Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Füüsikalis-keemiliste tegurite mõju mikroorganismide kasvule". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
bacillus, pseudomonasakter, fenool, optimum, gram, pärm, fenooli, suhkrusisaldus, graafik, aeroobid, talus, suhkrusisalduse, vähenenud, tegime, pseudomonase, kasvukiirusakterit, sõltuvus, glükoosisisaldus, taluda, keedusool, malt, petri, sarcinaakterid, temperatuuridel, termostaadis, optilised, tihedused, happelist, optiliste, talusid, ühegiMadalatel temperatuuridelkasvavad nn psühofiilsed ja kõrgetel temperatuuridel kasvavad termofiilsed mikroorganismid. Äärmusliku happelisi tingimusi armastanad atsidofiilid, leelislemblilisi alkalofiilid. On oluliseks teguriks ka õhuhapniku vajadus või mitte. Mikroorganismid siis jagatakse elutegevuseks ja paljunemiseks õhuhapniku vajavateks aeroobideks ja vaba hapniku (madala redokspotentsiaaliga) mittevajavateks anaeroobideks. Obligaatsed aeroobid ei saa molekulaarse hapnikuta elada. Fakultatiivsed aeroobid võivad ajuti elada ka hapnikuta keskkonnas. Anaeroobide hulgas eristatakse samuti obligaatseid ja fakultatiivseid anaeroobe. Obligaatsete anaeroobide hulgas leidub mikroaerofiile (võivad kasvada ka vähesel määral hapnikku sisaldavas keskkonnas) ning aerotolerante (taluvad lühikest aega hapniku juurdepääsu, kuid ei kasva sel juhul). Mitmesugused keemilised ühendid, nagu näiteks antibiootikumid, keskkonnamürgid,
Keskk.redokspotensiaal: ehk Eh-kk aeratsiooniaste.Määratase potentsiomeetriliselt ja väljendatakse Voltides. Ka sümbol rH2- kk molekulaarse vesiniku rõhu negatiivene logaritm atmosfääris vastasmärgiga: rH2= Eh/0,03+2pH (20°C juures) rH2=41 hapnikuga küllastunud keskkonnas; rH2=0 kõrge taandamisomadustega keskkonnas, mil see on küllastunud H2-ga; rH2=28 redoksprotseside tasakaalu korral. Hapniku vajadusega jaotatakse : obligaatsed aeroobid (Hapnik vajalik-bakterid, hallitused.), fakultatiivsed anaeroobid(pole vaja hapniku, kasutavad käärimistüüpi ainevahetust-piimhappebakterid,colid), , mikroaerofiilid(ainult väikesed hapniku kogused), obligaatsed anaeroobid( ühtedele toksiline(ehk puudubad oksüdatsiooni katalüüsivad ensüümid), teistele pole hukutav -Clostridiumid). Keemilised ained : ehk antiseptikud.kõige tugevamini mõjuvad raskemetalli soolad(mikroobe hävitav ehk oligodünaamiline toime)
Osad tüved, nagu Penicillium roquefort`i, leiavad kasutamist juustu valmistamisel (näiteks Roquefort´i juust), kus nad osalevad piimarasva hüdrolüüsil. 5. Lihtvärvimine ja Grami järgi värvimine ning nende erinevus Sõltuvalt rakuseina ehituselt jagatakse bakterid grampositiivseteks (G+) ja gramnegatiivseteks (G+). Värvimismeetodi võttis kasutusele hollandi teadlane H. C. J. Gram (1880 a.). Selle meetodi puhul värvuvad grampositiivsed bakterid lillaks (violetseks). Gramnegatiivsed bakterid annavad järelvärvimisel punase värvuse. Lihtvärvimise puhul värvitakse ainult ühekordselt( tavaliselt metüülsinisega), aga grami järgi värvides värvitakse esimesena kristall violetiga ja see kinnistatakse lugoli lahusega, pärast loputamist piiritusega järelvärvitakse safraniinpunasega ja loputatakse taas, seekord destileeritud veega. 6
ksnes nitraati nitritiks redutseerivaid baktereid nimetakse nitraadi hingajateks (nitraadi redutseerijad), tpiline nide enterobakterid. - Denitrifikatsioon on dissimilatoorse nitraadi redutseerimise phivorm (NO3 +5H2 +2H+. N2 + 6H2O). Denitrifitseerijad bakterid moodustavad 0.1 kuni 5% kogu bakterikooslusest mullas Enamik denitrifitseerivaid baktereid on heterotroofid ja kuuluvad erinevatesse taksonoomilistesse ja flogeneetilistesse rhmadesse, kige sagedamini perekondadest Pseudomonas ja Bacillus. Vtmeensmid denitrifikatsiooni protsessis on nitraadi reduktaas ja nitriti reduktaas (kaks vormi: Cu-Nir ja heme-Nir). Protsessi kiirus sltub hapniku , nitraadi ja org. ssiniku kontsentratsioonist, keskkonna pH, temperatuurist. Denitrifikatsiooniks vajalik min COD:NO3-N ~2.9. inhibeerivad atsetleen, CO2, tsaniid, nitrapriin, pestitsiidid, sulfaat. D. intensiivsus metsas < 1kg N ha-1 aasta 1, raiesmikul 3-6 kg N ha-1 aasta-1. Denitrifikatsiooni saagis on 0.44 kg biomass/kg orgaanilise aine kohta
eraldamiseks. Pistekülv- külvinõelaga. Pindkülv- agarplaadile kasut külviaasa või pipetti. Süviskülv- inokulum jaot kogu söötmesse, kolooniad kasvavad nii pinnale kui sisse. Külv vedelsöötmesse aasa või pipetiga. 8. Bakteriraku ehitus (sh G+ ja G- bakterite erinevus) Rakuseina ehitusest sõltuvalt jagatakse bakterid grampositiivseteks (G+) ja gramnegatiivseteks (G+). Värvimismeetodi võttis kasutusele teadlane H. C. J. Gram (1884. a). Selle meetodi puhul värvuvad grampositiivsed bakterid violetseteks, gramnegatiivsed bakterid annavad järelvärvimisel punase värvuse. 9. Bakterite morfoloogia (sh mikro-, strepto-, ja stafülokokid) Protoplastid - moodustuvad grampositiivsete mikro¬organismide rakuseina lahustumisel lüsosüümiga. Rakuseina puudumise tõttu bakteriofaage nendele ei fikseeru. Sferoplastid - on kerajad protoplastidele sarnased, võivad absorbeerida bakteriofaage
MIKROBIOLOOGIA ÜLDKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng. Mikrobioloogia (micros — väike; bios — elu; logos — teadus) — teadus väga väikestest palja silmaga nähtamatutest organismidest, milliseid kutsutakse mikroorganismideks ehk mikroobideks. Jaguneb bakterioloogiaks – uurib baktereid, mükoloogiaks – pärm ja hallitusseened ,viroloogiaks – virused ja bakteriofaagid ja algoloogiaks – lihtsamad vetikad ja loomad. Robert Hooke (1635—1703) – tegi mikrsoskoobi, uuris seeni mikroskoobi all. Antony van Leeuwenhoeck (1632—1723) – avastas bakterid, vere ja spermarakud, ümarussid ja keraloomad, avaldas raamatu Looduse saladused. Louis Pasteur (1822—1895) – avastas aeroobsed ja anaeroobsed bakterid. R. Koch (1843—1910) tõi välja
bulgaricus on suhtes 1:1. Toote konsistentsi tihendamiseks võib juuretis sisaldada ka lima tekitavaid baktereid, mis reeglina kuuluvad perekonda Leuconostoc. Jogurti valmistamiseks tuleb piim pastöriseerida, kuumutades seda vähemalt 80 °C-ni. Nii hävib vegetatiivne mikrofloora ning samal ajal piima vadakuvalgud seostuvad kaseiiniga, andes tihedama konsistentsiga toote. Kuumutamise eel võib lisada piimale suhkrut. Enamuse kultuuride puhul on kasvukeskkonna optimaalne suhkrusisaldus umbes 4%. Et soodustada kaseiini ning vadakuvalkude komplekseerumist, jahutatakse piim inkubeerimistemperatuurini (42 - 45 °C) suhteliselt aeglaselt. Seejärel külvatakse juuretist 10% piima massist, segatakse ning inkubeeritakse mõni tund temperatuuril 40 45 °C termostaadis või termospudelis kuni kalgendi tekkimiseni. Võib lisada teisi lisaaineid maitseomaduse parandamiseks. 6) Iseloomustada köögiviljade hapnemist põhjustavat mikrofloorat ja nn. piima- ja teeseent
epidermidis, mis ei ole inimese patogeen vaid nahal elav kommensant, ei fermenteeri mannitooli ning koloonia ümbrus ei muuda värvi. Rikastussöötmeks nimetatakse söödet, mille põhikomponente on täiendatud spetsiifiliste ainetega, mis lasevad kasvada ainult teatud tüüpi bakteritel. Tavaliselt seetõttu, et ainult teatud tüüpi bakterid suudavad lagundada keskkonda lisatud aineid. Põhimõtteliselt on rikastussööde selektiivsete omadustega. Näiteks söötmesse võib lisada fenooli, mida suudavad lagundada ainult fenooli lagundamisgeene omavad bakterid (nt Pseudomonas). Teistele on fenool toksiline. Lämmastiku fikseeerijatele tehakse sööde, millele ei lisata N- allikat. Sellisel söötmel suudavad kasvada ainult need bakterid, mis on võimelised fikseerima N2 õhust (nt Azotobacter). 1.4. Füüsikalis-keemilised tegurid, mis mõjutavad bakterite kasvu Bakterid on kohastunud elama teatud füüsikalis-keemiliste tingimustega.
Rakud kleepuvad alusklaasile paremini ja värv difundeerub paremini rakku. 14. Mis eelis on rakkude keemilisel fikseerimisel? Muudab vähem rakkude morfoloogiat kui nt kuumfikseerimine 15. Mis on peptidoglükaan. Polümeerne molekul rakukestas, polüsahhariidse ahela moodustavad NAM (N- atsetüülmuraamhape) ja NAG (N-atsetüülglükosamiin), mis on ühenduses 1,4-β-glükosiidsidemega. 16. Millel põhineb gramreaktiivsus? Gram(+) ja gram (-) bakterite rakukesta ehituse erinevustel. 17. Mis funktsioon on etanooli lahusel Etanool peseb gram(-) värvi maha, kuna neil on õhuke PDG ja etanool muutis polüsahhariidse välismembraani läbilaskvaks. 18. Millised on Grami järgi värvimise põhietapid ja kuidas värvuvad neil etappidel GN ja GP bakterid? 1. kuumfikseeritud preparaadile kantakse peale kristallviolett 2. Lugoli lahusega töödeltakse preparaati, jood kinnitab värvi 3. etanooliga pestakse preparaati 4
Teda saab määrata potentsiomeetriliselt ja väljendada voltides. Redokstingimusi võib tähistada ka sümboliga rH2, mis tähendab keskkonna molekulaarse vesiniku rõhu negatiivset logaritmi atmosfäärides võetuna vastasmärgiga. rH2= Eh/0,03+2pH (20°C juures) Vastavalt hapniku vajadusele keskkonnas jaotatakse mikroobid: · obligaatsed aeroobid (seega suurele osale bakteritele ja hallitusseentele on hapnik eluks vajalik.) · fakultatiivsed anaeroobid (on anaeroobne metabolismitüüp, kuid nad ei ole hapniku tundlikud. Nad, sõltuvalt keskkonna tingimustest, ) · mikroaerofiilid (rahulduvad ainult väikeste hapnikukogustega keskkonnas. ) · obligaatsed anaeroobid (Ühtedele on hapnik toksiline, teistele nn. aerotolerantsetele anaeroobidele ei ole hapniku juuresolek hukutav.)
organismis. B. Mikrobioloogiline diagnoosimine 1. Algmaterjali mikroskoopiline uurimine. Eesmärk: mikroorganismi morfoloogia kindlaksmääramine ja organismipoolse põletikulise reaktsiooni olemasolu määramine. Klinitsistile antakse orienteeriv vastus. Algma- terjal kantakse esemeklaasile, fikseeritakse leegil või alkoholiga, värvitakse vastavalt otsitavatele mikroorgani- smidele mõne spetsiaalse värvimismeetodi järgi (metüleensinine, akridiinoranž, Gram, Ziehl-Neelsen, Giemsa, tušimeetod jt.) ja uuritakse mikroskoobiga (valgus-, faaskontrast-, pimeväli-, fluorestsentsmikroskoopia). Regist- reeritakse mikroorganismide värvumine, näit. Gram (+) või Gram (–), nende kuju, kihnu, eoste, inklusioonide olemasolu, suurus, asetus omavahel ja organismi rakkude suhtes. Hinnatakse rakulise reaktsiooni iseloomu (koe- rakud, granulo-, lümfo- ja monotsüüdid), põletiku esinemist. 2. Haigustekitaja isoleerimine ja identifitseerimine
iseloomulikud tunnused. 4. Haigest organismist peab olema see mikroob jällegi puhaskultuuri isoleeritav. Kochi avastused ja meetmed: 1.Söötmed. Tardsöötmed! PUHASKULTUURID!!!!! 2. Bakterite värvimine mikroskoopimised. 3. Ripptilga meetod, bakterite pildistamine mikroskoobis 4. Haigusetekitajate kindlakstegemine. Tuberkuloosi uurimise eest sai Nobeli preemia. Ferdinand Cohn Bakterisüstemaatika. Endospooride kirjeldamine (heinabakter) Christian Gram Grami järgi värvimine Sergei Vinogradski Ökoloogilise mikrobioloogia rajaja. Võtab kasutusele selektiivsöötmed, et isoleerida veest ja mullast teatud mikroobe. Isoleeris lämmastikusiduja bakteri. Kemolitoautotroofsed bakterid. Martinus Beijerinck Tegeles pärmide uurimisega, bakteriaalse butanoolkäärimisega, kirjeldas keefiri mikrofloorat, uuris helendavaid baktereid. Mügarbakterid. Albert Jan Klyuver Mikroobide biokeemia. Biotehnoloogiline aspekt mikrobioloogias
5.Doomenide kohta on eksamil küsimused - nimetus ja millist infot see nimetus sisal dab. NT bakteri nimi kooseneb perekonnanimest ja liigi epiteedist Bacillus - pulgake lad k, bacterium - kreeka k. bacterium coli - soolekepike. Bakteritel eesti k pm nim pole. Sageli kasutatakse bak nimedes inimeste nime, kes on nime andnud või bak kirjeldanud. Perekonna nime järgi tuletades lõppeb sõna a - ga (bakteri nimi). Liiginimetused on nt bacillus pasterii (Pasteur). Planctomyces ( arvati, et tegu seenega seepärast myces) Thio - väävel. thrix - niit. Margarita - pärl. Spirillum - spiraal. Thermo - kuuma. Metanobacterium thermoautotrophicum - metaani moodustav soojust armastav autotroofne bakter. Phila - armastama. Ecto - hoiab väljaspool rakku.. Lacto - piim Bacillus - pulgakse Mega - suur Sfäär - kera Clostridium- kurikas Prekond thioploca (väävlipats) Halo - sool, fiil - armastama.. Pyrodiccium occultum
Kui tingimused on soodsad, moodustub jälle bakterirakk. Bakteri eos ehk endospoor, seetõttu bakterid moodustavad baktereid üksteise sees. Võib taluda külmutamist alla 200C. Lühiajalisel keetmisel eosed ei hävine, kuivas õhus on suutelised püsima 105C juures. Efektiivne on hävitada steriliseerimisel. Rõhu all 120C juures. Eoses ainevahetust ei toimu. Ta on lihtsalt elu alalhoidmise üks vormidest. Tavaliselt moodustuvad kepikujulistel bakteritel. Levinumad on bacillus spp ja clostridium spp. Spoore moodustavad kokikujulised bakterid. Spoore moodustavad ka kokikujulised ( ümarad ) bakterid. Struktuurid on erakordselt vastupidavad: huumuse, UV kiirgusele, puhastusainetele. Võivad elada kuni 500 aastat. Endospoore on võimalik uurida valgusmikroskoobiga, elektronmikroskoobiga. Kuna endospoorid ei lase läbi värve, on nad bakterites esindatud värvitute piirkondadena. Võimalik värvida, vahel läbipaistvad. Kuumtöödeldes on neid
Kui tingimused on soodsad, moodustub jälle bakterirakk. Bakteri eos ehk endospoor, seetõttu bakterid moodustavad baktereid üksteise sees. Võib taluda külmutamist alla 200C. Lühiajalisel keetmisel eosed ei hävine, kuivas õhus on suutelised püsima 105C juures. Efektiivne on hävitada steriliseerimisel. Rõhu all 120C juures. Eoses ainevahetust ei toimu. Ta on lihtsalt elu alalhoidmise üks vormidest. Tavaliselt moodustuvad kepikujulistel bakteritel. Levinumad on bacillus spp ja clostridium spp. Spoore moodustavad kokikujulised bakterid. Spoore moodustavad ka kokikujulised ( ümarad ) bakterid. Struktuurid on erakordselt vastupidavad: huumuse, UV kiirgusele, puhastusainetele. Võivad elada kuni 500 aastat. Endospoore on võimalik uurida valgusmikroskoobiga, elektronmikroskoobiga. Kuna endospoorid ei lase läbi värve, on nad bakterites esindatud värvitute piirkondadena. Võimalik värvida, vahel läbipaistvad. Kuumtöödeldes on neid
· · Paljud pulkbakterid moodustavad endospoore ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. · · · · · · · · · · Pulkbakterite rakud võivad olla konarlikud. (NT: Corynebacterium, Mycobacterium, Bifidobakterid [hieroglüüfi moodi]) · · Batsillidel esinevad ainult ahelataolised agregaadid: 1. Streptobatsillid 2. Diplobatsillid · · Batsillide + ja · · · · · · · · · · · · · Pulkbaktereid: Bacillus anthracis Clostridium tetani Bacillus cereus Mycobacterium Bifidobakterid Spiraalsed bakterid: Jagatakse spiraali keerdude arvu järgi: 1. vibrioonideks (keerde 1-1,5) 2. spirillideks (keerde rohkem). Vibrioonid: koolera- vibrio cholera Desulfovibrio- võib agregeeruda 3-6 rakust koosnevaks ketiks. ( kui keskkonnas on hapnikku, siis rakud kogunevad mikrokolooniateks, kus lima takistab hapniku difusiooni rakuni. ) Spirillid: (kruvibakterid) Spiraalne kuju annab eelise liikumiseks vedelas keskkonnas
sega. Näiteks joodi puudumine või vähesus joogivees võib põhjustada kilpnäärme haigestumist ja isegi füüsilist ning vaimset kängujäämist. Tabel 1.1. Vitamiinide klassifikatsioon Tähis Keemiline põhinimetus Olulisemad allikad Rasvlahustuvad vitamiinid A retinoidid kala- ja loomamaks, või D kaltsiferoolid kalarasv, munakollane, või, pärm E tokoferoolid porgand, kapsas, taimsed õlid, linnaseleib K naftokinoonid kalasaadused, spinat, kapsas, herned Q ubikinoonid taimsed produktid
Taimede ökofüsioloogia eksami ja järeleksami küsimusi. 1. Nimetage pigmente, mis taimelehtedes neelavad valguskvante a) sinises, b) kollases, ja c) punases spektriosas. Mis spektriosas (neist kolmest) on neeldunud kvandi energia kõige väiksem? Kloroplastide klorofüll neelab valgust kõige tugevamini elektromagnetilise spektri sinises (430 nm) ja punases (680 nm) piirkonnas. Kollases on kõige väiksem. 2. Mis on lehepinnaindeks ja mis on lehe eripind? LAI e lehepinnaindeks on mingil pinnatükil asetsevate taimede lehtede kogupindala jagatud selle pinnatüki pindalaga. Kui kõik lehed taimedelt maha laotada, siis LAI on keskmine maapinna katte kordsus. LAI (L) – suhtarv, mis näitab kui palju on maapinna ühiku kohal lehepinda. Lehe eripind on lehepind jagatud lehe biomassiga. Lehe pind lehe massiühiku kohta ehk SLA. 3. Kuidas muutuvad taimede fotosünteesi intensiivsus, kasvukiirus, õhulõhede avatus ja transpiratsioon koos CO2 kontsen
Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust. Gaasi isel. Ideaalne gaas. 22. Parameetrid: P, T, V, n. 23. Isoprotsessid: T-conts, P-const, V-const. Dalton: P=P1+P2+...=Pi 24. Gaasi suhteline tihedus on Ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T); ühikuta suurus tavaliselt vesiniku või õhu suhtes. Absoluutne tihedus on normaaltingimustel e. 1 liitri gaasi mass normaaltingimustel. 25.Metaani graafik. Kriitiline temperatuur- so. temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. Kriitiline rõhk- rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus st. et vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. 26. sama aint CO2graafik 27.Reaalgaas: molekulidel on omaruumala; molekulide vahel on vastasmõjud. Gaas erineb ideaalsest seda enam, mida madalam on temperatuur ja mida kõrgem on rõhk. Reaalgaase saab kirjeldada van der Waalsi võrrandi abil: (P+N 2a/V2)(V-
Nende moodustamisel kasutatakse enamasti ladina- ja kreekakeelseid nimetusi. Sageli kasutatakse perekonnanimede või liiginimede tuletamisel nende isikute nimesid, kes on selle organismi kirjeldanud või nimetatakse bakter mõne tuntud mikrobioloogi auks: nt perekonnad Pasteurella (Pasteur), Escherichia (Escherich), Tatumella (Tatum), Shigella (Shiga), Beijerickia (Beijerinck), Listeria (Lister), Erwinia (Erwin Smith). Liiginimetused isikunimedest: Bacillus pasteurii (Pasteur), Methanospirillum hungatii (Hungate), Methanobacterium omelianskii (Omeljanski), Clostridium pasteurianum (Pasteur). Veel kasutatakse omadusõnu: aureus (kuldne), brevis (lühike), echinatus (ogaline), flavus (kollane), occidentalis (lääne); orientalis (ida), phyllo (leht), poly (palju), mono (üks), sanguis (veri), ruber (punane), sinensis (Hiinast), tenuis (sale), tertra (neli), thrix (niit, juus), vulgaris (tavaline), xanthos (kollane). Bakteri nimetus peaks
cylinderoides. Eu. lentum Eu. limpsum. Eu. rectale Eu. tortuosum. Eu. ventriosum Corynebacteriaceae Corynebacterium (pseudo- Corynebacterium diphtheriticum (hojmanni) C. xerosis. C. ulcerans Bacillacene Bacillus cereus. B. subtilis Bacillus Clostridium cadaveris Cl. innocuum Clostridium Clostridium perfringens Cl. maienominatum. Cl. ramosum (weichii) Cl. sordellii Clostridium paraputrificum Cl. certium. Cl. bifermentans Cl. sporogenes. Cl. indolis
I TEEMA 1. Milline peab olema mikrobioloogia laboratooriumi ruumide paigutus? * Ruumid, milles tehakse mikrobioloogilisi töid, peavad olema sisustatud ja ehitatud nii, et need ei mõjutaks tehtud tööde usaldatavust ega koguks tolmu. * analüüsitaval proovil ,,tagasiteed ei ole" printsiip väldib ristsaaste ohutu * õhk peab olema puhas * Töötajal peab olema piisavalt ruumi 2. Miks ,,kergesti puhastamise nõue" on tähtis mikrobioloogia laboratooriumis? Kõik pinnad peavad olema kergesti puhastatavad, kuna nendele koguneb tolm ning sinna hakkavad tekkima teised mikroorganismid. Aga mikroorganismidega saastamise oht peab olema laboris minimaalne! 3. Milline peab olema mikrobioloogia laboratoorimi ventilatsoonisüsteem ja mis on selle ülesanne? Ventilatsioonisüsteem peab olema efektiivne. Kasutatakse õhufiltrite süsteemi, mida regulaarselt hooldatakse ja vajadusel vahetatakse filtreid. Uksed ning aknad peava
väljendatakse tavaliselt õhu suhtesvõi Dõhk Dh 2 vesiniku 29 2 suhtes Absoluutne tihedus normaaltingimustel e. 1 liitri gaasi mass normaaltingimustel Mgaas (g/dm3) 22,4 28. Metaani aururõhu sõltuvus temperatuurist (joonistada graafik ja seletada selle alusel kriitilise temperatuuri ja -rõhu mõisteid) Kriitiline temperatuur- so. temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. Kriitiline rõhk-rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus st. et vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal.
Taimed on võimelised kasutama miinimumis olevat kasvutegurit seda produktiivsemalt, mida rohkem on teisi taimekasvutegureid optimumis . Suurim saak saadakse taimekasvutegurite optimaalsel tasemel 3.Üheaegsuse ja vastastikuse mõjutamise seadus Kõik kasvutegurid mõjuvad taimele üheaegselt, mitte isoleeritult. Iga tegur eri kombinatsioonis teistega mõjub isemoodi. Vastavalt tegurite kombinatsioonile muutub ka teguri mõju optimum. Järelikult tuleb kõrgema saagitaseme jaoks leida uus, kõige soodsam kasvutegurite vahekord. 4. Asendamatuse seadus Taimele vajalike kasvutingimuste kompleks pole erinevatel liikidel ja sortidel ühesugune, see muutub taime iga kasvufaasi vältel. Ükski kasvutegur pole teisega asendatav ja oma füsioloogilise toime poolest on nad kõik taime eluks vajalikud (vett ei saa asendada soojusega) jne. 6. Viljavahelduse seadus
D Dõhk 2 m2 M 2 29 Absoluutne tihedus normaaltingimustel e. 1 liitri gaasi mass normaaltingimustel M gaas (g/dm3) 22,4 6 29. Metaani aururõhu sõltuvus temperatuurist (joonistada graafik ja seletada selle alusel kriitilise temperatuuri ja -rõhu mõisteid). Kriitiline temperatuur- temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. Kriitiline rõhk- rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus st. et vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal.
kokkide (kerabakterite) agregaate. Too näiteid selliste agregaatidega bakteritest. Kerabakterid e. Kokid Halococcus, Veillonella Diplokokk rakud poolduvad ühes tasapinnas Streptococcus Pneumoniae, Neisseria meningitidis, Moraxella cattarhalis Tetraad pooldumine toimub kahes teineteisega ristuvas tasapinnas Deinococcus, Aerococcus, Planococcus, Lampropedia, Thiopedia Kuupkokid ehk sartsiinid Micrococcus, Sarcina, Pediococcus Pulkbakterid e. batsillid Bacillus Anthracis (siberi katk), Clostridium tetani Kruvibakterid e. spiraalsed bakterid (spirillid ja vibrioonid) Vibrio cholerae Keeritsbakterid e. spiroheedid. Borrelia burgdorferi Mida tead aktinomütseetidest, müksobaktertest, klamüüdiatest, mükoplasmadest? Aktinomütseedid Aktinomütseete peeti kaua aega seenteks, kuna neil on mütseel, nagu seentelgi. Efektiivsed org. aine lagundajad (tselluloos, hemitselluloos, pektiin, kitiin, valgud, pestitsiidid jne)
Keemia ja materjaliõpetus 1. Elemendi ja lihtaine mõisted/nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Seega keemiline element on aine, mida ei saa keemiliste meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada. Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Näiteks puhtad metallid ja gaasid. Elementide ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel üks ja sama nimi, st tuleb alati selgitada, kas tegemist on mingi elemendi aatomitega mõnes aines või selle elemendi aatomitest moodustunud puhta lihtainega või selle lihtaine osakestega min
Üksikute liikide elutegevus kulgeb ainult teatud temperatuuri piires. Hingamine ja fotosüntees algavad juba madala temperatuuri juures ja on optimumis umbes 30'ne kraadi juures. Seemnete idanemiseks on vajalik vesi, sest ilma veeta pole võimalik kesta 6 pehmenemine, tuuma paisumine ja fermentide tegevus, see aga tähendab, et temperatuur peab olema üle null kraadi. Igale taimeliigile on seemnete idanemiseks omane teatud temperatuuri optimum, maksimum ja miinimum, samuti on eri taimeliikidel arengu eri staadiumide läbimiseks vajalik teatud kindel temp, reziim.(Laas 1967) Puu-ja põõsaliike jaotatakse nende pikemaaegse madala temperatuuri taluvuse suhtes sageli järgmisesse viide rühma: 1. Täiesti külmakindlad (pakasekindlad) liigid- taluvad temperatuuri langust -305 kuni -50 kraadi ja isegi madalamale, samuti ka teisi ebasoodsaid tingimusi. Siia
9. kandjate vahendatud passiivne transport võimaldab transporditava aine akumuleerumist rakus ja aine kiirendatud liikumist läbi membraani. 10. Teatud antibiootikumid nagu poriinid moodustavad peremeesraku membraanidesse kanaleid, kas tulemuseks on ainete valimatu liikumine läbi membraani 11. . Pooride vahendatud passiivne transport ei sõltu temperatuurist. Kandjate vahendatud transport sõltub temperatuurist, kui temp on kõrgem membraaniüleminekufaasi temperatuurist. 12. Joonistage graafik, mis esitab aine transpordi kiiruse sõltuvuse membraanil esinevast aine kontsentratsiooni gradiendist. Kujutage graafikul passiivsele transpordile ja vahendatud passiivsele transpordile vastav kõver 13. Primaarne aktiivne transport kasutab ATP hüdrolüüsi energiat vahetult. Sekundaarne aktiivne transport kasutab kaudselt ning 14. . Sooleepiteeli rakkudes saab glükoosi transportimine vastu kontsentratsiooni gradienti toimuda tänu
Nisu juurestik on nõrgem kui rukkil.Kasut mineraal-ja orgaanilist väetist.Pikapäevataim,vajab 14-17 h valget aega, isetolmlev.Kõrsub 2 ja loob 3 näd peale rukist,õitsemine lühem. 26)Triticale.Nisu ja rukki hübriid.Eestis vähe tuntud,suure võrsumisvõimega.Suurem proteiini ja aminohapetesisaldus võrreldes odraga.Suure saagikusega.Kasut söödateraviljana,Austraalias toiduterav.Teraliimi valgud on halvema kvaliteediga kui nisu ja rukis,pätsimaht väiksem,õlletootmiseks-suur suhkrusisaldus,saab tumedama õlle.1000 seemnemass ületab nisu ja rukki.Aeglane valmimine. 27)Taliteraviljade koht külvikorras, kesatüübid. Külvamine suve teisel poolel aug lõpp või sept algus.Külvikorraväli, mis valmistata-kse ette taliteraviljade külviks-kesa.Kesa põhitüübid:1)puhaskesa e kultuurideta kesa,kus taliteravilja külviaastal teisi kultuure ei kasvatata (ei ole maj otstarbekas)2)kasutatud e kultuuridega kesa,
Nisu juurestik on nõrgem kui rukkil.Kasut mineraal-ja orgaanilist väetist.Pikapäevataim,vajab 14-17 h valget aega, isetolmlev.Kõrsub 2 ja loob 3 näd peale rukist,õitsemine lühem. 26)Triticale.Nisu ja rukki hübriid.Eestis vähe tuntud,suure võrsumisvõimega.Suurem proteiini ja aminohapetesisaldus võrreldes odraga.Suure saagikusega.Kasut söödateraviljana,Austraalias toiduterav.Teraliimi valgud on halvema kvaliteediga kui nisu ja rukis,pätsimaht väiksem,õlletootmiseks-suur suhkrusisaldus,saab tumedama õlle.1000 seemnemass ületab nisu ja rukki.Aeglane valmimine. 27)Taliteraviljade koht külvikorras, kesatüübid. Külvamine suve teisel poolel aug lõpp või sept algus.Külvikorraväli, mis valmistata- kse ette taliteraviljade külviks-kesa.Kesa põhitüübid:1)puhaskesa e kultuurideta kesa,kus taliteravilja külviaastal teisi kultuure ei kasvatata (ei ole maj otstarbekas)2)kasutatud e kultuuridega kesa, kus teravilja külviaastal kasvatatakse
4) sõnastas Pasteuri efekti (käärimise vaibumine aereerimisel). 5) Pasteur märkis esimesena ka aeroobste ja anaeroobsete energiavahetusprotsesside erinevat efektiivsust: suhkru aeroobne lagunemine annab rohkem energiat kui anaeroobne. Pasteur arvas, et haigusi põhjustavad mikroorganismid. Ta töötas välja vaktsiinid kanakoolera, siberi katku ja marutõve vastu. 30. Robert Koch.Kochi postulaadid Koch tõestas siberi katku tekitaja näitel, et haiguse põhjustajaks on Bacillus anthracis, kelle puhaskultuuri süstimisel tervetele loomadele areneb välja siberi katk. Võttis kasutusele esimesed söötmed mikroobide kasvatamiseks. Esimene tardsööde keedetud kartuli lõigud! Siis zhelatiin ja siis agar. Bakterite värvimine mikroskoopimisel. Ripptilga meetod mikroskopeerimisel, bakterite pildistamine mikroskoobis. Kochi postulaadid 1 Haigest organismist peab olema võimalik isoleerida mikroob, mida terves loomas pole.
Dh 2 Dõhk 2 29 väljendatakse tavaliselt õhu suhtesvõi vesiniku suhtes Absoluutne tihedus normaaltingimustel e. 1 liitri gaasi mass normaaltingimustel Mgaas 22,4 (g/dm3) 29. Metaani aururõhu sõltuvus temperatuurist (joonistada graafik ja seletada selle alusel kriitilise temperatuuri ja -rõhu mõisteid). Kriitiline temperatuur- so. temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. Kriitiline rõhk-rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus st. et vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. Vedel metaan: veok kraavis: olulised temperatuur ja rõhk, sest rõhk oleneb
annaabi.ee 
