See võimaldas teravustada ka päris lähedale asuvatele objektidele, lisaks sai mõlemat kasti erinevates suundades liigutades kujutistega manipuleerida. Lõõtsaga kaamerad asendasid kahest kastist koosnevad kaamerad 1860-ndate keskpaigaks. Suurema formaadiga filmikaameratel oli lõõts veel aga ka järgneval sajandil ja makrofotode tegemiseks kasutatakse seda tihti isegi tänapäeval. (http://et.wikipedia.org/wiki/Fotograafia_ajalugu) Walter Cook oli rentnik, kellel oli kirg fotograafia vastu. Arvatakse, et hiljem oma puude tõttu, milleks oli kompjalg, kasutas ta oma hobi täistööajana. Ta avas enda fotoateljee Bridge tänavale. Tema noorim poeg võttis üle farmi ees hoolitsemise ning sai abi ka oma õdedelt ja vanematel vendadelt. TLÜ Haapsalu Kolledz 4 Johanna Reilson Referaat Digifotograafia ajatelg 1850-1855 2011 (http://www.scotshistoryonline.co.uk/cook1.html)
SISSEJUHATUS Fotograafia on pildistamine,sel viisil saadakse esemete tõepäraseid kujutisi filmile ja sealt omakorda paberile.1 Julgen väita, et tänapäeval on peaaegu igas majapidamises mingi seade mille abil saab teha fotosid. Fotograafia on pugenud lisaks tüüpilisele fotoaparaadile isegi telefonidesse ja sülearvutitesse. Fotograafia võib olla täiesti igapäevane asi ja õppinud inimeste käes tekib sellest kunst. Paljud inimesed ei tunne kuigi palju huvi selle vastu, kuidas fotograafia alguse sai ja kuidas ta toimib. Aga seda oleks tore teada. Pole olemas midagi nii kirjeldamatut kui fotograafia. On lihtsalt imeline, kuidas küll inimesed said tulla sellise asja peale, et jäädvustada hetked, meeleolud, tunded jms fotodel. Selleni jõudmiseks on paljud targad inimesed näinud palju vaeva ja see on väga imeline avastus. Ajast mil leiutati esimene foto on fotograafia läbinud väga suure arengutee. Järgnevas loovtöös
Fotograafia ajalugu Sissejuhatus Muinasajast tänapäevani Sõna fotograafia tuleneb kreeka sõna "FOS" - tähendab valgus ja "grafo" - kirjutada. Sõna sai tuntuks tänu Sir. John Herschel'ile aastal 1839. Kaasaegne fotograafia algas 1820 esimeste algeliste fotodega. Fotograafia sünd Sünnipäev: 19. august 1839 D.F.Arago ettekanne Pariisi Teaduste Akadeemias L.J.M.Daquerre ja J.N.Niepce'i Fotograafia eesmärk jäädvustada inimesi ja loodusvaateid tunduvalt lühema ajaga kui seda suutis kunstnik. Muutus eraldi kunstiliigiks laiendada tunduvalt fotograafia abil lahendavate ülesannete ringi. Ajalugu muinasajast: Kaamera obscuras kasutatakse piltide vormimiseks pimendatud seintega tuba, pilt moodustatakse pisiava kaudu 16. sajand: Heledust ja selgust kaamera obscuras parandati laiendades teleskoobi objektiivi auku. Camera Obscura
SISUKORD FOTOAPARAAT JA FOTOGRAAFIA Fotograafia Fotograafia üldiselt Fotograafia ajalugu Fotoaparaat Fotoaparaadi mõned tehnilised alused Objektiiv Säritus Katik Fotoalased mõisted Kasutatud Kirjandus FOTOGRAAFIA Fotograafia üldiselt Vanemas keelepruugis õeldakse foto asemel päevapilt, s.o päikese tehtud pilt. Niiviisi see ongi: fotograafia leiutati möödunud sajandi algupoolel tänu valgustundlike materjalide avastamisele. Silm ja Kaamera näevad maailma põhimõtteliselt ühtviisi. Mõlemas on ehituselt üllatavalt sarnased. Vaateväljaks asuvalt esemelt lähtuvad valguskiired läbivad silma läätse ja jõuavad valgustundlikule tagaseinale, nn. Võrkkestale: me näeme ümbritsevat maailma. Ka fotoaparaadis läbivad valguskiired objektiivis leiduva läätsede süsteemni ning jõuavad kaamera tagaseinal asuva valgustundliku kihini, kuhu kantakse üle eseme ümberpööratud kujutis.
GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM FOTOGRAAFIA Referaat Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................3 MIS ON FOTOGRAAFIA........................................................................4 FOTOGRAAFIA AJALUGU....................................................................5 ÕNNESTUNUD PILDI SAAMINE............................................................6 Säriaeg...........................................................................................7 Avaarv...........................................................................................8 ISO tundlikkus....................
Fotograafia ajalugu 1. Milline hõbenitraadi omadus tegi võimalikuks fotograafia leiutamise? 1727.a. avastas Saksa teadlane J.H.Schulze hõbenitraadi valgustundlikkuse. 1802.a. tekitas inglane T.Wedgwood hõbenitraadilahusega immutatud paberil kujutise, kuid ei leidnud moodust selle kinnistamiseks. Hiljem avastati teiste hõbedasoolade valgustundlikkus. 2. Kes on maailma esimese foto autor? Mida see foto kujutas? Joseph Niecephore Niepce teeb esimesed fotokujutised camera obscura abil valgustundlikule paberile. / J. N. Niepce
Fotograafia on kogum protsesse, mille abil jäädvustatakse valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise seadme abil reaalsetest objektidest tõepäraseid ja detailseid kujutisi. Seadet, mida kasutatakse kujutise jäädvustamiseks, nimetatakse fotokaameraks ehk fotoaparaadiks. Saadud tõepärast kujutist nimetatakse fotoks ning kujutise salvestamist fotoaparaadiga nimetatakse fotografeerimiseks ehk pildistamiseks. Esialgu oli fotograafia eesmärk jäädvustada inimesi ja loodusvaateid tunduvalt lühema ajaga kui seda suutis kunstnik. Arenedes ja täiustudes muutus fotograafia eraldi kunstiliigiks. Samal ajal laienes tunduvalt fotograafia abil lahendavate ülesannete ring. Tänapäeval on fotograafia muutunud näiteks üheks peamiseks teaduslik-tehniliseks informatsiooni hankimise ja talletamise vahendiks. Trükinduses rakendatakse fotograafiat jooniste, fotode jms. reprodutseerimiseks, valguskopeerimisel ja reprograafias jm
EUROAKADEEMIA Kujunduskunsti teaduskond Kerly Aavik IV kursus FOTOGRAAFIA Referaat Õppejõud: Igor Ruus Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Kaamera obskura ................................................................................................................ 4 2. Valgus ................................................................................................................................. 4 2.1 Valge valgus ................................................................................................................ 4 2.2 Optiline kiirgus .......................................................
Fifth level täpne selleaegse olustiku ning detailide kujutamisel. Kujutati põnevaid ja dramaatilisi sündmusi oma rahva ajaloost. Andres Zorn (Rootsi) "Jaaniöö tants" Realism õigustas oma rahva ajaloo ja oma maa looduse kujutamist ning aitas nõnda kaasa rahvusliku eneseteadvuse tõusule. Norras ja Soomes osutus realistlik kunst suureks toeks iseseisvusliikumisele. Realism ja eesti rahvusliku kunsti algus Click to edit Master text styles JOHANN KÖLER oli oma Second level väiksemates töödes lähedal Third level realismile (kunstniku Fourth level
nagu Sony, Panasonic, Samsung ja paljud teised. Sajandivahetuseks oligi eesmärk saavutatud, aastal 2000 tehti enam kui 90% uudistrükistes avaldatud fotodest digikaameratega ja uue sajandi esimestel aastatel müüdi paljudes riikides digikaameraid enam kui tavalisi filmikaameraid. Tänu sellele on filmimüük vähenenud kõikides riikides ning ajaloo hämarustesse on kadumas slaidfilm. ,,Film on surnud, pikka iga Sulle, digikaamera!", võiks siinkohal hüüda ja lõpetada ülevaate 20. sajandi fotograafia arengust. (1 lk 14) 3 DIGITAALSED FOTOKAAMERAD Digitaalsed fotokaamerad on kaamerad, mis teevad fotosid või videoid, või siis mõlemaid koos, digitaalselt salvestades pildid elektroonilise sensori kaudu. Paljud kaamerad võimaldavad salvestada heli koos videoga ja ka fotoga. Digitaalsed kaamerad võimaldavad teha palju ülesandeid, mida tavalised filmikaamerad ei
EUROAKADEEMIA KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND HELINA POOM SK II FOTOGRAAFIA REFERAAT Õppejõud: I. Ruus Tallinn 2010 2 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 1. Kaamera obskura.....................................................................................................................5 2. Optiline kiirgus, kujutis ja süsteem.........................................................................................6 3. Valge valgus ja valguse allikad..............................................................................................7 4. Fotoaparaatide enamlevinud formaadid ja klassifikatsioon................................................8 5
EUROAKADEEMIA KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND Siia Pista Oma Nimi SK II FOTOGRAAFIA REFERAAT Õppejõud: Õppejõu Ees-ja Perenimi Tallinn 2011 Sisukord 1. Kaamera obskura........................................................................................3 2. Optiline kiirgus........................................................................................4-5 3. Valge valgus..............................................................................................6 4. Valguse allikad........................................................................................7-9 5. Optiline kujutis....................................................
...................4 Animatsioon...........................................................................................5 Maalikunst..............................................................................................6 Illustratsioon...........................................................................................7 2 Fotograafia Fotokunst (ka kunstfotograafia ja fine art fotograafia) on kujutava kunsti liik, mis on loodud peamiselt kunstniku nägemuse väljendamiseks ja mis saavutab oma kunstilise mõjuvuse fotograafia vahenditega. Fotograafia on kogum protsesse, mille abil jäädvustatakse valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise seadme abil reaalsetest objektidest tõepäraseid ja detailseid kujutisi. Seadet, mida kasutatakse kujutise jäädvustamiseks, nimetatakse
Tartu Ülikool MAN RAY Referaat Triinu Eesmaa 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Elu ja kunst.......................................................................................................................................4 2. Maal..................................................................................................................................................4 3. Fotograafia........................................................................................................................................4 4. Lühifilmid...........................................
Kommertskunst ja sõltumatu kunst Kunst on olemuselt olematu, asi mida ei eksisteeri reaalselt kuskil, aga siiski me elame , tunneme ning omame seda. See on vorm, läbi mille inimesed väljendavad, püüavad öelda oma sõnumi ühiskonnale või iseendale. See on puhas egotsentriline tegevus, kus igaüks püüab hiilata ja olla parem kui teine, luues uusi vorme ja suundi. Samas tekib küsimus, et kust algab ja kust lõppeb kunst, mis on kunst ja mis mitte? Inimkond on liikunud aegade algusest saati ühiskondliku progressi suunas, leiutades vahendeid, mis hõlbustaks elu. Tehnika arengu ja ühiskondlike tavade põhjuseks võiks pidada ehk ka foto ja fotograafia sündi. Inimesed tahavad alati olla kõige jumalad. Tänu fotole õnnestub jäädvustada ennast ja hetke. Murdosa sekundist teha aastaid kestev mälestus, mis meenutab häid aegu, emotsioone ja mälestusi, sest inimese mälu pole püsiv
tavaliselt hetkepilt, vaid kompositsioon inimesest, kes on paigalasendis. Mida rohkem on aeg edasi läinud, seda suhtelisemaks on muutunud ka mõiste "portreepilt"- tänapäeval nimetatakse nii ka neid pilte, mis on kunstiliselt lavastatud, millel on ainult üks kehaosa peal (ei pruugi olla isegi mitte nägu), modelli nägu on fookusest väljas või pildil on inimene aktiivses liikumises. Valisin oma uurimistöö teemaks portreefotograafia, sest minu üheks suurimaks huviks ja hobiks on fotograafia ning minu meelisobjektiks, mida pildistada, on inimene. Pildid esemetest ja loodusobjektidest võivad olla küll ilusad, kuid mitte miski ei ole nii huvitav, mitmekülgne ja muutuv kui üks inimene. Mulle on alati pakkunud huvi erinevate inimeste vaatlemine, jälgimine ja analüüsimine, kuid portreefotograafia võimaldab kõiki neid emotsioone jäädvustada. Minu töö eesmärgiks on uurida, õppida ja rakendada portreefotograafia erinevaid
TARTU KÕRGEM KUNSTIKOOL Fotograafia osakond Kristin Hansen ALEXEY BRODOVITCH, IRVING PENN, RICHARD AVEDON Referaat Juhendaja: Kaisa Eiche Tartu 2017 Alexey Vyacheslavovich Brodovitch (1898-1971) Brodovitch oli Venemaalt pärit fotograaf, disainer ja instruktor, kes on kõige enam
.kunsti loomine jääb ikka kunstiku, mitte tema töövahendi ülesandeks. ...huvitav on olla juhtunu tunnistaja ja jäädvustada midagi, mis ei pruugi enam kunagi sarnasel viisil aset leida. ...päikesetõus võib olla väga tänuväärne aeg rannafotodele. Päikeseloojanguid tulevad paljud vaatama, kuid vaid vähesed ärkavad nii vara, et nautida päevatõuse. ...maastiku fotograafil peab jaguma kannatust, et millegi erilise toimumine ära oodata. ...kõik sõltub valgusest ja aastaajast, sest fotograaf maalib valgusega. ...looduse nägemise oskus aitab inimesel kasvatada endas ka hingevalgust. ...me oleme kõik siin maailmas külalised, tulnud vaid hetkeks. Nautigem siis looduse poolt loodut. ...maastikufotograafias ei tohi alahinnata vedamise rolli, mida rohkem aega väljas veedad, seda rohkem kipub vedama. ...fotograafia on võimalus nähtut edasi anda neile, kes kohal ei viibi.
poolhallutsinatoorses seisundis. Maalid kubisesid freudistlikest kujunditest ja sümbolitest. Oma kunsti nimetas `kriitiliseks paranoiaks'. Töötas koos L.Bunueliga filmimaailmas (Andaluusia koer, 1928). Visati välja sürrealistide hulgast Lenini kujutamise ja skandaalide ning allumatuse tõttu. Hiljem ütles, et tema erinevus sürrealisteidest on see, et tema on sürrealist. 12. SOTSREALISM TAUST: 1930. aastate alguseks väljakujunenud ametlikult soositud kunst. TUNNUSJOONED: 1. maalikunst sarnanes vene realistide töödega 19. sajandil 2. teosed olid looduslähedased ja tagasihoidlike värvidega 3. ülekaalus ühiskondlikud ja revolutsioonilised kujundid: revolutsioonisündmused, töötavad inimesed, uusehitised, Punaarmee, sport ja perekond. 4. allegooriline, konventsionaalne ja ülespuhutud stiil on suunatud rahvamassidele 5. 1960
jalalaba. J.B.S. CHARDIN oli tähtsaim 18. saj maalikunstnik Watteau kõrval. Teda võib pidada rokokoolikuks realistiks, kuna tema piltide aine oli võetud keskkihi igapäevasest elust. Ta kujutas ka natüürmorti, kus suutis üksikasjadesse laskumata edasi anda iga eseme materjali ja iseloomu. ,,Tüdruk sulgpalliga". Saksamaal levis Prantsusmaa mõjul samuti rokoo kunst, kuna saksa väikemonarhid üritasid jäljendada Prantsuse õukonna elustiili. Väliskujunduses domineeris hilisbarokk, sisekojunduses rokokoo. Münchenis püstitati Amalienburgi loss ning Potsdamis ühekorruseline Sanssouci loss. D. ZIMMERMANN ehitas Lõuna-Saksamaale Wieseni kiriku, mille lage katab ülirikkalik stukkornament, mõjudes kergena, lausa õhus hõljuvana. 2. Klassitsistlik kujutav kunst Skulptuur sõltus antiikeeskujudest
Sisukord Lapsepõlv.................................................................................................................. 2 Kunstiõpingud Pariisis ja loominguline areng............................................................ 2 Plakatikunstnik.......................................................................................................... 5 Fotograafia............................................................................................................. 6 Teater ja japonism.................................................................................................. 6 Elu lõpul................................................................................................................. 6 Tuntumad tööd....................................................................................................... 7
Teine STODOM'i autor, Kalju Suur (1928), saavutas kõrgendatud tähenduse omas ajas sootuks teistsugusel viisil. Tegutsedes peamiselt "seltskonnafotograafina", kujundas ta oma lustakates portreegaleriides ennekõike ENSV-aegse kultuuri-eliidi korporatiivset identiteeti. Tervikuna võib öelda, et 1960.1970. aastatel vabanes foto mõnevõrra propaganda teenistusest -- ideoloogilise maailmaesituse kõrvale ilmus ridamisi erinevaid subjektiivseid nägemisviise. Samas ei saa me aga väita, et fotograafia ja kino oleksid täielikult pööranud oma retoorilise potentsiaali korrumpeerunud ühiskonna vastu. 1980. aastatel asendub hoogne modernism teatava dekadentslikkusega, mille märksõnadeks võiksid olla "diskreetsus" stilistikas, rõhutatud juhuslikkus ja visuaalsete vastete otsimine alateadvuslikele kaemustele. Oluliseks nihkeks, mis hakkas kujundama uusi autorihoiakuid 1990. aastate eesti fotos, oli kindlasti võimaluste avanemine enesetäiendamiseks välisriikides
valged augud annavad piltidele uue fookuse, mõjule pääseb see, mis oli pildistatava objekti ümber. Ringikujuline foto aga rõhutab seda, mida oligi püütud tabada. Iñaki Bonillas (1981) sündis Mexico Citys ning elab ja töötab samuti seal. Alates 1990. aastate lõpust on Iñaki Bonillas tundnud tugevat kutsumust fotograafia vastu. Viidates 1960 70ndate esteetikatele ja kontseptuaalsetele praktikatele, on Iñaki Bonillas tasapisi eraldanud fotograafia koostisosad ja ühendanud need teiste toimingutega. 2003. aastal tõi Bonillas oma teostesse oma vanaisa, J. R. Plaza, tohutu fotoarhiivi. Ta ühendab elemente, mis on a priori ühildamatud:
..............................................................................9 Sõjajärgne aeg .....................................................................................................................10 Hiline looming......................................................................................................................10 Plastika ja tarbekunst............................................................................................................11 Fotograafia............................................................................................................................12 Pärand maailmale.................................................................................................................12 Kokkuvõte.................................................................................................................................13 Kasutatud kirjandus............................................................................
piisavalt, hiljem sai see uute kunstivoolude käitumistavaks. Eesti I kaasaegne professionaalne kunstnik töötas Peterburis. J. KÖLER maalis seal nii akadeemilisi portreesid kui realismist mõjutatud maale, N: ,,Ema portree". Impressionism Impressionism on 19 saj II pooles tekkinud akadeemilise kunstisuunale vastanduv liikumine, mille liikmed said eeskuju DELACROIX puhastest värvidest, realistide looduses maalimisest ja fotograafia ootamatutest kaadritest, kompositsioonidest. 1874. aastal tegid nad ametlikule ülevaate näitusele vastanduva näituse, millel oli üleval CLAUDE MONET maal ,,Impressioon. Tõusev Päike". Üks kunstikriitikutest nimetas neid selle maali järgi irooniliselt impressionistideks. Neile meeldis see nimi ja võtsid selle üle. (Impressioon - pr k mulje). Neid huvitas valguses muutuvate objektide edasiandmine, selleks kasutati lahtist pintslilööki ja
varem. Ta läks üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele. Edgar suri 83 aastaselt 27. Septembril. Oma tuntuse on ta saanud ka selle poolest, et leiutas niinimetatud märja pastelli tehnika, mille puhul peensusteni viimistletud pastelljoonistus kastetakse üle vee või piimaga, mille tulemusel sulavad toonid kokku ja pilt tundub olevat nagu maalitud. ,,TANTSUTUND" Impressionismi perioodi alguses huvitusid kunstnikud igapäeva elust ja samal ajal kogus ka populaarsust fotograafia. Kui tulid kasutusele kaasaskantavad fotoaparaadid, muutusid fotod loomulikumaks. Fotograafia inspireeris impressioniste tabama hetke mitte üksnes maastiku põgusas valguses, vaid ka inimeste argielus. Fotograafia ja populaarne jaapani graafika inspireerisid impressioniste võtma kasutusele kummalisi vaateid objektides ja ebaharilikku kompositsiooni. Sellel maalil võib näha mõlemat mõjutust. Tantsija on tabatud oma kostüümi kohendamas ja pildi alumisel parempoolsel
Hakati üha enam väärtustama demokraatiat, korda, ratsionaalset mõtlemist. Klassitsimile on iseloomulikuks lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus, sümmeetria, plokviisline liigendus, ümarkaar ja kuppelehitised. Tuntuim on Carlo Rossi, Eestis tegutses näiteks Johann Wilhelm Krause. Klassitsistlikus stiilis on Tartu ülikooli peahoone ja Tähetorn. Chalgrin – Tähe Triumfikaar. KLASSITSISTLIK KUJUTAV KUNST Klassitsim kestis aastatel 1770-1830. See sai alguse Inglismaalt, kuid levis nii Ameerikas, Prantsusmaal, Venemaa, Saksamaal, Eestis kui ka Soomes. Klassitsimis hakati eeskujuks pidama antiikaega ning sealt võeti üle ehitisi ja kunsti. Hakati üha enam väärtustama demokraatiat, korda, ratsionaalset mõtlemist. Iseloomulikuks klassitsistlikule kunstile on antiikmütoloogia süžeede kujutamine, inimeste idealiseerimine, kreekapärasus, alasti keha.
Maris Savik / 2011 Marise ülivõimas konspekt, mille abil hakkab ka blond fotograafiat mõistma 1) Kaameraid kategoriseeritakse kujutise nägemise poolest NELJA(4) kategooriasse a) DIRECT VISION/RANGEFINDER CAMERA - ehk KOMPAKTKAAMERAD ja digikompaktid - tekib parallaks- silm ja objektiiv näevad erinevat asja b) TWIN-LENS REFLEX (TLR) - kaameral on kaks objektiivi- ühest näed sina, teisest näeb film (parallaks) - kaameras on 45-kraadi all ka peegel - KESKFORMAAT ehk kasutab 120mm filmi kõige tihedamini - kuna on kaks objektiivi, on vähem müra pildis, sest peegel ei pea liikuma, et varjata valguse pääsemist filmile "valel hetkel", lisaks on kiirem - pildikujutis on nähtav ka pildistamise ajal, sest vaateotsija ja filmi objektiivid on teineteisest eraldatud ja valgus ei pääse kuskilt kaamerasse
Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Põhiliselt kasutatakse info edastamiseks ikkagi sõnu. Visuaalne antropoloogia on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes. Üldiselt on väga laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antropoloogia on üldiselt väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad vis.antropoloogia alla filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Ühest definitsiooni vis.antropoloogia kohta pole, see on ajas muutunud. Algselt mõeldi vis.antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne
III etapp Digitaalne meetod Nagu kõik teavad on viimastel aastakümnetel arvutite võimsus tõusnud hingevõtva kiirusega. Miks mitte kasutada digitaalpilt ja teha töö otse arvutis? Tänapäeval on isegi lihtsas personaalarvutis piisavalt võimsust ja salvestusmahtu, et käsitseda digitaalpilte. See on praegune etapp – digitaal fotogramm-meetria. Foto – Originaal aerofoto filmil Kujutis – Aerofoto digitaalne esitus – skaneeritud film või foto, mis on kohe digitaalse kaameraga tehtud Mudel (pildi paar) – marsruudi sees kaks kõrvuti asetsevat pilti Marsruut – kõik kattuvad pildid, mis on tehtud üksteise järgi ühe lennu suuna sees Blokk – kõikide marsruutide kõik pildid Baas – vahemaa kahe kõrvuti asetseva pildi projektsiooni tsentrite vahel 1` = 12`` = 30.48 cm 1`` = 2.54 cm 1 m = 3.281` 1 cm = 0.394`` 2
pigmendipulbreid linaseemneõliga. Sisu ja kompositsioon Kuigi maalikunstis nähti algselt eelkõige ajalooliste ja religioossete teemade kujtamise viisi, kujutasid maalikunstnikud ka igapäevaseid asju. Paljud 17. sajandi maalikunstnikud, nagu näiteks Jan Steen, pühendusid igapäevastele teemadele, kuid nende tööde kompositsioon oli traditsiooniline. Impressionismi algaegadel huvitusid kunstnikud igapäevastest teemadest ning samal ajal kogus populaarsust fotograafia. Kui tulid käibele kaasaskantavad fotoaparaadid, muutusid fotod loomulikumaks. Fotograafia inspireeris impressioniste tabama hetke mitte üksnes maastiku põgusas valguses, vaid ka inimeste argielus. Fotograafia ja populaarne jaapani graafika (japonism) inspireerisid impressioniste võtma kasutusele kummalisi rakursse ja ebaharilikku kompositsiooni. Edgar Degas' maalil "La classe de danse" ("Tantsutund") võib näha mõlemat mõjutust. Tantsija on tabatud oma kostüümi kohendamas ning
Arvamus tekitas vastukaja USAs, hipiliikumise ajal muidugi muutusid tema raamatud popiks (teised raamatud räägivad ka seksuaalteemadel). Põhiliselt kasutatakse ikkagi info edastamiseks sõnu. Vis antr on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes on laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antr on väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Algelt mõeldi visuaalse antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne. Paljud olid uurimusfilmid, nt uuriti näoilmeid või kuidas inimesed kasutavad ruumi jne. Visual Anthropology räägitakse
värvilaigukeste ühinemine ja tervikuks kokkusulamine toimub alles vaataja silmas, teataval kaugusel lõuendist. Sellest lähtuvalt ei tarvitanud impressionistid kunagi musta värvi. · Impressionismile on omane äärmiselt suur heledus ja skitseeriv maalitehnika. Tähtis on ka traditsioonilise kompositsiooni hülgamine. Tõetruuduse nimel ei pidanud impressionistid võimalikuks tajule midagi juurde mõelda või komponeerida. Pilt pidi olema ühe elulõigu täpne ja aus kujutis (tärkava fotograafia mõjud). Teoses pole peamine tähendus süeel, vaid selle kujutamisel (tähtis - KUIDAS kujutatakse, mitte - miks kujutatakse). Impressionismi teiseks tagajärjeks oli subjektiivse, isikliku alge (taju) tugevnemine kunstis. Võlutuna liikumisest, loodusest ja modernsusest, maalisid kunstnikud maastikke, põlde, sildu, raudteid, taevast, vett, pilvi, purjekaid, tantsijannasid jne. Kompositsioon piirdus mõne üksiku plaaniga ning jättis mulje, et maastik on esiplaanil. Loobuti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
