11. Nn Laiskade kuningate ajastu oli 7. sajandi keskpaigast alates. See tähendas, et tegelik võim koondus majordoomuste kätte ja kuningal polnud sisuliselt sõnaõigust. Majordoomus- algselt oli ta kuningakoja ja majapidamise korrashoiu eest vastutav isik, hiljem hakati selle nimega tähistama suurmaapidajat ja piirkondade valitsejaid. Igas piirkonnas oli majordoomus maaülikkonna juht. 12. Karl Martell oli frangi riigi majordoomus, kes sellest loobus ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli, ning temast sai Frangi riigi uus ülesseehitaja. Valitses: 688- 741 aastal. TEGEVUS: 732. aastal Poitiers`lahing - Karl Martelli juhtimisel õnnestus frankidel araablaste edasitung peatada ja vallutajad valgusid üle Püreneede lõuna poole tagasi. ( Lahing toimus sell ajal kui islam hakkas väga jõutsalt levima ja tahtis tungida ka Frankidele peale. Ühesõnaga õnnestus Karl martellil peatada islami levik frangi riiki.)
4)Miks suurenes keskaja alguses kiriku tähtsus? V:Kiriku mõjuvõim riigis suurenes, seal said inimesed varju ja abi ning ka teadmisi. 5) a.piiskop-katoliku kiriku kõrgem vaimulik. c.misjon-kristliku usu levitamine paganate hulgas. b.kloostritest kujunesid oma piirkonna vaimulikud keskused, kus oli kool ja haigla.Seal oolitseti vaeste eest ja anti rändureile varju. d.roomakatoliku kirik-Rooma riigi lääneosas kujunenud kirik,mis allub paavstile. 6)Kirjelda Frangi riigi tekkimist! V:Gallia põjaosas elas hajali kogukondadena germaani rahavas,kes kutsusid ennast frankideks,tunginud üle Reini jõe läände, rajasid seal asundused.Kui Rooma riik kokku varises,haarasid hõimu pealikud võimu enda kätte.481. a. sai Chlodovech ühe piirkonna juhiks ja asus otse kohe oma territoorjumi lajendama.5 a. hiljem hõivas ta viimase Rooma asevalitseja valduse ja ründas ka teisi naabreid.Nii õnnestus tal vallutada kogu Gallia.Temast sai kõigide frankide kuningas.
Põhjapoolses osas hakkasid välja kujunema germaani keeled. Lõunapoolses osas olid Rooma mõjutused suuremad ning hakkasid välja kujunema romaani keeled ja rahvad. Frangi riik 3. sajandil asusid nad elama Maas'i ja Schelde jõe vahelisele alale. Rooma riik lubas nad sinna elama, kuid vastutasuks pidid nad ka Rooma riigi piiri kaitsma. 481. aastal Clodovech alistas kõik oma konkurendid ning temast sai esimene frankide kuningas. Temaga seostub Frangi riigi teke. Clodovechi ajal võtsid frangid vastu ristiusu katoliku kujul. C ajal pandi kirja ka frankide õigus ehk "saali õigus". Tüüpiline barbarite riik - valitseja pärandas oma riigi kõikidele poegadele. See tõi endaga kaasa tavaliselt sõjad. Karl Suur (768-814). Tema vanaisa, Frangi riigi kojaülem Karl Martell, suutis kõik Frangi riigid ühendada. Martell'i poeg Pippin Lühike kukutas eelneva dünastia ning temast saab alguse karolingide dünastia
pole õige nad nimetavad teda Issandaks ning nad ei kujutanud mitte kunagi teda. Pühakoda- Mozee Püharaamat- Koraan Kalifaat- Araablaste suurriik(7-13 sajand) Badgdad- Iraagi pealinn/8. sajand Maailma suurim linn Al-Idris- araabia geograaf (1 kord mainis Eestit maailmakaardil 1154) Frangi riik Millal kujunes- 5. sajandil kelle rajajaks peetakse Merovech` i Millistele Euroopa suurriikidele pani aluse- Prantusmaa, Saksamaa ja Itaalia Millised 2 suguvõsa olid Frangi riigi valitsejad? Merovechi ja Chlodovechi Keda on nimetatud esimeseks Prantsusmaa kuningaks, kes asutas ka Pariisi? Chlodovechi Millal ja kelle vahel toimus Poitieri lahing, mis on selle ajalooline tähtsus? 732 aastal, araablaste ja frankide vahel Ajalooline tähtsus: pole vahet kui väike riik sa ka poleks on võimalik võita võimsamaid vastaseid nagu tollel ajal oligi Lääne-Euroopa väike, nõrk ja organiseerimata aga ikkagi võitsid araablasi
vaimulike poolehoiu, tunnistades laialijagatud maavaldusi kiriku omandina. Rooma paavsti ähvardasid langobardid ja linnas sees rahulolematu rahvas. 754-756 a. korraldas Pippin Itaalia-sõjakäigu, mille tulemusel loovutasid langobardid Rooma lähipiirkonna, millest tekkis Paavstiriik e. Kirikuriik. Paavst kroonis Pippini ja sellega tulid võimule Karolingid. Karl Suur (768-814), oli kuulsaim Karolingide soost valitseja, geniaalne väejuht, raudse rusikaga, kuid ka kirjaoskamatu. 774a. tegid frangi väed lõpu lagobardide kuningriigile, ning Karl võis pähe panna Itaalia krooni. 778a. saadi lüüa araablastelt Hispaanias Zaragora all, 801a. vallutati aga Barcelona, kuhu rajati Hispaania mark (kindlustatud ääremaa, mida juhtis markkrahv). Reini ja Elbe vahel asunud saksid alistati 772-804 aastatel kestnud kampaania sees toimunud Weizeri lahinguga(782), Saksimaa jagati krahvkondadeks. 788a. liidendas Karl Baieri hertsogkonna. 796a. vallutas ta avaaride
Frangi riik ja selle valitsejad Rahvasterändamise ajajärgul oli frangi kuningatest kõige võimsam Merovingide sugukonnast pärinev Chlodowech, kes kuulus saali frankide hulka. Chlodowech sai kuningaks 481. aastal, olles kõigest vaid 15-aastane. Tal oli vapra, kuid julma sõjapealiku kuulsus, Merovnigide kuningasoo tunnusena kandis ta pikki juukseid. Aastal 486 vallutasid frangid tema juhtimisel suurema osa Galliast. 496. aastal astus ta ristiusku. Seda aastaarvu võibki pidada Frangi kuningriigi tekkeaastaks. Võimule jäi Chlodowech kuni surmani 511. aastal. Tema nime ladinakeelsest kujust Clovis tuleneb Prantsuse kuningate nimi Louis. Chlodowech tegi pealinnaks Pariisi ja muutis kuningavõimu päritavaks. Tema ajal alustati saali õiguse kirjaliku seadustekogu koostamist. See oli frangi tavaõigus, mis pandi kirja ladina keeles ja mis hakkas kehtima kõrvuti Rooma õigusega. Merovingid 5.-8. sajandil ja majordoomused
oFrangi riik V-VII sajandil: V saj.lõpul tungisid Reini alam-ja keskjooksu aladel elanud frangid kuningas Chlodovechi juhtimisel Galliasse.Umbes 495a. paiku lasi Chodovech end koos kaaskonnaga ristida ja sundis seejärel ristusku peale ka teistele. Chlodovech ühines katoliku kirikuga. See lähendas teda Rooma vaimulikkonnale. VI ja VII saj. Frangi riigi ühtsus kadus ja kuningate võim nõrgenes. Kuninglik suguvõsa käsitles riiki kui perekondliku varandust, millega kaasnesid ka vennatapusõjad kuningasoo liikmete vahel. Võim nendes ei kuulunud enam kuningatele, vaid kuninga suursugustele kojaülematele majordoomustele. Paavstid ja langobardid Itaalias: 560. aastatel vallutas Itaalia uus põhja poolt sisse tunginud germaani hõim- langobardid. Ida-Rooma keiser ei suutnud Itaaliat kaitsta.Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni
FRANGI RIIK (4.-8.saj): 1. Lääne-Rooma riigi langus ja Frangi riigi kujunemine: 4.saj lõpul panid Aasia stepialadelt Euroopasse tunginud hunnide hõimud aluse suurele rahvasterändele. Hunnide sõjaline üleolek sundis Rooma riigi piiride taga elavad germaanlased liikuma ja nad asusid tervete hõimude kaupa elama Lääne-Rooma riigi aladele. Germaanlased olid nominaalselt küll keisritega liitlassuhetes, ent tegutsesid neist sisuliselt sõltumatult. Lääne- Rooma keisrite kontroll riigi provintside üle kadus järk-järgult
Karl Suur Karl Suur oli Frangi riigi kuningas alates 768. aastast ja Frangi keiser alates 800.aastast. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lääne-Rooma keisriks. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas, liidendas Frangi riigiga osa Saksamaast, Põhja-Itaaliast, Lõuna-Prantsusmaast ning Madalmaadest. Karl Suur oli Pippin Lühikese poeg ja Ludwig Vaga isa. Keiser pidas lugu kultuurist ja haridusest. Ta kutsus oma teenistusse kõige tuntumaid õpetlasi kogu Lääne-Euroopast ja muutis nii oma õukonna tõeliseks kultuurikeskuseks. Aachenisse rajati kool keisri lähikondlaste ja frangi ülikute poegadele. Ühtlasi soosis Karl
Frangi riik- Prantsusmaa eelkäija. Kõrgaeg 5.sajandil. Gallia- Frangi riigi alad, praegune Prantsusmaa. Majordoomus- kuninga suursugused kojaülemad . Feodaalkord- ehk Feodalism. Põhineb isanda ja vasalli omavahelisest suhtest. Naturaalmajandus- rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse vahendusel. Sunnismaisus- talupoeg ei tohtinud isanda loata elukohta vahetada. Pärisorjus-talupoegadel polnud õigusi, nende üle mõistsid kohut valitsejad. (2eeld: feodaalkorra teke, sunnismaisus) Feood- e
3 Saksamaa 3.1 Saksamaa kujunemine Frangi riigist Pippin Lühike. Tal olid head suhted Rooma paavstiga, sest ta aitas teda võitluses langobardidega. 751. aastal kroonis Rooma paavst Pippin Lühikese Frangi riigi ametlikuks kuningaks. Aastal 756 pandi alus kirikuriigile, mis kuulus Rooma paavstile. Karl Suur (Pippin Lühikese poeg). Ta krooniti aastal 800 Lääne-Rooma keisriks. Paavsti nimi oli Leo III. Tema vallutusrekted olid väga võimekad. Aastal 843 sõlmisid Karl Suure pojapojad Verduni kokkulepe ja Frangi riik lagunes kolmeks osaks. Lõuna-Frangi riik lagunes ja tekkisid pisikesed hertsogiriigid.
Karl Suur Karl Suur valitses frangi keisrina 768-814. Ta oli Pippini poeg. Suurema osa elust veetis ta sõjaretkedel. Kaitses riigipiire ,vallutas uusi maid ja rahvaid. Ainult Itaalia lõunaosa ei olnud tema oma. Väga kaua võitles ta saksidega ,sest ta tahtis neid ristiusustada. Alles pärast 30 aastat sõda vallutas ta saksid. Karl oli tugevaim valitseja keda peale Rooma riigi langust oli nähtud. Karlil olid head suhted Rooma paavstiga. Aastal 800 kutsus paavst Karli Rooma ja kroonis ta paljude inimeste nähes Rooma keisriks
1) Miks kujunesid Frangi riigis feodaalsuhted? Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. Germaani hõimudel kandsid relva kõik vabad mehed ja sõdisid oma põhitegevuse kõrvalt, kui olukord nõudis. Frangi riik eesotsas Karl Martelliga vajas aga paremat sõjaväge. Karl Martelli ajal loodi raskesõjavägi, see aga nõudis sõjameestelt kalli varustust ja hea väljaõppe olemasolu. Vastutasuks said nemad maad koos talupoegadega. Nii tekkis rüütlite kiht ühiskonnas. Taolise uut laadi sõjaväeorganisatsiooni loomine sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem
Keskaeg Frangi riigi valitsejad ning nende teod Frangi riik Keltide Gallia, Rooma Gallia, Merovingide Gallia, Karolingide Gallia Glodovech Lõi Frangi riigi 496 võtab vastu ristiusu Riik jagatakse ta poegade vahel Majordoomus – Kuninga koja ülem Karl Martell Esimene Frangi hertsog Pippin Lühike Algab karolingide ajastu Algas ka kirikuriik Karl Suur *Oli elu lõpuni kirja oskamatu Kuulsaim Karolingide soost valitseja Võrreldi kuningas Saalomoniga Vallutas Itaalia, Barcelona Rolandi laul Kroonitakse keisriks Feodaalsuhted Põhjused Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Senjööri kohustused vasalli ees
Karl Suure keisririik. Pärast Clodovechi surma nõrgenes frangi kuningate võim. Nende asemele kerkisid esile kojaülemad e. majordoomused, kelle kätte koondus järk- järgult kogu võim. Paavst palus kaitset võimsatelt Frangi majordoomustelt. Vastutasuks lubas ta kuninga tiitli. Majordoomus Pippin kuulutati 751.a-l Frangi kuningaks. Aastal 754 tuli Pippin sõjaväega Itaaliasse, alistas langobardid ja andis kogu Rooma ümbruskonna valitseda paavstile. Tekkis Kirikuriik - paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, mille rajajaks oli 754. aastal Frangi valitseja Pippin Lühike. Järgmiseks frangi kuningaks oli tema poeg Karl (768-
Varakeskaeg 1. Millised barbarite riigid tekkisid 5. Sajandil endise Lääne-Rooma riigi aladele? Läänegootide, idagootide, frangi, vandaalide ja burgundia riik. 2. Keskaja algus ja keskaja lõpp. Algus 476a Lääne-Rooma riigi langus. Lõpp 1453 Konstantinoopoli langemine. 1492 Ameerika avastamine. 1517 Martin Lutheri usupuhastus. 3. Frangi riik (frankide ühendamine, Chlodovech, ristiusu vastuvõtmine, majordoomused, Karl suur, frangi riigi lagunemine, lääne-euroopa riikide teke) Frangi kuningas Chlodovech 5. Sajandil. Frangi riigi valitsejad: 1) Merovingid (Chlodovech) ja 2) karolingid (Pippin Lühike). Majordoomus on Frangi kuningakoja ülem. Ristiusu vastuvõtmine 496. Aastal, katoliikluse vormis. 843. Verdunis sõlmiti kokkulepe mis jagas riigi lõplikult kolmeks. Lääne-Frangi riigist sai Prantsusmaa, Ida-Frangi riigist sai Saksamaa ja Lõuna-Frangi riigist Itaalia. 4
Lähte Ühisgümnaasium Frangi riigi kuningad ja nende seotus kristliku kirikuga Referaat Koostaja: Martin Amor Juhendaja: Tiina Kull Lähte 2012 Sisukord Frangi riik Frangi riik oli riik varakeskaegses Euroopas, mis suuresti langes kokku tänapäeva Prantsusmaaga. See riik tekkis 476. aastal (5. sajandil) peale Lääne-Rooma riigi
· Läänisüsteem (põhimõtteliselt feodaalkord) · Sagedasemad sõjad aadlike vahel. · Riikide killustatus. · Domineeris naturaalmajandus. · Agraarühiskond. · Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks: vaimulikud, aadlikud, talupojad. 4. Frangi riigi kujunemine: Merovech ja Chlodovech. Frangid olid germaani hõimud, kes elasid Reini jõe kesk- ja alamjooksul. 4.sajandil tungisid mereäärsed frangid (nn saalifrangid) Rooma riigi territooriumile ja rajasid tänapäeva Belgia aladele oma varase riigi. Kuninga dünastiale (merovingid) pani 5.sajandil aluse Merovech. Tulevase suurriigi tegelikuks rajajaks peetakse Chlodovech'i (valitses aastatel 466- 511):
Kõige olulisemad Frangi riigi valitsejad ja nende teod. Chlodovech- tema valitsusajal võtsid Frangid peaaegu kogu Gallia enda alla. Ta võttis vastu ristiusu 496. Aastal katoliikluse vormis. Chlodovech pani aluse Frangi kuningriigile 5. Sajandi lõpul, ning muutis Merovingide võimu päritavaks. Tema valitsusajal pandi kirja Saali õigus- oli saali frankide tavaõiguste kogum. Karl Martell- tema valitsemisajal toimus Poitiers lahing, kus araablaste pealetung peatati. Tema valitsemisajal tehti ka sõjavarustuses 2 suurt muudatust: võeti kasutusele senisest pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, millele toetamine suurendas terariista löögijõudu mitmekordselt
kukutamine( sellest ka meie aja järgi keskaja algus) 2)Lõpuajad: 1453 Türklased vallutavad Konstantinoopoli, Ida- Rooma laguneb. 1492 Columbus jõudis Ameerikasse 1517 Reformatsiooni algus(Marthin Luther) Keskaeg jagatakse: I) Varakeskaeg 476-11.saj algus; Oli muutuste ajastu, antiigi lõpp, Frangi riigi tõus, katoliikluse levik. II)Klassikaline keskaeg e kõrg keskaeg 12.saj 13. saj algus ; linnade rajamine ja kiriku tähtsuse tõus III) Hiliskeskaeg 13. saj lõpp 1492 ; kriisid, sõjad, katk, halb kliima. Keskaegset Euroopat iseloomustab rahva sügav religioossus ja feodaalne külaühiskond. Ühiskonnas eristusid kolm kihti 1)oratores- palvetajad e preestrid/vaimulikud; 2)bellatores- sõdijad e feodaalid; aadlikud
Ladina keele mõjutusel kujunesid romaani keeled (prantsuse, itaalia, hispaania ja rumeenia keel). Frangi riik Frangid, kes olid germaanlased, jõudsid Galliasse, mis on tänapäeva Prantsusmaa, rahvaste rändamise tulemusel. 5. sajandi lõpus kontrollisid nad juba tervet ala. A) Mis aastatel valitses kuningas Chlodovech? Vastus: 481-511.a B) Nimeta kaks fakti, miks ta on oluline valitseja. 1. Tugevdas ristiusu asutamist 2. Liit katoliiku kirikuga ● Kes olid Frangi riigis majordoomused? Vastus: Oli kuninga majapidamine eest hoolitsev ametnik, hiljem väejuhid/suurmaaomanikud ● Karl Martelli tähtsus ajaloos? Vastus: Kaitses kristlasi ja ristiusku. (islamite, moslemite eest) ● Pippin Lühikese tähtsus ajaloos? Vastus: 751.a tappis valitseja ja laskis ennast frankide kuningaks valida Kuid Karl Suur (768-814) oli kuulsaim frankide valitseja, (Karolingide dünastiast, majordoomuse järeltulija)
lõunaslaavlased : bulgaarlased, serblased, sloveenid jt. 4) germaani hõimud ja nende rände suunad 3. Feodaalkorra kujunemine, feodaalkorra tunnused. Mõisted: feood= lään, feodaal, feodaalne hierarhia, senjöör vasalli suhe, talupoeg, sunnismaisus, pärisorjus, teotöö, loonusrent, kümnis naturaalmajandus kiriku keskne roll ühiskonnas 4. Frangi riik (õpik §10), Vana-Vene riik ( §17), Bütsants ( 15,16). Valida tööks üks nendest riikidest. Õppida: Frangi riik: 1) Millal tekkis? 2) Kes oli I kuningas? 3) Miks võeti vastu ristiusk? Kes olid majordoomused? 5)Kellega sõditi ja mis tulemustega? 6) Millega on jäänud ajalukku Pippin Lühike, millega Karl Suur? 7) Millal ja kuidas jagunes Karl Suure impeerium Verduni lepingu järgi? Vana-Vene riik: 1) Millal tekkis? 2) Kes rajasid selle riigi
Riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist, kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast, tõrjudes läänegoodid Hispaaniasse. Frangid olid tol ajal veel paganad. 495. aastal lasi aga Chlodovech and kaaskonnaga ristida ning peale seda sundis ta ristiusu (katoliku kirik) peale ka rahvale. Tänu ristiusustamisele, said frangid paavstile headeks liitlasteks ariaanlike germaanlaste vastu. 6. ja 7. sajandil frangi riigi ühtsus kadus ning kuningate võim nõrgenes. Toimusid vennatapusõjad (kui kuningas suri, jagati maa ja vara poegade vahel). Tänu sellele jagunes maa suurteks sõltumatuteks osadeks, kus võim kuulus kuninga kojaülematele majordoomustele. Nad valitsesid piirkonda arvukate sõltlaste teol ning ka teistega sõda pidades. 687 koondas üks majordoomus kodu Frangi riigi enda alla. Seda võimu täiustas veelgi Karl Martell, kes võitis Poitiers´ lahingus araablasi ning tõrjus neid tagasi
9.sajandil slaavi tähestiku, bütsantsist tulid valav osa vaimulikust ja ilmalikusr kirjandusesr,kirkuõigus ja kiriklik kunst. 8. Mis oli Frankide ajaloos olulisem pöördepunkt?(1) Ristiusu vastuvõtmine 496.aastal. 9. Mida kujutas endast saali õigus?(1) Saali õigus, mis kujutab endast saali frankide tavaõiguse üleskirjutust. 10. Millal algas ,,laiskade kuningate ajastu"?(1) 7.sajandi keskpaigast algas Frangi riigi nn. laiskad kuningate ajastu. 11. Kuidas sai Chlodovehist üks võimsamaid valitsejaid?(2) Chlodoveh pani 5.sajandi lõpul aluse Frangi kuningriigilr, ning muutis ühtlasi Mozovingide võimu päritavaks. 12. Kes oli Karl Martell, tema tähtsamad ettevõtmised?(3) Oli Pippin Herusralisti järeltulija.Poitiersi lahing, mida peeti pikslilöögiks Prantsusmaa ajaloos. 13. Millised olid kaks muudatust sõjavarustuses Karl Martelli ajal?(2)
Linnaõigus > Lübecki õigus. 2. Keskaja perioodid Keskaeg kestis 395/476 – 1517. Keskaeg koosneb kolmest perioodist: varakeskaeg (5 – 10 saj.), kõrgkeskaeg (11 saj. – 14. saj.), hiliskeskaeg (14. saj – 15. saj.). Varakeskaeg – kujunes välja talupoegade sõltuvus rüütliseisuses maavaldajatest (feodaalisõltuvus), kujunes välja katoliku kiriku ühendav roll Lääne – Euroopas. Chlodovechi juhtimisel vallutasid frangid suure osa Galliast ja panid aluse Frangi riigile. Linnade allakäik, linnad toimisid üksnes administratiivsete ja usuliste keskustena, naturaalmajandus. Kõrgkeskaeg – jõukuse kasv, lääne – eurooplaste vallutusretked itta, lõunasse ja põhja, linnade uus esiletõus. Hiliskeskaeg – katkuepideemia, kapitalistliku ühiskonna aluste välja kujunemine. 3. Mõiste keskaeg Keskaeg tekkis 476 aastal, peale Rooma keisri Romulus Augustuse troonilt maha tõukamist. Lõppes 1517. Saksamaal toimuva reformatsiooni tõttu
2. Lõpp a. 1453 Konstantinoopoli vallutamine. Langes islamiusuliste kätte. b. 1492 Ameerika avastamine. Maailmapilt avardub, saab alguse kolonisatsioon, maailmakaubandus. c. 1517 Saab alguse usureformatsioon. Kirik lõhenes d. 1640-1660 Inglismaa revolutsioon, kiire majanduslik areng Varakeskaeg (4-10 saj) üldine linnade allakäik, naturaalmajandus, barbarite riikide teke ja häving, püsima jäävad ainult tugevamad, Frangi riigi õitseaeg, Bütsantsi (Ida- Rooma) hiilgeaeg. Hakkavad kujunema feodaalsuhted, üsna rahutu aeg, kus sõditi palju, vallutati palju maid. Kõrkkeskaeg (11-13 saj) kujuneb lõplikult välja feodaalsüsteem, tekivad uuesti linnad, tänapäevaste linnade tuumikud, ristisõjad, kristluse invasioon, Paavsti võim kiriku peana kõige suurem, kujuneb omapärane linnakultuur, rüütlikultuur, keskaegse filosoofia tekke aeg (seotud väga tiheedalt usuga), gootika hiilgeaeg. Perioodi lõpus
4. saj eKr oli keltidel väga suur ala, mille peatasid roomlased keltidel polnud kunagi ühtset riiki ega ainujumalat 4. saj eKr hanelugu Rooma üritas vallutada 1. saj eKr Caesar vallutas Gallia romaniseerus Suure rahvastarände tulemusena läks Gallia frankidele keldid suruti täielikult äärealadele Suure rahvastarände tulemusena lagunes Lääne- Rooma ning selle asemele tulid germaanlaste riigid, üheks kõige võimsamaks oli Frangi riik. Frankide hõimupealik Chlodovechi juhtimisel vallutati kogu Gallia ja tekkis Frangi kuningriik. Chlodivech võttis vast ristiusu 5. saj Merovingide aeg laiskade kuningate aeg kuningad jagasid alasid laiali tegelik võim koondus majordoomustele kuninga kojaülematele üks majordoomus oli Karl Martell 732 Poitiers'i lahing araablastega, st Euroopa päästeti islamist Karl Suur alates 8. saj keiser, enne kuningas suur vallutaja (Hispaania, Itaalia, Saksid)
sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. 2.Frangi riik tekkis 5. sajandil Reini parempoolsele kaldale -> Maasi ja Schelde aladele. Riik sai alguse, kui Clodovech ja frangid tungisid Galliasse ja tõrjusid Läänegootid Hispaaniasse. Clodovech võttis 495. aasal vastu katoliikliku ristiusu ning tänu sellele nägi Rooma frankides liitlast ,,paganliku" ariaanliku ristiusu pooldajate vastu. Aga kuna frangi riigis polnud ühtset kuningavõimu, siis koondus ajapikku võim majordoomuste kätte.Karl Martell (8. sajand) oli üks võimsamaid majordoomuseid Frangi riigis. Ta juhtis Poters'i lahingut (732. a) ja tegi lõpu araablaste sissetungile Hispaaniasse. Lisaks pani ta aluse feodaalkorrale, sest hakkas andma ratsaväele, vastutasuks teenistuse eest, maatükke.Karl Martelli poeg Pippin lühike sai 751. aastal kuningatiitli, kuna ta läks Itaaliasse paavsti langobardide eest kaitsma
Kasutatud kirjandus..........................................................................9 Sissejuhatus- Prantsusmaa Valisin selle teema, sest ma olen Prantsusmaal käinud ning olen ise ka huvitatud sealsest kultuurist ning ajaloost. Prantsusmaal on ka väga huvitav köök. Prantsusmaa on üks väga eriline riik ning sellest on palju uut teada. Kirjutasin Prantsusmaa ajaloost, vaatamisväärsustest ning köögist. Referaat on üles ehitatud ajas edasi liikudes alates Frangi riigi (tänapäeva Prantsusma) loomisest kuni tänapäevani. Kirjas on kõige olulisemad ja huvitavamad faktid. Referaadis on ka mõned pildid, mis täiustavad teksti. 3 Prantsusmaa ajalugu Prantsusmaa ajalugu algas sellega, kui 3. sajandil Rooma riigi nõrkusperioodil tungisid frangid üle Reini jõe Rooma. Nad elasid külades, harisid põlde ja karjatasid loomi. Ühe sellise piirkonna juhiks sai Clodovech 481
sajandini paganateks, tuntud kui meresõitjad ja rüüstajad. Hauad olid väga võimsad, sealt on leitud isegi terveid laevu (1904, Oslo) ning just sealt saame teavet kultuuri ja kunsti kohta. Armastasid eredaid, kontrastseid värve. Ruunikivid on mälestuskivid, mis püstitati hukkunud meresõitjatele. Kivil on ruunikirjas tekst koos skemaatiliste joonistega. Laeva ninas oli koletise peakuju. Rahvasterände tulemusena tekkis üks võimsamaid ja püsivaimaid riike, Frangi riik, kus valitses Merovingide dünastia. Tähtsaim kunstipärand on käsikirjad (kirjakunst ja illustratsioon; pärit Iirimaa kloostritest). Arenes raamatumaal. Raamatuid kirjutati ümber kloostrites ja raamat oli väga väärtuslik, valmistamine võis kesta ühe munga eluea. Initsiaale (esitähti) maaliti eriti hoolikalt ja kasutati rikkalikku ornamentikat. Miniatuuri nimi on tulnud punase värvi, miniumi, järgi, mida kasutati raamatute illustreerimisel. Olemuselt on see väike pilt
docstxt/128617767157847.txt
1517 - reformatsiooni (e. usupuhastuse) algus 15.saj.lõpp / 16.saj.algus 2. Germaani ja Slaavi rahvaste ümberpaiknemine. Ajendiks rändkarjakasvatajatest hunnide sissetung Aasiast Euroopasse Tagajärjed: 1) Lääne-rooma keisririigi häving 2) Germaanlaste kuningriikide teke endise L-R riigi aladele 3) Anglite ja sakside sissetung Britanniasse: Anglo-Saksi kuningriikide teke 4) Uute keelte kujunemine: Romaani keeled. 3. Frangi riik 5.-7. sajandil Majordoomused –kuninga suurusugused kojaülemad, võtsid võimu üle. Karolingide renessanss – Karl Suure tegevusest ajendatud huvi tõus vaimuelu ja antiikkultuuri vastu. Seondus Karl Suure suguvõsa e Karolingide valitsemisega. *Chlodovech Välispoliitika:Vallutab Gallia (Prantsusmaa), tõrjus läänegoodid Hispaaniasse. Sisepoliitika:496.a –võtab vastu ristiusu OTSE ROOMAST, st katoliiklusena. Kuulutab pealinnaks Pariisi, kuningavõim päritavaks.
deklaratsioon. Rikkus tulenes väärismetallide rohkusest. Prantsuse revolutsioon 1789-1799 : Põhjused : valgustusideede levik, Ameerika iseseisvussõja mõju, kriis majanduses, poldud rahul riigi juhtimisega Tagajärg: monarhia kaotamine, feodaalkorra hävimine, vabariigi loomine, inimesed võrdsed seaduse ees, eraomandi puudumatus, rahvustunde tõus Parteid: jakobiinid, temidoorlased, monarhistid, zirodiinid, riigikorraks määrati konstitutsiooniline monarhia Karl Martell (687-741) Frangi riigi majordoomus 717-741. Sõdis edukalt germaani hõimudega, 730. aastateks olid kõik frangi kuningad tema täieliku võimu all Karl suur (742-814)- Frangi riigi kuningas, oli sõjaliselt äärmiselt edukas Louis XIV (1643-1715)- rajas käsitluse kuningavõimu jumalikust algupärast, rajas tseutraliseeritud haldusparaadi, kaotas usuvabaduse
Varakeskaegse Euroopa areng 5.-11. saj. Varakeskaega saab jagada kaheks perioodiks: 1.periood- 5.sajand kuni 9. sajandi algus. Sel ajajärgul tekkis Lääne-Rooma lagunemisest uus elukorraldus- feodaalkord. Sellele tugineb Lääne-Rooma impeeriumi varemetel sündinud Frangi riik, mis kindlustab ka impeeriumi uued kaitsepiirid. 2. periood- 9.sajandi algus kuni 11.sajandi algus. Esile on kerkinud katoliiklus ja roomakatoliku kirik. 5. sajandi II poolel ja 6. sajandi I poolel tekkis endise Lääne-Rooma riigi aladele Frangi riik, mille kuningaks oli Frangi riigi rajaja Chlodovech. 496 a. võttis Chlodovech vastu ristiusu. Kuna ta valis katoliikluse, siis tagas see talle Rooma kõrgvailmulike toetuse teiste rahvaste vallutamiseks. Riik oli tugev, ent alates 7
takistada ja peagi olid mitmed germaani hõimud asunud sügavale riigi sisealadele. Rooma aladele tekkis mitu germaanlaste riiki. 476.aastal läks germaanlaste pealik Odoaker Lääne-Rooma keisriga tülli ja kõrvaldas ta hoopiski võimult. Aastat 476 mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser, loetakse vanaaja lõpuks ja keskaja alguseks. Rahvaste rändamisel segunesid rooma kultuur ja Germaanlaste kombed. Algas kultuuri allakäik ja tänapäeva rahvaste kujunemine. 5.Kirjelda Frangi riigi tekkimist. Frangid olid üks germaani hõime, kes elasid umbes tänapäeva Belgia piirkonnas. Viiendal sajanditeisel poolel tõusis frankide kuningas noor ja võimukas Chlodovec kavaluse ja väevõimuga sai ta jagu teistest pealikest ja ühendas kõik frangud oma võimu alla. Tekkis frangu riik.Clodovechi juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad gallias ja peaaegu kogu gallia allus nüüd frankidele. 496. aastal võttis Clodovech vastu ristiusu, kuid vastupidi teistele germaani
Karl Suur Kristiine Pajussaar 10 c Kuressaare 2011 Karl Suur Karl oli Frangi riigi kuningas alates 768 (kogu riigi valitseja alates 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lääne-Rooma keisriks. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas, liidendas Frangi riigiga nii Saksamaa (Elbe jõeni), Põhja-Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning Madalmaad. Ainsana jäid tänase Prantsusmaa aladest tema riigiga ühendamata bretoonide maad ( Bretagne)
1.Euroopa poliitilise kaardi kujunemine vana-aja lõpul ja vara keskajal, teada olulisi ajaloosündmusi (aeg) mõju poliitilisele kaardile. Theodosiuse testament 395.a Ühtne Rooma keisririigi jagunemine Lääne-ja Ida-Roomaks. Viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine 476.a Lääne-Rooma keisririigi lagunemine. Frangid vallutavad Gallia 486.a Frangi keisririigi sünd. Karl Martelli Poiteirs´ lahingus lüüa saamine 732.a Frangi riik suudeti siiski päästa. Kirikuiriigi teke 756.a Pippin andis paavstile Itaalia valitseda, millest said paavstid aluse panna otsese võimu Karl Suure sõjakäigud 774.a Riik saavutas oma suurima ulatuse + langbardide kuningriigi vallutamine. all seisvale kirikuriigile. Verduni kokkulepe 843.a Frangi riigi jagamine kolmeks sõltuvatuks riigiks. 2. Keskaja mõiste, ajalised piirid, tunnusjooned.
Frangid keskajal · Chlodovech(481-511) Merovingide dünastia Frangi riigi rajaja 496 ristiusu vastuvõtmine · VI-VII saj. Frangi riigi nõrgenemine Vennatapusõjad Majordoomused Frangi riigi tugevnemine · Karl Martell 732 Poitiersi lahing Ratsaväe tugevdamine · Pippin Lühike Karolingide dünastia Head suhted paavstiga 751 frankide kuningas 756 kirikuriigi loomine · Karl Suur Kuningas 768-814 Vallutussõjad(riiki suurus mitmekordistub) 800 keisriks kroonimine Rolandi laul Lääne-Euroopa killustatus IX-X sajandil · 843 Verduni kokkulepe Lääne-Frangi riik Ida-Frangi riik Lõuna-Frangi riik · Maavaldajate mõjuvõimu kasv
Emiir – eri piirkondi valitsevad araabia ülikute seast määratavad asevalitsejad Andaluusia – Lõuna-Hispaanias olev islamiusuliste piirond 622 – Islamiusuliste ajaarvamise algus, sellel aastal põgenes Muhamed Mekast Mediinasse 630 – Mediina ja Meka vahelise vaenu lõpp, Muhamed naases vastupanuta Mekasse FRANGI RIIGI TEKE Chlodovech – kuulus Franfi kuningas, kelle juhtimisel tungisid frangid Galliasse ja lasti ennast ristida Karl Martell – Frangi riigi majordoomus, kes lõi Poitiers’ lahingus (732 a) araablased tagasi, tugevdas ratsaväge maatükkide jagamisega (feodaalkorra algus) Feodaalkord – I at II poolel Lääne-Euroopas välja kujunenud ühiskonnakorraldus, mida iseloomustavad: põhjalikult reglementeeritud alluvussuhted, sõjameeste klassi valitsemine, poliitilise võimu killustatus, sellest lähtuv maaomandi killustatus Saratseenid – moslemite laialt levinud nimetus Euroopas keskajal
2)Lääne pool asuvad põlluharijad olid sunnitud rändkarjakasvatajate peale tungi tulemusel omakorda liikuma lääne poole ja nii jõudsid germaani hõimud lääne rooma aladele. Lääne rooma riik oli sisetülidest lõhestatud ja ei suutnud ennast pealetungivate barbarite eest kaitsta.476 aastal(5 saj) kukkutati viimane rooma keiser . See tähistab lääne rooma riigi lakkamist ja seda aastat loetakse ka keskaja alguseks. Frangi riigi tekke 5 saj.Tänapäeva prantsusmaale tungisid frangihõimud nende eesotsas oli kuningas O..... tema juhtimise moodustati Galias frangiriik 5saj lõpul võttis vastu ristiusu ning selle tulemusel oli paavst nõus teda toetama võistluses teiste mitte ristitud germaanlaste vastu. 6-7sajandil frangi riigi võimsus nõrgenes põhjuseks oli vana tava ,et kuninga surma järel riik jagatakse poegade vahel.See tõi kaasa kodussõjad.niisuguse riigi
Karolingide minuskel-uus kirjakeel. Rajas koole, Väärtustas antiikkultuuri. Suured kirikud, tähtis paik oli Achen-lossikabel. Daatumid ja sündmused:732- Poiters-Karl Martell purustas araablaste väed; 756- Kirikuriik-Pippin võitis langobarde ja andis osa riigist Paavstile. Paavst pühitses ta uuesti kuningaks ja seadustas Karolingide dünastia. Rahvas ei saanud keisrilt toetust ja hakkas paavstile lootma. VII saj said paavstidest Rooma ja selle lähiümbruse tegelikud vaöitsejad; 800- Frangi keisririik-800 kroonis paavst Leo III Karl Suure Rooma keisriks(krahvid- provintside asevalitsejad, markkrahvid-piirialade asevalitsejad).; 843- Verduni kokkulepe-Karl Suure keisririik püsis ühtsena ka tema poja Ludwig Vaga valitsusajal. Karli pojapojad aga jagasid riigi 843 a. Pärast pikki tülisid kolmeks: Ida-Frangi, Lääne-Frangi ja Lõuna-Frangi riigiks. Frangi keisririigi lagunemine Verduni kokkuleppe kohaselt- Ida-Frangi, Lääne-Frangi ja Lõuna-Frangi riigiks
Feodaalkord. Feodaalne killustatus. Lääniks e. feoodiks nimetatakse maavaldust, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt e. senjöörilt, andes talle truudusvande ja kohustudes oma isanda kutsel ilmuma sõja väeteenistusse. Feodaal (läänimees, vasall) - feoodi e. lääni saaja, kes andis selle eest isandale truudusvande ja kohustus isanda kutsel väesalga eesotsas sõjaväeteenistusse ilmuma. Kõik feodaalid olid elukutselised sõjamehed. 843.a. sõlmiti Verduni leping, millega Frangi riik jagati 3-ks: 1) Ida-Frangi; 2) Lääne- Frangi ja 3) Lõuna-Frangi riik. Aja jooksul kujunes Ida-Frangi riigist Saksa ja Lääne-Frangi riigist Prantsuse kuningriik. Frangi riigi lagunemisega kaasnes feodaalkorra kujunemine. Sellist ühiskonnakorraldust, kus maa on läänistatud feodaalidele ja seda harivad feodaalidest sõltuvad talupojad nimetatakse läänikorralduseks e. feodalismiks. Feodaal omas maavaldust ning kohtuvõimu sõltlastest talupoegade üle. Talupoeg kandis
kontinendile. Adam johann von Krusenstern: baltisakslane, sünd. 1770 Hagudis, surnud 1846 Kiltsis Virumaal. Juhtis esimest Vene ekspeditsiooni, mis ületas ekvaatori ning seilas ümber maailma. Uuris Kamtsatka poolsaart. Ferdinand v.Wrangel: ümbermaailmareis, Põhja-Jäämeri; Johann Friedrich Parrot: Alpid, Püreneed, Kaukaasia; Karl E. v. Baer: Novaja Zemlja, Lapimaa...; veel E.v.Toll, Al. V. Middendorff. Frangi riik- oli riik varakeskaegses Euroopas. Suures osas langeb Frangi riigi territoorium kokku tänapäevase Prantsusmaaga. Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast. Merovechi sugukonda kuuluv Chlodovech I võttis 496. aastal vastu ristiusu, tehes seda katoliikluse, mitte teiste germaanlaste kombel ariaanluse põhimõtetel. See otsus aitas tal oma võimu oluliselt kindlustada, kuna nüüd sai ta segastel aegadel loota rooma ülikkonna ja vaimulike toetusele
6. Kuidas oli valitsemine reguleeritud Ida-Rooma riigis? Keiser (basileus) -> (Riiginõukogu; kirik; senat (sünkliit) -> tsirkuseparteid (deemosed)). 7. Kes olid Ida-Rooma peamised vaenlased? Bulgaaria riik, araablased, Skandinaavia sõdalased (variaagid + Kiievi-Vene slaavlased), türklased. 8. Mis on hagiograafia? Pühaku elulugu. 9. Milline oli Chlodovechi tähtsus Frangi riigi ajaloos? 5-6 saj oli kuningaks Chledovech, kes rajas Frangi riigi, 496 pKr võttis vastu ristiusu katoliikluse vormis. 10. Millised piirkonnad olid välja kujunenud Frangi riigis 6. saj? Neustria (Lääne- ja Loode-Gallias (keskuseks Pariis)), Austraasia (Kirde-Gallia), Burgundia, Alemannia. 11. Kes olid majordoomused, miks nende tähtsus Frangi riigis kasvas? Jõukad kojaülemad, hiljem suurmaapidajad ja piirkondade valitsejad. 12. Milline roll oli Pippin Lühikesel Frangi riigis
Karl Suur Karl Suur oli Pippin Lühikese poeg ning Frangi riigi kuningas alates 768 aastast ja Rooma ehk Frangi riigi keiser alates 800 aastast. Ta pani aluse kolmele suurriigile, milleks olid Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia.Karl Suur oli ka sõjaliselt väga tugev, liidendades Frangi riigiga nii Saksamaa, Põhja-Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa kui ka Madalmaad. Peale valusat lüüasaamist 778.aastal Zaragoza all, tegi Karl Suur vajalikud järeldused ja aastal 801 vallutati araablaste käest Barcelona. Sinna rajati Hispaania mark, mida valitses kuninga ametnik markkrahv. Kirdesuunal ühitas Karl Suur frankide vallutuse ristiusu levitamisega. Weseri lahing, mis toimus 772-804, lõppes Saksimaa vallutamisega ning see jagati krahvkondadeks. 788
Karl Suur Karl Suur (Karl I) oli alates 768. aastast Frangi riigi kuningas ja 800. aastast Rooma ja Frangi keiser. Karl Suur sündis aastal 742 ja suri 28. jaanuaril 814. aastal. Karl Suur elas 72- aastaseks. Ta valitses aastatel 768-814. Karl Suure isa oli Pippin Lühike ja Karl Suure poeg oli Ludwig Vaga. Karl Suur pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile, mis olid Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Karl Suur arvas, et ta on Rooma keisrite järeltulija ja seetõttu nimetas ta end Rooma keisriks. Karl I sõjaretked olid võidukad, ta alistas Saksamaa,
Lääne-Euroopa varakeskajal Frangi riik 5.-7. sajandil · Kuningas Chlodovech (481-511). Vallutab Gallia (Prantsusmaa), tõrjus läänegoodid Hispaaniasse. · 496.a võtab vastu ristiusu OTSE ROOMAST, st katoliiklusena. Kuulutab pealinnaks Pariisi, kuningavõim päritavaks. · Saali õigus- frankide õigussüsteemi kirjapanek. · Peale tema surma segadused, sõjad, ülikute võimu tugevnemine. · Majordoomused kuninga suurusugused kojaülemad, võtsid võimu üle.
Ajaloo kordamisküsimused 1) Frangi riigi teke ja 4 valitsejat? 2) Frangi riigi sidemed roomakatoliku kirikuga? 3) Feodaalühiskonna olemus? Lääni suhted Kolm seisust Pärisorjus Naturaalmajandus 4) Keskaegse linna valitsemine ja selle suhted maaisandaga? 5) Elu korraldus ja olmetingimused Keskaegses linnas? 6) Linnades kujunenud uue ellusuhtumise olemus? 7) Paavsti võimu tugevnemise 3 põhjust Vara Keskajal? 8) Rooma katoliku kiriku korraldus?
Karl Martelli täpset sünniaastat ei ole teada, kuid arvatakse, et see võis olla 688. aasta, ta suri 741. aastal. Karl oli Frangi riigi majordoomus 717 st aastast kuni oma surmani. Tema lisanimi Martell tähendab haamrit ehk vasarat ja ta teenis selle oma ohtrate sõjaliste võitude eest. Karlil oli kaks naist.ja nendega kokku kuus last. Karl oli eelmise majordoomuse Pippin Keskmise poeg. Ta kuulutati 715. aastal Frangi riigi põhjapoolse osa majordoomuseks. Kuid mõne aasta pärast oli kogu reaalne võim Frangi riigis koondunud tema kätte. Karl Martell pidas edukalt mitmeid lahinguid erinevate vastastega ja Frangi riigi territoorium ja mõjuvõim Euroopas kasvas. 732. aastal tungisid Frangi riiki Hispaaniast Omaijaadide väed. Karli väed kohtusid nendega Poitiers' i lahingus, kus saavutati võit nende üle. Seda võitu on tihti peetud maailmaajaloos otsustavat tähtsust omavaks, millega päästeti Euroopa
· Usu puhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal( 1517) Varakeskajal oli Europpa suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud( V-X saj) Kõrgkeskaeg tõi kaasa jõukuse kasvu, vahepeal hääbunud linnade uue esiletõusu(XI-XIII saj) Hiliskeskajal põhjustas katkuepideemiaelanikkonna vähenemise ja majandulikke raskusi( XIV-XV saj) Kronoloogia: · 486. a- frangid vallutasid Chlodovechi juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. · 529. a-Püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino kloostri. · 590-604. a- paavstitoolil istunud Gregorius Suur tugevdas oluliselt Rooma paavstide autoriteeti lääne- Euroopas. · 732. a- Frangi majordoomus Karl Martell võitis Gallias Poitiers lahingus araablasi. · 756. a-Frangi kuningas Pippin andis Kesk-Itaalia paavstile valitseda, pannes aluse kirikuriigile. · 793
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
