Nord Stream on kavandatav Venemaa ja Saksamaa vaheline Läänemere põhjas kulgev maagaasi torujuhe. Venemaa riiklik gaasimonopol Gazprom teatas kavast ehitada 1200 km pikkune torujuhe maismaa asemel merepõhja novembris 2002 ning torujuhtme maismaaosa ehituse alustamisest Venemaal detsembris 2005. Tavaliselt nimetatatakse Nord Streamiks Viiburi ja Greifswaldi vahele kavandatavat veealust lõiku, mõnikord aga mõeldakse selle all ka juhtme maa peale ehitatavat osa Venemaal ning võimalikke edasisi ühendusi Lääne-Euroopas. Poola, Baltimaad ja mõned teised Läänemere-äärsed riigid vastustavad Nord Streami rajamist nii keskkonna- kui ka energiajulgeoleku kaalutlustel. 20. oktoobril 2009 kiitis gaasijuhtme rajamise heaks Taani ning 5. novembril 2009 Rootsi ja Soome valitsus. Ajalugu
Eesti kui kaigaste kodaratesse loopija Nord Stream gaasijuhtme projektis Nord Stream gaasijuhtme projekti alustati juba 1997. aastal kui Venemaa ettevõte OAO Gazprom ja Soome ettevõte Fortum Oyj, kes moodustasid ühiseettevõtte North Transgas Oy. Uuringud kestsid kuni 1999 aastani. 2005.a. mais sai Gazprom North Transgasi ainuomanikuks ja omandas seeläbi ka kõik õigused North Transgasi projektidele ja uurimistulemustele. 8. septembril 2005. aastal kirjutati Berliinis OAO Gazprom, BASF AG (tütarfirma Wintershall AG) ja E.ON AG (tütarfirma Ruhrgas AG) vahel alla kokkulepe gaasitoru ehitamiseks ja haldamiseks. Gaasitrassi Venemaa osa, mis on Gazpromi ainuprojekt, ehitusega alustati Leningradi oblastis 2005. aasta augustis, gaasitrassi nurgakivi pidulik panek toimus 9. detsembril 2005. a. Babajevos. Gaasijuhtme algus asub Viiburi lähistel Portovaja lahes ja kulgeb ligikaudu 1200km ulatuses Läänemere põhjas kuni Greifswaldini Saksamaal.
Teema: Gaasitoru EL keskkonnapoliitika ja ökoloogiline julgeolek Referaat Eliko Roomet Keskkonnakaitse teaduskonna II kursuse üliõpilane Juhendaja: Jüri Martin 2007 Sissejuhatus Viimasel ajal on tihti räägitud ja kirjutatud hiigelprojektist, millega soovitakse teenida keskkonnakaitse arvel. See on Nord Stream gaasijuhe, mille Vene ja Saksamaa kontsernid kavatsevad rajada Balti merre. Selle ehitamiseks tuleks lõhata ning kaevata merepõhja ja trass oleks 1200 km ulatuses piki kogu Balti merd põhjast lõunasse. Kuid projekti läbiviimine ei lahenenud nii nagu oli soovitud. Gaasitoru ehitamine merepõhja on tekitanud palju vaidlusi ning selles nähakse mitmeid ohte. Venemaa-Saksamaa gaasijuhtme kavandamise ajalugu Projekti alustati 1997. aastal kui Venemaa ettevõte OAO Gazprom ja Soome ettevõte Fortum
SISUKORD SISSEJUHATUS Viimastel aastatel on eriti pinevaks muutunud arutelu Nord Stream´i gaasijuhtme rajamise üle, mis projketi järgi hakkab kulgema Venemaal Viiburist läbi Läänemere kuni Greifswaldini Saksamaal. Teema on muutunud eriti teravaks poliitliseks aspektiks, kuna järjest rohkem Euroopa riike on andnud oma nõusoleku projekti elluviimiseks. Kuigi kõnealune projekt ei läbi Eesti majanduspiirkonda on Eesti siiski gaasijuhtme rajamise suhtes skeptiline, sest see kujutab endast reaalset ökoloogilist ohtu Läänemerele. Trass
Nord Stremi gaasijuhe ja selle kavandamise ajalugu · Nord Stream koosneb kahest 1220 km pikkusest gaasijuhtmest, mille kummagi võimsus on 27,5 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas ja mis kavatsetakse rajada läänemerre Venemaalt Viiburist saksamaal asuva Greifswaldini. · Gaasijuhtme tööeaks on kavandatud 50a. · Projekti alustati aastal 1997. Kolm aastat kestnud uuringute alusel veenduti veealuse gaasijuhtme teostatavuses ja aastal 2000 anti sellele Euroopa Liidu projekti status. 8. Sept 2005 kirjutati alla gaasitoru ehitamise ja haldamise dokumendile ja 2005a.
Nord Stream Nord Stream on planeeritud maagaasi torujuhe Venemaalt Saksamaale, mis on praeguse plaani kohaselt 1200 km pikk. Uuritud on erinevaid võimalikke ehitusmarsruute. Gaasitoru on 48-tolline, paralleelselt ehitatakse kaks torujuhet, mis võimaldab transportida 55 miljardit m3 maagasi aastas. Tegijafirma on Nord Stream AG. Projekti alustasid Gazprom ja Neste 1997. aastal. Hiljem ühineti North Transgas Oy-ks. 2006. aastal muudeti firma nimi Nord Streamiks. Saksa partner projektis oli Ruhrgas. Hollandi Gasunie ühines 2007.aastal. Gaasijuhe läbib: Gaasijuhe pidi läbima Põhjamaade majandustsoone ning ulatuslik uuring toru võimalikkuse kohta toimus 1998. aastal. Projekt on väga probleemne nii keskonna, poliitika kui ka rahvusliku julgeoleku tõttu. 2002. aastal võeti vastu plaan projekti elluviimiseks. 2005. aastal müüs Fortum (Neste) oma osaluse Gazpromile ning Gazpromist sai North Transgas Oy 100% omanik. 2005
Sissejuhatus Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Veereziim Läänemerre suubub hulk jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre u. 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt ära aurab, vahet hinnatakse u. 2000 kuupmeetrile sekundis. Et Läänemere tase on üldiselt püsiv, on Läänemerel äravool u. 16 000 kuupmeetrit sekundis ehk 500 kuupkilomeetrit aastas. See leiab aset Taani väinade kaudu: sealt voolab aastas välja u. 1000 kuupkilomeetrit
Nord Stream Nord Streami maagaasijuhe on 1224 kilomeetri pikkune ning kahetoruline, mis kulgeb läbi Läänemere Venemaalt Saksamaale. Firma Nord Stream asutati 2005. aastal selleks, et planeerida, ehitada ja opereerida tulevast maagaasijuhet. Firma Nord Streami peakontor asub Sveitsis. Idee ehitada 1224 kilomeetri pikkune gaasijuhe merepõhja, käidi välja 2002 aasta novembris. Nord Streami gaasijuhtme koguinvesteering on 7,4 miljardit eurot. Enamuse projektist finantseerivad Nord Streami aktsionärid, kes katavad 30% kogukuludest. Ülejäänud 70% tuleb pankadelt ja muudelt allikatelt. Nord Streami maagaasijuhe on kõige otsem ühendus Venemaa gaasivarude ja Euroopa Liidu vahel. Väidetakse, et aastatepikkused põhjalikud uuringud Läänemeres on näidanud, et gaasijuhtme rajamine Läänemerre on üks ohutumaid ning
Nord Streami gaasijuhe ja selle peamine mõju keskkonnale Vene-Saksa ühisfirma Nord Stream kavandab Läänemere põhja Venemaalt Saksamaale ulatuvat gaasitorustikku, mis plaanide kohaselt peaks valmima 2011. aasta teisel poolel. Praegu on Nord Streamis neli osanikku: Vene gaasimonopol Gazprom, Hollandi firma Gasunie ja kaks Saksa ettevõtet E.ON Ruhrgas ja BASF. Merealune gaasitrass annaks 25 aasta jooksul maapealse trassiga võrreldes 15 protsenti kokkuhoidu, sest hooldus- ja ekspluatatsioonikulu oleks märgatavalt väiksem. Kavandatava gaasitrassi pikkus oleks 1220 kilomeetrit ning läbilaskevõime 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Toru kulgeks Venemaalt Viiburist Saksamaale Greifswaldi. Kogu projekt läheks maksma 7,4 miljardit eurot
1. MEREVEOD LÄÄNEMEREL 1.1 Läänemere tutvustus Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mille pindala on 365 000 km 2, koos Taani väinade ja Kattegatiga 420 000 km2. Põhjaosas on merepõhi ja rannik peamiselt kivine, samas lõuna ja kaguosas domineerivad liivad ja kruus. Kogu meri on madal, keskmise sügavusega 52 meetrit. Sügavaimaks kohaks on mõõdetud Gotlandi lähedal asuv Landsorti süvik (459 meetrit). 3 Joonis 1. Läänemeri Merd piiritleb 9 riiki, milleks on Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Põhjamerega on Läänemeri ühenduses Taani väinade kaudu. Veevahetus Läänemerel on suuresti piiratud väinade tõttu, mille tulemusena jäävad kõik saasteained merre väga pikaks ajaks. Läänemeri on suhteliselt noor veekogu, selle kujunemist on mõjutanud kliimamuutused ja mandrijää. Mere suurimad lahed on Botnia laht ehk Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht.
............................................................................... 1 Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 Üldiseloomustus...................................................................................................................... 3 Keskkonnaprobleemid............................................................................................................. 4 Miks on Läänemeri väga reostunud?................................................................................... 4 Kliima soojenemine.............................................................................................................. 4 HELCOM............................................................................................................................. 5 Loomastik....................................................................................................................
19. saj,sest toimus tööstusrevolutsioon 12. Nimeta Euroopa tähtsaimad kivisöe kaevandamise piirkonnad. Inglismaa (Yorkshire, Lõuna-Wales) Ruhr (Saksa-Prantsuse piir) Donbass (Ida-Ukraina) Sileesia (Poola) 13. Miks on kivisöe kaevandamine Indias ja Hiinas pidevalt kasvanud? Rahavaarv on liialt tõusnyd niiet tuleb ka kaevandada rohkem Suur vajadus odava energia järgi 14. Milliseid probleeme võib esineda India ja Hiina kivisöekaevandustes? ● varingud 15. Mis on South Stream ja Nord Stream? South Stream on kavandatav Musta mere kaudu kulgev gaasijuhe maagaasi transportimiseks Venemaalt Euroopa Liidu riikidesse. Nord Stream on Läänemere põhjas asuv Venemaalt Saksamaale kulgev kahetoruline maagaasi torujuhe. 16. Mis on kildagaas? Mis probleeme võib kaasa tuua kildagaasi väljapumpamine? Kildagaas on kiltkivi tillukestesse pooridesse ja pragudesse kogunenud maagaas. Väljapumpamise käigus võib põhjavesi reostuda metaaniga,
...................20 2 EESSÕNA Vee ringvool algab ja lõpeb meres. Jõgede kaudu merre jõudev vesi kannab jälgi kõigist tehis-ja loomulikest protsessidest, mis teda teel läbi maastiku on mõjutanud. Mitmes paigas maailmas on rannikulähedastes piirkondades reostamine väga levinud. Ka Eestis, mis on tervikuma Läänemere valgalas. Läänemeri on kinnine meri, mille veevahetus maailmaookeaniga on väga aeglane. Väetavatel ainetel ja mürkidel on seepärast tendents sinna koguneda ja üleväetamist ning mürkide, nagu PCB, reostusest tingitud probleemid on suured. Merikotkad on seetõttu palju kannatanud, samuti hallhülged, pringlid, kirjuhahad ning viigrid. Liigne väetis põhjustab orgaanilise aine hulga kasvu ja selle lagunemine hapnikupuuduse merepõhjas. See on kohati tekitanud kahju merepõhja faunale. Tagajärjeks on
Meie Läänemeri – kuidas tal läheb ? Mida saaksime mere hea seisundi nimel teha või tegemata jätta Kai Künnis-Beres, PhD Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide Instituut Tallinn 20. 02. 2017 Läänemeri lähedane ja eriline Läänemere iseloomustus • Läänemere tundlikkus ja erilisus • Ümbritsetus tihedalt asusatud arenenud majanduseda tööstus- riikidega • Oluline puhkepiirkond kohalikele (rannapuhkus, veesport) • Looduslikud väärtused • Töönduslikud kalavarud 20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemeri - maailma suurim riimveekogu Mere pindala – 422 000 km2 Valgala pindala – 1745000 km2
süvakihi järsk üleminek (umbes 8 isohaliini juures) on mere lõunaosas 3050, Soome lahe suus umbes 70 m sügavuses ja takistab oluliselt vee vertikaalset segunemist. Ülakiht jaotub suvel pindmiseks soojaks ja alumiseks külmaks veeks. Vee pinnakihi soolsus on Taani väinades 810 ja Läänemere avaosas 67 ning väheneb Soome ja Põhjalahe sopi suunas (vaikseim 12). Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab, vahet hinnatakse umbes 2000 kuupmeetrile sekundis. Et Läänemere tase on üldiselt püsiv, on Läänemerel äravool umbes 16 000 kuupmeetrit sekundis ehk 500 kuupkilomeetrit aastas. See leiab aset Taani väinade kaudu: sealt voolab aastas välja umbes 1000 kuupkilomeetrit Läänemere riimvett,
.. 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas ... 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid ... 72 3.5. Euroopa jõed ja järved ... 76 3.6. Eesti jõed ja järved ... 80 3.7. Põhjavee kujunemine ja liikumine ... 86 3.8. Põhjavesi Eestis ja sellega seotud probleemid ... 90 3.9. Sood Euroopas ja Eestis ... 98 Õppetükkide 3.1.-3.9. kokkuvõte ... 98 LISA Sõnastik ... 102 Geokronoloogiline skaala ... 107 --- 4 Kuidas kasutada õpikuid?
Järjest olulisemaks vahendiks bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel, elupaikade kaitsmisel ja samuti ka kalanduse jätkusuutlikul majandamisel on tõusmas merekaitsealade moodustamine (Greenpeace, 2006) Sinised koridorid on olulised elupaikade ja bioloogilise mitmekesisust säilitamisel ja neid võetakse merekaitsealade võrgustike planeerimisel väga tõsiselt arvesse ( ülevaade Martin et al., 2006). Üks ohustatumatest veekogudest maailmas on Läänemeri ning inimeste poolt põhjustatud reostuskoormus ainult võimendab looduslikke raskeid elutingimusi. Läänemeres ei ole küll palju liike, kuid seal elavate isendite arvukus ning biomass on väga suur. Tööstuse arenguga ja inimeste järjest suureneva huviga merekeskkonna vastu, ei ole praeguseks Läänemeres enam ühtegi inimmõjust vaba biotoopi. Kuidas korraldada efektiivset kaitset Läänemeres ja milliseid Läänemere spetsiifilisi omadusi tuleks merekaitsealasid luues
Autonoomsed vabariigid.....................................................................................................................................12 5.Gruusia majandus ja suhted EL'ga.........................................................................................................................15 5.1.Baku- Tbilisi-Ceyhan naftajuhe...........................................................................................................................18 5.2.Lõuna Kaukasuse torujuhe..................................................................................................................................19 5.3.Kars-Akhalkalaki raudtee....................................................................................................................................21 .......................................................................................................................................................................... 21 6.Gruusia ja NATO....
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, florist
Soome maismaa pindala on 338 419 ruutkilomeetrit. Sellest 262 700 ruutkilomeetrit on kaetud metsadega ja põllumajanduse arengut soodustavat maad on 22 500 ruutkilomeetrit. Maakasutust näitab sektordiagramm 2. Sektordiagramm 2. Üle ¾ maast on metsa all. 7.2. Kliima mõju põllumajandusele Taimede kasvuperiood jääb Soome põhjapoolse asetuse tõttu 180 ja 120 päeva vahepeale. lääne Soome asub parasvöötme merelise kliimaga aladel, kuna teda mõjutab tugevasti Läänemeri. Kesk ja ida Soomes on mandrilise ja merelise kliima vahepealne seis. Põhja-Soomes, eriti Lapi maakonnas, on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved. Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, esinevad seal polaarpäev ja polaaröö. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ega tõuse talvel 51 päeva. Kultuuride kasvatuseks vajalikku temperatuuri iseloomustab joonis 2. Joonis 2
Põltsamaa jõgi (135 km) ja Pedja jõgi (122 km). Eesti asub merelise ja mandrilise kliima üleminekulisel alal. Eesti paraskontinentaalne kliima tuleneb asendist Euraasia mandri loodeosas, mida mõjutavad nii Atlandi ookeani mereline õhk kui ka Euraasia mandri siseosas valitsev mandriline õhk. Peamiste Eesti kliimat kujundavate tegurite - päikesekiirgus, temperatuur, pilvisus, sademed, tuul jm - ruumilises jaotuses etendab tähtsaimat osa Läänemeri. Päikesekiirguse hulk Eestis muutub aasta kestel väga suurtes piirides. Suvepäeva pikkus ületab talvise päeva pikkuse kolm korda, vastavalt 18 ja 6 tundi. Eesti ilmastikku mõjutavad ajutise iseloomuga tsüklonid (nt Islandi tsüklonid) ja antitsüklonid (nt Assoori saarte antitsüklonid). Tsüklonitega kaasnevad tavaliselt vihmased ja tuulised ilmad, talvel sageli sula. Antitsüklonid toovad selge päikesepaistelise ilma, millega võib suvel kaasneda põud, talvel aga käre pakane.
Balti riikide poliitiline ajalugu EESSÕNA -,,Balti" ei ole mõiste, mida kasutasid algselt tänapäeval Balti ehk Läänemereks nimetava veekogu ääres elavad inimesed. Kuigi kinnitatakse, et selle sõna etümoloogiline taust peitub läti ja leedu tüves BALTS, mis tähendab ,,valge" või ,,soo". Esimesena nimetas merd Mare Balticum'iks XI sajandi saksa kroonik BREMENI ADAM, kes võttis aluseks ladina sõna BALTEUS (vöö), sest tollases ettekujutuses venis meri nagu vöö ida suunas. (tema enda väljamõeldis?) -Mõiste ,,balti keeled", mis tulenes Balti merest, võttis 1845- aastal kasutusele KÖNIGSBERGI (KALINGRAD) ülikoolis töötav saksa keeleteadlane G.H.F.NESSELMANN, kes uuris väljasurnuid preisi keelt. -Mõiste ,,balti" sisu on ajaloo jooksul muutunud. 20.sajandi algul ei tähistanud see sugugi eestlasi, lätlasi ega leedulasi. Selle nime võttis 19.sajandi keskel teadlikult enda tähistamiseks kasutusele kolme kubermangu valitsev saksa eliit (eestimaa, liivimaa, kuramaa)
PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja
Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida võib alates 18. eluaastast. Täitevv�
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alu
ÜHISKONNAÕPETUS III KURSUSELE TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast juhindub UNICEF oma missiooni täitmisel lapse õiguste konventsioonist. UNESCO ÜRO Haridus- ja Teadusorganisatsioon. Tegutseb alates 1946. aastast, sellesse kuulub 186 riiki, sh Eesti. 1998. aastal võeti Tallinna vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse, kuhu praegu kuulub 552 haruldast kultuuri- ja loodusobjekti 112 riigist. 1998. aast
KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Euroopa ühendamise m�
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Vastu võetud 16.06.1999 RT I 1999, 60, 616 jõustumine 26.07.1999 Muudetud järgmiste aktidega (näita) 1. peatükkÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö su
Põlevkivi puhul on oluline rõhutada et ta on karbonaatse või terrigeense koostisega settekivim, mille orgaanilise aine sisaldus ulatub 10...70%-ni. Vees tekkinud orgaaniline aine lahustub halvast orgaanilistes lahustites, sisaldab palju vesinikku (8...11 %) ja õlisaagis orgaanilisest osast ületab 20%. Põlevkivi on Eesti olulisim maavara. Kütusena kasutatakse kukersiitpõlevkivi, mida kaevandatakse Ida- Virumaa Eesti maardla 6 allmaakaevanduses ja 3 lahtises karjääris. Eesti kütuse bilansis on põlevkivi osatähtsus ca 65%., elektrit toodetakse 95% ulatuses põlevkivist Suure mineraalosa sisalduse tõttu on ta kohaliku tähtsusega kütus, mille transport kaevandamiskohast kaugele ei ole majandusklikult põhjendatud. Esimesteks riikideks kus põlevkivi tööstus tekkis oli Prantsusmaa 1838 ja Sotimaa1850. Peale Eesti kaevandatakse põlevkivi ka Venemaal, Hiinas, Brasiilias, Austraalias, Saksamaal ja Rumeenias
elektrijaamades 2,6%. Primaarenergiaga varustatuse osas erineb Eesti (vt Joonis 1 .3) märgatavalt mistahes muust maailma piirkonnast, sest see baseerub umbes 60% ulatuses eesti põlevkivil. Kui lisada põlevkivile teised kohalikud energiaallikad, sh turvas ja biokütused, saame kodumaiste energiaallikate osatähtsuseks primaarenergia bilansis üle 70%, mis näitab Eesti suhtelist energeetilist sõltumatust. Eestisse imporditakse transpordis kasutatavad vedelkütused, gaas ja kivisüsi, kusjuures viimase tarbimine on muutunud marginaalseks. Väärib märkimist, et Eesti on muutunud vedelate katlakütuste importijast nende eksportijaks, mis on setud põlevkiviõli suureneva ekspordiga ja imporditava naftamasuudi tarbimise järsu langusega. 6(113) Villu Vares Energia ja keskkond
KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS VALDKOND: LAEVA TEKIMEESKOND ERIALA: MADRUS VALIKAINE MEREKULTUUR JA ETIKETT KOOSTAS: PAUL KOOSER 2012/2013 Õ.A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad ja nende retked 1.4Ees
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
