Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Fotograafia ajalugu ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
fotograaf, fotograafi, fotograafia, kaamera, film, pildis, objektiiv, peegel, negatiiv, filmile, pildistamine, metshein, graafika, digifotograafia, kase, pildistamise, tehnoloogia, fotoaparaat, kunst, leiutati, seadet, camera, obscura, optika, niepce, objektiivid, aparaadid, kodak, fotode, leiutis, fotosid, imeline, peeglite, valgusega, 1826, tasapinnalSISUKORD FOTOAPARAAT JA FOTOGRAAFIA Fotograafia Fotograafia üldiselt Fotograafia ajalugu Fotoaparaat Fotoaparaadi mõned tehnilised alused Objektiiv Säritus Katik Fotoalased mõisted Kasutatud Kirjandus FOTOGRAAFIA Fotograafia üldiselt Vanemas keelepruugis õeldakse foto asemel päevapilt, s.o päikese tehtud pilt. Niiviisi see ongi: fotograafia leiutati möödunud sajandi algupoolel tänu valgustundlike materjalide avastamisele. Silm ja Kaamera näevad maailma põhimõtteliselt ühtviisi. Mõlemas on ehituselt üllatavalt sarnased. Vaateväljaks asuvalt esemelt lähtuvad valguskiired läbivad silma läätse ja jõuavad valgustundlikule tagaseinale, nn. Võrkkestale: me näeme ümbritsevat maailma. Ka fotoaparaadis läbivad valguskiired objektiivis leiduva läätsede süsteemni ning jõuavad kaamera tagaseinal asuva valgustundliku kihini, kuhu kantakse üle eseme ümberpööratud kujutis.
GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM FOTOGRAAFIA Referaat Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................3 MIS ON FOTOGRAAFIA........................................................................4 FOTOGRAAFIA AJALUGU....................................................................5 ÕNNESTUNUD PILDI SAAMINE............................................................6 Säriaeg...........................................................................................7 Avaarv...........................................................................................8 ISO tundlikkus....................
See võimaldas teravustada ka päris lähedale asuvatele objektidele, lisaks sai mõlemat kasti erinevates suundades liigutades kujutistega manipuleerida. Lõõtsaga kaamerad asendasid kahest kastist koosnevad kaamerad 1860-ndate keskpaigaks. Suurema formaadiga filmikaameratel oli lõõts veel aga ka järgneval sajandil ja makrofotode tegemiseks kasutatakse seda tihti isegi tänapäeval. (http://et.wikipedia.org/wiki/Fotograafia_ajalugu) Walter Cook oli rentnik, kellel oli kirg fotograafia vastu. Arvatakse, et hiljem oma puude tõttu, milleks oli kompjalg, kasutas ta oma hobi täistööajana. Ta avas enda fotoateljee Bridge tänavale. Tema noorim poeg võttis üle farmi ees hoolitsemise ning sai abi ka oma õdedelt ja vanematel vendadelt. TLÜ Haapsalu Kolledz 4 Johanna Reilson Referaat Digifotograafia ajatelg 1850-1855 2011 (http://www.scotshistoryonline.co.uk/cook1.html)
Fotoaparaadi tööpõhimõttest oldi iseenesest teadlikud juba tuhandeid aastaid tagasi, ent alles19. sajandil jõuti vajalike teadmisteni keemiast, et salvestada esimene foto 1830aasta. Enam kui saja aasta jooksul tehti nii fotomaterjalile kui ka kaamerale olulisi täiendusi, ent nüüdseks on emulsioonil põhinevad fotod suurel määral asendunud digitaalfotograafiaga. Fotograafia kui kunsti stiilid: landscape fotograafa, wildlife, nature spordi fotograafia, turismi foto fotojurnalism, militaarfoto fashion fotograafa,teadusfoto B&W ffotograafia abstract Fotograafias kui kunstis on fotograaf kunstnik, kelle on oma individuaalne nägemine ja mõttemaailm.Väidetakse et fotograafia kui kunst tekkis 1951.a. John Mayalli illustreeriva näitusega the Lord's Prayer.Edukad katsed algasid aga fotograafia kui kunstina Victoria ajastul, kui tekkisid sellised fotograafid nagu Cameron, Rejlander, Dodgson,Steichen ja Steglitz . viimane tõi
nagu Sony, Panasonic, Samsung ja paljud teised. Sajandivahetuseks oligi eesmärk saavutatud, aastal 2000 tehti enam kui 90% uudistrükistes avaldatud fotodest digikaameratega ja uue sajandi esimestel aastatel müüdi paljudes riikides digikaameraid enam kui tavalisi filmikaameraid. Tänu sellele on filmimüük vähenenud kõikides riikides ning ajaloo hämarustesse on kadumas slaidfilm. ,,Film on surnud, pikka iga Sulle, digikaamera!", võiks siinkohal hüüda ja lõpetada ülevaate 20. sajandi fotograafia arengust. (1 lk 14) 3 DIGITAALSED FOTOKAAMERAD Digitaalsed fotokaamerad on kaamerad, mis teevad fotosid või videoid, või siis mõlemaid koos, digitaalselt salvestades pildid elektroonilise sensori kaudu. Paljud kaamerad võimaldavad salvestada heli koos videoga ja ka fotoga. Digitaalsed kaamerad võimaldavad teha palju ülesandeid, mida tavalised filmikaamerad ei
EUROAKADEEMIA Kujunduskunsti teaduskond Kerly Aavik IV kursus FOTOGRAAFIA Referaat Õppejõud: Igor Ruus Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Kaamera obskura ................................................................................................................ 4 2. Valgus ................................................................................................................................. 4 2.1 Valge valgus ................................................................................................................ 4 2.2 Optiline kiirgus .......................................................
Fotograafia on kogum protsesse, mille abil jäädvustatakse valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise seadme abil reaalsetest objektidest tõepäraseid ja detailseid kujutisi. Seadet, mida kasutatakse kujutise jäädvustamiseks, nimetatakse fotokaameraks ehk fotoaparaadiks. Saadud tõepärast kujutist nimetatakse fotoks ning kujutise salvestamist fotoaparaadiga nimetatakse fotografeerimiseks ehk pildistamiseks. Esialgu oli fotograafia eesmärk jäädvustada inimesi ja loodusvaateid tunduvalt lühema ajaga kui seda suutis kunstnik. Arenedes ja täiustudes muutus fotograafia eraldi kunstiliigiks. Samal ajal laienes tunduvalt fotograafia abil lahendavate ülesannete ring. Tänapäeval on fotograafia muutunud näiteks üheks peamiseks teaduslik-tehniliseks informatsiooni hankimise ja talletamise vahendiks. Trükinduses rakendatakse fotograafiat jooniste, fotode jms. reprodutseerimiseks, valguskopeerimisel ja reprograafias jm
Fotograafia ajalugu Sissejuhatus Muinasajast tänapäevani Sõna fotograafia tuleneb kreeka sõna "FOS" - tähendab valgus ja "grafo" - kirjutada. Sõna sai tuntuks tänu Sir. John Herschel'ile aastal 1839. Kaasaegne fotograafia algas 1820 esimeste algeliste fotodega. Fotograafia sünd Sünnipäev: 19. august 1839 D.F.Arago ettekanne Pariisi Teaduste Akadeemias L.J.M.Daquerre ja J.N.Niepce'i Fotograafia eesmärk jäädvustada inimesi ja loodusvaateid tunduvalt lühema ajaga kui seda suutis kunstnik. Muutus eraldi kunstiliigiks laiendada tunduvalt fotograafia abil lahendavate ülesannete ringi. Ajalugu muinasajast: Kaamera obscuras kasutatakse piltide vormimiseks pimendatud seintega tuba, pilt moodustatakse pisiava kaudu 16. sajand: Heledust ja selgust kaamera obscuras parandati laiendades teleskoobi objektiivi auku. Camera Obscura
Fotograafia ajalugu 1. Milline hõbenitraadi omadus tegi võimalikuks fotograafia leiutamise? 1727.a. avastas Saksa teadlane J.H.Schulze hõbenitraadi valgustundlikkuse. 1802.a. tekitas inglane T.Wedgwood hõbenitraadilahusega immutatud paberil kujutise, kuid ei leidnud moodust selle kinnistamiseks. Hiljem avastati teiste hõbedasoolade valgustundlikkus. 2. Kes on maailma esimese foto autor? Mida see foto kujutas? Joseph Niecephore Niepce teeb esimesed fotokujutised camera obscura abil valgustundlikule paberile. / J. N. Niepce
EUROAKADEEMIA KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND Siia Pista Oma Nimi SK II FOTOGRAAFIA REFERAAT Õppejõud: Õppejõu Ees-ja Perenimi Tallinn 2011 Sisukord 1. Kaamera obskura........................................................................................3 2. Optiline kiirgus........................................................................................4-5 3. Valge valgus..............................................................................................6 4. Valguse allikad........................................................................................7-9 5. Optiline kujutis....................................................
EUROAKADEEMIA KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND HELINA POOM SK II FOTOGRAAFIA REFERAAT Õppejõud: I. Ruus Tallinn 2010 2 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 1. Kaamera obskura.....................................................................................................................5 2. Optiline kiirgus, kujutis ja süsteem.........................................................................................6 3. Valge valgus ja valguse allikad..............................................................................................7 4. Fotoaparaatide enamlevinud formaadid ja klassifikatsioon................................................8 5
tavaliselt hetkepilt, vaid kompositsioon inimesest, kes on paigalasendis. Mida rohkem on aeg edasi läinud, seda suhtelisemaks on muutunud ka mõiste "portreepilt"- tänapäeval nimetatakse nii ka neid pilte, mis on kunstiliselt lavastatud, millel on ainult üks kehaosa peal (ei pruugi olla isegi mitte nägu), modelli nägu on fookusest väljas või pildil on inimene aktiivses liikumises. Valisin oma uurimistöö teemaks portreefotograafia, sest minu üheks suurimaks huviks ja hobiks on fotograafia ning minu meelisobjektiks, mida pildistada, on inimene. Pildid esemetest ja loodusobjektidest võivad olla küll ilusad, kuid mitte miski ei ole nii huvitav, mitmekülgne ja muutuv kui üks inimene. Mulle on alati pakkunud huvi erinevate inimeste vaatlemine, jälgimine ja analüüsimine, kuid portreefotograafia võimaldab kõiki neid emotsioone jäädvustada. Minu töö eesmärgiks on uurida, õppida ja rakendada portreefotograafia erinevaid
...................4 Animatsioon...........................................................................................5 Maalikunst..............................................................................................6 Illustratsioon...........................................................................................7 2 Fotograafia Fotokunst (ka kunstfotograafia ja fine art fotograafia) on kujutava kunsti liik, mis on loodud peamiselt kunstniku nägemuse väljendamiseks ja mis saavutab oma kunstilise mõjuvuse fotograafia vahenditega. Fotograafia on kogum protsesse, mille abil jäädvustatakse valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise seadme abil reaalsetest objektidest tõepäraseid ja detailseid kujutisi. Seadet, mida kasutatakse kujutise jäädvustamiseks, nimetatakse
TARTU KÕRGEM KUNSTIKOOL Fotograafia osakond Kristin Hansen ALEXEY BRODOVITCH, IRVING PENN, RICHARD AVEDON Referaat Juhendaja: Kaisa Eiche Tartu 2017 Alexey Vyacheslavovich Brodovitch (1898-1971) Brodovitch oli Venemaalt pärit fotograaf, disainer ja instruktor, kes on kõige enam
valged augud annavad piltidele uue fookuse, mõjule pääseb see, mis oli pildistatava objekti ümber. Ringikujuline foto aga rõhutab seda, mida oligi püütud tabada. Iñaki Bonillas (1981) sündis Mexico Citys ning elab ja töötab samuti seal. Alates 1990. aastate lõpust on Iñaki Bonillas tundnud tugevat kutsumust fotograafia vastu. Viidates 1960 70ndate esteetikatele ja kontseptuaalsetele praktikatele, on Iñaki Bonillas tasapisi eraldanud fotograafia koostisosad ja ühendanud need teiste toimingutega. 2003. aastal tõi Bonillas oma teostesse oma vanaisa, J. R. Plaza, tohutu fotoarhiivi. Ta ühendab elemente, mis on a priori ühildamatud:
Maris Savik / 2011 Marise ülivõimas konspekt, mille abil hakkab ka blond fotograafiat mõistma 1) Kaameraid kategoriseeritakse kujutise nägemise poolest NELJA(4) kategooriasse a) DIRECT VISION/RANGEFINDER CAMERA - ehk KOMPAKTKAAMERAD ja digikompaktid - tekib parallaks- silm ja objektiiv näevad erinevat asja b) TWIN-LENS REFLEX (TLR) - kaameral on kaks objektiivi- ühest näed sina, teisest näeb film (parallaks) - kaameras on 45-kraadi all ka peegel - KESKFORMAAT ehk kasutab 120mm filmi kõige tihedamini - kuna on kaks objektiivi, on vähem müra pildis, sest peegel ei pea liikuma, et varjata valguse pääsemist filmile "valel hetkel", lisaks on kiirem - pildikujutis on nähtav ka pildistamise ajal, sest vaateotsija ja filmi objektiivid on teineteisest eraldatud ja valgus ei pääse kuskilt kaamerasse
saalis kustusid. Enamik põhilisi zanreid eksisteeris juba tummfilmiajastu lõpul: komöödia, õudus, melodraama, vestern ja põnevik alates mõõgakangelase seiklustest kuni eepiliste sõjafilmideni. Muusikal saabus koos heli tulekuga, ning heli andis lisavõimalusi ka roimafilmidele. Igal filmitüübil on omad reeglid. (http://www.johvihuvikeskus.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=59; Naughton, Smith 2008) Dokumentaalfilmides peab film kajastama huvitavaid seiku või inimesi, kultuurisündmusi, teaduslikke fakte või hüpoteese. Seal ei ole näitlejaid, vaid on lihtsalt inimesed või loomad, kes elavad oma elu vms. (http://et.wikipedia.org/wiki/Mängufilm) Mängufilmil peab olema teema, idee ja etteantud ülesande lahendus. Mängufilmis kasutatakse näitlejate mängu. Mängufilm ise jaguneb ka veel zanriteks, näiteks komöödiafilm ehk film, kus kasutatakse rohkesti huumorit. Siis on veel draama, kus ei
sajandil. Esimese patarei ehitas Volta. See koosnes kahest metallplaadist ja nende vahel olevast väävelhappega immutatud vildikihist. Avastati ka, et elekter mõjutab kompassinõela, järelikult ka magnetiga saab teha elektrit. Faraday ehitas 1831 generaatori. Maxwell aga tuli lagedale väitega, et elekter ega magnet kumbki mitte ainult ei mõjuta teineteist, vaid on ka üksteise lahutamatud osad. Sellepärast sai teadus endale uue suuna: elektromagnetism. Telegraaf, telefon, grammofon, fotograafia Elektri abil tekstide edastamise leiutas mees nimega Morse, leööe järgi on saanud nime ka teatud sümbolitest koosnev Morse kood. Ta võttis kasutusele telegraafivõtme. Telefoni leiutas Graham Bell aastal 1876. Philadelphia maailmanäitusel sai selle telefoniga kõnelda 100m kauguselt. Kõne salvestamise meetodi leiutas Thomas Alva Edison, kes nimetas selle fonograafiks. Fonograaf oli grammofoni eelkäija. Fotograafia eelkäijaks oli pimekamber. Seda kambrit kasutati
Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Põhiliselt kasutatakse info edastamiseks ikkagi sõnu. Visuaalne antropoloogia on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes. Üldiselt on väga laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antropoloogia on üldiselt väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad vis.antropoloogia alla filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Ühest definitsiooni vis.antropoloogia kohta pole, see on ajas muutunud. Algselt mõeldi vis.antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne
pleekimis(dye)tindid. Pigmenttinti kasutatavates printerites pritsitakse tinditilk (ca 14 pl) paberile, kuhu see kuivab kohe peale. Pleekimis(dye)tint sisaldab värvainet ja kandjat (tavaliselt mõni kiiresti aurustuv aine). Tinditilk pritsitakse paberil, kus see kohe imbub paberisse, kandja aurustub ja värvaine jääb paberisse. Paberistruktuur ei muutu ja pilt tuleb moonutusteta ning värvid puhtad. Kahe tinditüübi erinevused tulevad esile eelkõige professionaalse fotograafia valdkonnas. Pleekimistint annab teravamate värvidega pildi, samas kui pigmenttindiga tehtud foto eluiga on suurem (õhukindlas pakendis, päiksekiirguse eest varjatult ca 100 aastat). 8.LASERPRINTER Trükikvaliteedi poolest on parimad laserprinterid. Kui kasutada suurt hulka erinevaid trükikirju ja printida pilte, tuleks arvestada, et printeril oleks vähemalt 1.5 MB töömälu, kui kasutate trükitihedust 300 punkti tollile. Täisgraafiline prindilehekülg võtab umbes 1.4 MB.
tähtsaimaid pressifotosid ning tutvuda ja tutvustada lähemalt pressifotograafiat ning pressifotograafe. Uurimiseks ja analüüsiks kasutab autor teemakohaseid elektroonilisi artikleid ning elektroonilises meedias leiduvat pildimaterjali. Uurimistöös kasutatud allikateks olid internet, ajakirjandusest leitud artiklid ning pildimaterjal, autori poolt läbiviidud küsitluse tulemused noorte seas ning intervjuu "Aasta Pressifoto 2011" tiitli pälvinud fotograafi Andres Puttinguga. Töö koosneb kolmest osast: Esimeses osas käsitletakse lähemalt pressifotograafia olemust ning rolli meedias. Samuti tutvustatakse 2011. aastal premeeritud pressifotograafe ning käsitletakse "Aasta Pressifoto 2011" konkurssi. Lisaks sellele arvustatakse näitust "Aasta Pressifoto 2011". Teises osas aga analüüsitakse Aasta Pressifoto 2011 konkursi võidutöid ning intervjueeritakse pressifotograaf Andres Puttingut
aastal patendeeris Frederick Eugene Ives maailma esimese stereokaamera, millel oli kaks kõrvuti asetsevat objektiivi ning mis on olnud eeskujuks tänapäeva 3D-kaameratele. Laiem avalikkus sai 3D-filmiimet näha aga 1922. aastal, kui Los Angeleses esilinastus tummfilm „The Power of Love“. Filmi näitamiseks vajaliku 3D projektori lõid selle filmi produtsent Harry K. Fairall ning kinematograaf Robert F. Elder. Ka see kujutas endas anaglüüfi meetodil töötavat masinat. Kahjuks on antud film praeguseks kadunud. Pilt 5: Fairall’i 3D-projektor Samas leidub spekulatsioone, millist filmi ikkagi esimeseks kolmedimensiooniliseks lugeda. 1903. aastal linastus lühifilm „L’arrivee du train“. Antud teose kvaliteet oli niivõrd hea, et väga mitmed inimesed publiku seast kartsid, et rong sõidab nendest kohe üle. Oma osa 3D kino arengule on andnud ka televiisori leiutaja John Logie Baird, kes pani aluse
III etapp Digitaalne meetod Nagu kõik teavad on viimastel aastakümnetel arvutite võimsus tõusnud hingevõtva kiirusega. Miks mitte kasutada digitaalpilt ja teha töö otse arvutis? Tänapäeval on isegi lihtsas personaalarvutis piisavalt võimsust ja salvestusmahtu, et käsitseda digitaalpilte. See on praegune etapp – digitaal fotogramm-meetria. Foto – Originaal aerofoto filmil Kujutis – Aerofoto digitaalne esitus – skaneeritud film või foto, mis on kohe digitaalse kaameraga tehtud Mudel (pildi paar) – marsruudi sees kaks kõrvuti asetsevat pilti Marsruut – kõik kattuvad pildid, mis on tehtud üksteise järgi ühe lennu suuna sees Blokk – kõikide marsruutide kõik pildid Baas – vahemaa kahe kõrvuti asetseva pildi projektsiooni tsentrite vahel 1` = 12`` = 30.48 cm 1`` = 2.54 cm 1 m = 3.281` 1 cm = 0.394`` 2
Arvamus tekitas vastukaja USAs, hipiliikumise ajal muidugi muutusid tema raamatud popiks (teised raamatud räägivad ka seksuaalteemadel). Põhiliselt kasutatakse ikkagi info edastamiseks sõnu. Vis antr on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes on laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antr on väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Algelt mõeldi visuaalse antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne. Paljud olid uurimusfilmid, nt uuriti näoilmeid või kuidas inimesed kasutavad ruumi jne. Visual Anthropology räägitakse
Kaua vaieldi selle üle, kas foto on üldse kunst. JNE Fotokunst jaguneb alaliikideks: Piktorialism 18901914 esinenud rahvusvaheline kunstivool. Eesmärgiga oli saada kunstnikega võrdseks. Tehti kunstfotosid, mida täiendasid tehnoloogilised eksperimendid materjalidega ning võtted (filtrid, udud, vihmaekraanid, kontrasti kaotamine). Piktorialistlik foto on subjektiivne, varjunditega, emotsionaalne ja unikaalne. Plastiline foto Sõdadevahelisel perioodil sulandus fotograafia rahvusvahelisse avangardkunsti. Fotograafiaga tegelesid nii maalijad kui skulptorid. Harrastati fotomontaazi (dadaistid lõikasid negatiive ja asetasid need kõrvuti vahel neid uuesti pildistades saadi fotod). Teemad olid mässumeelsed ja ühiskondlikpoliitilised. Estetiseeriv fotograafia 1960.aa lõpust püüdles USA ja Euroopa ajakirja ning moefoto plastilisuse ja esteetilisuse poole. Ülistatakse keha, eriti naisekeha. Tihti erootilise alatooniga. Töödeldud foto
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil Mario Metshein Sisukord Sisukord.......................................................................................................1 02 - Photoshop - Mis on arvutigraafika.........................................................4 03 - Photoshop - Tere Photoshop..................................................................9 04 - Photoshop - Esimene pilditöötlus (Ülesanne 1)...................................24 05 - Photoshop - Mittelõhkuv pilditöötlus (Ülesanne 2)..............................41 Ülesanne 2.................................................................................................61 06 - Photoshop - Pildiparandused (Ülesanne 3)..........................................63 Ülesanne 3.................................................................................................69 07 - Photoshop - Kihiline pilditöötlus (Ülesanne 4).....................................71 Üle
Valgamaa Kutseõppekeskus Koka eriala I kursus Aljona Kopteva Skanner Referaat Juhendaja Irja Kangsepp Valga 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................2 Skanner.......................................................2 Skannerite liigid..............................................3 Kuidas valida skannerit?.........................................5 Kokkuvõte.....................................................9 Kasutatud materjal.........................................10 Skanner Skanner (ka: skänner) on arvuti lisaseade, mis analüüsib kas mingit kujutist nagu näiteks fotot, noodikirja, trükitud teksti või füüsilist eset ja muudab saadud info digitaalseks kujutiseks.Skanner on umbes arvutiploki suurune pealt ülestõstetava kaanega seade. Kaane all on klaaspind, millele "kujutis allapoole" asetatakse sisestatav do
realiseerida. Raadio leiutamise võtsid enda peale vene füüsik Aleksandr Popov ja itaallane Guglielmo Marconi. 1894. aastal valmistasid mõlemad elektromagnetilised vastuvõtjad, mida Popov äikesemärkijana kasutas. Popov leiutas ka antenni eelkäija, Marconi aga maaühenduse. 1896. aastal demonstreeris Popov traadita telegraafi, andes 250 meetri kaugusele edasi sõnad Heinrich Hertz. Marconi variant aga andis signaali 5 km taha. 1909. aastal sai ta selle eest ka Nobeli preemia. Fotograafia eelkäijaks oli keskajast tuntud pimekaamera. Algul nimetati nii pimedat ruumi, mille seinas oleva väikese ava kaudu saadi selle ees olevast valgustatud esemest vastasseinale kujutis. Hiljem asendas pimeda ruumi kumerläätsega varustatud kast. Fotograafia algust tähistab prantsuse kunstlik Louis Jacques Daguerre 1839. aasta leiutis, mille abil õnnestus kinnistada kujutis hõbetatud vaskplaadile. Samal aastal võttis Daguerre
"Pop kunst nagu modernismi nähtus. Pop art tehnoloogiad. Pop Arti peamised esindajad " Sisukord: Sissejuhatus Peatükk 1 : Pop Art 1.1 Ülevaade 1.2 Põhijooned 1.3 Disaini kontseptsioonid ja teooria Peatükk 2 : Pop arti esindajad 2.1 Roy Lihtenshteyn 2.2. Järeldus 2.3. Kokkuvõte 2.4. Järelsõna Kasutatud materjalide nimekiri -1- Sissejuhatus. Kui minult küsida, millises suunas on kunst kõige vastuolulisem ja sokeeriv, mis suudab panna igapäevaelu ja ülevat kookku, nii massi ja indiviidi, ma vastan kõhklematult - pop art. Ta imponeerib mulle oma julgust, otsekohesust ja stiilsust. Ta on massiivne, geniaalne, ainulaadne ja ei pekstud. Tema lihtne eristada teistest piirkondadest ja ka lihtne meeles pidada. Seega, mina tahaks oma tööd täielikult pühendada selle erakordse stiili, millist ma väga armastan! Meedia ja reklaam - on pop-kunsti peamised teemad , nad on kättesaadavad meie kogukonda. TV, koo
Otepää Gümnaasium Edvin Tämm 8. a klass LIBLIKATE KOGU JA PILDIKAARDID Loovtöö Juhendaja: Ene Vister Otepää 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................ 2 1.TÖÖ KÄIK...................................................................................................................3 1.1. Töö planeerimine.................................................................................................3 1.2. Liblikate püüdmine...............................................................................................4 1.3. Liblikate surmamine.............................................................................................5 1.4. Liblikate alusele paigutamine..............................................................................6 1.5. Info liblikate
Nendelt aladelt, kuhu kiir langeb, elektriline laeng kas täielikult või osaliselt kõrvaldatakse. Nähtamatu kujutis moodustub trumli valgustundlikule pinnale. 7 2.2 Laseroptiline skaneerimissüsteem Laserkiire skaneerimine toimub pöörleva peegelprisma abil. Laseroptilise skaneerimissüsteemi realiseerimiseks on mitmeid võimalusi, klassikalises lahenduses (joonis 2) (1- laser, 2- peegel, 3- kollimaator, 4- akustooptiline kallutusseade, 5- objektiiv, 6- prisma, 7, 8- peeglid, 9- valgustundlik trummel). Akustoopt kallutussüsteemis kasutatakse laengute muundit, mida juhitakse kõrgsagedusgeneraatori abil. Lasereksponeerimise tagajärjel saadud peidetud kujutise ilmutamine toimub seejärel tooneripulbri abil sõlmes 10 (joonis 1). Tooneripulber, mis sisaldab tahma ja magnetilisi osakesi, kantakse trumli pinnale magnetharjade abil.
ajaloosündmust, ent sinna on maalitud püha tegelane ajaloost, kes on oluliselt mõjutanud Lääne kristlikku kultuuri. Renessansi ajal oli laialt levinud epistel, et Augustinus istus viimasel tunnil enne päikese loojumist ja mediteeris pühakute üle. Sel hetkel suri püha Hieronymus, keda on kujutatud vastasseinal. Augustinus haarab sule järgi, et mõtted Hieronymusest kirja panna ja sel hetkel tabab teda visioon. Botticelli on suutnud kahte üksteisele järgnevat momenti ühes pildis kujutada: näos peegelduvad vaimsed pingutused ja “valgustusele” viitavad kiired. Lisaks on pilti pandud nii aeg kui ruum, mis on renessansi kunstile omane. Kunstnik on tabanud figuuri tõelise olemuse kujutades teda loomutruult, õigete proportsioonide ja usutava 7 kehahoiakuga (st figuur tõesti istub). Pildi koloriit on ühtsetes maalilistes õrnades toonides, kus
.................................................. 1. 2 Töötamine optikuna Saksamaal Mittweidas..................................................... 1. 3 Töötamine Hamburg- Bergedorfi observatooriumis....................................... 1. 4 Elutee lõpp........................................................................................................... 2. Schmidt`i panus teleskoopide arengusse............................................. 2. 1 Schmidt´i kaamera.............................................................................................. 2. 2 Horisontaalteleskoop Uranostat......................................................................... Kokkuvõte.................................................................................................. Kasutatud allikad...................................................................................... Lisad............................................................................
annaabi.ee 
