Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Fovismi kokkuvõtev info". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kubism, kubismi, picasso, braque, juan, gris, kubistid, mondrian, foovid, pablo, vahtra, matisse, kubistide, kriitik, motiiv, fovism, kunstivool, kuup, kubismis, delaunay, fernand, arnold, akberg, piet, maalides, york, arvas, fauves, põhitõed, varjuga, modelleerimine, jäljendamine, arutas, ühesuguste, uutest, foove, muusikainstrumendid, maastikudFOVISM (19051920) Fovismile pani alguse Henri Matisse'i ümber kogunenud mõttekaaslastest kunstnike grupp, mille esimene ühisnäitus toimus 1905. aastal Pariisis. Nime võlgnevad foovid kunstikriitik Louis Vauxcelles'i märkusele, kes arvas end olevat nende teoste keskel kui "metsikute loomade seas" (parmi les fauves). Hüljati valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foove peetakse ekspressionismi eelkäijateks, kuid näiteks Georges
Kunstiajalugu KUBISM Referaat Tallinn 2010 Sisukord 1. Kubism..........................................................................................................3.lk 2. Kubismi liigid.................................................................................................4.lk 2.1 Analüütiline kubism..................................................................................4.lk 2.2 Collage'id..................................................................................................5.l k 2.3 Sünteetiline kubism................................................................................6.lk Kasutatud kirjandus............................................................................................7.lk Kubism
Kubism Kubism on 20.sajandi kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo Picasso (1881- 1973) ja Georges Braque'i (1882-1963) töödes. Mõiste ,,kuism" võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles (1870-1943) ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. Kriitik kirjeldas Braque'i töid 1908. aastal väljendiga bizarreries cubiques (kuubilised veidrused). Nad lähtusid Paul Cezanne'i (1839-1906) taotlusest leida igas esemes ideaalset geomeetrilist vormi. Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju nt. muusikainstrumendid,
KUBISM Kubism on 20. sajandi kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo Picasso ja Georges Braque'i töödes. Kubistide eelkäijaks oli Paul Cézanne. Mõiste "kubism" võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. Kriitik kirjeldas Braque'i töid 1908. aastal väljendiga bizarreries cubiques (kuubilised veidrused). Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju (muusikainstrumendid, natüürmordid, maastikud jne) geomeetrilistena (kuup, silinder jne),
KUBISM Lauri Kasak Risto Kööts Sander Mägi Kubismi mõiste Kubism nähtava reaalsuse lagundamine osadeks ja püüe kujutada eset korraga mitmest küljest Üldiseloomustus Kunstivool, mis sai alguse Pariisis 20. sajandi esimese kümnendiku teisel poolel ja kestis kuni teise kümnendiku lõpuni Kubismi alguseks peavad paljud ajaloolased 1907. aastat, kui Pablo Picassol valmis maal "Les Demoiselles d'Avignon", mis oli stiili poolest täiesti revolutsiooniline Sai nime prantsuse kunstikriitikult Louis Vauxcelles'ilt, kes kirjeldas 1908. aastal DanielHenry Kahnweileri galeriis Braque'i tööd "Houses at L'Estaque". Rajajateks olid Hispaaniast pärit Pablo Picasso(18811973) ja prantslane Georges Braque(18821963) Kubistide eelkäijaks oli Paul Cézanne. Erisuunad on tubism ja orfism Kubismi tekkimise põhjused 1907.a
Tallinna Nõmme Gümnaasium Mari-Liis Kasemaa Kubism Referaat 12.A klass Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus...................................................................................................3 2. Kubism...........................................................................................................4 3. Kunstnikud.....................................................................................................5 4. Kubism skptuuris............................................................................................7 5. Kasutatud allikad............................................................................................8
Gustav Adolfi Gümnaasium Kunstiajalugu KUBISM JA SELLE TUNTUMAD ESINDAJAD (v.a. Picasso) Referaat Koostaja:Pille-Triin Pihlak Juhendaja: Marju Liidja Tallinn2009 1 Sisukord: Sissejuhatus lk.3 1.Kubism lk.4 1.2 Kubismi periood lk.5 1.3 Kubismi väljendus lk.5 1.4 Analüütiline kubism lk.5 1.5 Sünteetiline kubism lk.5-6 1.6 Kubism muud valdkonnad lk.6-7 2.Kubistid lk.7 2.1 Georges Braque (1882-1963) lk.7 2.2 Juan Gris (1887- 1927) lk.8 2.3 Rober Delaunay (1885- 1941) lk.8-9 3.Kubistid Eestis lk.10 3.1 Arnold Akberg (1894 1984) lk.10 3.2 Jaan Vahtra (1882 1947) lk.10-11 Kokkuvõte lk.12 Kasutatud kirjandus lk.13 2 Sisssejuhatus Nähtavas maailnas meie ümber võib eristada looduslikke nähtusi ja inimeste valmistatud esemeid ning objekte
Kubism (kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo Picasso ja Georges Braque'i töödes) nähtava maailma lagundamine algosadeks (teemade ring piiratud: muusika instrumendid, natüürmordid, maastikud jne), objektide kujutamine geomeetrilistena (kuup, silinder), tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist), ühte pilti ühendatud objekti erinevad vaated, tagasihoidlikud ja tuhmid värvid (hallid, pruunid, tumerohelised), eeldus eelkäijaks oli Paul Cézanne, järgiti Cezanni
triviaalsusega ja struktuuri kadumisega, aga neil ei olnud ühist meelt selles, missuguses suunas edasi minna. Paul Cézanne soovis taastada maalikunstis korda ja struktuuri, et muuta impressionistlik kunst kestvaks ja püsivaks, nagu seda on muuseumides säilitatav kunst. Ta püüdis seda saavutada objektide välimuse taandamisega põhiliste geomeetriliste kehade suunas, säilitades impressionismi eredad ja värsked värvid. Hiljem tekkis selle suundumuse süvenemise tulemusena kubism. Vincent van Gogh kasutas oma meeleolude ja hingelise seisundi edasiandmiseks värve ning värisevaid ja keerlevaid pintslilööke. Kuigi postimpressionistid korraldasid tihti ühisnäitusi, ei moodustanud nad siiski ühtset liikumist ega olnud paljus ühistel seisukohtadel. Nooremad kunstnikud töötasid sajandivahetusel maailma eri piirkondades ja kasutasid mitmesuguseid stiile. Näiteks arenesid postimpressionismist välja fovism ja kubism.
Teisalt oli 20. sajand aga revolutsioonide ja maailmasõdade sajand - see omakorda pani paljud hoopis pessimistlikult suhtuma. Tormiline areng toimus ka kunstis. Juba 19. sajandi mõned kunstivoolud, eriti postimpressionism oli murdnud seniseid kunstilisi tõekspidamisi. 20. sajandi algupoolel aga pöörati kunst sõna otseses mõttes pea peale. Õhinal tormati uusi kujutusviise ja arusaamu leiutama. Kiiresti vahelduvad kunstivoolud, nagu näteks fovism, kubism, abstraktsionism, ekspressionism, futurism, dadaism ja sürrealism - neid on kombeks nimetada avangardistlikeks (prantsuse keeles tähendab avant garde eesminevat, eesrindlikku). Teine sageli kasutatav mõiste on modernism. Eesminejaks oli mõistagi maalikunst, kui tellija maitsediktaadile kõige vähem alluv kunstiliik. Kuid uued ideed juurdusid kähku ka arhitektuuris - tormiliselt kasvavad linnad nõudsid oma. Juba 19. sajandil laialdaselt kasutusele võetud uued
Teisalt oli 20. sajand aga revolutsioonide ja maailmasõdade sajand - see omakorda pani paljud hoopis pessimistlikult suhtuma. Tormiline areng toimus ka kunstis. Juba 19. sajandi mõned kunstivoolud, eriti postimpressionism oli murdnud seniseid kunstilisi tõekspidamisi. 20. sajandi algupoolel aga pöörati kunst sõna otseses mõttes pea peale. Õhinal tormati uusi kujutusviise ja arusaamu leiutama. Kiiresti vahelduvad kunstivoolud, nagu näteks fovism, kubism, abstraktsionism, ekspressionism, futurism, dadaism ja sürrealism - neid on kombeks nimetada avangardistlikeks (prantsuse keeles tähendab avant garde eesminevat, eesrindlikku). Teine sageli kasutatav mõiste on modernism. Eesminejaks oli mõistagi maalikunst, kui tellija maitsediktaadile kõige vähem alluv kunstiliik. Kuid uued ideed juurdusid kähku ka arhitektuuris - tormiliselt kasvavad linnad nõudsid oma. Juba 19. sajandil laialdaselt kasutusele võetud uued
Nende meeleolude väljendamiseks leidis Munch lihtsad ja üldised kujundid, mis mõjuvad siiralt ja kirglikult. Munch taotleb oma töödes vahetut tunnete kujutamist ja käsitleb loodusvorme väga suure vabadusega. Tema piltide mõju aitavad tõsta nende suur formaat, rahutu ja vaba, lohakas pintslitehnika ning kirglikud, leegitsev-heledad värvid. Hiljem, u. aastal 1908 muutub tema stiil rahulikumaks ja voolavamaks. 3. Sajandi alguse ekspressionism: foovid (Matisse, Derain, de Vlaminck), Munch, die Brücke (Kirchner, Nolde), der Blaue Reiter (Kandinsky, Marc, Macke), Kokoschka, Schiele, Lehmbruck Fovismi loetakse harilikult 20. sajandi moodsa kunsti esimeseks vooluks. Avalikkuse ette astus see vool 1905. aastal, Sügissalongis, kus esines rühm noori kunstnikke. Peaaegu segamata värvid olid lõuendile paisatud hoogsate, erinevate suurustega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu metsikutena
Kubism ja abstraktsionism Kubism Kubism on 20. sajandi kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal · Esimesteks vilelejateks olid Pablo Picasso ja Georges Braque · Mõiste võttis kasutusele prarantsuse kriitik Louis Vauxcelles · Algset kubismi, perioodi, mis algas 1909. aastal, nimetatakse analüütiliseks kubismiks. · Teine, hilisem vool kubismis, kannab nime sünteetiline kubism. · Eestis viljeldi kubismi 1920. aastate lõpuni. Ühed järjekindlamad kubistid olid Arnold Akberg ja Jaan Vahtra. Kubismile iseloomulikku · Motiivide lahutamine justkui algosadeks (geomeetrilisteks kujunditeks) ning nendest uue pildi ülesehitamine. · Kunstnik paneb esmalt paika vormid ja värvid ja alles siis mõtleb välja motiivi, tavaliselt natüürmordi. · Piltide juurde kleebiti ajalehti, tapeeti ja kangaid. Kasutati kollaazitehnikat. ·
Mõiste "kubism" võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. Kriitik kirjeldas Braque'i töid 1908. aastal väljendiga bizarreries cubiques (kuubilised veidrused). Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju (muusikainstrumendid, natüürmordid, maastikud jne) geomeetrilistena (kuup, silinder jne), tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist). Algset kubismi, perioodi, mis algas 1909. aastal, nimetatakse analüütiliseks kubismiks. Seda perioodi iseloomustab motiivide (majad, puud ja natüürmordid) lahutamine justkui algosadeks (geomeetrilisteks kujunditeks) ning nendest uue pildi ülesehitamine. Teine, hilisem vool kubismis, kannab nime sünteetiline kubism (alguseks peetakse 1912. aastat). Kunstnik paneb esmalt paika vormid ja värvid ja alles siis mõtleb välja motiivi, tavaliselt natüürmordi
Kubism on 20. sajandi kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo Picasso ja Georges Braque'i töödes. Kubistide eelkäijaks oli Paul Cézanne. Mõiste "kubism" võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. Kriitik kirjeldas Braque'i töid 1908. aastal väljendigabizarreries cubiques (kuubilised veidrused). Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju (muusikainstrumendid, natüürmordid, maastikud jne) geomeetrilistena (kuup, silinder jne), tükeldatud pindadena või
Maalid sisulised on sünged, moraliseerivad! Saanud mõjutusi sellest, et ta töötas klaasimaalijana, keskaegsete kirikuakende restaureerimine, see mõjutas teda usuliselt. Sp. On ka usulise sisuga maale ja moraliseerivaid. Töödes võib näha klaasimaali/vitraazlikku kujutamislaadi. Koos foovidega algab Lääne.Euroopa kunstis uus suund ekspressionism (väljendus). Ekspressionismi rajajateks peetakse van Goghi ja Munki. Nemad hakaksid juba väljendust rõhutama, kuid järjekindlamalt foovid. Fovismiga samaaegselt tekib väljenduslik kunst Saksamaal. Enamasti kasutatakse ekpressionismi saksa väljendusliku kunsti kohta. Natukene erinev on fovism ekrpessionistmis. Sakslastele meeldis maalile jurde mäelda tähendust ja spmboolikat (eeskujuks Munk), samas tunti huvi postimpressionistide vastu, ka Kaug-Ida ja keskaja kunstide vastu. Saksa ekpr.tide I põlvkonna moodustas Dresdenis 1905.aastal rühmitus ,,Die Brücke" (Sild). Rühmituse eesotsas oli Ernst Ludwig Kirchner, sinna kuulus
Lautrec: ühendab oma töödes ilmekalt üksikasjade täpse jälgimise juugendliku üldistusega; (Jane Avril). Nähti uue kunstisuuna algust: nabiidid (prohvetid). Sinna kuulusid Serusier; Bonnard; Vuillard. Rühmitus järgis Gauguini õpetust. Fovism ja ekspressionism: 1903 aastal astutati Sügissalong, mis eksponeeris 20 sajandi alguse uuendusi, korraldati ka mälestusnäitusi suurte postimpressioniste loomingust. 1905 aastal toimus seal näitus, keda hakati kutsuma foovideks (metsikud). Foovid: puhtad segamatud värvid hoogsate erineva suurusega laikudena. Värvid olid sageli vastupidised looduses esinevatele värvidele. Keskne kuju oli Henri Matisse (eelkõige tähtis väljendus, tööd on tasakaalukad, harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid; Tants). rühmituse liikmed: Dufy (Lipuehtes tänav, Le havre); Derain (Westminsteri sild); Vlaminch (Deraini portree); Rouault (Salongis). Foovidega algab Euroopas ekspressionism. Saksamaa rühmitus Die Brücke, kuhu
edasi tundeid emotsionaalsest vabadusest ja hedonismist. II faas – ikonograafiline Ajalugu 20. sajandi algul inimesed hakkasid sellega juba harjuma, et on nii palju erinevaid kunstistiile ja voole. Oldi arvamusel, et kui muutub nii palju elus, siis peab ka kunst muutuma, kunst peab olema uudne ja omapärane. Fovismile pani alguse Henri Matisse'i ümber kogunenud mõttekaaslastest kunstnike grupp, mille esimene ühisnäitus toimus 1905. aasta Pariisi Sügissalongis. Nime võlgnevad foovid kunstikriitik Louis Vauxcelles'i märkusele, kes arvas end olevat nende teoste keskel kui "metsikute loomade seas". Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. See meeleolu, mida sooviti väljendada, oli eelkõige rahulik õnnetunne, rõõm nägemisest. Ka ei pidanud
Kubism ehk kuubikunst Peagi hakkasid need kaks kunstnikku P. Picasso ja G.Braque oma kunsti edasi arendama. Nende põhimõtteks oli see, et kunstnik ei pidanud järgi tegema, vaid looma uue tegelikkuse, mis ei allu mitte elu vaid kunsti seadustele. Nad jagasid looduses esinevad loomad ja esemed osadeks ja panid uutmoodi kokku. Saades nii moonutatud tulemusi, nad püüdsid näidata üht ja sama eset korraga mitmest küljest. Eelistatud olid kahvatud pruunid toonid, millele lisasid rohekat või tuhmi helesinist. Maaliti hooneid , portreid , natüürmorte
Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist
FOVISM 1905. aasta Sügissalongis (suur ülevaatenäitus) esines oma maalidega rühm noori kunstnike, kelle metsikute värvide ja tingliku joonistusega maalid peaaegu skandaali tekitasid. Kunstikriitikud ristisid rühmituse kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves, hääldub 'lö foov'). Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24
külje pealt, süüvimata maaliteoste ideelisse poolde. Maalides valitseb harmooniline kompositsioon ning taotletud on mitmesuguste sümbolite eksistentsi, mis eriti tugevalt avalduvad tema hilises loomingus; mitmed kriitikud on teda isegi sümbolistiks tembeldanud 4) Paul Cézanne elu ja looming (§ 4) Paul Cézanne oli prantsuse postimpressionistlik kunstnik, kelle loomingut peetakse sillaks impressionismi ja kubismi vahel. Ta lõi maastikke, natüürmorte, portreesid. Seejuures tahtis ta luua "õigemat" kunsti kui impressionistid. Esemete muutliku pealispinna alt tahtis ta tabada nende muutumatuna püsivat ehitust. Looduses nähtavad esemed meenutasid talle geomeetrilisi kujundeid (kera, silindrit, koonust jne.) 3 5) Henri de Toulouse-Lautrec elu ja looming (§ 5)
Teatud aja nad elasid nad koos kommuunina. Ekspressionistid nägid kõike dramaatilises valguses, elasid kaasa ühiskonnaelu erinevatele aspektidele. Oma suhtumist väljendasid nad inimeste ja esemete deformeerimisega, kasutasid tooreid ning poriseid värve. Inimeste ilmed olid sageli jõhkrad ning neid ei huvitanud ilu ja harmoonia. Kubism Kubismi kõrgperiood oli alates 19071912, aga erinevates maades esines seda ka tunduvalt hilisemal ajal. Paralleelselt fovismiga hakkas tekkima kubism, millest räägitakse alates 1907st aastast. Lähtekohaks loetakse Cezanne'i, eelkõige tema ,,Suplejaid", ta püüdis nähtavais esemeis näha nende põhivorme ja struktuure, talle avaldas mõju ka neegerplastika. Picasso ja Braque on kubismi isad. Kubistide taotluseks oli nähtava reaalsuse lagundamine osadeks, nt kujutada ühte eset korraga mitmest küljest. Looduslikel vormidel polnud mingit tähtsust, neid püüti lähendada geomeetrilistele vormidele.
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23
tagasiastumist.Ernst Ludwig Kirchner lõpetas oma elu enesetapuga. Tema maalid: · ,,Marcella" (1910) · "Autoportree modelliga" (1910) · "Berliini tänavastseen" (1913/1914) · "Autoportree sõdurina" (1915) "Marcella" 3.Kubism Kubistid tõid maalikunsti kollaazi.Kubism on üks omapärasemaid kunstivoole, mille mõjud kestsid kohakuti 1960-ndateni. Eestis 1920-ndatel aastatel. Kubismi eeskujuks oli Euroopasse toodud neegri skulptuurid ja Paul Cezanne tööd. Kubism taandab kõik esemed lihtsamateks geomeetrilisteks kujunditeks. Selle järgi sai ka nime ''kuubi kunst'' ehk kubism. Maailm, mille kubistid lõid oma maalidel on rahutult nurklik ja tahuline. Selle stiili loojaks P. Picasso. ja G. Braaque. Nende põhimõteteks oli, et kunstnik ei pea maalima olemasolevat tegelikkust vaid looma uue tegelikkuse, mis allub kunsti reeglitele
tihti looduses esinevast ning ei oldud täpsed ka üksikasjades. Kogu kompositsioon pidi olema väljendav, ei tunnistatud kunstis midagi jutustavat. Kunst peab mõjuma vaimselt väsinud inimesele lõõgastavalt. Maal: Henri Matisse Raoul Dufy Andre Derain Maurice de Vlaminck Georges Rouault (ainult stiili poolest, moraliseeriva sisuga) Ekspressionism - Eelkäijateks olid van Gogh ja Munch, kuid eelkõige foovid. Väljenduslik kunst tekkis foovidega samal ajal ka Saksamaal, kus moodustati liikumine "Die Brücke". Kui prantsuse väljenduslik kunst oli seotud positiivsete emotsioonidega, siis Saksamaal oli peamiseks sisuks rahutus, ühiskonnariitika, igatsus parema maailma järele ja lihtne maailmavalu. Kõike kujutati dramaatilises valguses. Lihtsustasid inimesi ja esemeid, nende joonistus oli lihtsustatud, üldistatud ja nurgeline
Victoire'i mägi oli tegelikult hiiglaslik lõunamaises päikeses helendav koonus jne. Niimoodi, soovides võimalikult täpselt loodust edasi anda, moonutas Cezanne seda siiski. See oli ka üheks põhjuseks, miks kunstiarvustajad suhtusid tema teostesse äärmiselt vaenulikult. Alles elu lõpul sai Cezanne'ile osaks ka juba tunnustust ja tema taotluste mõistmist. Lausa täht- tähelt võtsid tema teoreetilisi arutlusi 20. sajandi kubistid. Alustas tumedate pastoossete piltidega, millel on kujutatud vägivaldseid sündmusi. 1870-ndate aastate alguses lähenes ta impressionistidele ja esines nende esimesel näitusel. Näituse kriitikutelt sai Cezanne aga veelgi rohkem mõnitada, kui teised impressionistid, sest tema piltide joonistuses näis olevat rohkem moonutusi ja ruumikujutlus tundus kohmakas. Tema maalid ei taotle mööduva hetke või mulje tabamist, vaid looduse põhistruktuuri leidmist. Pidades värvi kõige tähtsamaks,
suuri probleeme. Nägemus pärast jutlust Paul Sérusier 1864 1927 Maurice Denis. Kolgata ohvriandide laud Maurice Denis. Aastaegade seeria: aprill Pierre Bonnard Edouard Vuillard Henri de Toulouse-Lautrec NEOIMPRESSIONISM Seurat Paul Signac Henri-Edmond Cross (Delacroix) (1856-1910) Paul Cézanne (1839-1906) FOVISM JA EKSPRESSIONISM Henri Matisse Puudusin!!! Pablo Picasso Cezanne'ilik kubism. Kubismi teke on aeglane ja sujuv eemaldumine realismist (järjest enam leitakse geomeetrilisi vorme jne) Edasi analüütiline kubism; objekti lammutamine tükkideks; /samal ajal tegutses Husserl, fenomenoloogia rajaja taju iseloomu ümbervaatamine, nägemistajus osaleb inimese varasem kogemus/ Analüütilist kubismi nähti kui aktiivset vormi mis kaasab 'kogemuse', pole passiivne vahendaja nagu varem. Kolmas kubism: sünteetiline
?d. 3. Juugendi olemus. Riik. Miks tekkis? 4. Rahvusromantismi olemus. Gallen-Kallela 2 t??d, E. Munchi 2 t??d. 5. Postimpressionism. Van Gogh 2 t??d, Gauquin 1 t??, Cezanne 1 t??. 6. Neoimpressionism. Tehnika nimetus, millised olid maalid? Milliised olid uued teemad? 7. Toulouse-Lautrec'i looming. Missugusele kunstile pani aluse? 8. Fovism. Riik. S?na fovismi t?hendus. Matisse t??. Millised olid maalid? 9. Ekspressionismi olemus. Riik. 10. Kubismi olemus. Kust sai Picasso t?uke kubismile? Picasso 2 t??d. 11. Futurismi olemus. Riik. Kuidas anti edasi liikumist? Balla 1 t??. 12. Abstraktsionismi olemus. Riik. 13. Dadaismi olemmus. Riik. Mida panid n?itusele? M. Duchamp'i 1 t??. 14. S?rrealism. Riik. Kuulsaim s?rrealist? Millele toetus, kust saad m?jutusi? 2-3 t??d sellelt mehelt . 4 Sümbolismi olemus ...........oli eelkõige kirjanduslik liikumine. Ei saa pidada kunstiliigiks vaid suunaks kunstis
Futuristide liikumise lõhkus Esimene maailmasõda, mil osa futuriste pettus, nähes kuidas tehnikat sõjas kasutatakse, teised aga sattusid uutlaadi jõukultusest veelgi suuremasse vaimustusse ning liitusid äärmuslike massiliikumistega (nt Marinetti Mussolini fasismiga). Futuristlikud autorid David Burljuk Jelena Guro Velemir Hlebnikov Aleksei Krutsonõhh Kubism on 20. sajandi kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo Picasso ja Georges Braque'i töödes. Kubistide eelkäijaks oli Paul Cézanne. Mõiste "kubism" võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. Kriitik kirjeldas Braque'i töid 1908. aastal väljendiga bizarreries cubiques (kuubilised veidrused). Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju (muusikainstrumendid, natüürmordid, maastikud jne) geomeetrilistena (kuup, silinder jne),
Näiteks võib loodumotiiv olla täis liikumist. Selle asemel, et püüda kujutada liikuvaid inimesi või esemeid, püüda jäädavustada liikumise mõnda hetke, visandas H. Matisse liikuvate kehade üldised piirjooned ja katsus motiivi dünaamikat edasi anda kontrastsete värvidega. Foovidega algas Lääne-Euroopa kunstis sound, mida nimetatakse ekspressionismiks. Ekspressionismi eelkäijateks olid Vincent van Gogh ja Edvard Munch, aga järjekindlalt hakkasid ,,väljendust'' rõhutama just foovid. Nendega samaaegselt tekkis väljenduslik kunst ka Saksamaal. Enamasti kasutataksegi terminist ekspressionism just saksa väljenduskunsti kohta. Sakslastele meeldisid pildile juurde mõeldav tähendus ja sümboolika. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel. Nad kasutasid lihtsustatud, üldistatud või nurgelist joonistust, teravaid, isegi tooreid värvikontraste või
Kerjus - kõneleb sotsiaalsetest probleemidest Willem de kooning 1902-1970 Naine + jalgratas on põhiteemad Jacson Pollock Äärmiselt abstraktne, vahel raske aru saada, mis pildil on, meenutab mingit suvalist mustrit Emahunt - Kuunaine Sügise rütm - jõuab lihtsalt värvi tilgutamiseni pildile Franz Kline - mustad jooned, tundega, maalib omi emotsioone Kubism Kunstnik loob uue tegelikuse Kolllaaz - liimitud pilt Eeskujud - Cezanne ja neegrimaskid 3 liiki 1907-1909 geomeetriline kubism 1909 - 1912 analüütiline kubism 1912 sünteetiline kubism Pablo picasso - 1881-1973 Naine triikimas Poiss - loomingusse tulevad soojad roosad toonid Avignioni neiud - kõik kubismist on olemas (3 liiki koos) Kolm naist - Kitarrist - analüütiline, värvi vähe , üritab väljendada iseloomu Vollardi portree - Daniel - Henry Kahnweiler vms portree Viiul - analüütilises tehakse palju natüürmorti Kitarr - sünteetiline kubism, erinevad värvilaigud ja pinnad, komponeeritakse vabalt
annaabi.ee 
