist koosnev rõngas, mida nimetatakse Päikeseuduks. Tähetuul on valgusrõhk ja kosmiline kiirgus. See rõngas ongi tulevaste planeetide, nende kaaslaste, komeetide jms. algmaterjaliks. Praegu eksisteerivate udukogude keemiline koostis on meile teada ainult spektraalvaatluste põhjal. Põhilise osa sellest moodustabki vesinik (gaasudukogude
Tähed ei jaotu universumis ühtlaselt, vaid on tavaliselt grupeerunud galaktikatesse. Tüüpilises galaktikas on sadu miljardeid tähti. Tähed tekivad kosmoses leiduva n.ö. tähtaine kokkutõmbumisel. Et täht hakkaks tööle termotuumakatlana, on vaja piisavas koguses seda ainet. Seejärel, kui termotuumareaktsioon on alanud, tekibki uus täht. Tähtede elukäigus võib eristada erinevaid staadiume. Toon näite Päikese varal. Tema elukäigus võib eristada nelja staadiumi : 1. gaasipilve kokkutõmbumine 2. vesiniku põlemine heeliumiks (10 mld. aastat- praegu ongi Päike selle staadiumi poole peal.) 3. heeliumi põlemine süsinikuks. Selle tagajärjel muutub Päike punaseks hiiuks. 4. Päikene heidab ära oma atmosfääri, tõmbub kokku valgeks kääbuseks ja hakkab aeglaselt jahtuma. Kaksik- ja mitmiktähed Kaksiktähed on tähed, mis on omavahel seotud. Kaksiktähtede avastamine langeb ühte esimeste teleskoobiliste vaatlustega 17
koostis. 2. Täheks, mida modelleerida, võtame Päikese. 3. Leiame vajalikud andmed. 20.Mis on peajada? HR-diagrammil diagonaalne tähtedega tihedalt täidetud riba (90% tähtedest). Vastab erineva massiga tähtede tasakaaluseisunditele perioodil, kui tuumas toimub H2 süntees He'ks. 22.Millest tekivad tähed? Tähed tekivad hõredast, külmast H2 rikkast gaasist ja tolmupilvedest, mis surutakse gravitatsioonijõu toimel kokku. Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, kuid tekkiv täht on varjatud külma gaasi pilvega. Mida suuremaks keskne tihend, seda tugevamaks muutub kiirgus- seda suurem pilv. Tsentrist leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb, tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. 23.Millest sõltub tähe tasakaaluseisund? Millised jõud peavad olema tähe sisemuses tasakaalus? Tähe tasakaaluseisund sõltub eelkõige massist, aga ka keem koostisest. Tasakaalus peavad olema tähe sisemuses siserõhk ja raskusjõud. 24
elektronidest. Suurem osa aatomituumi on vesiniku tuumad ehk prootonid ja umbes kolmandik heeliumi. Temperatuur prototähe keskmes üha tõuseb umbes nelja miljoni kraadini ning algavad tuumareaktsioonid, millest täht saab praktiliselt kogu oma energia. Tuumajõujaamast tähe keskmes vabaneb võimas energia kiirgus tähest väljapoole. Kiirguse rõhk kasvab sedavõrd suureks, et see taltsutab raskusjõu ja peatab tähe kokkutõmbamise. Gaasipilve kokkutõmbamise algusest tähe tekkimiseni kulub suurematel tähtedel umbes 100 000 aastat, kõige väiksematel pool miljardit aastat. Tähtede elukäik Enamuse oma elust veedavad tähed normaalse peajada tähena, mille tuumas põleb vesinik heeliumiks. Tähed toodavad energiat aatomituumades ühinemisreaktsioonides ehk termotuumareaktsioonides. Reaktsiooni käivitab kõrge temperatuur. Nelja prootoni ehk vesiniku aatomi tuuma mass on kokku pisut suurem kui ühe heeliumituuma mass. Kui neli
. Nii Maa kui ka teised Päikesesüsteemi planeedid said tekkida vaid tänu Päikesele. Süsinik, lämmastik, hapnik ja teised eluks vajalikud elemendid moodustusid samuti tänu tähtede tekkele. Nagu me teame, ei ole tähed igavesed. Nii juhtuski, et varasemate suurte tähtede eluperiood sai läbi ning see lõppes suure plahvatusega, mida kutsutakse supernoovaks. Selle plahvatuse käigus eraldus kosmosesse palju erinevaid elemente. Päikese elukäigus võib eristada nelja staadiumi: 1. gaasipilve kokkutõmbumine 2. vesiniku põlemine heeliumiks (10 mld. aastat- praegu ongi Päike selle staadiumi poole peal.) 3. heeliumi põlemine süsinikuks. Selle tagajärjel muutub Päike punaseks hiiuks. 4. Päikene heidab ära oma atmosfääri, tõmbub kokku valgeks kääbuseks ja hakkab aeglaselt jahtuma. Andmeid Päikese kohta: Pinnatemperatuur: 5500 kraadi Maa ja Päikese vaheline kaugus: 149,6 miljonit km Läbimõõt ekvaatoril: 1 392 000 km Pöörlemisperiood: 25,4 päeva
Paljud tähed on gravitatsiooniliselt seotud teiste tähtedega, moodustades kaksiktähti. On ka suuremaid täheparvi. 2.2 TÄHTEDE ELUKÄIK Tähed tekivad kosmoses leiduva n.ö. tähtaine kokkutõmbumisel, mille tulemisel täht hakkaks tööle termotuumakatlana. Seejärel, kui termotuumareaktsioon on alanud, tekibki uus täht. Tähtede elukäigus võib eristada erinevaid staadiume. Kui võtta näide Päikese põhjal. Tema elukäigus võib eristada nelja staadiumi: 1. Gaasipilve kokkutõmbumine 2. Vesiniku põlemine heeliumiks. 3. Heeliumi põlemine süsinikuks. Selle tagajärjel muutub Päike punaseks hiiuks. 4. Päike heidab ära oma atmosfääri, tõmbub kokku valgeks kääbuseks ja hakkab aeglaselt jahtuma. Tähed ei kasva üksi. Noored tähed paiknevad parves nagu väikesed lapsed lasteaias. Udukogus tekib palju gaasitompe, mis iseenda raskusjõu mõjul hakkavad kokku tõmbuma ja püüavad haarata endasse võimalikult palju gaasi
Esimesel juhul on tegu mürgistusega, mis on kergesti ära tuntav, samas teisel juhul ei pruugi inimene kahju märgata enne kui terviseprobleemid on juba tekkinud. 1.3 Kuidas võib tekkida oht inimesele ja kuidas ohust teada saada? Oht tekib siis, kui ohtlike ainetega toimub õnnetus. Suurõnnetused võivad tekkida ohtlike ainete transpordil ja ohtlikke kemikaale kasutatavates ja tootvates ettevõtetes. Õnnetused on seotud suurte tulekahjude ja plahvatustega, mürgise gaasipilve levimisega või keskkonna reostumisega. Suurõnnetuste tõttu on paljud inimesed surma saanud. Ettevõtteid, kus on suures hulgas ohtlikke aineid, nimetatakse ohtlikeks ja suurõnnetuse ohuga ettevõteteks. Eestis on 523 ohtlikku ja 51 suurõnnetuse ohuga ettevõtet. Sellised ettevõtted on peamiselt Harjumaal ja Ida-Virumaal. Kõige rohkem (ca 70%) on tuleohtlike vedelikega tegelevaid ettevõtteid. Ohtlike ainetega toimunud õnnetustest võib teada saada sireeni signaaliga, märgates tuld
koostis. 2. Täheks, mida modelleerida, võtame Päikese. 3. Leiame vajalikud andmed. 20.Mis on peajada? HR-diagrammil diagonaalne tähtedega tihedalt täidetud riba (90% tähtedest). Vastab erineva massiga tähtede tasakaaluseisunditele perioodil, kui tuumas toimub H2 süntees He'ks. 22.Millest tekivad tähed? Tähed tekivad hõredast, külmast H2 rikkast gaasist ja tolmupilvedest, mis surutakse gravitatsioonijõu toimel kokku. Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, kuid tekkiv täht on varjatud külma gaasi pilvega. Mida suuremaks keskne tihend, seda tugevamaks muutub kiirgus- seda suurem pilv. Tsentrist leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb, tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. 23.Millest sõltub tähe tasakaaluseisund? Millised jõud peavad olema tähe sisemuses tasakaalus? Tähe tasakaaluseisund sõltub eelkõige massist, aga ka keem koostisest. Tasakaalus peavad olema tähe sisemuses siserõhk ja raskusjõud. 24
Millest tekkisid planeedid? Päike tekkis gravitatsiooni toimel kosmilisest tolmust ja gaasipilvest. Päikese pöörlemise käigus viskus osa ainest eemale ja sellest tekkisidki planeedid. 39.Kuidas seletatakse kaht tüüpi planeetide teket? Planeetide tekkimisel raskemad osakesed jäid tugevama tõmbejõu tõttu päikese lähedelae ja nendest tekkisid Maa tüüpi planeedid. Ning kergemad osakesed said lennata kaugemale ja nenedest moodustusid hiidplaneedid. 40.Mis on Oorti pilv? Päikese-eelse gaasipilve jäänuk. Selle siseosa moodustavad komeeditaolised jääst ja glaasist kehad.
Orbiidid on väga piklikud. Tiirlevad kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas. Koguarvuks hinnatakse 2 3 miljonit. Meteoorid tekivad siis, kui kosmiline ainekübeke tungib Maa atmosfääri, kus ta kuumenedes aurustub või ära põleb. Meteoriidiga on tegu siis, kui mõni neist kehadest on piisavalt suur, et mitte atmosfääris täielikult aurustuda. Täht tekib gravitatsiooni mõjul kosmilisest gaasi- ja tolmupilvest. Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, algul takistab tema kiirgus välimiste kihtide pealelangemist. Lõpuks jõuab kuumalaine tähte ümbritseva külma gaasi pinnale, pilv laguneb ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. Täht jätkab kokkutõmbumist, kuni temperatuur tema keskmes tõuseb umbes 10 miljoni kraadini, mis on vajalik termotuumasünteesiks. Vesiniku lõppemisel tuumas täht paisub, muutudes punaseks hiiuks. Pärast kütuse lõppemist tõmbub
EIT kaameraga SOHO tehiskaaslaselt. -5- Tähtede surm Kui päikesesarnased tähed vananevad, muutuvad nad jahedamateks ja punasemateks, kuid suurenevad oma mõõtmetelt tohutul määral - neist saavad punased hiiud. Kui selline punane hiid heidab lõpuks ära oma paisunud väliskihid, paljastub tema järele jäänud täheline südamik, millelt lähtuv ultraviolettkiirgus paneb lahkuva gaasipilve helendama - tekkib planetaarudu. Nimetus "planetaarudu" on omajagu eksitav, jättes mulje seotusest planeetide tekkimisega. Tegelikkuses sellist seost ilmselt pole, sest tähti ümbritsevad planeedisüsteemid tekkivad ilmselt juba koos tähtedega viimaste arengu varajastel etappidel. Planetaarudude tekke ja arengu määravad aga surevate tähtede "viimsed hingetõmbed", kuid ka need hingetõmbed võivad olla küllaltki huvitavad nagu võib näha ka kõrval olevalt pildilt.
õhuga segunedes plahvatusohtliku segu. Lekke õigeaegseks avastamiseks on gaasile lisatud lõhnaainet. Propaan on balloonides vedelal kujul ning rõhu all. Rõhk sõltub ümbruskonna temperatuurist, näiteks 20 oC juures on see ligikaudu 7 baari. Vedelgaasi balloone peab hoidma püstises asendis, ventiil ülespoole, et vedelgaas väljuks balloonist gaasilisena. Pikali paiknevast balloonist võib gaas väljuda vedelal kujul. See moodustab aurustudes mahult ligi 250 korda suurema gaasipilve, mistõttu on plahvatusoht eriti suur. Ballooni läheduses ei tohiks mingil juhul suitsetada. Vältida tuleks ka vedelgaasi kokkupuudet plastiku ja kummiga. Vedela propaani sattumine nahale võib tekitada külmakahjustusi. Balloonide hoiuruum peab olema hästi ventileeritud, selleks ei sobi näiteks kelder või pööning. Hoiuruumi projekteerimisel peab arvestama plahvatusohutsoonide ohutusnõuetega. Kuna propaan on õhust raskem, koguneb ta maapinna lähedusse.
füüsikaline nähtus või nõuab mingeid väga erilisi, vähetõenäolisi tingimusi. 5 Päikesesüsteemi tekkimine Praeguste ettekujutuste järgi tekivad planeedisüsteemid koos tähtedega kosmilisest hajusainest. Kui tsentraalne täht(antud hetkelon jutt Päikesest) on juba "valmis" ja see on väga hele, puhub "tähetuul" (valgusrõhk ja kosmiline kiirgus) teda ümbritseva gaasipilve laiali; jääb tolmust ja gaasist koosnev rõngas, mida planeedikosmogoonias nimetatakse Päikeseuduks (ingl. Solar nebula). See rõngas ongi tulevaste planeetide, nende kaaslaste, komeetide jms. materjaliks. Praegu eksisteerivate udukogude keemiline koostis on meile teada spektraalvaatluste põhjal. Nagu tähtedeski, moodustab põhilise osa sellest vesinik (gaasudukogude punakas värvus on põhjustatud just vesiniku kiirgusest lainepikkusel 656,3 nm)
Kui aga suur gaasipilv on juba kokku tõmbumas, tekivad temas gaasivoolud, pilvede põrked ja muud tihedust suurendavad protsessid. Mida tihedam on gaas, seda kiiremini ta jahtub ja mingil momendil kujunevad kokkutõmbuvas pilves suhteliselt väikesed tihendid. Need nn. gloobulid (lad. globulos -- kerake) sobivad juba meie gaaskera võrrandeisse ning vastavalt programmeeritud arvuti asub nende elukäiku jälgima. Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, algul takistab tema kiirgus välimiste kihtide pealelangemist. Me ei näe tekkivat tähte -- ümbritsev külma gaasi pilv varjab tema kiirgust. Mida suuremaks kasvab keskne tihend, seda tugevamaks muutub kiirgus ja seda suuremaks paisub pilv. Lõpuks saabub moment, kus keskkohast leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb (puhutakse laiali) ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi.
tolmupilvest. Tähe evolutsioon: Selleks, et gaasist saaks täht, peab teda kokku suruma. Et külm gaas jahtub aeglaselt, võtab täheteke palju aega. Kui suur gaasipilv on juba kokku tõmbumas, tekivad temas gaasivoolud, pilvede põrked ja muud tihedust suurendavad protsessid. Mida tihedam on gaas, seda kiiremini ta jahtub ja mingil momendil kujunevad väikesed tihendid. Need on nn.gloobulid. Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb; teda ümbritseb külma gaasi pilv ja varjab kiirgust. Mida suuremaks kasvavad gloobulid, seda tugevamaks muutub kiirgus ja suuremaks muutub pilv. Lõpuks saabub moment, kus keskkohast leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. 21. Millest sõltub tähe tasakaaluseisund? Millised jõud peavad olema tähe sisemuses tasakaalus? Siserõhk peab tasakaalustama gravitatsiooni
Tähe läbimõõtu saab määrata temperatuuri ja kiirgusvõime kaudu, massi aga kaksiktähe- gravitatsiooni kaudu. Värvus-heledusdiagramm (Hertzsprung-Russelli, HR-diagramm). Iga tähe asukoht graafikul vastab tema spektriklassile ja heledusele. Peajada vastab erineva massiga tähtede tasakaaluseisunditele perioodil, kui tähe tuumas toimub vesiniku süntees heeliumiks. Tähed tekivad gravitatsioonijõu toimel gaasi- ja tolmupilvest. Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, algul takistab tema kiirgus välimiste kihtide pealelangemist. Me ei näe tekkivat tähte -- ümbritsev külma gaasi pilv varjab tema kiirgust. Mida suuremaks kasvab keskne tihend, seda tugevamaks muutub kiirgus ja seda suuremaks paisub pilv. Lõpuks saabub moment, kus keskkohast leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb (puhutakse laiali) ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. TÄHE KIIRGUS Vesiniku lõppemisel tuumas täht paisub, muutudes punaseks hiiuks.
Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekke protsessis, mis tekitas ka Päikese enda, mitte mingis erilises protsessis (näiteks tähtede peaaegu-kokkupõrkes), nagu kunagi arvati. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi ja tolmu pilve gravitatsiooniline kollaps, mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis prototäht tähena - Päikesena. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid
kollasteks kääbusteks, suuremaid ja kõige kuumemaid sinakasvalgeid tähti kutsutakse sinisteks hiidudeks.Tähtede poolt toodetav energia kiirgab kosmosesse nii elektromagnetkiirgusena (peamiselt nähtava valgusena) kui ka neutriinode voona. 13. Kuidas tekib täht? Esimese ja teise põlvkonna tähed. Millistel tähtedel saavad olla planeedid? Täht tekib gravitatsiooni mõjul kosmilisest gaasi- ja tolmupilvest. Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, algul takistab tema kiirgus välimiste kihtide pealelangemist. Lõpuks jõuab kuumalaine tähte ümbritseva külma gaasi pinnale, pilv laguneb ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. Täht jätkab kokkutõmbumist, kuni temperatuur tema keskmes tõuseb umbes 10 miljoni kraadini, mis on vajalik termotuumasünteesiks. Arvatakse, et enne Päikesesüsteemi tekkimist toimus noovaks või supernoova. Neil on ajalooline tähtsus
avaldades seejuures täheainele märgatavat rõhku. HRD peajadal asuvate tähtede puhul on tähte kokku suruv gravitatsioonijõud täpselt sama suur kui termotuumareaktsioonide käigus vabaneva ja tähest välja suunduva energia (kvantide) rõhumisjõud. Tähtede evolutsioon Tähe „elukaar“ koosneb järgmistest etappidest: I. Universumis leidub piirkondi (ürgtähtede jäänused), mis on täidetud külma ja hõreda gaasiga. Siiski ületab sellise gaasipilve tihedus kordades Universumi keskmist. II. Gaasiosakeste soojusliikumise tõttu tekivad gaasipilves tihedamad piirkonnad, mis hakkavad tänu oma gravitatsioonile iseeneslikult kasvama. III. Tiheneva pilve potentsiaalne energia kahaneb ning vabaneb soojusena – gaasikera temperatuur hakkab kasvama – sünnib prototäht. IV. Prototäht tiheneb, tema pinnatemperatuur ja ka sisetemperatuur suurenevad. Teatud hetkel saavutatakse prototähe sisemuses tingimused, mis on vajalikud
aeglustumine, mürgitatu kaotab teadvuse, algavad järsud krambid, kuid need ei kesta kaua, sest neile järgneb lihaste täielik nõrgenemine, tundetus, kehatemperatuuri alanemine, hingamise aeglustumine pikkade pausidega, kuni see lakkab ning südametegevus toimib veel 3-7 minuti vältel. 1.2.3.6 Fosgeen ehk karbonüüldikloriid Värvitu kergestilenduv vedelik värskelt niidetud heina või mädaõuna lõhnaga. Organismile avaldab mõju valge gaasipilve näol. Kuulub lämmatava toimega ründemürkide hulka. 8 Fosgeenil on varjeaeg 4-6 tundi; kestus sõltub selle kontsentratsioonist õhus, ajast, mille vältel on organism olnud mürgitatud atmosfääris, inimese terviseseisundist, kehatemperatuuri alanemise kiirusest. Fosgeeni sissehingamisel tunneb inimene suus ebameeldivalt imalat maitset, seejärel ilmneb köhatamisperiood, peapööritus ja üldine jõuetus. Mürgitatud õhust
- tähtede massid erinevad üksteisest suhteliselt vähe, enamuse tähtede massid - pahvatanud tähti nim. noovadeks või supernoovadeks (sõltuvalt plahvatuse on vahemikus 0,1 50 Päikese massi võimsusest) - suuruse erinevused on palju suuremad kui massi erinevused, enamuse tähtede - kui kokkutõmbuva gaasipilve mass on suurem kui sada Päikese massi, siis ei saa läbimõõdud on vahemikus 0,01 kuni 300 Päikese läbimõõtu sellest tekkida ühte tähte - kiirgusvõime järgi (mis on seotud tähe suurusega) on tähed jaotatud 7 - sel juhul tekib mitu tähte, mis tiirlevad ümber ühise masskeskme
2. Täheks, mida modelleerida, võtame Päikese. 3. Leiame vajalikud andmed. 20. Mis on peajada? Peajada on HR-diagrammil diagonaalne tähtedega tihedalt täidetud riba (90% tähtedest). Vastab erineva massiga tähtede tasakaaluseisunditele perioodil, kui tuumas toimub H2 süntees He'ks. 22. Millest tekivad tähed? Tähed tekivad hõredast, külmast H2 rikkast gaasist ja tolmupilvedest, mis surutakse gravitatsioonijõu toimel kokku. Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, kuid tekkiv täht on varjatud külma gaasi pilvega. Mida suuremaks keskne tihend, seda tugevamaks muutub kiirgus- seda suurem pilv. Tsentrist leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb, tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. 23. Millest sõltub tähe tasakaaluseisund?Millised jõud peavad olema tähe sisemuses tasakaalus? Tähe tasakaaluseisund sõltub eelkõige massist, aga ka keem koostisest. Tasakaalus
Päikesesüsteemi stabiilsus Maa pidurdub vaikselt kosmilises tolmus ja kaotab energiat(väga väike energiakadu). Pöörlemine pidurdub kuu tõttu(iga 100 000 aastaga lisandub ööpäevale poolteist sekundit.) Minimaalne kaugus, kus saab kaaslane eksisteerid on Roche'i piir. Päikesesüsteem on üleüldiselt stabiilne. Päikesesüsteemi teke Päikesesüsteem on tekkinud gravitatsiooni toimel kosmilisest tolmupilvest. Keskse tähe olemasolul valguse rõhk ja kosmiline kiirgus lükkavad gaasipilve laiali. Väiksemate tähtede korral on tõenäoline, et gaasirõngas jääb tähte ümbritsema. Sellest rõngast tekivad planeedid. Udukogud koosnevad peamiselt vesinikust. Veel on seal ka heeliumi, süsinikku ja teisi maal tuntud elemente. Kosmilise tolmu koostis teadmata. Planeedid telivad kolmest ainerühmast-gaas(vesinik, heelium), jää(hapnik,lämmastik,vesi) ning kivi(raud, mangaan ja räni). Maa rühma planeedid tekivad Päiksest ümbritseva gaasi tolmuketta seesmisest,
Kui aga suur gaasipilv on juba kokku tõmbumas, tekivad temas gaasivoolud, pilvede põrked ja muud tihedust suurendavad protsessid. Mida tihedam on gaas, seda kiiremini ta jahtub ja mingil momendil kujunevad kokkutõmbuvas pilves suhteliselt väikesed tihendid. Need nn. gloobulid (lad. globulos -- kerake) sobivad gaaskera võrrandeisse ning vastavalt programmeeritud arvuti asub nende elukäiku jälgima. Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, algul takistab tema kiirgus välimiste kihtide pealelangemist. Me ei näe tekkivat tähte -- ümbritsev külma gaasi pilv varjab tema kiirgust. Mida suuremaks kasvab keskne tihend, seda tugevamaks muutub kiirgus ja seda suuremaks paisub pilv. Lõpuks saabub moment, kus keskkohast leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb (puhutakse laiali) ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. Seda tähe sünnimomenti nimetatakse avastaja C. Hayashi järgi Hayashi piiriks. HR-
(planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas). Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekke protsessis, mis tekitas ka Päikese enda, mitte mingis erilises protsessis (näiteks tähtede peaaegu-kokkupõrkes), nagu kunagi arvati. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi ja tolmu pilve gravitatsiooniline kollaps, mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis prototäht tähena - Päikesena. äikesesüsteem on osa Galaktikast, spiraalgalaktikast, mille läbimõõt on umbes 100 000 valgusaastat ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit tähte, mille hulgas meie Päike on üsna tüüpiline. Siiski, Päike on massiivsem umbes 85% kõigist Galaktika tähtedest
annaabi.ee 
