Asustasid 1585 Bologna Akadeemia Caravaggio naturalism = realism Stafaaz kunstlikult loodudmaali paigutatud firguurid Barokk Flandrias, Hispaanias Äärmuslik barokk Rubens 1. Tihti ristuvad diagonaalid 2. Intensiivsed, kõlavad värvitoonid, hele-tumeduskontrast, värv kompositsiooni aluseks, loobus lokaattoonidest 3. Vaba, hoogne pintslilöök 4. Meisterlik materjalikäsitlus Töid ,,Frantsiskaani minga portree" ,,Maa ja vee liit" ,,Kolm graatsiat" Jordaens Snyders vaikelud Van Dyck paraadportree rajaja Velazguez ei ühtki kirikupilti, tihti pilt pildis Töid ,,Paavst innocentius X" ,,Kojadaamid" ,,Kojanarrid" Barokk Hollandis Maastikumaali sünd Meremaali tähtsus nn. väikesed hollandlased väikeseformaadilised tööd · Olustik Gerhard Terborch, Jan Steen, Gabriel Metsu, Vermeer van Delf · Veikelu Willem Kalf · Maastik Jacob van Ruisdael
tema suuruse järgi oma nöörikene, kuhu võlasummade tekkimisel seoti sõlm. Võla tasumisel harutati sõlm lahti (või kustutati puutükilt märge, juhul kui arvestus oli peetud kriipsukeste vedamistega sellele puutükile). Aristoteles oli Vana-Kreeka teadlane, majandusteooria vanaisa, kes süstematiseeris majandusteadusi ning pööras tähelepanu erinevatele majandusprotsessidele ning nende kirjeldamisele. Luca Pacioli oli aga matemaatikust frantsiskaani munk, kes aastal 1494 koostas teooriaõpiku ,,Traktaat kontodest ja kirjenditest", kus ta süstematiseeris seni kasutusel olnud tehingute ülesmärkimise viise. Sellega oli sündinud esimene kahekordse kirjendamise õpperaamat, mis kaotas järk-järgult juhuslikkuse ja erinevuse arvepidajate seas. . Tänu teosele on Luca Pacioli nimi tuntud ka kõikidele raamatupidajaltele tänapäeval. Luca Pacioli töötas ka paljudes Itaalia ülikoolides matemaatikaprofessorina
kujutelmad säilisid ja kohanesid uue majandusliku ja religioosse korraldusega hispaanlaste poolt. Pärast 1521.a. pöörasid hispaanlased Mesoameerika rahvast lähiaastatel oma usku. Kohtutoimikute 1536-1540 väitel Kolumbuse-eelsed kombed-vabaabielu ebajumalakummardamine ja inimeste ohverdamine olid veel säilinud. 1565 kurtsid Mexico hispaanlastest piiskopid, et kohalik rahvas jäid truuks oma põlisrahvaste rituaalidel (peites pühakujusid kasutades iidset värvisümboolikat). Frantsiskaani preestrid pidasid Tezcatlipocat mitte ainult asteekide peamiseks jumalaks vaid ka Luciferiks, kuid kes avaldasid kahjuliku mõju põlisrahvaste seas. Aastatel 1526-1600 ehitati üle 400 kloostri, mis kajastasid nii Kolumbuse-eelseid kui euroopalikke malle. San Migueli kloostrikirikus (1550-ndail ehitatud) on lummavad seinamaalingud sõdivatest inimestest ja müütiliste kentaure meenutavate olendite elusuuruses kujutistest. Pildid on kujutatud küll
oliivipuid ja hindasid selle saadusi kõrgelt. Vanad kreeklased raiusid isegi oma metsad maha, et mäenõlvad oliivipuid täis istutada ja puu maharaiumise eest karistati surmanuhtlusega. Oliiviõliga võiti sangareid ja krooniti valitsejaid, oliiviõli põletati lampides ja sellest valmistati peent kosmeetikat. Just oliivioksake tuvi nokas andis Noale kinnitust, et siiski on veel lootust. Viissada aastat tagasi viisid frantsiskaani mungad oliivipuu ka Uude Maailma nii söögiks kui pühaduse kandjaks. Nüüd kasvatatakse neid puid nii Ameerika Ühendriikides, Mehhikos, Lõuna-Aafrikas kui ka Austraalias. 4. Kasvutingimused Vajab kasvamiseks sooja kliimat. 5. Kus kasvab Kasvab soojades piirkondades, lähistroopikas ja troopikas. 6. Suurimad kasutajad Maailmas toodetavast oliiviõlist valmistatakse enamus, umbes kolmveerand, Euroopa vahemerepiirkonnas: Hispaanias, Itaalias ning Kreekas
tagatud arvestusandmete sisemise kontrolli võimalus, samuti saab koheselt selgitada majandustegevuse lõpptulemuse, ilma et oleks vaja ettevõtte varad täiendavalt üle lugeda. Kahekordse kirjendamise meetodit kasutades kirjendatakse toimunud majandustehing vähemalt kahele kontole, ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse (lihtkirjend). Teoreetilise aluse sai süsteemikindel arvepidamine 15.sajandi lõpul. Aastal 1494 ilmus Veneetsias matemaatikust frantsiskaani munga Luca Pacioli esimene arvestusalane teos “Summa de Arithmetica, Geometria, Proportioni, et Proportionalita”. Pacioli kahekordse kirjendamise traktaat on olnud vundamendiks, millele baseeruvad praktiliselt kõik arvestusalased kirjutised. Sageli nimetatakse Paciolit “Raamatupidamise Isaks” kuigi ta ei leiutanud süsteemi välja, vaid kogus ja korraldas ning süstematiseeris mitmesuguseid majapidamistes ja kaupmeeste juures kasutusel olnud tehingute ülestähendamise viise.
QUINTA DA REGALEIRA •Vähetuntud aare •Mitte väga kaugel Lissabonist asuvas Sintra linnas •Loss ja seda ümbritsev aed •Antonio Augusto Carvalho Monteiro •kirev ajalugu •2 maa-alust kaevu (27-meetrit) •tagurpidi tornid •tseremooniate läbiviimiseks •müstiline õhkkond CAPELA DOS OSSOS •Évora linnas Püha Franciscuse kiriku kõrval • Üks tuntumaid monumente Portugalis •Siseseinad kaetud/kaunistatud inimese pealuude ja luudega •16. sajandil, frantsiskaani munkade poolt • 43 kalmistut, liiga palju maad (hävitamine)luud paigutati ümber Capela dos Ossosesse (eksponeerimine) •5000 skeletti • 2 surnukeha •“Me luud, kes me oleme siin, ootame sinu luid” KASUATATUDKIRJAN DUS • http://www.reisiguru.ee/riik/Portugal • http://et.wikipedia.org/wiki/Portugal • https://www.pinterest.com/search/pins/?q=portugal • http://preilikatriniblogi.blogspot.com/2011/09/botaanika
saamislugu ja modell • Arvatakse, et maali tellijaks oli rikas Firenze siidikaupmees Francesco del Giocondole. • Maali tellimise motiiviks oli oma majandusliku jõukuse näitamine (tollel ajal said maale kunstnikelt tellida ainult rikkad inimesed). • Maali valmimisel oli modelliks tema noor naine Lisa Gherardini (Madonna Lisa või lühendatult Mona Lisa- tõlkes proua Liisa). • Lisa Gherardini veetis oma elu viimased aastad haigena Sant’ Orsola frantsiskaani nunnakloostris, kus 1542. aastal suri ja maeti sama kloostri põranda alla. • Maal ei jõudnud aga kunagi kliendini. • Arvatavaid põhjuseid, miks maal kliendini ei jõudnud on mitmeid: a) Leonardo da Vinci polnud tulemusega rahul ja soovis seda täiustada. b) Ta tahtis maali kasutada hoopis oma „Mona Lisa“- maali ajalugu • Maal valmis aastatel 1503-1506, lõplikult valmis see arvatavasti alles 1519 (kliendini aga ei jõudnud).
kirikureform, mis nägi ette tagasipöördumise vaesuse ning kuulekuse juurde. Selle algatajaks oli paavst Gregorius VII, kelle eesmärgiks oli suurendada kiriku sõltumatust. Tasapisi kehtestati vaimulikele ka abielukeeld e. tsölibaat. Enamik kloostreid rajati maale ja nende levik viis ristiusu ka talupoegadeni. Benediktlaste ja tsistertslaste kloostrid, mis ei paiknenud linnas vaid maal ja olid seotud rohkem maaühiskonnaga. Kuid koos linnade arenguga tekkisid ka kerjusmunkade ordud, nt. frantsiskaani ordu. Selliste ordude eesmärk oli levitada alandlikkuse ja vaesuse sõnumit. Dominiiklaste ordu jälgis ka sarnast õpetust. Nende sihiks oli kõrvale kaldunuid tagasi tuua katoliikliku kiriku juurde, lähtudes vaesuse ideaalist. Frantsisklaste ja dominiiklaste ordud asusid enamasti linnades, ning seetõttu tegelesid nad rohkem linnaeluga. Samuti kasvasid ka linnad, suurenes kaubandus ning arenesid ka põllumajandus ja käsitöö. Linnade arengule aitas kaasa rahvastiku kahekordistumine 10
kohal.Tema pindala on ~691 030 km2..Oma nime sai 1690. aastal,kui hispaanlased andsid oma esimesele misjonikeskusele nime Texas St. Franciso. Ajalugu Väheke ajaloost, et Texase indiaanlaste esivanemad kuulusid nii-nimetatud Llano tsivilisatsiooni,mis eksisteeris umbes 12 000 aastat tagasi.Esimese valge mehena jõudis 1519. aastal Rio Grande suudmesse hispaanlane Alonso Alvarez de Pineda.Sügavale sisemaale tungisid 1539. aastal frantsiskaani munk Marcos de Niza ja legendaarse kullalinna Cibola otsinguil aastail 1540-1541. Francisco Vasquez de Coronado. Esimese ameeriklaste asula rajas 1822. a Stephen Austin San Antonio jõe äärde.Indiaanlastest elasid Suur-Texases atakapad,tonkawa´d,Pecose indiaanlased ja mitmesugused hõimud,kes kõik moodustasid omavahed liidu.Kuni 19.sajandini tundsid Ameerika Ühendriigid Texase vastu vähe huvi.Pärast Prantsusmaalt Louisiana ostmist hakati huvituma ka Hispaania valduses
pealekaebamisele või siis inkvisiitorite himust saada enesele nende varandus. Inkvisitsiooni kõrgeim juht oli Rooma paavst. Üldiselt andsid paavstid inkvisaatoritele piiramatu võimu tegutseda ja see tõigi kaasa süütute inimest huku. Oli ka riike kus inkvisitsioon sõltus vahetult kuningavõimust (Hispaania, Portugal). Kes olid inkvisiitorid ja mida nad enesest kujutasid inimestena ning kirikutegelastena? Inkvisiitorite peamiseks oli dominikaani ja frantsiskaani ordu, kuid leidus esindajaid ka teistest mungaordudest, vaimulike seast ja isegi selliseid mehi, kellel puudus vaimulik seisus. Tavaliselt olid inkvisiitorid energilised, salakavalad, julmad, halastamatud, auahned ja maistele mõnudele maiad fanaatikud ja kerjused. Päritolult oli neid igasuguseid. Üks kõige julmemaid kiriku timukatest oli Tomas da Torquemada, kes oma 18 aastat kestnud ameti (1480-1498) kestel põletas elusalt üle saja tuhande inimese. Inkvisiitoritel olid piiramatud
on olemas valged üksikesemed, aga mitte valge kui niisugune. Ka näiteks mõiste "inimene" eksisteerib ainult keeles, reaalsuses on Sokrates, Platon, Aristoteles jt üksikisikud. Esemed on ürgsed, üldmõisted on tekkinud alles pärast neid (universalia post res). Nominalismi teooriat pooldas William Ockham (u 1285-1349). Ta on sündinud Occami (Ockhami) külas umbes 1285 (erinevad autorid pakuvad daatumeid 1280 ja 1289 vahel) aastal. William astus frantsiskaani ordusse juba enne õpingute alustamist Oxfordis ja seejärel Pariisis. On põhjust uskuda, et Pariisis oli ta Duns Scotuse õpilane ja kindlasti oli kaasfrantsiskaanil talle tugev mõju. Naasnud Oxfordi, asus ta õpinguid lõpetama, kuid tal ei õnnestunud magistrikraadi (doktorikraad ehk õpetamislitsentsi). Nimelt 1323.aastal süüdistas ülikooli kantsler, üliinnukas tomist Johannes Lutterell teda ,,eksiõpetuses" ning ta kutsuti paavsti õukonda
Eksiilis olles kirjutas ta kaks oma tähtsat teost: „Arutlused“ ja „Valitseja“. Viimase pühendas ta Lorenzo di Piero de' Medicile. Kui Machiavelli 1520. aastal kardinali poolt Lucca pangaröövi lahendamise asjus tööle võeti, kirjutas ta sellest inspiratsiooni saanuna kardinali valitsusest ja tema elust teose „Lucca Castruccio Castracane elu“. Samal aastal valiti Machiavelli ametlikuks vabariigi ajaloolaseks. Veidi pärast seda saadeti ta frantsiskaani kloostrisse Carpisse. Machiavelli seisis dilemma ees, kuidas rääkida tõtt samal ajal Medicisid solvamata. 4 Pärast seda töötas Machiavelli Firenze ajaloo kallal ning 1525. aasta juunis avaldas „Firenze ajaloo“, mille pühendas paavstile. Hilljem pöördus Machiavelli sõjaväkke, kust ka võidukalt naasis. Ta lootis, et pärast Medicite võimult kadumist saab ta tagasi oma kunagise koha teise
Eksiilis olles kirjutas ta kaks oma tähtsat teost: ,,Arutlused" ja ,,Valitseja". Viimase pühendas ta Lorenzo di Piero de' Medicile. Kui Machiavelli 1520. aastal kardinali poolt Lucca pangaröövi lahendamise asjus tööle võeti, kirjutas ta sellest inspiratsiooni saanuna kardinali valitsusest ja tema elust teose ,,Lucca Castruccio Castracane elu". Samal aastal valiti Machiavelli ametlikuks vabariigi ajaloolaseks. Veidi pärast seda saadeti ta frantsiskaani kloostrisse Carpisse. Machiavelli seisis dilemma ees, kuidas rääkida tõtt samal ajal Medicisid solvamata. 4 Pärast seda töötas Machiavelli Firenze ajaloo kallal ning 1525. aasta juunis avaldas ,,Firenze ajaloo", mille pühendas paavstile. Hilljem pöördus Machiavelli sõjaväkke, kust ka võidukalt naasis. Ta lootis, et pärast Medicite võimult kadumist saab ta tagasi oma kunagise koha teise
Vajadus statistilise arvepidamise järele tekkis seoses linnastumise ja riikide tekkega.Arvude märkimine sümbolitena on vanem kui kirjaoskus. Üks esimesi kirjalikke numbrisüsteeme leiutati sumerite poolt 3 000 aastat e.m.a. Kahekordne kirjendamine võeti kasutusele XIV sajandi keskpaiku, mis Goethe pidas inimkonna üheks tänuväärseimaks leiutiseks Luca Pacioli! Teoreetilise aluse sai süsteemikindel arvepidamine 15.sajandi lõpul. Aastal 1494 ilmus Veneetsias matemaatikust frantsiskaani munga Luca Pacioli esimene arvestusalane teos. Pacioli kahekordse kirjendamise traktaat on olnud vundamendiks, millele baseeruvad praktiliselt kõik arvestusalased kirjutised. Sageli nimetatakse Paciolit "Raamatupidamise Isaks" kuigi ta ei leiutanud süsteemi välja, vaid kogus ja korraldas ning süstematiseeris mitmesuguseid majapidamistes ja kaupmeeste juures kasutusel olnud tehingute ülestähendamise viise. 2. Mõisted: kuluarvestus, majandusarvestus, finantsarvestus,
piiskopi ees avalikult lahti oma isast ja rikkusest ning tõotas abielluda Vaesusega, määrates niiviisi end ja oma kaaslasi alamate (minores), mitte ülikute (maiores) hulka. Mõne aasta pärast rajas Clara Assisist (tänapäeval televisiooni kaitsepühak) Franciscuse juhendamisel ka frantsiskaanide naisharu ehk teise ordu (klarissid). Hiljem asutas Franciscus ilmikutele kolmanda ordu tertsiaarid (Tertius Ordo Franciscanus, TOF, kolmas frantsiskaani ordu). Franciscus suri 4.oktoobril 1226.Püha Franciscus on loomade ja keskkonna kaitsepühak. Kerjusmunklus tekkis reaktsioonina kirikuelu ilmalikustumise ja ketserluse vastu. Ordu põhimõtted nõudsid ristiusu tõdede õpetamist ja jutlustamist vaesemate inimeste seas, samuti hoolitsemist haigete eest. Frantsisklane pidi käima eelistatult paljajalu ja kandma halli või pruunikat kehva mungarüüd, mis oli nööriga vöötatud (seetõttu kutsuti neid eri maades paljasjalgseteks,
võideldi simoonia vastu. Reformi mõjul asutati 12 sajandil uusi mungaordusid. Reformitud ordudest olulisem on tsistertlaste ordu. Tänu annetustele ja uute põlluharimisviiside oskuslikule kasutusele said tsisterlaste kloostritest suured majanduskeskused ning ordu kiiresti rikastus. Koos linnade arenguga sündisid uut tüüpi ordud- kerjusmungaordud. Neist esimesena loodi 13 sajandi alguses frantsiskaani ordu. Nende soov oli levitada alandlikkuse ja vaesuse sõnumit, mida nad tegid jutlustamise ja kerjamisega. Samal ajal rajati dominiiklaste ordu. Ka nemad lähtusid vaesuse ideaalist. Frantsisklaste ja dominiiklaste kloostrid asusid linnades ning tegelesidlinnaelanikele ja elule omaste probleemidega. 11) Suured maadeavastused Keskaegne maailmapilt lähtus piiblist. Keskaegne teadus oli
tekkega.Arvude märkimine sümbolitena on vanem kui kirjaoskus. Üks esimesi kirjalikke numbrisüsteeme leiutati sumerite poolt 3 000 aastat e.m.a. Kahekordne kirjendamine võeti kasutusele XIV sajandi keskpaiku, mis Goethe pidas inimkonna üheks tänuväärseimaks leiutiseks Luca Pacioli! 2. Luca Pacioli Teoreetilise aluse sai süsteemikindel arvepidamine 15.sajandi lõpul. Aastal 1494 ilmus Veneetsias matemaatikust frantsiskaani munga Luca Pacioli esimene arvestusalane teos "Summa de Arithmetica, Geometria, Proportioni, et Proportionalita". Pacioli kahekordse kirjendamise traktaat on olnud vundamendiks, millele baseeruvad praktiliselt kõik arvestusalased kirjutised. Sageli nimetatakse Paciolit "Raamatupidamise Isaks" kuigi ta ei leiutanud süsteemi välja, vaid kogus ja korraldas ning süstematiseeris mitmesuguseid majapidamistes ja kaupmeeste juures kasutusel olnud tehingute ülestähendamise viise.
Hispaania keele esimesed kirjalikud mälestised ja kirjakeele kujunemine glossid: ääremärkused, sõna seletused. Glosas emilianenses (10. saj. keskpaik) San Millán de la Cogolla klooster (tänap. Logroño provints) - 145 glossi; Glosas silenses (10. saj. teine pool) Silos (Vana-Kastiilias) – 369 glossi harğa – muwaššaha 11. saj. algusest.- viimane stroof araabiakeelses poeemis pandi kirja hisp keeles, araabia tähestikuga. Cantar de Mio Cid (12. saj. lõpp – 13. saj. algus) Bivari frantsiskaani klooster (küla Burgose lähedal) - 4000 assonantsis värssi, avaldati 1779 poeemid, religioossed draamad, hagiograafilised luuletused, “antiikromaanid”. Gonzalo de Berceo (surn. u. 1250), preester San Milláni kloostris (Vida de San Millán, Vida de San Domingo de Silos). esimene teos, kelle autor on kindlalt teada. Fueros de la Novenera (enne 1253. a., võib-olla 12. saj.) fuero = “koodeks; privileeg” kastiilia keel- kuningakoja keel) Fernando III käsul tõlgiti 1241. a
Kloostrite tekkimisega suurenesid aga tsisterslaste rikkused, mistõttu kujunesid ka tsisterslastest majapidamismungad. Töödel kasut ilmikvendasid. Tsisterslased muutusid keskaja lõpul poolkapitalistlikeks asutusteks. Eestis oli Padise klooster tsisterslaste klooster. Kuna kloostrite ideoloogiline puhtus jätkuvalt oli ähmane, tekkisid veelgi radikaalsemad liikumised e kerjusmungaordud. Tuntumateks olid frantsiklased ja dominiiklased, mis kujunesid 12. ja 13. saj vahendusel. Frantsiskaani ordu rajajaks oli Assisi Franciscus, kes rändas kerjusmungana mööda Itaaliat. 13. saj algul kujundati frantsiklastest paavsti kaitse all olev ordu. Ordu põhinõudeks oli vaesuse nõue, kus kehtisid mitmed tabud. Hiljem kadusid õilsad põhimõtted, hakati mood kloostreid (eeskätt linnades), mis tõi kaasa lõhesid endi hulgas. Dominiiklaste ordu rajajaks oli püha Dominicus, kelle peamine siht oli jutlustada paganluse ja ketserluste tõkestamiseks.
Põhiteosed: ''Summa paganate vastu''- kirjutas siin kristlastele, kes puutusid kokku muhhameedluse ja juutlusega. ''Summa theologiae''- 10 viimast aastat kirjutas. Tsiteerib pühakirja, kui argumenti palju rohkem. Arusaam tõest: ''Tõde on asja ja mõistuse kattumine (kooskõla). ARVESTUSEL Johannes Duns Scotus 1265-1308 Sündis Sotimaal, teismelisena saab tast frantsiskaani munk. Õpetab Oxfordis ja Pariisis. Tema filosoofia on vastuhakk Thomasele. Kui Thomas uskus mõistuse esmasust ja pidas teadmisis tarkusest olulisemaks, siis Duns rõhutas tahte esmasust. Mõistus näitab tahtele, mis on võimalik, aga tahe ei järgi lihtsalt kõike, mis mõistus talle ette kirjutab. Rõhutab ka jumala vabadust. Eelnevast tulenevad kaks järeldust: 1)Asjad on nii nagu nad on, mitte
tõepoolest, uskumist ja mõistust peaks eraldi uurima. Kirikutegelaste poolt jäeti tähelepanuta, milline võiks olla sellise väite teoloogiline tagajärg. Selleks tagajärjeks oli, et filosoofia ilma religioosse sisuta muutus taas võimalikuks võimalus, mida ei olnud läänemaailmas eksisteerinud rohkem kui 1000 aastat. William Occam: pöördepunkt William Occamist (1290-1350), inglise päritolu frantsiskaani munk, tunnustas Aquino Thomase välja pakutud eristust usu ja mõistuspärasuse vahel ning hakkas püüdlema viimase poole. Occam uskus, et asjade seletamisel ei ole vaja teha mitte mingeid ebavajalikke, üleliigseid oletusi või püstitada eeldusi teisisõnu, kõik seletused tuleb alati hoida nii ,,kitsidena" ehk lihtsatena kui vähegi võimalik. Arusaam, et asjasse mittepuutuvad oletused tuleks seletustelt ja argumentidelt ,,ära lõigata", sai tuntuks kui Occami habemenoa printsiip.
feodaalid feodalism (feodaalkord) ühiskonnakorraldus, kus valitseja andis ülikutele ja need omakorda oma alamatele kasutada maad koos seal elavate talupoegadega, vastutasuks nõudis maa saajatelt truudusvannet ja sõjasalkadega väeteenistusse ilmumist filosoof kreeka k ,,tarkuse armastaja"; muistses Kreekas õpetlane, kes juurdles maailma olemuse üle foorum turuplats Roomas, rajati parast küngastevahelise soo kuivendamist frantsisklased kerjusmungad (frantsiskaani ordu liikmed), pidid olema vaesed ja hankima elatist kerjates föderatism riikide ühinemise põhimõte, mille järgi mitu riiki moodustavad liitriigi (föderatsiooni) G gallid rahvas, kes elas Po jõe tasandikul Itaalias ja ka teisel pool Alpi mägesid, tänapäeva Prantsusmaal generaalstaadid seisuste (vaimulike, aadlike ja linnakodanike) esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal
feodalism (feodaalkord) ühiskonnakorraldus, kus valitseja andis ülikutele ja need omakorda oma alamatele kasutada maad koos seal elavate talupoegadega, vastutasuks nõudis maa saajatelt truudusvannet ja sõjasalkadega väeteenistusse ilmumist filosoof kreeka k ,,tarkuse armastaja"; muistses Kreekas õpetlane, kes juurdles maailma olemuse üle foorum turuplats Roomas, rajati parast küngastevahelise soo kuivendamist frantsisklased kerjusmungad (frantsiskaani ordu liikmed), pidid olema vaesed ja hankima elatist kerjates föderatism riikide ühinemise põhimõte, mille järgi mitu riiki moodustavad liitriigi (föderatsiooni) G gallid rahvas, kes elas Po jõe tasandikul Itaalias ja ka teisel pool Alpi mägesid, tänapäeva Prantsusmaal generaalstaadid seisuste (vaimulike, aadlike ja linnakodanike) esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal germaanlased Rooma keisririigist põhja pool Euroopa kesk- ja idaosas elanud rahvad;
- 15. saj. kaasaegne prantsuse keel - alates 16. saj. Hispaania keel glossid: ääremärkused, sõna seletused. Glosas emilianenses (10. saj. keskpaik) San Millán de la Cogolla klooster (tänap. Logroño provints) - 145 glossi; Glosas silenses (10. saj. teine pool) Silos (Vana-Kastiilias) 369 glossi harða muwassaha 11. saj. algusest.- viimane stroof araabiakeelses poeemis pandi kirja hisp keeles, araabia tähestikuga. Cantar de Mio Cid (12. saj. lõpp 13. saj. algus) Bivari frantsiskaani klooster (küla Burgose lähedal) - 4000 assonantsis värssi, avaldati 1779 poeemid, religioossed draamad, hagiograafilised luuletused, "antiikromaanid". Gonzalo de Berceo (surn. u. 1250), preester San Milláni kloostris (Vida de San Millán, Vida de San Domingo de Silos). esimene teos, kelle autor on kindlalt teada. Fueros de la Novenera (enne 1253. a., võib-olla 12. saj.) fuero = "koodeks; privileeg" Portugali keel- esimesed tekstid teistest rom keeltest tunduvalt hiljem
feodalism (feodaalkord) ühiskonnakorraldus, kus valitseja andis ülikutele ja need omakorda oma alamatele kasutada maad koos seal elavate talupoegadega, vastutasuks nõudis maa saajatelt truudusvannet ja sõjasalkadega väeteenistusse ilmumist filosoof kreeka k ,,tarkuse armastaja"; muistses Kreekas õpetlane, kes juurdles maailma olemuse üle foorum turuplats Roomas, rajati parast küngastevahelise soo kuivendamist frantsisklased kerjusmungad (frantsiskaani ordu liikmed), pidid olema vaesed ja hankima elatist kerjates föderatism riikide ühinemise põhimõte, mille järgi mitu riiki moodustavad liitriigi (föderatsiooni) G gallid rahvas, kes elas Po jõe tasandikul Itaalias ja ka teisel pool Alpi mägesid, tänapäeva Prantsusmaal generaalstaadid seisuste (vaimulike, aadlike ja linnakodanike) esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal germaanlased Rooma keisririigist põhja pool Euroopa kesk- ja idaosas elanud rahvad;
Võla tasumisel harutati sõlm lahti (või kustutati puutükilt märge, juhul kui arvestus oli peetud kriipsukeste vedamistega sellele puutükile). Hiljem kasutati arvepidamiseks juba kivist ja marmorist tahvleid. Nüüd aga paar nime, mis oleksid Sul tarvilikud teada : Vana-Kreeka teadlane Aristoteles, majandusteooria vanaisa, kes süstematiseeris majandusteadusi ning pööras tähelepanu erinevatele majandusprotsessidele ning nende kirjeldamisele. Luca Paccioli - matemaatikust frantsiskaani munk, kes aastal 1494 koostas teooriaõpiku ,,Traktaat kontodest ja kirjenditest", kus ta süstematiseeris seni kasutusel olnud tehingute ülesmärkimise viise. Sellega oli sündinud esimene kahekordse kirjendamise õpperaamat, mis kaotas järk-järgult juhuslikkuse ja erinevuse arvepidajate seas. Viimaste aastasadade jooksul on kasutusel olnud mitmekümneid eriilmelisi raamatupidamise süsteeme. Tänapäeva majandusteoreetikud soovitavad
kettal esitatud küsimusele vastuseks erisuguste sõnade kombinatsiooni - süllogistliku tuletise. Masina võimalused olid üpris piiratud, mis aga ei seganud autorit uskumast, et ta suudab oma seadme abil realiseerida ükskõik millist järeldust: leida kõik tõesed laused. Ehkki ta pidas oma seadist "suureks kunstiks", puudus sel tegelikult algoritm. Lullus püüdis oma töövilja tegelikkuses rakendada. Külastas kõiki Euroopa tähtsamaid linnu, viibis kolm korda Põhja-Ameeri-kas, käis frantsiskaani misjonärina Küprosel ja Armeenias.Tema kaasaegsetele jäi mõtlemisprotsessi algoritmise idee arusaamatuks. Lulluse kunsti ajalooline tähtsus seisneb selles, et see kjundas oluliselt suure mõtleja Gottfried Leibnizi (1646-1716) veendumusi, määrates tema metodoloogilised seisukohas ja loogika alused. Esimese töötava arvutusmasina ehitas Tübingeni ülikooli matemaatika ja astronoomia professor Wilhelm Schickard (1592-1635). Ühendanud selles teravmeelselt hammasratastest
Nii tekkis Itaalias idagootide riik, mis oli mõnda aega germaanlaste riikide seas kõige võimsam. 2) Kerjusmungaordud (22) Koos linnadega tekkisid uued mungaordud. Üht liiki ordu oli kerjusmungaordu ehk frantsisklaste ordu. Esmalt rajas Franciscus ( jõuka talumehe poeg ) frantsisklaste ordu. Nooruses elas ta muretut ja jõukat elu, kuni Jumala hääl kutsunud teda kiriku olukorda parandama. Franciscus hakkas mungaks. Tema surma järel kuulutas paavst ta pühakuks. Frantsiskaani mungad kandsid halli mungarüüd, mistõttu nimetati neid hallideks vendadeks. Nad pidid olema vaesed ja hankima elatist kerjates või töötades. Raha ei tohtinud neil olla. Hiljem lubati neil siiski kanda jalanõusid ja omada vähest vara. Pilet 3. 1) Kirik varakeskajal ( 1 ) Kristlus oli põrandaalune religioon. Neil ei lubatud ametlikult tegutseda. 4. sajandi alguses tahtsid nad avalikult tegutsema asuda. 4. sajandi lõpuks sai ristiusust Rooma riigi ametlik usk
indulgentse, millega sai end süüst puhtaks osta. Varasel keskajal olid Euroopas levinud benediktiini kloostrid, kuid paljudele tundus, et benediktid pööravad liiga palju tähendust rikkusele. Seetõttu tekkisid mungaordud, millest oluliseim oli tsistertslaste ordu. Nad pidid elama vaga ja kasinat elu, ka kloostrid pidid nad ise üles ehitama. Tsistertslaste kõrvale tekkisid ka kerjusmungaordud. Esmalt rajas Franciscus frantsisklaste ordu. Frantsiskaani mungad kandsid halli ja nad pidid käima paljajalu ning teenima elatist kerjates. Dominiiklaste ordu asutas hispaania aadlik Dominicus. Nad kandsid musta rüüd ja nende eesmärgiks sai jutluste ja õpetuse abil katoliku usu tugevdamine. Oli ka neid inimesi, kes polnud paavstivõimuga rahul. Neid hakati nimetama ketseriteks ja nende arvates polnud kirik oma rikkusega Jumalale meelepärane. Tõeline, jumalale meelepärane inimene pidi olema vaene, nagu olid Jeesuse jüngrid
· Üldist ennast täiesti kontrollima. · J.D.Scotus esindab nn. "nooremat · Vabaduseta tahe on surnud tahe. frantsiskaanlaste kooli". · Inimese metafüüsiline väärtus selles süsteemis · Ta sündis Sotimaal Inglise piiri lähedal. järsult tõuseb. · Teismelise poisina saab tast frantsiskaani munk. · Armastuse tähendus · Õpetab Oxfordis ja Pariisis. · Inimese täiusele jõudmine teostub kõrgeimas · 1307 kolis Kölni. jumalaarmastuses, mis on igasuguse eetilisuse aluseks. · Üldist · "Meie tegevus on hea, kui teeme seda armastuses
Adriaen Thomasz Key oli flaami renessansiaja juhtiva portreemaalija Willem Key kauge sugulane ja �pilane. Eriti tema 1570ndate aastate t��d on silmapaistvalt sarnased �petaja omadega. Olgugi et Key tegi mitmele Antwerpeni kirikule altari- maale, sealhulgas ka frantsiskaani kiriku peaaltarile, imetletakse teda eelk�ige kui v�imekat ja t�etruud portretisti. P�rast Antwerpeni h�vitamist hispaanlaste poolt 1576. aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis
asjaarmastajatele auküsimuseks. Nendes tseremooniates sooritatud pettus on püsivalt jäädvustanud ennast ajalukku tõelise Musta Missana. Kui LaVoisin 13.märtsil 1679 arreteeriti (Church of Our Blessed Lady of Good Tidings'i nimelises kirikus, muide), oli liisk juba langenud. LaVoisin'i alandavad üritused lämmatasid satanismi majesteetlikkuse paljudeks järgnevateks aastateks. Lõbus ja mänguline satanism ilmus järgmiseks Inglimaal 18. sajandi keskel Medmanhami frantsiskaani sir Francis Dashwood'i Ordu näol, mida rahvasuu nimetas Põrgutule Klubiks. Tühistanud eelnevate sajandite missadel kasutatud vere, soolikad ja beebirasvast küünlad, juhtis sir Francis paljusid tollel perioodil teistele eeskujuks olevaid värvikaid ja ohutuid psühhodraama vorme. On olemas huvitav kõrvaljoon, mis puudutab sir Francist, ja mis pakub vihje Põrgutule Klubi atmosfääri kohta, nimelt grupp nimega Diletandi Klubi, mille asutajaks ta oli. 19
Kõigepealt puutus silma bernhardiini klooster oma kolme kellatorniga ning Sainte-Genevieve'i klooster, mille praeguseni säilinud neljakandiline torn paneb muud taga kahetsema. Siis Sorbonne, see pooleldi õppeasutus, pooleldi klooster, millest on säilinud imetlusväärne lööv, siis ilus neljakandiline trinitaari klooster, ta naabruses asuv benediktiini klooster, mille müüride vahele käesoleva raamatu seitsmenda ja kaheksanda trüki vaheajal on teater poetatud, edasi frantsiskaani klooster oma kolme hiiglasuure kõrvuti katuseharjaga, siis augustiini klooster, mille graatsiline teravik Nesle'i torni kõrval Pariisi selle osa läänepoolses küljes teise kõrgema saki moodustas. Kolledzid *, need vahelülid kloostri ja ilmaliku maailma vahel, olid midagi losside ja kloostrite vahepealset, olles oma ranguses elegantsed, oma skulptuurides mitte nii kerged ja õhulised kui lossid ja oma ehituslaadis mitte nii tõsised kui 6 7 kloostrid
annaabi.ee 
