Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "G. W. Leibniz. Looduse ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
parima, ülim, leibniz, armu, põhiväide, vajaks, algeks, asjadel, laseb, saades, täiuslikkust, ebatäius, luues, püüeldaLOODUSE JA JUMALA-ARMU ALUSED MÕISTUSE PÕHJAL Gottfried Wilhelm Leibniz 1) Teksti teema ja autori uurimisprobleem Mis on põhjuse allikas? UP:Mispärast miski on olemas, kui pole eimiskit? 2) Väited *V: Küllaldase algpõhjuse tõttu, /milleks on kõikvõimas Jumal. Sündmused toimuvad et põhjused on . 1) Kindlasti peab lihtsubstantse olema kõikjal, sest lihtsateta ei saaks olla liitseid, ning seetõttu ongi kogu loodus täis elu 2) Monaadi tajumuste ja kehade liikumiste vahel olemas täielik harmoonia, mis vallandavate põhjuste
Gottfried Wilhelm Leibniz "Looduse ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal" Antud teksti põhiväiteks on: Mitte miski siin ilmas ei sünni ilma küllaldase algpõhjuseta. Jumalariigis pole ühtegi kuritegu karistuseta ega heategu võrdväärse hüvituseta, seal on nii voorust kui ka headust see kõik tuleneb looduslike asjade endi korrapärast, Jumala kehtestatud harmoonia väel. Maailma olemasoluks on vaja küllaldast põhjust, mis enam muud põhjust ei vajaks vaid oleks ise põhjuste alge selleks põhjuseks nimetatakse Jumalat. Jumal on loonud kõik oleva. Et Jumal saaks luua, selleks peab ta omama kõikvõimsust, kõiketeadmist, ülimat headust ja õiglust. Jumal on ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt, et kõigil oleks võimalik püüelda kõige täiuslikkuse- suurima võimsuse, teadmuse, õnne ja headuse poole. Kõik hinged ja ka monaadid tunnetavad lõpmatust ja kõiksust, kuid vähesed on
Looduse ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal 1. Antud artikli põhiväide on: mitte midagi ei sünni ilma küllaldase põhjuseta. 2. Põhilised argumendid väite kinnituseks. On vaja küllaldast põhjust, mis oleks põhjus või paratamatu olemine kannaks endas oma olemasolu põhjust. Seda põhjust nimetatakse Jumalaks. See lihtne algsubstants peab omama täiuslikku võimsust, teadmust ja tahet, kõiketeadmist ja ülimat headust. Õiglus ei ole muu, kui tarkusega kooskõlas olev headus, siis peab Jumalas peituma ka ülim õiglus
Looduse ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal 1. Antud artikli põhiväide on: mitte midagi ei sünni ilma küllaldase põhjuseta. 2. Põhilised argumendid väite kinnituseks. On vaja küllaldast põhjust, mis oleks põhjus või paratamatu olemine kannaks endas oma olemasolu põhjust. Seda põhjust nimetatakse Jumalaks. See lihtne algsubstants peab omama täiuslikku võimsust, teadmust ja tahet, kõiketeadmist ja ülimat headust. Õiglus ei ole muu, kui tarkusega kooskõlas olev headus, siis peab Jumalas peituma ka ülim õiglus
Looduse ja jumala-armu alused mõistuse põhjal Gottfried Wilhelm Leibniz 1.Antud teksti põhiväiteks on: Mitte miski siin ilmas ei sünni ilma küllaldase algpõhjuseta. 2.Maailma olemasoluks on vaja küllaldast põhjust, mis enam muud põhjust ei vajaks vaid oleks ise põhjuste alge selleks põhjuseks nimetatakse Jumalat. Jumal on loonud kõik oleva. Et Jumal saaks luua, selleks peab ta omama kõikvõimsust, kõiketeadmist, ülimat headust ja õiglust. Jumal on ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt, et kõigil oleks võimalik püüelda kõige täiuslikkuse- suurima võimsuse, teadmuse, õnne ja headuse poole. Üks kõige veenvamaid tõestusi Jumala olemasolu kohta oleks selline: kuna liikumisseadusest
Proovige autorile vastu vaieldes konstrueerida filosoofilisi argumente, mitte tõrjuda teda argimõistuse või teaduse kilbi abil. 1.Substantsi ja monaadi mõisted (1-2) 2.Keha, mass, tajumus, liikumine, hing ja mõistus (3-4) 3.Inimese ja looma toimimise aluste erinevused (5-6) selle käsituse veenvus? 4.Küllaldase aluse seadus ja metafüüsika põhiküsimus ning 2 küsimuse seos (7) 5.Leibnizi Jumalatõestus, selle veenvus (8-9) 6.Miks arvab Leibniz, et elame parimas võimalikus maailmas, kuidas on maailm korraldatud? (10-11) 7.Jumalast tulenevad järeldused monaadile, kooskõlalisuse põhimõte (12-13) 8.Mis teeb vaimu eriliseks võrreldes teiste asjadega (14-15) 9.Mis pakub suurimat naudingut ning miks (16-18)? 1.Substants-see on iseolev asi, mis oma eksistentsiks ei vaja midagi muud. See on miski, mille olemine on temas endas. On kas lihtne või liitne substants. 2.Monaad- Monaadi ei ole võimalik näha, teda on võimalik ainult tajuda
Kuigi Leibnitzi doktriin oli heterodoksne, uskus ta siiralt Jumalasse ja kirjutas kaitsekõne Kolmainsuse õpetusele. Ta astus ägedalt vastu Descartes´i ja Spinoza vaadetele. Ta püüdis edutult leida ühist alust katoliiklikule ja protestantlikule ning hiljem luterlikule ja reformeeritud kirikule nende liitmiseks. Leibnitz uskus jumalikku ettemääratusse. Referaadis tutvustan täpsemalt Gottfried Wilhelm Leibnitzi elulugu, loomingut ja vaateid. ELU JA LOOMING Gottfried Wilhelm Leibniz sündis 1. Juulil 1646 Leipzigis advokaadi ja moraalifilosoofia professori pojana. Juba lapsena paistis ta silma andekuse poolest.Kaheksa-aastaselt valdas ta ladina keelt ning luges kreeka ja rooma filosoofide teoseid. Järgnevalt haris ta end mitmes valdkondades. Viieteistkümneaastaselt alustas ta Leipzigi õlikoolis filosoofia-ja juuraõpinguid. 1663.aastal jätkas neid Jenas ja 1666.aastal kaitses õigusteaduse doktori kraadi
Vabastatud kõikidest vastuoludest. Näiteks vana testamendi jumal vahel kiusab inimesi proovilepanekuks, uue testamendi jumal on armastaja ja heatahtlik tüüp. Kõik see on tavaliselt määratlusel jäänu välja ja jumalat on defineeritud kui igavest teiselpool aega ja ruumi eksisteerivat isikut, kes lõi maailma: · kõikvõimsus loob maailma eimillestki, võib oma soovi korral imesid korda saata- loodusseaduste rikkumine, eiramine. · ülim tarkus- omadus, mis võimaldab jumalal olla kursis sellega, mis oli, on ja tuleb. Jumala kursisolek sellega, mis tuleb, teab jumal ette ILMA, et need oleksid ette määratud. Inimesel on vaba tahe otsustada mida ta teeb, jumal ei manipuleeri ja sellegi poolest ta teab ette, mida inimene otsustab. · ülim headus (kristlik)- ootus inimese suhtes ei ole selline, nagu enamikel jumalustel teistes religioonides, kes nõuab et talle toodaks ande või järgitaks tema seadust
vaadeldakse kahest erinevast vaatenurgast.PASSIOONID tunded, mille suhtes oleme ise passiivses rollis (nt armumine ja viha, mis tulevad peale, st me ei saa neile vastu seista).AKTIIVSED TUNDED tunded, mis sünnivad siis, kui inimene on suutnud tunde muuta mõistuslikuks, st ta moodustab passioonist enda jaoks selge ja täpse idee.Inimene on oma tunnete vang,, tunded (passiivsed) takistavad inimest nägemast end terviku osana. Mõistuse ülim voorus on teadmine tervikust.Kuni inimene on tunnete võimuses, ei suuda tabada oma tõelist olemust, et ta on üks osa suurest tervikustHuvid eetika, epistemol., metaf. Mõjud Ibn Sina, Cusanus, Hobbes, Descartes. Mõjut Kant, Hegel ,,Meil on olemuslik moraalne kohustus suurend. Enda arusaamist ja teadmisi kõigest, millest me suudame.",,Vabadus on tunnetatud paratamatus Gottfried Wilhelm von Leibniz
tahtes, mis võimalik aga tahe ei pruugi seda järgida). Asjad pole seepärast nii, et jumal nõuaks vaid jumal on omal vabal tahtel nii otsustanud. Üks jumala vabaduse aspekt: predestinatsioon. Toob seal 4 momenti välja, näiteks peetrus: 1. jumal määras peetruse igavesse kirikusse (õndsusseisund) 2. annab peetrusele vahendid selle saavutamiseks ju arm 3. samas ananb vabaduse eksida (nagu ka juudas, kes esitleb mittevalituid) 4. peetrus päästmine ju armu läbi. Juud lükatakse tagasi kuna juudas ei kahetse. Vaba tahe on olulisem kui intellekt Kõik sündmused, mis kr toimusid ju tahtest. Kogu lood lähtub ju tahtest. Tehab vaid seda, mis loog vastuoluline. Ju tahe langeb kiriku käskudega kokku. Kui inimese elu hakkavad juhtima tungid, moonduks elu. ainult tahe kontrollib. Tänu tahtele on inimene olend, kes suudab disantseeruda, võimeline kontrollima. Vabaduseta tahe=surnud tahe. Kuna tahe on esmane, siis tõuseb inimese metafüs tase
näitab see, et >>a. mõned inimesed on liiga rumalad selleks, et osata õigeid (rohkem naudinguid kui kannatusi toovaid) valikuid teha. ??? b. mitte kõik inimesed ei ole egoistlikult (omakasupüüdlikult) meelestatud. c. mitte kõik inimesed ei püüdle naudingute poole ning ei hoidu kannatustest. 15th of March 14:55 kkullamaa Demokritose arvates on värv ja lõhn omadused, mis a. iseloomustavad aatomeid, kuid mitte tühjust b. iseloomustavad vaid teatud liiki aatomeid. > c. on asjadel vaid selle jaoks, kes neid tajub; aatomitel neid omadusi pole 15th of March 22:59 Tanel Epikuros arvas, et jumalad on olemas ning a. nad likvideeriksid maailmast kurjuse, kui oleksid kurjuse levikust teadlikud >>b. nad ei jälgi maailmas toimuvat seda tõendab kurjuse olemasolu maailmas c. nad sekkuvad inimeste tegevusse (näiteks soodustades või takistades nende ettevõtmisi) 16th of March 11:36 tanel
· Algavad Euroopa misjoneerimise aastad. vabanenuna kõigist asjust, tõused sa jumaliku Misjoniajastud pole aga parimad filosofeerimiseks. pimeduse olemuse-ülesesse kiirgusesse. Aga kui · Euroopa kujuneb kolme suure röövrahva sa tahad teada, kuidas need asjad toimuvad, siis rüüstamise objektiks. palu armu, mitte õpetust." · Valgustus · Bonaventura · Muutumatute printsiipide tõde haarab inimene (kui Giovanni Fidanza muutuv olend) üksnes jumalikust valgusest · u. 1221 - 1274 valgustatuna (illuminatsiooniteooria).
Ei, subjektiivne kindlus pole siin oluline c. Millegi üldkehtiva ning paratamatu teadmine Tagasiside Õige vastus on: Millegi üldkehtiva ning paratamatu teadmine. Küsimus 2 Leibnizi arvates (Kiri Preisi kuninganna Sophie-Charlottele) Vali üks: a. põhinevad paratamatud tõed meelelisel kogemusel b. võib meelelise kogemuse alusel jõuda vaid selle teadmiseni, mis on ning mis tavaliselt toimub, kuid mitte paratamatute tõdede teadmiseni Õige vastus! Mõelge, mis näited Leibniz selle kohta tõi. c. põhinevad paratamatud tõed ulatuslikul meelelisel kogemusel: kui näiteks 100 tuhat juhtumit kinnitavad mingit tõde, siis võib selle tõe lugeda täielikult tõestatuks Tagasiside Õige vastus on: võib meelelise kogemuse alusel jõuda vaid selle teadmiseni, mis on ning mis tavaliselt toimub, kuid mitte paratamatute tõdede teadmiseni. Küsimus 3 Matemaatika eksamil kirjutab üks tudeng teise pealt ülesande lahenduskäigu maha, tehes
Ei, subjektiivne kindlus pole siin oluline c. Millegi üldkehtiva ning paratamatu teadmine Tagasiside Õige vastus on: Millegi üldkehtiva ning paratamatu teadmine. Küsimus 2 Leibnizi arvates (Kiri Preisi kuninganna Sophie-Charlottele) Vali üks: a. põhinevad paratamatud tõed meelelisel kogemusel b. võib meelelise kogemuse alusel jõuda vaid selle teadmiseni, mis on ning mis tavaliselt toimub, kuid mitte paratamatute tõdede teadmiseni Õige vastus! Mõelge, mis näited Leibniz selle kohta tõi. c. põhinevad paratamatud tõed ulatuslikul meelelisel kogemusel: kui näiteks 100 tuhat juhtumit kinnitavad mingit tõde, siis võib selle tõe lugeda täielikult tõestatuks Tagasiside Õige vastus on: võib meelelise kogemuse alusel jõuda vaid selle teadmiseni, mis on ning mis tavaliselt toimub, kuid mitte paratamatute tõdede teadmiseni. Küsimus 3 Matemaatika eksamil kirjutab üks tudeng teise pealt ülesande lahenduskäigu maha, tehes
algpõhjus, tänu millele saavad olla ka järgnevad põhjused. Selle algpõhjuse võib samastada Jumalaga. Argument on jällegi empiiriline Argumendi lähtekohaks on üldised tähelepanekud maailma kohta. Iga sündmus või muutus, mida maailmas kohtame, on millestki põhjustatud. Kui on sündmus A, siis tema põhjuseks on mingi varasem sündmus B. Sündmusel B pidi omakorda olema mingi põhjus. Kosmoloogilise argumendi pooldajad Teatud kujul esineb juba Platonil ja Aristotelesel G. W. F. Leibniz (1646-1716) Samuel Clarke (1675-1729) Christian Wolff (1679-1754) 6 Kosmoloogilise argumendi kriitika 1. Jumala põhjus? 2. Üldine põhjuste ahel 1. Jumala põhjus? • Kui igal asjal ja nähtusel on põhjus, siis peab põhjus olema ka Jumalal. Jumal on ju argumendis mittepõhjustatud. • Tekib õigustatud küsimus: mis põhjustas Jumala? Kui sellele vastatakse, et kõik v.a. Jumal on põhjustatud, siis miks see põhjuste ahel peaks just Jumala juures katkema?
· pole ükski sündmus tegelikult juhuslik; inimesed siiski nimetavad juhuslikuks sündmust, mille põhjust nad ei tea. Demokritos oli atomist, st tema seisukoht oli, et · on olemas aatomid, muud midagi ei ole. · on olemas olemine (aatomid), mitteolemist (tühjust) ei ole · on olemas aatomid ja tühjus Demokritose arvates on värv ja lõhn omadused, mis · iseloomustavad aatomeid, kuid mitte tühjust · iseloomustavad vaid teatud liiki aatomeid. · on asjadel vaid selle jaoks, kes neid tajub; aatomitel neid omadusi pole Demokritos arvas, et juhus · sihipärasuse puudumise tähenduses on inimeste väljamõeldis teadmiste puudulikkuse varjamiseks. Ei, Demokritos arvas, et maailm ei ole sihipärane ning selles tähenduses juhusest ei pidanud ta juhust väljamõeldiseks. · põhjuse puudumise tähenduses on inimeste väljamõeldis teadmiste puudulikkuse varjamiseks.
determinism, s.o. juhuslikkust ja vaba tahet ei ole. .Leibniz: oluline panus loogikasse ja matemaatikasse. Rajab oma metafüüsika süsteemi monaadidele, vaimsetele punktidele (substantsid), mida on lõpmatult palju. Asuvad ettemääratud harmoonias ja on ulatuvuseta, vastasmõjuta ning jagamatud. Sõnastas ka küllaldase aluse printsiibi. Mitte miski ei ole ilma küllaldase aluseta (nihil est sine ratio). Siit ka järeldus, et Jumal on loonud parima võimalikest maailmadest.John Locke: Empirismi rajaja. Me ei peaks muretsema selle pärast, kui mõned asjad jäävad väljapoole meie teadmist. Teeb ettepaneku uurida vaid inimlikku kogemust. Locke'i väide: meil ei ole sünnipäraseid ideid. Mõistus on sündides puhas tahvel, kuhu kogemus kirjutab oma märgid. Tavaliselt peetakse sünnipäraseks loogikaseadusi, näit. pole võimalik korraga olla ja mitte olla
nägemine, tundmine, allikas. Au taotlemine kompimine Intellekt Mõtlemine Tõde, tõe allikas 5. Kristlik mõtlemisviis Erilisus kogu loodu hulgas(siiski veel mõeldakse, et inimene on liitsubstants): 1.Kogu inimene on jumala palge järgi loodud 2. Inimene tunneb head ja kurja ja eristub sellega kõigist teistest olendeist Inimene on jumala erilise tähelepanu, armu ja karistuse objekt. Inimene igatseb midagi puuduvat(nö paradiisiaia igatsus), millest ta jäi ilma juba enne oma sündi. Inimene on niisugune olend, kelle päriskodu ei ole siin maailmas 6. Romantismi antropoloogia (lähtub nii kristlikust kui klassikalisest konseptsioonist) *Inimene on isiksus(kordumatu sisemaailmaga subjekt; See sisemaailm on absoluutselt unikaalne), mille saladus väljendub tema loomingus. N:luuletaja suudab oma teost ette kandes
METAFÜÜSIKA- filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist; õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest SUBSTANTS- reaalsuse põhinemine aines 1.SOKRATES- vanakreeka 469-399 eKr ■ esimene süstematiseeritud filosoofilise mõtlemise esindaja ■ ei kirjutanud ühtegi teost (Platoni ja Xenophoni vahendusel säilinud) ■ “Ma tean, et ma midagi ei tea” ■ 1)lausel saab olla 2 komponenti, tervikuna saab olla vaid väär (olgugi, et ta ise midagi ei tea, et ta teab) 2)väide on silmakirjalik 3)mida rohkem teadmisi, seda suurem on kokkupuude teadmatusega ■ Sokratese filosoofia peamiseks meetodiks oli dialektika, kasutas 4 elementi 1)iroonia (eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine ■ arusaam surmast on ambival
Sellisel juhul oleks maailm piiritlematu. Aristoteles arvab, et on olemas esimene algpõhjus, mis pole mõne teise põhjuse tagajärg; esimene liigutaja, mida ennast pole liikuma pandud. 4 9. Keskaja filosoofiale omased tunnusjooned ja probleemid. Anselmi ja Aquino Thomase jumalatõestused. Anselmi (1033-1109) ontoloogiline jumalatõestus: ,, Jumal kui see, millest suuremat pole võimalik mõelda (platonlik ülim hüve). Kui määratleda Jumalat sellena, siis esineb ta nii ka jumalaeitaja teadvuses. See suurim ei saa aga olla üksnes inimlikus teadvuses, vastasel korral oleks võimalik mõelda midagi veel suuremat. Järelikult peab see olema ka tegelikkuses. Idee suurimast ongi jumalikku päritolu. Olematu ei oleks mõeldav" (vrdl. Parmenides). Thomas (1225-1274) ei rahuldunud ontoloogilise jumalatõestusega, arvates, et mõeldavusest ei järeldu olemasolu. Põhjendab Jumalat aristootellikult-kausaalselt
354-430 2 teost: '' Pihtimused''(kirjeldab palve vormis kogu oma elu; 13 raamatut) ja ''Jumalariigist'' Armastus ehk amor on kõigile inimestele omane. Lugedes Cicero ''Hortensiust'' tekivad tal filosoofilised huvid. Järgnevad Platoni ja manihheismi mõju. Viimases võlus teda skeptulatiivne maailmapilt ja askeetlik eluviis. Tõe varanduse leiab Augustinus 387 aastal piiskop Ambrosiuse mõjul. Peale seda laseb ta ennast ja oma poega ära ristida. Augustinuse austamine levis kiiresti. Põrm viidi Sardiiniasse. 28. asugutil peetakse tema mälestuspäeva. Ta alustab kirgliku eksiõpetuse võitlejana ''Contra Academicus''. Teosed: ''Pihtimused''; ''Kolmainsusest'', ''Jumalariigist''- De civitate Dei. 22 raamatut. See on peateos, mida kirjutas 413-426. Impulsi andis Rooma rüüstamine gootide kuninga Alarichi poolt 410. Õpetus: CARITAS ja CUPIDITAS kõigisl inimestel on võime armastada AMOR
Leiab, et Kanti teooriatega on dionüüslik ajastu lõplikult kadunud. Lisaks leiab ta, et kätte on jõudnud ajastu, mille peamine tunnus on see, et Jumal on surnud. Jumal on see, mis inimest piirab ja selle tõttu aheldab inimene end keskpärasuse külge. Nietzsche maailmavaade toetub eksitusele ja ettekujutusele. Ta eitab reaalsust, ta on pigem suunatud tegevusele. Teadmisele ei tohi anda suurt tähtsust, kuna see ei pruugi meid välja viia parima tegevuseni. Teadmine on tegelikkuses üksnes uskumine, ent kasulikkus ei ole seotud tõega. Nietzsche leiab ka, et me ei saa kunagi teada, mis maailm on, sest meile polegi seda vaja teada. Kõik on tõlgendus ja see sõlbtub rakendusest. Inimene haarabki maailma tõlgenduste kaudu. Inimene võib maailma muuta ja moonutada, teisiti tõlgendada. Inimestes on tendents öelda seda, mis on kasulik või mis vähemasti tundub õige. Usk Jumalasse andis inimesele kindlustunde, lohutuse
mõistlikkus ja õiglus. Eetilised, poliitilised ja moraalifilosoofilised küsimused on tema jaoks põletavalt tähtsad. Platon ja ühiskonnafilosoofia. Inimest ei saa eraldada kaasinimesest ega riigist, mille nad koos moodustavad. Tal on auahne eesmärk esitada üksikasjalik visioon ideaalsest riigist. Valitseja põhiline oskus on eristada arvamus tõelisest teadmisest. See on Platoni Sokrateselt päritud intellektuaalse eetika järgi – ülim ja puhtaim hüve. Filosoof on tõe armastaja. Platoni riik on aristokraatia „parimate võim“ – selle sõna täpses tähenduses. Platon ei usu demokraatia efektiivsusesse. Tema arvates peab riigis tegelema iga inimene sellega, milleks ta on võimeline. Näiteks pooldas ta orjapidamist, ta arvas, et vb just need inimesed sobivadki hästi orjadeks. Õiglus nii nagu Platon seda näeb põhinebki eri ühiskonnakihtide harmoonilisel vahekorral
Kust see tuleb? Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada või ümberlükata? Kes või mis on jumal? Kes vastutab maailmas kurja eest, miks kurjus eksisteerib? 15. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumal on isiksus, inimeselaadne teadvusega olend, kes mõtleb enda peale ja selle peale mida ta teeb. Jumal eksisteerib teisel pool aega ja ruumi, ta on igavene. 3 teda iseloomustavat tunnust: kõikvõimsus, ülim tarkus, ülim headus. Jumal ei manipuleeri inimesega, ta teab ette tema saatust, inimese otsusi. Jumal= transtsendentne, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. 16. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. Seda, mida pole olemas pole võimalik tõestada, kuid sellesse on võimalik uskuda. Jumala olemasolu kohta on kaks positsiooni- ateistlik ja kristlik. Ateistlikud seisukohad:
Jumalat defineeritakse kristlikus religioonifilosoofias kui igavest teiselpool aega ja ruumi eksisteerivat isiksust. Jumalat kirjeldatakse inimese sarnase mõtleva organismina, kes teab mida teeb. Jumala sisse on peidetud isiksuse konflikt jumala isa, jumala poja ja pühavaimu vahel. Kuna jumal paikneb väljaspool aega ja ruumi ei saa küsida kus ta on ja millal ta tekkis, kuna ta on ajatu ja ruumitu. Teda iseloomustab ka kõikvõimsus, ülim tarkus ja ülim headus, mis teeb teada teistsuguseks võrreldes uues ja vanas testamendis kirjeldatud jumalast. Ülim tarkus annab talle võime näha nii minevikku oleviku kui tuleviku samaaegselt olenemata sellest, et inimesel on olemas vaba tahe, mida jumal ei manipuleeri. 3.Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid? Väga raske on maailmas tõestada mingi asja mitte olemist. Seega on üritanud mitmed filosoofid tõestada ära jumala olemasolu, kasutades selleks peamiselt nelja tõestust.
* Miks on maailmas kurjus ja kui jumal selle olemasolu eest ei vastuta, siis kes vastutab? 2) Religioonifilosoofias on kristliku religiooni jumala määratlemisel välja jäetud tekstides esinevad vastuolud ning teda defineeritakse kui igavest, teispool aega ja ruumi eksisteerivat isiksust, kelle olemasolu on alati kõikjal ja samas mitte kusagil. Tema kolm tähtsaimat omadust on kõikvõimsus, ülim tarkus ja ülim headus. Ta teab kõike, mis on olnud, mis on praegu ja mis on tulekul, kuid inimese kurssi ta ei suuna. Tegemist on ka eneseteadvusega isiksusega, kelles peitub isiksuse sisene konflikt kolmainsuse näol ja kes ootab vastuarmastust. 3) Jumala olemasolu tõestamisel esineb järgmisi vaateid: Ateistid leiavad, et jumalat ei ole olemas ning seda on ka võimatu tõestada, kuna millega tõestamiseks on vaja selle olemasolu, eksisteerimist.
Nii peab olema midagi, mis on kõigi olendite olemise, hüvelisuse ja kõigi teistegi täiuslikkuse vormide põhjus; ja seda kutsutakse Jumalaks.” 5. Tõestus Viimases tõestuses räägib Thomas eesmärgipärasusest. Ta ütleb: “Me näeme, et olendid, millel ei ole teadmist, sellised, nagu need, millest koosneb loodus, tegutsevad eesmärgipäraselt ja see on ilmne nende tegevuses alati või peaaegu alati samal viisil, ja tagab parima lõpptulemuse. Sellepärast on ilmne, et nad saavutavad oma eesmärgi plaanipäraselt ja mitte üksnes juhuslikult. Kuid millel ei ole teadmist, see ei saa liikuda eesmärgi suunas, kui teda ei juhi olend, kellel on teadmine ja mõistus; nagu noolt juhib vibumees. Nii on olemas mõistuslik olend, kelle kaudu kõik looduse olendid on suunatud oma eesmärkidele; ja seda me kutsume Jumalaks.”
jumalal. Kui võib olla olemas miski, millel ei ole põhjust, siis selleks millekski võib olla maailm niisamahästi kui jumal, nii et argument algpõhjusest on täiesti paikapidamatu. Ei ole ju mingit alust arvata, et maailm ei võinud tekkida põhjuseta; teiselt poolt ei ole mingit alust arvata, et maailm ei võiks eksisteerida igavesti. Ei ole mingit alust arvata, nagu peaks maailmal üldse olema algus. Kujutlus sellest, et asjadel peab olema tingimata algus, tuleb tegelikult meie kujutlusvõime viletsusest. 30) tänapäeva loodusseadustele omased kaks iseloomulikku joont (Russeli tõlgenduses) Loodusseadused eeldavad seadusteandja olemasolu, loodus-ja inimseaduste segiajamisest. 31) kaks argumenti Jumala kui looduse seadusandja vastu Loodusseadused kirjeldavad kuidas asjad tegelikult käituvad. Ja kuna nad lihtsalt kirjeldavad, kuidas asjad tegelikult käituvad, siis ei saa te väita, et peab eksisteerima
EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ,,baas", millelt alustame, s
kodulinna kõikidest vallutuskäikudest pärit taimi, loomi ja ka rahvaid, mida Aristoteles oli saanud siis uurida. -) Ta kirjutas tohutult palju ning 335 eKr loob ta ka oma kooli nimega Lyceum, mis asus gümnasiumis. Tema õpilasi nimetati peripateetikuteks ehk jalutajateks, sest nad jalutasid alati Aristotelese taga. -) Teda loetakse ka loogika isaks (ta pole küll loogika rajaja, kuid suur süstematiseerija). -) Ta ütles, et kõik ideed elavad vormidena asjades. -) Ta ütles, et kõigil asjadel on neli põhjust: *) 1. Causa materialis ehk materjaalne põhjus (maja puhul nt tellised). *) 2. Causa formalis ehk formaalne põhjus (maja puhul nt maja kavand). *) 3. Causa efficiens ehk effektiivne põhjus (maja puhul nt ehitaja). *) 4. Causa finalis ehk siht põhjus (maja puhul nt tahan elada majas) kõige tähtsam, sest looduses ei toimu midagi juhuslikult ja kõik on otstarbeline ja sihilik ehk igasse nähtusesse on alati peidetud siht
Ta oli naudingute spetsialist. Ta õpetas samuti, et inimese vaim on vaba, kuid selle saavutamiseks sobivad meelelised naudingud, mida kasutades on võimalik saavutada ka meelerahu. See on hedonism õpetus, et lõbu on kõrgeim hüve. Kui nauding on väga intensiivne võib sellele järgneda väga intensiivne kannatus, seepärast peaks naudingud ja kannatused olema tasakaalus. Inimene on tark ja õnnelik, kui vaim liigub ühest naudingust teise, saades meelerahu. Küreaanikute koolkonnas oli ka Hegesias, kes õpetas, et kui inimesele on jäänud ainult intensiivne kannatus, näiteks ta põeb vähki, siis tuleb ennast ära tappa. Peale tema loenguid tegid paljud enesetapu. (L3) PLATON (427-347 eKr) Platoni kohta lugege läbi peatükk Saarineni õpikust! Ta oli Sokratese õpilane, sugulus sidemetes riigimehe Periklesega. Harrastas sporti, võitis maadluses esikoha. Ateena demokraatia oli Platoni jaoks ekstreemne.
a) Kas inimese eksistentsil on mõte/tähendus? Kui jah, siis kust see mõte tuleb? b) Kas jumal on olemas? c) Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada või ümber lükata? d) Kes või mis on jumal? f) Miks on maailmas kurjus ja kes selle eest vastutab? 16. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? kui igavest, teispool aega ja ruumi eksisteerivat isiksust, kelle 3 tähtsamat predikaati on kõikvõimsus, ülim headus ning ülim tarkus. Ehk jumalat määratletakse kui transtsendentset, ontoloogilist, kognitiivset, moraalset ja absoluutset substantsi. 17. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Klassikalises filosoofias selles ka ei kahelda, sest kui jumalat polekski olemas, siis olematu asja olematust ei saaks ju tõestada. Ateistlik positsioon: 1) Feuerbach -jumala mõiste tuleneb inimese sõltuvustundest, inimesed vajavad karmis maailmas lohutust ja projetseerivad mingile olendile teatud omadused. 2) Marx - usk
Kujutlused teenivad erahuvisid. Inimene on mõõduks kõigile asjadele (homo mensura) kuivõrd nad eksisteerivad või ei eksisteeri. Absoluutset tõde ei ole olemas, on subjektiivne tõde. Mõõdupuu on konkreetses inimeses. Aine osakesed ja nende voolamine määrab kõik ära. Mitte jumalus ega maailm pole esikohal, vaid inimene. Nõrk allub seadusele, ta on rumal, teenib võõraid huve. Tugev ei lase ennast segada (eetiline järeldus). Moraal on heaoluõpetus. GORGIAS (485-380): Põhiväide - "Mitte midagi ei ole olemas". Sündis Sistsiilias. Ateenas õpetab kõnekunsti, võidab poolehoidu. Paneb aluse retoorilisele kunstproosale (kasutab luulelist väljendust, laused vastandlikud, lõpud kõlavad sarnaselt). Palju matusekõnesid - loodud õppeotstarbel. Peateos "Olematust" - pole säilinud. Väidab selles, et mitte midagi ei ole olemas. 5 argumenti: 1)Kui midagi oleks olemas, siis peab see olema tekkinud või olema midagi
annaabi.ee 
