kujutamine. Madonnaks on Maarja koos Jeesuslapsega. Tasakaaluks oli sõdade, katkude ja tuleriitade teema. Eestisse levis gootika 13. sajandi lõpul. Vanim skulptuur asub Saaremaal, Kaarma kirkus (puuskulptuur ,,Maarja Jeesuslapsega"). Rohkesti on Eesti gootikat Ridala ja Karja kirikutes. Tuntud on ka Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuurid. Maalikunstis oli kõige silmapaistvam vitraazikunst. Itaalias, Saksamaal ja Skandinaavias esineb rohkem freskosid (seinamaale). Firenzest pärit Giotto di Bondone oli üks esimesi freskode maalijaid. Levib ka tahvelmaal, tuntuimaks autoriks on munk Simone Martini. Hermen Rode on teinud Niguliste kiriku tiibaltari. Saksamaalt pärit Bernt Notke 7.5 m pikk ,,Surmatants" asub Niguliste kirikus. Samuti on ta teinud ka Pühavaimu kappaltari.
Kahe tehnika suurim erinevus seisneb selles, et tõeline fresko on kestev, kuiv fresko aga kipub aja jooksul maha kuluma. Ajalugu Freskosid maaliti juba antiikajal, kuid Pompei ja teiste Rooma linnade väljakaevamistel leitud freskode puhul ei ole teada, kas sel ajal kasutati ülalkirjeldatud freskotehnikat ehk nn Itaalia meetodit, mida Cennino Cennini kirjeldab 15. sajandi alguses "tõelise freskona" (buon fresco). Rohkelt freskosid on maalitud keskajal Bütsantsis, Gruusias ja Serbias; eriti aga 14.16. sajandil Itaalias (Giotto di Bondone, Mantegna, Michelangelo, Raffael jt) ja Vana-Venes Theophanes Kreeklane, Andrei Rubljov jt). 5 Pastell Pastell on kuiv värvipigment, millest valmistatud pehmet kriiditaolist pulka kasutatakse joonistamiseks. Pastellvärv kinnitatakse alusele enamasti fiksatiivi abil.
“Viimse kohtupäeva” tellis Medicite suguvõsast pärit paavst Clemens VII.(4)(5) “Aadama loomine” 3.PIETRO PERUGINO Pietro Perugino elas aastatel 1446 – 1524. Ta kuulus Umbria koolkonda. Tema loomingule oli iseloomulik pehmus ja rahu, lüüriline meeleolu, selge sümmeetriline ülesehitus ja joonistuse rütmilisus. Tegi nii freskosid kui tahvelmaale, olles üks esimesi õlimaali harrastavatest kunstnikest Itaalias. (6) 3.1. Võtmete andmine Peetrusele Fresko valmis aastatel 1481-1482. Stseen kujutab Matteuse 16. peatükki, kus taevariigi võtmed antakse Püha Peetrusele. (6) 6 4.SANDRO BOTTICELLI Sandro Botticelli elas aastatel 1445-1510. Ta oli 15. sajandi lõpu Firenze vararenessanssi maalikunstnik
Castelfrancos 1477.aastal. Maalikunsti õppis ta Giovanni Bellini juures. Peamiselt töötas ta eratellijatele, kes soovisid väikesi poeetilisi või filosoofilise sisuga maale. Ta oli esimene kiriku kütkest vaba maalikunstnik, kes hülgas usulise temaatika. Aastail 15081510 maalis Giorgione oma kuulsaima teose "Magav Venus". Tema teiseks kuulsaks teoseks peetakse "Kontsert vabas looduses". Giorgione oli tuntud ka monumentalistina. Ta maalis Veneetsia paleedele freskosid, mis on kahjuks hävinud. Ta suri kolmekümne kolme aastasena 1510.aastal. katku. Hoolimata lühikesest elueast oli tal palju õpilasi, kellest tuntuim on Tizian. Veel rohkem oli taljäljendajaid, mistõttu tema tööde autorsusemääramine ei ole lihtne. Ainult 6 maali kohta on kindlalt teada, et need on tema omad; ülejäänud on talle omistatud stiili põhjal. Äike Karjaste kummardamine Noormees noolega Juudit
üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe. 6. Romaani skulptuuri põhitunnused. Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele. Nii ornament- kui ka figuraalsed kujutised olid stiliseeritud. 7. Romaani maalikunsti põhitunnused (miniatuur- ja monumentaalmaal). Romaani maalikunstis viljeldi peamiselt miniatuurmaali. Säilinud on ka freskosid. Romaani ajastul sai alguse vitraažikunst. Lähedal maalikunstile on ka Bayeux' vaip. 8. Näide vaibakunstist. Bayeux' vaip. See on varaseim säilinud tikandvaip, kuhu on peale kujutatud Inglismaa vallutamist normandia poolt. 9. Mis ajastu kunsti peetakse gooti stiili kuuluvaks? See järgnes romaanikale ja on valdavalt 12-16. sajandi alguseni. 10. Kust tuleb nimi gooti stiil? Termin pärineb Giorgio Vasarilt, kes kasutas seda alavääristavas tähenduses renessansieelse
Külastades 1930.40. aastatel korduvalt USAd, tõi Rivera seinamaalingutega oma unikaalse nägemuse maailmast avalikkuse ette, valgustades ja inspireerides kunstnikke Tema suurimaks panuseks peetakse freskode tagasitoomist moodsasse kunsti ja arhitektuuri Otsis kunstis uut väljundit, et kujutada igapäevaelu keerukust ent samas jõuda laia tarbijaskonnani. Selle leidis ta, kui hakkas uurima renessansiaegseid Itaalia freskosid. Maalid on lihtsustatud ja erksate värvidega Teosed kajastavad olulisi momente mehhiklaste ajaloost, nagu näiteks maad, farmereid, tööliseid, kombeid aga ka tuntud persoone Stiil on täpne, vahetu ja realistlik, ent peidab endas peaaegu alati sotsiaalset sõnumit. Rivera pärandiks modernsesse mehhiko kunsti peetakse tema seinamaale ja lõuendeid "Arsenal. Frida Kalho relvi jagamas" . Abikaasa revolutsioonilistele töölistele relvi jagamas
Donato Bramante (14441514) ·Donato d'Angelo di Pascuccio ·Itaalia arhitekt ja maalikunstnik, kõrgrenessansi suurmeister ·Sündis Monte Asdruvaldos Urbino lähedal ·Õppis Fra Bartolommeo käe all maalikunsti ·Õppis Scirro Scirri ja teiste meistrite käe all arhitektuuri ·1476 1499 elas Milaanos ·Tähtsam töö Santa Maria delle Grazie kiriku kooriruum ·1500 suundus Rooma, maalis freskosid ja õppis antiikarhitektuuri ·Pidi rekonstrueerima Convent della Pace, tänu millele sai tuttavaks paavst Alexander VI ga ·Tutvus paavst Julius IIga ·Tempietto kabel San Pietro in Montorio kloosti õuel ·Aastal 1505 alustas Bramante Vatikani lossi ümberehitust, see jäi aga lõpetamata. Milaano, 14821486 Santa Maria presso San Satiro Milaano, 14921498 Santa Maria delle Grazie Rooma, 1502 San Pietro in Montorio Rooma, 1504 Santa Maria della Pace ...
Korruseid ühendavad voluudid. Kaunistusteks kasutati antiikseid sambaid ja viilusid. Iseloomulik on dekoori kuhjamine, detailide kahekordistamine ning eenduivate ja taanduvate hooneosade kasutamine. Vahel tehti ka kogu fassaad laineline või astmeline. Nimeta kaks barokkmaali suunda Itaalias? 1) naturalistlik suund, kus kujutati lihtrahvast ja igapäevaelu 2) idealistlik ehk akadeemiline suund, kus maaliti põhiliselt paljufiguurilisi altarimaale ja antiikmütoloogiateemalisi freskosid. Nimeta kuulsaim Hispaania maalikunstnik! Nimeta tema töid! El Greco(Domenicos Theotokopoulos). Töid: ,,Krutsifik", ,,Kolmainsus", ,,Ristija Johannes" Nimeta neli zanri, mida hollandis maaliti ja nende esindajad! 1)olustikumaal Pieter de Hooch, Jan Vermeer van Delfti 2)natüürmort Willem Claesz Hedda, Willem Kalf 3)maastikumaal Jacob van Ruisdael 4) portreemaal Frans Hals
Patriitsid- rooma riigi kodanikud Foorum- turuplats Suburba- foorumi teisel küljel asuvad vaeste roomlaste kvartalid Akveduktid-veejuhtmed Stoola-jõuka rooma naise riietus Pilaster- seinast eelduv nelja tahuline sammas 8.saj e.kr rajati rooma linn, roomlased võtsid kasutusele lubjamõrdi- millest tehti võlve , haare, kupleid. Kasutati põhiliselt korintose stiilis sambaid, komposiitkapirteelid, sambad kaunistuseks, poolsammas- pool seina peal, pool väljas, pilaster- seinast eemalduv 4-tahvline sammas (kaunist, seina tugevdamiseks). Aatrium- laes asuva valgusavaga pearuum vanarooma elamus. Amfiteater- teatriks, staadioniks või mõneks muuks otstarbeks ehitatud, algselt pealt katmata ruum kaares paigutatud, trepistikuna tõusvate istmeridadega. Triumfikaar- algselt võidukaile rooma väejuhtidele püstitatud auvärav. Term- avalik saun vana-roomas Basiilika- kolme või enamlööviline piklik hoone Lööv- tavaliselt piki basiilikat paiknevad, omavahel...
kirikut) • Ta teenis küll palju raha, aga oli ikka vaene • Vasari mainib tema vangilangemist berberi piraatide kätte ja tema orjust Põhja-Aafrikas, millest portreede joonistamise oskus tal vabaneda aitas, aga dokumente selle tõestuseks pole säilinud • TEMA TÖÖD • 1441 maalis ta Püha Ambrogio kiriku altarimaali, mis on tänapäeval Firenze akadeemia tähtis vaatamisväärsus • 1456. aastal Pratos elades maalis ta katedraali kooriruumi freskosid • Prato katedraali kooriruumi freskod kujutavad vastasseintel Ristija Johannese ja Püha Stefanuse elu, neid peetake kõige tähtsamateks töödeks, eriti tantsiva Salome kuju • Lippi peamine altarimaal Pratos asub Püha Dominicuse kloostri söögisaalis ja see kujutab vastsündinud Jeesust, keda kummardavad Joosep ja Maarja • • • • Elu lõpupoole elas Lippi Umbrias Spoletos, kuhu teda telliti maalima Spoleto katedraali apsiidile stseene Maarja elust(4 freskot)
ITAALIA MAALIKUNST Sandra Hints 11.Klass 30.11.2011 Barokkmaal tekkis Itaalias 16.saj lõpupoole, millel oli kaks suunda: naturalistlik ja idealistlik suund. Kunst oli inimeste hinges väga tähtsal kohal. NATURALISTLIK SUUND: Liialdatult realistlik ja looduslähedane. Caravaggio kujutas igapäevast elu. Inimeste asendid olid juhuslikud, piltide tegelased ei esine vaataja suunas. Võttis kasutusele heletumeduse e. "keldriluugivalguse", mis suundub pildi tähenduslikesse kohtadesse ülevalt alla. Vaataja tunneb end pildil kujutatud osalisena. IDEALISTLIK SUUND: Pakkus ebatavalist ilu ja erines eluproosast. Sellist kunsti rajas Bologna akadeemia kunstnikud (1580), mille juhiks oli Anniabale Carracci. Ratsionaalsed tunded, ülepaisutatud tunded. Bologna koolkonna liikmed maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi ...
• Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6-8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad, kõrged tornid. Romaani arhitektuur • Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. • Kõige enam kaunistati portaale ja fassaadi. • Nii ornament- kui figuraalsed kujutised olid stiliseeritud. Romaani skulptuur • Romaani maalikunstis viljeldi peamiselt miniatuurmaali. • Säilinud on ka freskosid. • Romaani ajastul sai alguse ka vitraažikunst. Romaani maalikunst Vitraaž • Prantsusmaa oli romaani stiili sünnimaa ja siin asuvad ka kõige silmapaistvamad romaani ehitised. • Prantsusmaal eristatakse 10 erinevat romaani koolkonda. Prantsusmaa Cluny kloostri kirik • Inglismaale jõudis romaani stiil ühes normannide vallutustega 1066. aastal. • Inglased nimetavad seda siiani normannide stiiliks. Inglismaa Durhami katedraal
olnud Mantova õuekunstnikuks omas Urbinos oma töökoda. Raffaeli ema Màgia di Battista Ciarla suri, kui poeg oli kaheksaaastane. Oma esimese õpetuse saigi Raffael isa juures Urbinos. Seejärel aastatel 15001504 töötas ta Perugino juures Perugias. · 15041508 oli Raffael Firenzes, seejärel Roomas. · Roomas täitis Raffael paavst Julius II suurtellimust maalides Vatikani ruumide (Stanza della Segnatura, Stanza d'Eliodoro', Stanza dell'Incendio) freskosid. Arhitektina näitas Raffael ennast Rooma Püha Peetri kiriku ehitusel Looming · Teosed · "Kolm graatsiat" (u 1505, Chantilly, Musée Condé) · "Püha Jüri võitlus lohega" (1505, Pariis, Louvre) · "Püha Cecilia ekstaas" (u 1514, Bologna, Pinacoteca Nazionale) · "Naine looriga" (La donna Velata) (u 1515, Firenze, Palazzo Pitti) · "Sixtuse madonna" (u 1516, Dresden, Gemäldegalerie Alte Meister)
Mantegna muutus närviliseks ning ilmnema hakkasid esimesed tervisemured. Pärast markii surma ei pakutud Mantegnale mõnda aega tööd. Alles pärast uue markii valimisi ( Francesco II Conzaga ) hakati Mantegnale uuesti tellimusi esitama. Ta ehitas maja San Sebastiano kiriku lähistele ning maalis selle seintele mitmeid töid. Maja on võimalik näha ka tänapäeval kuid tööd selles on hävinud. 1488. Aastal kutsuti Mantegna Vatikani Belvedere kabelisse freskosid maalima. Mantegnal oli kokku kolm poega. Esimene nendest Bernardino suri. Teine, Giovanni Andrea ning kolmas, Francesco, kes sai Mantovast riigikeelu. Andrea Mantegna suri 13. Septembril, 1506. aastal Mantovas. Ta oli 75-aastane. 5 2. KUNST 2.1 VARAJANE KUNST 2.1.1 PÜHA JAAKOBUS TEEL OMA HUKKAMISELE ( u. 1455 ) Ühes Padova kirikus, küllalt lähedal sellele kabelile, kus Giotto oli maalinud oma kuulsaid
KAPADOOKIA ASEND Riik Väike-Aasia idaosas , Göreme , Türgi Sammaste ja koobaste kuningriik Kapadookias Merepinnast 11001,3 km kõrgusel http://www.google.ee/imgres? imgurl=http://theologhia.files.wordpress.com/2007/11/map_of_turkey.gif&imgrefurl=http://theologhia. wordpress.com/2007/11/06/cateva-fotografii- interesante/&usg=__jPChQUk7Ld0NUD2tIOo2dCLDO3Y=&h=260&w=507&sz=8&hl=et&start=0&zoo m=1&tbnid=ippMMUpmYrvvdM:&tbnh=99&tbnw=194&prev=/images%3Fq%3Dcappadocia %2Bturkey%2Bmap%26um%3D1%26hl%3Det%26biw%3D1366%26bih%3D586%26tbs %3Disch:1&um=1&itbs=1&iact=hc&vpx=897&vpy=96&dur=48&hovh=161&hovw=314&tx=128&ty=46 &ei=brkHTbOeHMTrObLRxaoJ&oei=brkHTbOeHMTrObLRxaoJ&esq=1&page=1&ndsp=18&ved=1t:4 29,r:4,s:0 · Kapadookia on vabaõhu muuseum...
seinamaalingutega oma unikaalse nägemuse maailmast ka avalikkuse ette, valgustades ja inspireerides nii kunstnikke kui ka lihtsaid ametnikke. Tema maalidest ja freskodest : Tema maalid on lihtsustatud ja erksate värvidega ning kajastavad olulisi monumente mehhiklaste ajaloost, nagu näiteks maad, farmereid, tööliseid, kombeid aga ka tuntud persoone. Tema stiil on täpne, vahetu ja realistlik, ent peidab endas peaagu alati sotsiaalset sõnumit. Maalides freskosid ülikoolide ja teiste avalike hoonete seintele, suutis ta tuua oma loomingu inimeste igapäevaellu ning ühes sellega kogus populaarsust. Lillekorvi kandja (1944) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rikaste öö (1928) Click to edit Master text styles
Ta õppis algul oma isa juures ja aastal 1499 saadeti ta Perugiasse, Perugino maalikunstistuudiosse, kus arenes väga kiiresti. Aastatel 1504-1508 oli ta Firenzes, kus õppis kompositsiooni, hingestatust ja joonistamist Leonardolt ja Michelangelolt, joonistades nende maalide fragmente. 1508. aastal läks Rooma, kus teenis paavst Julius II. Roomas täitis Raffael paavst Julius II suurtellimust maalides Vatikani lossi ruumide freskosid. Arhitektina näitas Raffael ennast Rooma Püha Peetri Kiriku ehitusel Elulugu Rooma Peetri kirik Elulugu Nagu Leonardo da Vinci ja Michelangelo, polnud ka Raffael kunagi abielus Raffael töötas ja elas Firenzes 1504-1508 - samal ajal kui kaks teistki suurt kunstnikku (Botticelli ja Leonardo). Raffael oli kena noor mees ja võiks arvata, et pilt Bindos Altovitist on pilt temast endast. Kuid tegelikult on see tema noorest sõbrast ja
Sellist kunsti hakkasid looma Carraccid (2,7) ja nende poolt rajatud Bologna akadeemia kunstnikud. Bologna koolkond oli mitu sajandit eeskujuks Euroopa nn. akadeemilisele kunstile ja kujundas paljude põlvkondade kunstimaitset. (7) Carraccid vastandusid samuti manerismile ja vaatasid elu poole, kuid idealiseerimist appi võttes. Bologna koolkonna liikmed maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi freskosid. (8) Mütoloogilisi stseene kujutati ka maastiku taustal nii, et maastik on olulisem kui väikeste figuuride abil jutustatud jutustus. Sellist visuaalselt väheolulist lisa maastikumaalile nimetatakse stafaaziks. ANDREA del POZZO (1642-1709) oli tavaliselt taevariiki kujutavate illusionistlike, paljufiguuriliste ja dekoratiivsete laemaalide kuulsaimaks autoriks. (9) LORENZO BERNINI oli barokkskulptuuri kuulsaim meister. Enam ei rõhutatud kaunist ja
Raffaeli ema Màgia di Battista Ciarla suri, kui poeg oli kaheksaaastane Ta õppis algul oma isa juures ja aastal 1499 saadeti ta Perugiasse, Perugino maalikunstistuudiosse, kus arenes väga kiiresti. Aastatel 1504-1508 oli ta Firenzes, kus õppis kompositsiooni, hingestatust ja joonistamist Leonardolt ja Michelangelolt, joonistades nende maalide fragmente. 1508. aastal läks Rooma, kus teenis paavst Julius II. Roomas täitis Raffael paavst Julius II suurtellimust maalides Vatikani lossi ruumide freskosid. Arhitektina näitas Raffael ennast Rooma Püha Peetri Kiriku ehitusel Nagu Leonardo da Vinci ja Michelangelo, polnud ka Raffael kunagi abielus Raffael töötas ja elas Firenzes 1504-1508 - samal ajal kui kaks teistki suurt kunstnikku (Botticelli ja Leonardo). Raffael oli kena noor mees ja võiks arvata, et pilt Bindos Altovitist on pilt temast endast. Kuid tegelikult on see tema noorest sõbrast ja armukesest, kes oli 22-aastane, kui Raffael (32a.) teda maalis.
ning keskpunktiks ei olnud enam Jumal. Itaalia kõrval olid teised tähtsad renessansimaad Saksamaa, Prantsusmaa ja ka Madalmaad. Erinevalt Itaaliast ei määranud Madalmaades kultuuri palge mitte ülikkond, vaid rikkad kaupmehed ja käsitöölised ning Prantsusmaal oli kunsti tellijaks õukond. Itaalialikku elurõõmsat, toretsevat ja elegantset joont on märgata Madalmaade maalidel vähe ning inimest ei peetud maailma keskpunktiks sel määral nagu Itaalias. Kui Itaalias tehti palju freskosid, siis Madalmaades telliti aga seevastu rohkem tahvelmaale, kus ühtki pisiasja kahe silma vahele ei jäetud. Sellise pildi vaatamine pakub palju, sest mida kauem uurida, seda enam võime sealt leida. Prantslased järgisid enamasti küll Itaalia eeskujusid, kuid portreekunstis olid nad silmapaistvalt iseseisvad. Kuulsamad meistrid olid Jean Clouet ja tema poeg Francois. Jean'i portreed olid stiililt selged, asjalikud, tõetruud ning psühholoogilised, kuid poeg Francois'i
Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid. Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati. Romaani skulptuur Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele. Nii ornament- kui figuraalsed kujutised olid stiliseeritud. Romaani maalikunst Romaani maalikunstis viljeldi peamiselt miniatuurmaali. Säilinud on ka freskosid. Romaani ajastul sai alguse ka vitraazikunst. Prantsusmaa oli romaani stiili sünnimaa ja siin asuvad ka kõige silmapaistvamad romaani ehitised, sealhulgas suurim romaani kirik: viielööviline kahe põikihoonega Cluny kloostri basiilika. Prantsusmaal eristatakse 10 erinevat romaani koolkonda. * Cluny kloostri kirik * Vézelay Madelaine'i kirik * Le Puy katedraal
täiuslikule siluetile. Liikumine ning muutumine olid tema huviobjektid. Skulptuurid on määratud vaatlemiseks igast küljest, poosid on efektsed ja ilmekad. Nt. Taaveti figuur-kujutab teda otseselt võitluses. Veel tema teoseid: Apollon ja Daphne ; Püha Teresa ekstaas Arhitektina Peetriväljak, Navona väljak 8. Bologna koolkond Bologna koolkonna liikmed maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi freskosid. Nende kunst erines Caravaggio omast ning pakkus ebatavalist ilu. Nende looming oli pigem nö akadeemiline kunst, kõrgrenessansi poolne, kasutasid idealiseerimist. ( nende juht oli Caracci, kutsusid end caraccideks vist) 9.Diego Velazquez Suurim realist hispaania barokkmaalis. Ta maalis kaasaaegseid inimtüüpe ja olmestseene. Isegi mütoloogilisele teemale andis ta olustikulise tähenduse (,,Vulcanose sepikoda"). Ta oli kuninga õuemaalija ning tema portreed olid väga veenvad
Millal selline nimetus kasutusele võeti? Gootide hõimu järgi, renessanssi ajal halvustavalt 8. Milline Eesti kirikutest on kuulus oma terrakotakujude poolest? Jaani kirik Tartus 9. Millise kunstiliigi poolest paistab silma Sainte-Chapelle Pariisis? Vitraazid 10. Kes itaalia kunstnikest seisab gooti ja renessansis stiili piirimail, varaseima nime poolest tuntud kunstnikke keskaja Euroopas? Kes on see populaarne pühak, kellest ta on maalinud rea freskosid? Matthias Grünewald, Isenheim 11. Millised on gooti skulptuurile iseloomulikud jooned? Välja venitatud,seotud seinaga,rõivavoldid peenelt kujutatud,nägudel ilmed 12. Mis on miniatuur ja tahvelmaal? Miniatuur-teksti kaunistav pilt Tahvelmaal-alusele maalitud teos 13. Millise kunstiliigi väljapaistev esindaja on Martin Schongauer? puulõikekunst 14. Millisel maal on hästi säilinud kõrgtasemelised raamatuillustratsioonid ja omapärased
KORDAMISKÜSIMUSED romaani ja gooti stiil 1. Millised on romaani stiili põhitunnused? Tunnuseks oli ümarkaar(ukse,akna ja muud avad olid ümarkaarsed). Kirikud massiivsed, paksude seinte ja väikeste akendega. Ehitati kivivõlve, torne,skulptuure.Seinad kaeti maalidega, tehti vitraaze. 2. Millistest peamistest osadest koosneb romaani basiilika? Pilaarid, portaalid,kooriruum, apsiid,kabelitepärg,kooriümbriskäik,reliikviad ja krüpt. 3. Nimeta mõni kuulsam romaani stiilis ehitis. Kas see on profaanehitis? Püha Markuse kirik. Jah see on profaanehitis,sest see on seotud religiooniga. 4. Miks ei ole romaani siil Eestis eriti levinud? Kui ristirüütlid 13.saj. siia saabusid oli see Lääne-Euroopas juba moest läinud. 5. Millised teemad olid levinud keskaegses skulptuuris ja maalikunstis? Tol ajal oli maalikunstis oluline elamusi väljendada.Vitraazid olid justkui peatükid pühak...
Cambridge’i ja Oxfordi kolledžite hooned. 5) Tuleta meelde, mis on fresko. Fresko on seinamaaliliik ja –tehnika, kus värv kantakse värskelt krohvitud seinale. 6) Meenuta mõni itaalia gootika iseärasus? Itaalia kirikute tugisüsteem on lihtne, vertikaalsust on vähem rõhutatud ja mõnikord on kesklööv võlvimata (puulaega). Kirikutel pole torne, kuid kiriku kõrval seisab eraldi kellatorn. 7) Miks sai Itaalia kirikutesse maalida nii palju freskosid? Itaalia kirikutes olid väiksed ümmargused aknad, mis jätsid ruumi maalingute jaoks. 8) Vaata Orvieto toomkiriku fassaadi. Mis on seal gootilik ja mis mitte? Fassaadi muudavad gootipäraseks rohked teravnurksed viilud, roosaken ja reljeefsed kaunistused fassaadil. 9) Milline kirik oli eeskujuks paljudele saksa kirikutele? Millises riigis see praegu asub? Prantsusmaal asuv Strasbourg’i toomkirik. 10) Kus asuvad kõige uhkemad gooti stiilis raekojad? Madalmaades.
oma elu. Ruumilisus saavutatakse heletumedusega. Eriline osa on valgusel, mis suundub pildi tähenduslikesse sõlmpunktidesse tavaliselt ülevalt. Valgusvihk vastandub ülejäänud pildi tumedusele, mistõttu hakati rääkima "kambriluugivalgusest". Bologna akadeemia pakkus ebatavalist ilu.Maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi freskosid. Stafaaz-väheoluline lisa maastikumaalile (Carraccid) Andrea del Pozzo taevariiki kujutavad illusionistlikud, paljufiguurilised ja dekoratiivsed laemaalid. Lorenzo Bernini:Taaveti figuur, kujutab teda otseselt võitluses. Apolloni ja Daphne grupp, Püha Theresa ekstaasis. HISPAANIA JA FLANDRIA KUNST Skulptuuride näod maaliti illusionistlikult elavaks, nende silmad tehti mõnikord klaasist, vahel lisati isegi tõelised juuksed ja riided. Diego Velazquez suurim realist. Portreed: Innocentius X,
Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid. Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati. Romaani skulptuur Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele. Nii ornament- kui figuraalsed kujutised olid stiliseeritud. Romaani maalikunst Romaani maalikunstis viljeldi peamiselt miniatuurmaali. Säilinud on ka freskosid. Romaani ajastul sai alguse ka vitraazikunst. Lähedal maalikunstile on ka nn Bayeux' vaip, millele on tikitud William Vallutaja Inglismaa-retke lugu. Prantsusmaa Prantsusmaa oli romaani stiili sünnimaa ja siin asuvad ka kõige silmapaistvamad romaani ehitised, sealhulgas suurim romaani kirik: viielööviline kahe põikihoonega Cluny kloostri basiilika. Prantsusmaal eristatakse 10 erinevat romaani koolkonda. * Cluny kloostri kirik * Vézelay Madelaine'i kirik * Le Puy katedraal
ning seda kõike kõrgustesse. Väga oluline oli valguse rõhutamine, mida romaani kirikus eriti ei olnud vitraazaknad pidid jätma jumaliku ja maavälise mulje keskaegsele inimesele. Samuti pöörati rõhku kiriku fassaadile, mille tähtsaimad osad pidid olema portaaluksed, roosaken ja kuningate galerii. Romaani kunstis viljeleti kujutatavat ning maalikunsti vähe, tehti peamiselt miniatuurmaale ja freskosid. Gootikas muutub see kõik olulisemaks, skulptuur on ruumilisem ja mitte enam nii arhitektuuriga seotud; samas on mõlema stiili puhul oluline piiblilugude jutustamine. Gootikas moodustavad eriti olulise osa vitraazimaalid ja dekoratiivne mulje, maalima hakati ka vabale seinapinnale ehk areneb fresko. Tehnika hakkab minema naturaalsemaks ja elulisemaks, olemas ruumilisus ja vorm; perspektiivi algus. Romaani kirikud: Pisa toomkirik, Wormsi katedraal.
Paksud müürid, ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad.(gootika vastand) 6. Romaani skulptuuri põhitunnused. Romaani skulptuurid on lamedad ja anatoomiliselt ebakorrektsed, rikkalikult stiliseeritud ja sümbolistlikud. Kõige enam kaunistati portaale, fassaadi ja sambakapiteele. 7. Romaani maalikunsti põhitunnused (miniatuur- ja monumentaalmaal). Viljeleti peamiselt miniatuurmaale ehk raamatumaale, ornamentaalseid kaunistusi, freskosid ehk arhitektuuriga seotud monumentaalmaale ning vitraaže. Maalikunst oli peamiselt religioosne, kujutades piiblistseene kirikute seintel ja akendel. Suur osa sellest oli puhtalt sümbolistlik ja illustratiivne. Miniatuurmaale valmistati käsitsi. Kaunistada peatükkide esimesi suuri tähti. 8. Näide vaibakunstist. Bayeux vaip ehk linasele kangale tikitud 70 meetri pikkune vaip 9. Mis ajastu kunsti peetakse gooti stiili kuuluvaks? Renessansi 10
HALJALA GÜMNAASIUM 11. KLASS NIMI SANDRO BOTTICELLI Referaat Haljala 2010 SANDRO BOTTICELLI FAKTE ELUAEG: 1445-1510 Filippo Lippi õpilane Sandro Botticelli oli itaalia vararenessansi maalikunstnik. See omapärasemaid, sügavamaid ja geniaalsemaid renessansi meistreid oli Filippo Lippi õpilane, kuid on saanud mõjutusi ka Verrocchiolt ja Antonio del Pollaiuololt. Tema luulelistes teostes on graatsiat ja mahedust, kauneid hingestatud nägusid ning liigutuste sujuvust. Tema enda olulisemaks õpilaseks sai hiljem Filippo Lippi poeg Filipino Lippi. Alessandro di Mariano Filipepi, kunstnikunimega Sandro Botticelli sündis 1445. aastal Firenze lähistel nahaparkal Mariano di Filipepi pojana. Ta oli pere neljas laps. Hüüdnime ...
Esimeseks vararenessansi maalijaks peetakse 28- aastaselt surnud Masaccio't (1401-1429). Masaccio värvid on tumedad ja sügavad, inimesed tema freskodel tugevamad ja tüsedamad kui gootiaegsetel maalidel, nii et nende kehade kumerus tundub olevat lausa kombatav. Pildil Masaccio "Paradiisist väljaajamine". Leebe munk Fra Angelico (1387-1455) maalis harda usutundega, säravalt puhastes toonides freskosid, ohtralt kasutas ta seejuures kulda. Inimesed on tal veel gootilikult saledad, harukordselt hingelised on ta haprad enesessetõmbunud madonnad ja inglid. Pildil Fra Angelico "Maarja kuulutus". Renessansiaja suurmeistrid Leonardo da Vinci (1452--1519) huvideringi kuulusid peaaegu kõik tolleaegsed teadused, samuti muusika ja kirjandus. Ta oli oma ajast väga palju ees, näiteks püüdis ta
vorme püüdis lähendada geomeetrilistele kujunditele. Teosed: freskod Rimini ja Arezzo kirikutes *Sandro Botticelli- 15.saj. 2. poole kuulsaim kunstnik Firenzes. ,,Venuse sünd", ,,Kevad" *Andrea Mantegna- töötas Mantovas, võttis eeskujuks antiikskulptuure *Giovanni Bellini- Veneetsias levis õlimaal, värvid olid kõige tähtsamad, pehmed üleminekud, suur tähelepanu õhu ja valguse kujutamisele. Sixtuse kabeli seintele maalisid freskosid Ghirlandajo,Botticelli ja Pietro Perugino. Madalmaade kunst 15.saj *Iseärasused- üldine suund ja vaimne tähendus oli sama mis Itaalias. Madalmaades puudus antiikaja eeskuju ja ,,jumalike proportsioonide" otsingud. Kunst oli linnakodanike teenistuses. Esiplaanil olid inimeste võrdsuse ja õigluse ideed, inimest ei peetud maailma keskpunktiks. Usulised meeleolud olid tugevamad ja siiramad kui Itaalias. Kunstnike eesmärk oli inimeste hingeelu avamine, ei levinud kunstnikuisiksuste kummardamine
ROMANTISM Üldiseloomustus Romantism on laiem vaimuelu suund, mis kunstis hõlmas ligikaudu 19. sajandi teise veerandi. Romantism pole rangelt võttes enam kunstistiil, vaid kunstisuund. Ühendab pigem ellusuhtumine kui kindel vorm. Muutunud oli ühiskondlik taust pettumine revolutsioonides, mõistuspärasuses, igatseti ,,ära". Romantism on täielik vastand klassitsismile. Lihtsalt öeldes klassitsismis on esikohal mõistus, romantismis süda. Vastukaaluks kapitalistlikule argipäevale tunti huvi keskaja, religiooni, eksootiliste maade ja kultuuride vastu. Kunstnik väljendas oma tundeid, kasutas fantaasiat. Maalimislaad oli samuti klassitsismist täielikult erinev pintslilöök oli rahutu, hoogne, värvid erksad. Taasavastati sellised zanrid nagu maastikumaal, ajaloomaal, teemasid võeti ka kirjandusteostest. Romantism kunstis avaldub kõige selgemalt maalikunstis ja graafikas. Prantsusmaa Prantsusmaa oli roma...
tegelased ja esemed on selgete piirjoontega-rõhutatult mahulised, ruumilisuse saavutamine heletumedusega dramaatilisus, valgus suundub tavaliselt tähtsatesse sõlmpunktidesse ülalt. Idealistlik-naturalistlik: vastandus manerismile, vaatas elu poole, kõrgerenessansi pärand eriti idealiseerimine, inimeste idealiseerimine, laemaalidel kasutati vaataja ja illusionistliku ruumi ühendamist, valgus kehadele altpoolt, maaliti usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale ja freskosid, mütoloogilised stseenid kujutati maastiku foonil maastik olulisem kui figuurid. NIMEKAIM BAROKKSKULPTOR ITAALIAS LORENZO BERNINI skulptuurid väljendavad baroki erinevaust renessansist, maalilised. Barokkskulptuuri iseloomustab: dünaamilisus, rahutus, kujud vaadeldavad igast küljest, kujud sulanduvad ruumiga üheks, efektsed-ilmekad poosid, võitlus ja röövimisstseenide kujutamine, oskus kujutada hästi erinevaid näoilmeid
-Masaccio „Püha kolmainsus”, „Paradiisist väljajamine” 11.Millise ehituse kavandas Bramante Roomas veel,milline oli selle kupli saatus?-Peetri kiriku kuppel, aga selle ehitus jäi pooleli, sest ta suri ära 12.MilIine kuulus arhitekt tegutses Veneetsias?-Andrea Palladio 13.Millega tegeles ja millest huvitus Leonardo da Vinci peale kunsti veel? 14.Millist formaati ja kompositsiooni Raffael tihti kasutas?-Selge vorm ja lihtne kompositsioon 15.N imeta ja kirjelda Michelangelo freskosid?- 16. Sixtuse kabeli laemaalingud, "Viimne kohtupäev" a.dramaatiline ja vägivaldne joon – peegeldab ajastu olemust; b.täiuslikud inimesed ebaharilikes ja vägivaldsetes poosides; c. jõulisus, kehad plastilised, valguse-varjuga modelleeritud; 16.Mida ühist on Giorgiomel ja Tizianil?-Mõlemad on joonistanud Venusi maali, mis näevad pealnäha saranased välja 17.Kuidas hindad Tiziani portreeloomingut,nimeta mõni portree?-„Mees
võlvima ka kesklöövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. · Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele. Nii ornament- kui figuraalsed kujutised olid stiliseeritud. · Romaani maalikunstis viljeldi peamiselt miniatuurmaali. Säilinud on ka freskosid. Romaani ajastul sai alguse ka vitraazikunst. · Lähedal maalikunstile on ka nn Bayeux' vaip, millele on tikitud William Vallutaja Inglismaa- retke lugu. Lincolni katedraal Inglismaal Bütsantsi kunst Ida-Rooma riigi kunst (330.a-st, mil Byzantione linn nimeteti ümber
kolmainsus", ,,Paradiisist väljajamine" 11. Millise ehituse kavandas Bramante Roomas veel,milline oli selle kupli saatus?-Peetri kiriku kuppel, aga selle ehitus jäi pooleli, sest ta suri ära 12. MilIine kuulus arhitekt tegutses Veneetsias?-Andrea Palladio 13. Millega tegeles ja millest huvitus Leonardo da Vinci peale kunsti veel? 14. Millist formaati ja kompositsiooni Raffael tihti kasutas?-Selge vorm ja lihtne kompositsioon 15. N imeta ja kirjelda Michelangelo freskosid?- 16. Sixtuse kabeli laemaalingud, "Viimne kohtupäev" a.dramaatiline ja vägivaldne joon peegeldab ajastu olemust; b.täiuslikud inimesed ebaharilikes ja vägivaldsetes poosides; c. jõulisus, kehad plastilised, valguse-varjuga modelleeritud; 16. Mida ühist on Giorgiomel ja Tizianil?-Mõlemad on joonistanud Venusi maali, mis näevad pealnäha saranased välja 17. Kuidas hindad Tiziani portreeloomingut,nimeta mõni portree?-,,Mees kindaga", ,,Neiu
) Peetri kirikule juurde ehitati juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab. kirik omandas ladina risti kujulise põhiplaani. 7.) naturalistliku maalisuunale on iseloomulik lihtrahva ja olustiku loodusteaduslikult täpne kujutamine,(esindaja naturalistlikul Caravaggio, teos: peetruse ristilöömine 8.) idealistlikule maali suunale: tegid Bologna koolkonna, need maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi freskosid idealistlikul Agostino ja Lodovico Caraccid teosed: palazzo farenese laemaalid roomas 9.) barokk skulptuuri väljenduseks said rahutud, liikuvad massid. barokk on maaliline. tema kujud ei ole endassesuletud, vaid lasevad tunda ümbrust ja ruumi. nad on määratud vaatlemiseks igast küljest. poosid on väga ilmekad ja efektsed. eelistasid sääraseid motiive , mis juba iseenesest eeldavad dünaamikat, nagu igasugused võitlus- ja röövimistseenid
Barokk 1600-1750 Barokk Itaalias ja Saksamaal Euroopa jagunemine baroki ajal kunsti alusel. 17. saj. peeti valitsejate võimu absoluutseks ja seepärast nimetati sellist poliitilist süsteemi absolutismiks. Euroopa jagunemine kunsti alusel: Esiteks need maad, kus absolutism tegutses tihedas seoses katoliikliku vastureformatsiooniga. Nende maade kunstis ja arhitektuuris olid esikohal kiriku huvid. (Itaalia, Hispaania, Austria jne) Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundasid peamiselt õukonna tellimused. (Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa) Kolmandaks piirkond, kus keskuseks oli kapitalistlik ja protestantlik Holland, kus ei hoolitud absolutismist ning põlati rikkalikku, paraadlikku ja tundeküllast kunsti. (Holland, Flandria, Skandinaavia, Eesti) Barokkkunsti üldiseloomustus. Sünnimaa Itaalia. Baroki nimetus tuleneb portugali k. sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapäras...
Michelangelolt, joonistades nende maalide fragmente. Hiljem tulevikus töötasid kolm kunstnikku koos Sixtuse kabeli kujundamisel. 1508. aastal kutsus paavst Julius II teda esimest korda Rooma, et kaunistada paavsti eluruumid. Projekt insprireeris Raffaeli niivõrd, et tulemuseks olid geniaalsed tööd ning sellest alates ostis paavstiriik kõik tema teosed. Ta näiteks täitis Julius II suurtellimuse maalides Vatikani lossis freskosid. Sellest tööst sai nii Raffael kui tema maalistuudio suurt materiaalset tulu. Pildid pidid väljendama ülistust katoliku kirikule ja Rooma paavstile. Kuni paavsti Julius II surmani võis Raffael töötada rahulikult ja ise kõiki oma töid viimistleda. Olukord muutus aga 1513. a Leo X troonileastumisega. Uus paavst lausa külvas Raffaeli töödega üle. Et toime tulla kõigi talle antud tohutute ülesannetega, oli Raffael sunnitud kasutama õpilaste abi. Raffael on töötanud ka ühe
Enamik tegelastest räägib iseendaga. Jääb mulje suletud ringist, piinavast üksindusest, loiust väsimusest. Vaid kaks inglit otsivad silmsidet nendega, kes asuvad väljaspool ringi, kes elavad tänases ajas. Ühel neist on ükskõikne ilme, teine aga piidleb silmanurgast, kulmud imestusest kõrgele kerkinud, uudishimulikult seda aega, kuhu kuulume meie. 1481. a-l kutsus paavst Sixtus IV kohale Botticelli ja teised prominentsed Firenze ja Umbriano kunstnikud, et teha freskosid Sixtuse kabeli seintele. Eesmärgiks oli ülemvõim Papacy üle- Sandro panus oli mõõdukalt edukas. Ta naases Firenzesse ja olles keeruka meelelaadiga, kirjutas ta Dante Infernole kommentaari, trükkis ja illustreeris selle, kulutades sellele väga palju aega. Tööst kõrvalehoidumine tekitas tema elus suuri segadusi. Botticelli ei olnud kunagi ablielus ning ta väljendas tugevat tülgastust ideaalse abielu kohta, see väljavaade tema poolt tekitas talle palju õudusunenägusid
Hoopis väiksem on siin ka antiikkunsti mõju. Maalikunsti puhul on raske otsustada, kust läheb täpne piir gootika ja renessansi vahel. Kogu 15. sajandi maal kujutab endast üleminekut ühelt stiililt teisele. Inimesed madalmaalaste maalidel säilitavad gootiliku saleduse ja nappuse, samuti tavatsesid Madalmaade kunstnikud enamasti kujutada rõivastatud keha. Väliseltki pole maalid nii suurejoonelised ja monumentaalsed nagu Itaalias, kus tehti palju suuremõõtmelisi freskosid. Madalmaadel seevastu telliti rohkem tahvelmaale. Seal harrastati tollal nn. peenmaali, kus ühtki pisiasja kahe silma vahele ei jäeta. Selline pilt pakub vaatajale palju, sest mida kauem teda uurida, seda enam võib sealt leida. Peenmaal tekkis seoses õlivärvidega, mille Madalmaade kunstnikud esimesena tarvitusele võtsid. 3 Jan van Eyck ja Hubert van Eyck
varem veel polnud nähtud. Masaccio värvid on tumedad ja sügavad, inimesed tema freskodel tugevamad ja tüsedamad kui gootiaegsetel maalidel, nii et nende kehade kumerus tundub olevat lausa kombatav. Ta püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutas Aadamat ja eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse tunde. Edasi järgnes terve rida omanäolisi maalijaid. Leebe munk Fra Angelico (1387-1455) maalis harda usutundega, säravalt puhastes toonides freskosid, ohtralt kasutas ta seejuures kulda. Inimesed on tal veel gootilikult saledad, harukordselt hingelised on ta haprad enesessetõmbunud madonnad ja inglid. Ta oli esimene kunstnik, kes hakkas pilvi maalima. Peamiselt maalis ta pühakupilte ja oli sügavalt usklik. Paolo Uccello (1397- 1475) lõi värvikaid lahingupilte, kus ta mõnuga demonstreeris oma oskusi ratsude ja rüütlite keerukate pooside edasiandmises.Vaikselt suursugused on Piero della Francesca
varem veel polnud nähtud. Masaccio värvid on tumedad ja sügavad, inimesed tema freskodel tugevamad ja tüsedamad kui gootiaegsetel maalidel, nii et nende kehade kumerus tundub olevat lausa kombatav. Ta püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutas Aadamat ja Eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse tunde. Edasi järgnes terve rida omanäolisi maalijaid. Leebe munk Fra Angelico (1387-1455) maalis harda usutundega, säravalt puhastes toonides freskosid, ohtralt kasutas ta seejuures kulda. Inimesed on tal veel gootilikult saledad, harukordselt hingelised on ta haprad enesessetõmbunud madonnad ja inglid. Peamiselt maalis ta pühakupilte ja oli sügavalt usklik. Fra Angelico loomingu tähtsaima osa moodustavad arvukad freskod. Paljudel tema maalidel on puhtkeskaegne motiiv, nimelt on paljudel töödel kujutatud figuuridel kuldsära peade kohal ja riietuses kuldne palistus. Kuid Angelico võtab omaks hulga
Väga hea antiigi tundja. ,,Riimid" (317 sonetti, 29 kantsooni). Giovanni Boccaccio (Firenze): suurkirjanik. Psühholoogiline romaan ,,Fiammetta", ,,Dekameron". Dante Alighier (Firenze): ,,Jumalik komöödia" Vararenessansliku maalikunsti iseloomustus. Botticelli Itaalia linnades tegutses 15 sajandil tuhandeid kunstnikke, uutmoodi maalikunsti arenemis keskuseks sai Firenze. Sisult religioosne, vormilt ilmalik. Pühalik ja ilmalik sulavad kokku. Levis freskotehnika. Freskosid loodi kirikute jaoks. 15 sajandi teisel poolel tulid kasutusele õlivärvid (traditsioon Madalmaades). Tsentraalperspektiiv (15 saj keskel) valguse ja varjude osava suunamisega luuakse ruumilisuse kujutlus. Sandro Botticelli: Firenze 15 sajandi teise poole tuntuim kunstnik. Medicite suursoosik, liikus nende õukonnas. Suhtles kõrgharitlastega, huvitus antiigist. Maalidel näivad kujutatud isikud undlevat, ruumilisus pole talle oluline. ,,Kevad" (Cupido kinniseotud silmadega, naised, Chloris)
rahvuslikkust. Rahmaninov on oma loomingus alati toonitanud vene rahvuslikku iseloomu. Seetõttu on tema etüüdpiltidel kahtlemata väljapaistev koht vene muusika iseloomulike näidetena. Kuid Rahmaninovi etüüdpildid ei kuulu ainuüksi vene muusika parimate näidete hulka, vaid neil on kindel koht ka maailma klaveriliteratuuri kõige nõudlikumate ja kõige raskemate helitööde seas. Nad meenutavad sageli freskosid, paeludes oma hingestatuse, isikupärase meloodilisuse ning muusikalise kujundlikkusega. Erilise tähenduse annab neile aga nende ülim pianistlikkus, millel on omaette väärtus. Kuna Rahmaninov oli ise suurepärane pianist ning oma klaveriteoste ületamatu interpreet, siis tuleb tunnistada, et vähestel pianistidel on õnnestunud esitada neid sellisel kunstilisel tasemel, mis oleks
Esimeseks vararenessansi maalijaks peetakse 28-aastaselt surnud Masaccio't. Ta saavutas Firenzes oma freskodega sellise inimlike tunnete väljenduse, millist keegi veel varem näinud ei olnud. Masaccio värvid on tumedad ja sügavad ja ta püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutas Aadamat ja eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse tunde.Masacciole järgnes terve rida omanäolisi maalijaid. Üks neist oli Fra Angelico kes maalis harda usutundega, säravalt puhastes toonides freskosid, ohtralt kasutas ta seejuures kulda. Inimesed olid tal gootilikult saledad. Madonnad ja inglid olid tal haprad enesessetõmbunud. Ta oli esimene kunstnik, kes hakkas pilvi maalima. Peamiselt maalis ta pühakupilte, sest ta oli sügavalt usklik. Paolo Uccello lõi värvikaid lahingupilte, kus ta demonstreeris oma oskusi hobuste ja rüütlite keerukate pooside edasiandmises. Täiuslikkuseni viis vararenessansi maalikunsti Sandro Botticelli. Ta oli esimesi kunstnikke,
figuuriga. Lorenzo Ghiberti(1378-1455). Oli kullassepp, arhitekt, skulptor, maalikunstnik ja kunstnik/kirjanik. 1401 1424 töötas Firenze toomkiriku ristimiskabeli põhjauste loomisel. 1424 1452. a. valmisid 10 reljeefi kabeli idakülje paradiisiväravatele. Ühe koondpunkti perspektiiv. Maalikunst Areneb ruumiline laad. Oluliseks sai kunstniku isikupära. Loodi nii freskosid, kui ka tahvelmaale. Algselt oli suur osa maale usulise sisuga, hiljem tulid moodi antiikmütoloogia teemad. Uuema aja maalikunsti isaks peetakse noorelt surnud Masacciot(1401 - 1428). Tema puhul oli uudne ruumi ja kehade loomutruu kujutamine ning valguse kasutamine valdas joonperspektiivi. Töid: Aadama ja Eeva paradiisist väljaajamine Püha Kolmainsus Pearaha(3 etappi) Fra Angelico(1387 - 1455). "Kuulutus Maarjale"
Vastavalt neile, kunsti põhilistele tellijatele, on Madalmaade kunsti nägu hoopis teiselaadiline kui Itaalias - tavalise inimese elule lähedasem, hubasem, kodusem, kuid sellegipoolest mitte vähem särav ja peenekoeline. Inimesed madalmaalaste maalidel säilitavad gootiliku saleduse ja nappuse, samuti tavatsesid Madalmaade kunstnikud enamasti kujutada rõivastatud keha. Väliseltki pole maalid nii suurejoonelised ja monumentaalsed nagu Itaalias, kus tehti palju suuremõõtmelisi freskosid. Madalmaadel seevastu telliti rohkem tahvelmaale. Seal harrastati tollal nn. peenmaali, kus ühtki pisiasja kahe silma vahele ei jäeta. Madalmaade maalikoolkonna rajasid vennad Jan van Eyck (u. 1380-1441) ning Hubert van Eyck (u. 1366/70-1426). Suurepärased meistrid olid ka Rogier van der Weyden (1399-1464), tundeküllaste altaripiltide ning kaunites toonides rahulike ja väärikate portreede autor ning Hans Memling (1430- 1494). Rogieril oli palju jäljendajaid välismaal,
Valgus suundub pildi tähenduslikesse sõlmpunktidesse tavaliselt ülevalt. Keldriluugivalgus. 7. Kes rajasid Bologna akadeemia? Milline tähendus oli Bologna koolkonnal Euroopa nn. Akadeemilisele kunstile? Juhiks oli Annibale Carracci. Bolognakoolkond oli mitu sajandit eeskujuks kogu Euroopa nn. akadeemilisele kunstile. 8. Milliseid teemasid eelistasid Bologna koolkonna kunstnikud? Maalisid usulise sisuga pakjufiguurilisi altarimaale ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi freskosid. 9. Mida imelist oli Andrea del Pozzo suurtes baroklikes laemaalides? Laemaalide juures taotleti petlikku ruumimõju. Tekib mulje taevani ulatuvast ruumist. 10. Mis iseloomustab barokset skulptuuri? Kes oli selle kunstiliigi peaesindaja? Säärased motiivid, mis juba iseenesest eeldavad dünaamikat, nagu igasugused võitlus- ja röövimisstseenid. Lorenzo Bernini. 11. Jutusta tema kahe tähtsama teose sisu. Kuidas see avaldub teose välises vormis?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
