Tähed ja galaktika (0)

Eestis nähtavaid tähti on kuni 800, aastaringset muutumist arvestades kuni 1100 erinevat tähte. Tähe aastaringset liikumist taevavõlvil määravad astronoomid selle tähe aastaparallaksi – nurga, mille all paistab Maa orbiidi raadius tähe pealt vaadatuna. Mida väiksem on nurk, seda kaugemal on täht.
Esmakordselt mõõdeti aastaparallaks Eestis 1840.aasta paiku Tartu Tähetornis G.W. Struve poolt. 1840 aasta märgib täheastronoomia algust.
Aastaparallaksid on väga väikesed, alla kaaresekundi. Kaugused tähtedeni on väga suured ja väga erinevad.
Parsek – vahemaa , mille tagant 1 aü paistab 1 kaaresekundi all.
Tähte kui valgusallikat iseloomustab valgusvõimsus ( ajaühikus valgusena väljakiirgav energia ) ja valguse spekraalne koostis e. spekter . Tähe tegeliku valgusvõimsuse saame arvutada, kui teame kaugust täheni.
Tähe suhteliseks heleduseks ( Päikese suhtes ) ehk suhteliseks valgusvõimsuseks nim. tähe valgusvõimsuse suhet Päikese valgusvõimsusesse.
Tähtede värvus on seotud pinnatemperatuuriga. Tähed jaotatakse spektriklassidesse ( 7 ).
Klass O – sinakad tähed
B – sinakasvalged tähed ( Riigel ja Spiika )
A – valged tähed ( Siirius , Veega )
F – kollakasvalged tähed ( Prooküon)
G – kollased tähed ( Kapella , Päike)
K – oranžid tähed ( Polluks )
M – punased tähed ( Antaares )
Kaksiktäht kujutab endast tähepaari, mis vastastikuse raskusjõu poolt seotuna tiirlevad üksteise ümber, ühes kindlas tasandis.
Visuaalkaksik, tiirlemistasand vaatekiirega risti või üsna vähe kaldu ( tähepaari liikumine on suuremas teleskoobis hästi jälgitav)
Varjutusmuutlik kaksiktäht, tiirlemistasand on kaldu või meie poole „serviti“, nii et paarilised perioodiliselt teineteise taha „ peitu poevad“ .
Spektraalkaksik, toimub spektrijoone perioodiline lõhenemine, mis toimub seetõttu, et üks paarilistest tuleb meie poole, teine aga eemaldub meist.
Üksiktähed on sama haruldased, kui kaksikud ( mitmikud ) inimestel.
Põhjanael, lähim täht, on kolmiktähed.
Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille heledus kasvab ootamatult miljoneid kordi . Plahvatuse tulemusel võib tekkida ülitihe objekt (neutrontäht, must auk), energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga .
Kõige omapärasemad ja astronoomidele kasulikud tähed on tsefeiidid, nende muutumise perioodid on mõnekümnest minutist mõnekümne ööpäevani. Tsefeiitide periood on seotud tegeliku valgusvõimsusega. Mida pikem periood seda, heledam ( absoluutse skaala järgi ) on täht.
Suure massiga tähti on vähe, enamiku tähtede mass on Päikese massist väiksem.
Massist sõltub tähe edasine areng ja eluiga. Mida suurem on mass, seda lühem on eluiga.
Päikese elukäigu neli staadiumi : gaasipilve kokkutõmbumine, vesiniku põlemine heeliumiks ( selle staadiumi poole peal on Päike ), heelium põleb süsinikuks ( Päike muutub punaseks hiiuks ) ja viimases staadiumis Päike heidab ära oma atmosfääri ja tõmbub kokku valgeks kääbuseks ( hakkab jahtuma ).
Supernoovade plahvatustes tekivad kõik rauast raskemad elemendid.
Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem.Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb enam kui 100 miljardist tähest. Linnutee galaktika tuum on Päikese massist vähemalt miljard korda suurem.Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Päike paikneb Linnutee galaktika tasandi läheduses, ühe spiraalharu sisemisel serval , 34 000 valgusaasta kaugusel galaktika tuumast. Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 miljoni aasta jooksul ( üks galaktiline aasta ) .
Maalt vaadates asub Linnutee galaktika tuum Amburi tähtkujus. Päike tiirleb koos oma planeetidega ümber galaktika keskme kiirusega 300 km/s. Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 miljoni aasta jooksul.
Tüüpiline kaugus galaktikate vahel on u. kümme korda suurem nende läbimõõdust.
Valdaval enamikul galaktikatest, mille spektreid on suudetud pildistada, on spektrijooned nihkunud spektri punase otsa poole ( nn. punanihe ). Selline eemalekihutamine ei ole juhuslik, vaid galaktikate eemaldumise kiirus on võrdeline nende kaugusega, kasvades 100 km/s võrra iga miljoni parseki (Mpc) kohta. 15 miljardit aastat tagasi olid kõik galaktikad koos ühes kohas.
Tänapäeva kosmoloogia üldtunnustatud hüpoteesi kohaselt tekkis kogu meie praegu vaadeldav hiiglaslik Universum , mille nähtavas osas on sadu miljardeid galaktikaid , tohutu algplahvatuse, Suure Paugu tulemusena. See tekkis praktiliselt mittemillestki, see esialgne „punkt“, millest ta tekkis, pidi olema mitte suurem kui 10 astmes -33.
Me oleme aja orjad ja ruumi vangid.
9. Nii Maal , kui Marsil on märgata nn. polaarmütse. Marsi kaldetelg on peaaegu sama suur nagu Maalgi. Marsil on olemas atmosfäär ( kuigi see on õhuke). Marsil on olemas kuud. Marsil ilmnevad aastaajad ja kliimavöötmed.
10. Magnetväli kaitseb meid päikesetuulte eest. Need muudavad magnetväljas oma suunda. Enamik neist haaratakse Maa kiirgusvööndisse.
11. Maa energiabilanss on tasakaalus ( bilanss atmosfääri ülapiiril ja maapinnal)
12. Komeedid on sabatähed. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma , sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Komeedi tuum koosneb tolmuoskakestest, kivikestest ja jääst. Mõned sabatähed võivad jääda taevasse ka pikaks ajaks , mõnest päevast poole aastani.
13. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. Meile lähim täht
14. Sinakatel ja valgetel tähtedel on pinnatemperatuur kõige kõrgem, kollastel madalam ja punastel kõige madalam.
15.Galaktika on miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuteks.Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikateks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet.Umbes 10...20% galaktikast on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber. Arvatakse, et mõningate, aga võib-olla ka enamiku galaktikate keskmes asub must auk. Galaktikad "arenevad" protogalaktikatest.
16. Suur Pauk
Tähe suhteliseks heleduseks nim. Tähe valgusevõimsuse suhet Päikese valgusvõimsusse.