Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Finantsseisundi aruanne ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aktsia, aktsiad, stock, lihtaktsiad, paid, dividend, konto, aazio, omakapital, eelisaktsia, aktsiakapital, total, nimiväärtus, jääk, excess, retained, eelisaktsiad, corporation, kahjum, sulgemine, koondkonto, omaaktsiad, treasury, preferred, päevaraamat, kontod, deebet, kreedit, deklareeritud, deklareerimine, delta, emiteerimine, date, käive, ownerARVESTUSTE ALUSED 7-8 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Lühiajalised kohustused Laenukohustused Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) KOHUSTISED - mõisted Kohustis on hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Lühiajalised kohustised on kohustised, mida loodetakse hüvitada ettevõtte normaalse talitlustsükli jooksul; tuleb hüvitada 12 kuu jooksul arvates bilansipäevast.
Majandustehingute kirjeldus Vekslinõue kuupäev (Business transactions) Raha (Cash) (Note receivable) + (D) - (K) + (D) 31.12.2006 Konto jääk 0 0 P10-2A 01.01.2007 Samalaadse materiaase põhivara vahetustehing -106 000 01.07.2007 Hoone depretsiatsioonikulu müügipäevani (01.01. - 01.07.07) 01.07.2007 Hoone müük (materiaalse põhivara müük) 100 000 600 000 31.10.2007 Hoone ja maa ost, maksti 300 tuh (materiaalse põhivara ost) -300 000
(Accounts Kontoritarbed Seadmed kuupäev Majandustehingute kirjeldus Raha (Cash) receivable) (Office Supplies) (Equipment) + (D) - (K) + (D) - (K) + (D) - (K) + (D) 01.12.2006 Konto jääk 0 0 0 0 E2-17 02-dets-06 raha sisse: omaniku finantseering $14 000 14 000 02-dets-06 raha välja: kontori üüriteenuse ost $500 -500 03-dets-06 raha välja: arvuti ost $2 000 -2 000 2 000 04-dets-06 kontorimööbli krediitost $3 600
Kutseeksam 1. Raamatupidamiskohustlane on: a) Ettevõtte juht; b) Raamatupidamisosakond; c) Registreeritud juriidiline isik; d) Ettevõtte pearaamatupidaja; e) Kõik eelpooltoodud; f) Ainult b ja c 2. Raamatupidamise põhivõrrand on: a) VARA = KOHUSTUSED OMAKAPITAL; b) VARA + KOHUSTUSED = OMAKAPITAL c) VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL d) Mitte ükski eeltoodud pole õige 3. Kreditoorse lühivõla hulka kuuluvad: a) Ettemaksed tarnijale; b) Maksuvõlad; c) Arendusväljaminekud; d) Tulevaste perioodide ettemakstud kulud 4. Rahasumma on hoiustatud kuueks aastaks, intressimääraga 8%. Kui intresse arvutatakse kvartaalselt, siis teguri tabeliväärtus leitakse, kasutades: a) 8% ja 6 perioodi; b) 2% ja 6 perioodi; c) 2% ja 24 perioodi; d) 8% ja 24 perioodi;
Silvia Kuusk Kordamisküsimused aines Rahandus (2009): Mis on ettevõtte kõrgeim eesmärk ja kuidas seda saavutatakse? Kaasaegses rahandusteoorias on jõutud ühisele seisukohale, et ettevõtte kõrgeim (peamine) eesmärk on tema aktsionäride ehk siis ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia väärtusega (NB! Aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all). Kõik otsused, mis võetakse vastu ettevõtte juhtkonna poolt, peavad olema suunatud toetama seda üheselt seatud eesmärki. Sealjuures, omanike kogurikkust mõõdetakse ettevõtte omakapitali turuväärtuse järgi (s.o. aktsiate turuväärtus käigusolevate aktsiate arv). Seega, ettevõtte, aga miks mitte ka üksikisiku, kõige olulisemaks tegevuseks kujuneb väärtuse
VÄÄRTPABERID Finantsjuhi eesmärk on leida uudseid meetodeid probleemide lahendamiseks ja kasutada seejärel nende meetodite rakendamiseks oma muutuste läbiviimise oskusi. Ettevõtte majanduslik eesmärk: ettevõtte väärtuse maksimeerimine (sellise kapitalistruktuuri kujundamine). Esmalt makstakse kohustused. Laenude kasutamise tulemusena tekib finantsvõimendus ja saab suurendada ettevõtte väärtust. • Juhtimiseesmärk: maksimeerida ettevõtte omanike heaolu (rikkust) => maksimeerida aktsia hind • Aktsia hind = Kõigi tulevaste dividendide nüüdisväärtus diskonteerituna nõutava tulumääraga Finantsjuhtimine on kapitali ehk rahaliste ressursside juhtimine. Hõlmab ettevõtte rahaliste ressurssidega kindlustamist, nende ratsionaalset suunamist ja kasutamist. Ettevõtte finantsjuhtimises on aluseks ökonoomika ja majandusarvestus. Finantsjuhtimise põhilised otsustusvaldkonnad: ● Millised põhivarad on vaja soetada?
koostatud koguv või rühmitamisdokument. Koguvdokument registreeritakse algdokumendid nende koostamise järjekorras. Rühmitamisdokument rühmitatakse algdokumendid (samalaadsed dokumendid koondatakse) mingi tunnuse järgi. RAAMATUPIDAMISÕIENDID ehk MEMORIAALORDERID Memoriaalorder nr ....... Sissekanne.......... kuu 200X. a. Alus (viide dokumendile või Debiteeritav Krediteeritav Summa sissekande sisule) konto konto ............................................................................................ ............................................................................................ ............................................................................................ KOKKU "...."................... 200X. a. Lisa ...... lehel Raamatupidaja Memoriaalordereid ehk raamatupidamisõiendeid võib kasutada raamatupidamislausendite
..................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 Ettevõtte varad .................................................................................................................. 8 2.2 Ettevõtte kohustused ja omakapital ................................................................................ 10 2.3 Raamatupidamisbilanss .................................................................................................. 11 3 MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMINE JA DOKUMENTEERIMINE ..................... 15 3.1 Majandustehingutest tingitud muutused bilansis............................................................ 15 3.2 Bilansikontod ja majandustehingute kirjendamine.....................................
ning põhitegevust finantseeritakse reeglina kapitalituru vahenditest. Iga ettevõtte peamine ülesanne on toota kasumit, mis on aga lühiajaline eesmärk, sest iga majandusaasta lõppeb 31.12. Põhieesmärk väljendub ka selles, et ettevõtte peab tagama omanikele võimalikult maksimaalse kasumi, mis on pikaajaline eesmärk. AKTSIA minimaalne suurus võib olla 10 või 10-täiskordne suurus (20, 30, 70, 100 jne). 1. Aktsiad liigitatakse nimelisteks aktsiateks ja esitaja aktsiateks. Nimelisele aktsiale kantakse omaniku nimi (või tema nimi kantakse aktsiaraamatusse). Esitaja aktsiaga kaasnevad õigused on selle omaniku käes see on vähem turvaline. Eestis on lubatud ainult nimelised aktsiad. Ettevõtte rahandus 1 RP089 2. Aktsiad liigitakse ka lihtaktsiateks ja eelisaktsiateks
maksimeerimise printsiibist, arvesse võttes riski-tulu kompromissi. Otsustusprotsessi käigus on oluline leida optimaalne kapitali struktuur, mis minimeeriks kapitali hinna, aidates teha seeläbi ettevõtte väärtust suurendavaid optimaalseid investeerimisotsuseid. Rahandusteoorias on ettevõtte eesmärk viidud kõrgeimale tasemele. Ettevõtte eesmärk on tema omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia hinnaga. See tähendab, et ettevõtte tegevus peab olema suunatud aktsia teoreetilise väärtuse maksimeerimisele, kuivõrd aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all. Rikkuse maksimeerimine on kõrgeim eesmärk, mis on tähtsam kui kasumi maksimeerimine, sest viimane ei võta arvesse riski-tulu kompromissi ega ole rahaline. Mikroökonoomikas väidetakse, et ettevõtte eesmärk on kasumi maksimeerimine. Selline käsitlus on aga tänapäeval puudulik, sest ignoreeritakse raha ajaväärtust ja riski ning enamasti ei võrdu kasum rahaga.
aktsiate kasutamine on rohkem levinum erinevates ärivaldkondades ja kuidas oleks kasulik ettevõtel oma aktsiakapitali struktureerida. Tänapäeval on enamus arenenud riikide kodanikest aktsionärid. Seda läbi pensionifondide, mis tavaliselt koosnevad erinevatest võlakirjadest ja aktsiatest. Tänapäeva infoajastul, kus paljud meie igapäevategevustest on kolinud internetti on ka tehingud väärtpaberitega läinud operatiivsemaks ning aktsia ostu- ja müügitehingud võtavad tänapäeval aega ainult murdosa sekundist. Reaalselt paberil eksisteerivate väärtpaberite hulk on maailmas jäänud minimaalseks, kõik on kajastatud väärtpaberiregistrites ja aktsiaraamatutes. Iga inimene teab vähemal või rohkemal määral, mis on aktsia ning mis on aktsiabörs, kus nendega kaubeldakse. 3 1 AKTSIATE LIIGID
33 auction oksjon 34 audit report kontrolliaruanne 35 authority volitused, võim 36 bailsman käendaja 37 balance sheet bilanss 38 bank balance saldo 39 bank loan pangalaen 40 bank manager pangajuhataja 41 bank share panga aktsia 42 bankruptcy pankrot 43 barter vahetuskaup 44 basic assets põhivara 45 bear kursilangus 46 benefactor heategija, annetaja 47 benefit kasu, tulu 48 black economy varimajandus 49 bond võlakiri 50 booklet brosüür
tähtajalisuse printsiip ning omakapitali printsiip. 1.3.1 Aktivad Aktivad on ettevõtte varad reaalses väärtuses, mis osalevad majandustegevuses. Varad jagunevad käibevaraks ja põhivaraks. Käibevara raha ja raha ekvivalendid ning nõuded, mis muutuvad majandustegevuses rahaks. Põhivara vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul, tavaliselt üle ühe aasta. 1.3.2 Passivad Passivad on lühi- ja pikaajalised kohustused (võõrkapital) ja omakapital. Kohustus võlgnevus teisele osapoolele toimunud majandustegevuse eest, kohustus (võlg), mis on vaja tulevikus tasuda st. nõudmine aktivate vastu. Omakapital - algselt omanike poolt ettevõttesse paigutatud aktivate katteallikas, mis hakkab majandustegevuse tulemusena kasumi teenides suurenema ja kasumi korral vähenema. 1.4 Bilansi võrdused Üldistatud kujul võib bilansi põhiosa kujutada järgmise tabelina:
Raamatupidamise seaduses kajastatakse mõisteid järgmiselt: VARA – raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu. KOHUSTIS (RT juhendites kasutatakse ka samatähenduslikku mõistet kohustus) – raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. OMAKAPITAL - jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist VARA = KOHUSTISED + OMAKAPITAL Bilanss – raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustisi ja omakapitali). Tulu – majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemisena või kohustiste
varaobjektide väljaminek või ammendumine või kohustisest tingitud kahju, mille tulemusena omakapital väheneb (välja arvatud omanikele tehtavad väljamaksed). Kajastatakse kasumiaruandes, kui vara vähenemisega seonduv majandusliku kasu tulevane vähenemine on aste leidnud ja seda on võimalik mõõta. Tulu on majandusliku kasu selline suurenemine aruandeperioodil, millega kaasneb vara sissetulek või kohustise vähenemine, mille tulemusena omakapital suureneb (välja arvatud omanike sissemaksed) Kasum/kahjum summa, mis saadakse kulude lahutamisel tuludest (kui kulud ületavad tulusid, on tulemuseks kahjum) RAAMATUPIDAMISE SISE-EESKIRI Raamatupidamise sise-eeskiri on raamatupidamise korraldamiseks koostatav ettevõttesisene reeglistik. Raamatupidamise seadusest lähtuvalt sise-eeskiri: kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega, reguleerib majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist (kuidas ja kus peab
K K K K D Puhkusetasu reserv K K Töötasult maksude ja maksete deklareerimine ja maksmine Iga kuu 10. kuupäeval tuleb esitada tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioon vorm TSD. Iga kuu 10. kuupäeval tuleb maksta eelmisel kuul tehtud väljamaksetelt tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse ja kogumispensioni makseid. Omakapital (1) _ Aktsia- või osakapital _ Registreerimata aktsia- või osakapital _ Ülekurss (aazio) _ Oma aktsiad või osad (miinusega) _ Reservid _ Jaotamata kasum (kahjum) Omakapital koosneb ettevõtte omanike poolt investeeritud kapitalist ning ettevõtte tegevustulemusena tekkinud capitalist tingimusel, et ettevõtte on oma eluea jooksul teeninud enam kasumit kui kahjumit. Omakapital esineb ettevõtte bilansis netovarana, mis saadakse ettevõtte varadest peale kõigi kohustuste mahaarvamist. Seotud ja vaba omakapital Seotud omakapital on:
b) osatähtsuse järgi ostjatelt laekumata arvete lõppjäägist c) arvete maksetähtaegade meetodil. RTJ 3 järgi tuleb laekumata arved hinnata bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, mis on üldjuhul võrdne nominaalväärtusega, miinus vajadusel tehtud allahindlused. Allahindlused kajastatakse eraldi kirjel Ebatõenäoliselt laekuvad arved s.o. nõuete väärtuste vähend allahindluste kajastamiseks. Selliseks arvestuseks on vajalik kontraaktiva konto avamine. Lubatud on ka nõude bilansikirje jääkväärtuse vähendamine. Ostjatelt laekumata nõudesummad tuleks hinnata individuaalselt s.o. iga arve laekumise tõenäosust tuleb käsitleda eraldi. Ebatõenäoliselt laekuvaks hindamise aluseks on näiteks järgmised asjaolud: 1) ostja ei vasta ettevõtte meeldetuletuskirjadele; maksetähtaegadest mittekinnipidamine; 2) ettevõte on esitanud ostja vastu hagiavalduse; 3) ostjale on väljakuulutatud pankrott või likvideerimine;
SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................2 1. KONTSERN..............................................................................................................................4 1.1.Mõisted..................................................................................................................................5 1.2.Osalused.................................................................................................................................9 1.3.Konsolideerimise üldpõhimõtted.........................................................................................12 1.3.1.Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõtte asutamisel.............................................14 1.3.2.Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõte soetamisel bilansilises väärtuses...........17 1.3.3.Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõte soetami
Riskide hindamine. 2. Kapitali struktuuri planeerimine Millised on investeeringute allikad? Milline on oma- ja laenatud vahendite suhe? 3. Käibekapitali juhtimine Jooksva käibekrediidi juhtimine; Igapäevaste rahavoogude juhtimine; Tootmisprotsessi ja tootmisvarude kontroll ja juhtimine. Põhilised otsustusvaldkonnad Investeerimisotsused (kas finants- või reaalvaradesse?); Finantseerimisotsused (võlakirjad, pangalaenud, liising, omakapital, muud?). Finantsjuhi (juhtimise) ülesanded: Hankida ettevõttesse raha; 3 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Puhaskasumine maksimeerimine (NI); Ettevõtte väärtuse maksimeerimine, aktsionäride rikkuse suurendamine (EPS); Prognoosimine ja planeerimine; Investeerimis- ja finantseerimisotsuste tegemine;
Raamatupidamise seadus Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3) • vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; • kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; • omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; • tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; • kulu – aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis
Mõõdab ettevõtte seisundit ja lähiminevikku On suunatud tulevikku Kindlad reeglid ja seadused Puuduvad formaalsed nõuded Konsolideeritud info Segmenteeritud info Varadel on bilansiväärtus Oluline on ajaväärtus ning turuväärtus Ei arvesta riske Riskianalüüs ja väärtuse loomine ,,omakapitalil ei ole kulu" Omakapital on (alternatiiv)kulu Kasum on primaarne Rahavoog on tähtis Huvitub aruandlusest, investorsuhetest ja Keskendub juhtimisotsustele, kontrollile, välishuvist tulemusele, lahkab probleemide põhjuseid See et omakapitalil pole kulu, tähendab, et tal pole amortisatsiooni ja otseseid kulusid nagu nt elekter vms. :D 3. Turu efektiivsuse vormid ning selle järelmid?
miinus akumuleeritud 13 RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes kulum ja allahindlused) Käibevara kokku Põhivara Investeeringud tütar- ja Tütarettevõtete aktsiad või osad Soetusmaksumuse, RTJ 11 sidusettevõtetesse (seda alamkirjet kasutatakse ainult õiglase väärtuse või konsolideerimata aruannetes), kapitaliosaluse meetod sidusettevõtete aktsiad või osad Finantsinvesteeringud Finantsvarad, mida tõenäoliselt ei Korrigeeritud RTJ 3 realiseerita lähema 12 kuu jooksul: soetusmaksumuse,
-mitte kohustuslikud 1. nimetus ja number 2. kuupäev 3. tehingu sisu ja alus 4. tehingu arvnäitajad 5. tehingu teiste poolte nimed, asukoha aadressid 6. tehingu eest vastutava isiku allkiri 7. vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber 8. ettevõtte andmed (näide vihikus) Bilanss- raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase finantsseisundit. (vara, kohustusi ja omakapitali) Deebet- konto skeemil vasak pool, mis aktiva kontol suurendab, passiva kontol väljendab konto käivet põhjustades jäägi (saldo) muutuse. Raamatupidamise arvestuse põhimõtted. Ettevõtte majanduslikud lahendid ja nende tasakaal. Raamatupidamisarvestus- võimaldab üidevalt ja süstemaatiliselt kajastada ettevõtte varade liikumist. Nende moodustamis allikaid kulusid, tulusid, mis on seotud majanduslike tehingute ja protsessidega. Vahendeid vaadeldakse kahest seisukohast: 1
100, 1000, 100 000 jne) (OÜ puhul on see 100 või selle täiskordne). Ettevõtte peamine ülesanne on toota kasumit ja suurendada aktsionäride puhastulu. Ettevõtte kasumi teenimine on lühiajaline eesmärk, kuna iga aasta lõpus tehakse aasataruande. Sellepärast ongi lühiajaline. Aktsionäride puhastulu on pikaajaline eesmärk. Aktsia on kõige riskantsem väärtpaber sest aktsiaselts ei pea seda tagasi ostma. Aktsiate liigid- lihtaktsiad (lihtaktsionär osaleb juhtimises- tal on hääleõigus.lihtaktsionärid saavad aind siis dividende kui majandusaasta lõpeb kasumiga.) ja eelisaktsiad (selline mis ei anna hääleõigust ja pos on see et nad garanteerivad igaljuhul dividendi väljamaksemise olenemata sellest kuidas aasta lõpeb. Dividendi suurus on ära määratud põhikirjas. Neid tohib olla kuni 1/3 aktsiakapitalist. Hääle nad saavad siis kui kahel aastal nad pole saanud dividende.
Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa
ressurss, millest loodetakse tulevikus majanduslikku kasu saada. Kohustis – hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Omakapital – jääkosalus ettevõtte varas pärast kõigi kohustiste mahaarvamist. Kulu – majandusliku kasu selline vähenemine aruandeperioodil, millega kaasneb varaobjektide väljaminek või ammendumine või kohustistest tingitud kahju, mille tulemusena omakapital väheneb ( välja arvatud omanikele tehtavad väljamaksed). Tulu – majanduslik kasu selline suurenemine aruandeperioodil, millega kaasneb vara või sissetulek või kohustise vähenemine, mille tulemusena omakapital suureneb (välja arvatud omanike sissemaksed). Kasum/kahjum – summa, mis saadakse kulude lahutamisel tuludest (kui kulud ületavad tulusid, on tulemuseks kahjum, vastupidi – kasum). RAAMATUPIDAMISE PÕHIVÕRRAND vara = kohustised + omakapital ehk aktiva
It was followed by Russia and Asia, with a share of just under a quarter for both. In 2009, Asia passed the EU, but together they still accounted for 55 percent of exports. Fast-growing Asian economies are now the basic consumers of Ukrainian metallurgy products, and Russia's exports of oil and gas suffer from low growth in Europe more than Ukraine's exports do. Meanwhile, the price of gas remained low. In 2008, the price paid by Ukraine for gas was still less than half of that paid by Western European countries. Over a longer period, this growth pattern was bound to be unsustainable. This is the most important single fact of Ukraine's economic prospects. The improving terms of trade of the 2000s were a positive windfall, but Ukraine did not know how to use that windfall wisely. Ukraine's economy and its growth prospects ultimately suffered from its nationalism and inefficiency. The windfall Ukraine enjoyed meant that industry did not have to diversify or become more
4 kuidas juhtida ettevõtte likviidsust? 5 kuidas leida fonde, sihtasutusi ja kuidas sealt raha saada? 6 kas börsist võiks kasu olla? 7 kuidas mõõta oluliste äritehingute, nt. investeeringute kavandamise, kapitali hankimise, käibekapitali juhtimise majanduslikku edukust? 1.2. FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED. FINANTSKESKKOND, OLEMUS, SISU JA EESMÄRGID Äriettevõtte eesmärgiks on ettevõtja rikkuse suurendamine ehk aktsia turuväärtuse kasvule, mis saavutatakse finantsjuhtimise vahendusel õigete otsuste langetamisel. Finantsjuhtimist firmas tavaliselt suunab või korraldab finantsjuht, kelle ülesandeks on strateegiliste juhtimiskontseptsioonide väljatöötamine ja elluviimine. Ettevõtte normaalse elu tegutsemise tagamiseks on vaja välja selgitada: · ettevõtte rahaline vajadus; · milliste allikate kaudu vajalikud sissetulekud saadakse. Firma finantsjuht peab teadma: 1
40. Finantseerimisotsused on otsused selle kohta, milliseid tegevusi finantseerida. Finantseerimisotsused ehk kapitali struktuuri hindamisega seotud otsused. 41. Ettevõtte finantseesmärk on viia maksimumini ettevõtte turuväärtus, ehk selle kaudu vähendada omanike jõukust, rikkust. Ettevõtte finantseesmärk on viia maksimumini ettevõtte turuväärtus, ehk selle kaudu suurendada omanike jõukust, rikkust. 42. Aktsia hinna ja kasumi suhet tähistatakse lühendatult P/B. Aktsia hinna ja kasumi suhet tähistatakse lühendatult P/E või aktsia turuväärtuse ja raamatupidamisväärtuse suhet tähistatakse lühendatult P/B. 43. Vertikaalanalüüsil võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi baasaasta näitajate suhtes. Vertikaalanalüüsil võrreldakse ühte vaadeldava aasta näitajat baasiga samast aastast ehk vaadeldakse erinevate komponentide omavahelisi suhtelisi osatähtsusi. 44
valmistoodang 12 455 13 397 18 271 10 ostukaup müügiks 508 326 318 ettemaks hankijatele Varud kokku 51 462 55 640 50 176 Käibevara kokku 95 597 95 930 105 177 PÕHIVARA Tütarettevõtte aktsiad 3 482 5 722 4 520 Muud pikad nõuded 46 626 2 098 Ehitised ja rajatised, maa 58 620 66 745 68 620 Masinad ja seadmed 123 497 146 638 151 395 Inventar 1 263 1 456 1 553 Kulum - 93 129 - 102 918 - 113 580 Lõpetamata kap
4 kuidas juhtida ettevõtte likviidsust? 5 kuidas leida fonde, sihtasutusi ja kuidas sealt raha saada? 6 kas börsist võiks kasu olla? 7 kuidas mõõta oluliste äritehingute, nt. investeeringute kavandamise, kapitali hankimise, käibekapitali juhtimise majanduslikku edukust? 1.2. FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED. FINANTSKESKKOND, OLEMUS, SISU JA EESMÄRGID Äriettevõtte eesmärgiks on ettevõtja rikkuse suurendamine ehk aktsia turuväärtuse kasvule, mis saavutatakse finantsjuhtimise vahendusel õigete otsuste langetamisel. Finantsjuhtimist firmas tavaliselt suunab või korraldab finantsjuht, kelle ülesandeks on strateegiliste juhtimiskontseptsioonide väljatöötamine ja elluviimine. Ettevõtte normaalse elu tegutsemise tagamiseks on vaja välja selgitada: · ettevõtte rahaline vajadus; · milliste allikate kaudu vajalikud sissetulekud saadakse. Firma finantsjuht peab teadma: 1
4 kuidas juhtida ettevõtte likviidsust? 5 kuidas leida fonde, sihtasutusi ja kuidas sealt raha saada? 6 kas börsist võiks kasu olla? 7 kuidas mõõta oluliste äritehingute, nt. investeeringute kavandamise, kapitali hankimise, käibekapitali juhtimise majanduslikku edukust? 1.2. FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED. FINANTSKESKKOND, OLEMUS, SISU JA EESMÄRGID Äriettevõtte eesmärgiks on ettevõtja rikkuse suurendamine ehk aktsia turuväärtuse kasvule, mis saavutatakse finantsjuhtimise vahendusel õigete otsuste langetamisel. Finantsjuhtimist firmas tavaliselt suunab või korraldab finantsjuht, kelle ülesandeks on strateegiliste juhtimiskontseptsioonide väljatöötamine ja elluviimine. Ettevõtte normaalse elu tegutsemise tagamiseks on vaja välja selgitada: · ettevõtte rahaline vajadus; · milliste allikate kaudu vajalikud sissetulekud saadakse. Firma finantsjuht peab teadma: 1
4 kuidas juhtida ettevõtte likviidsust? 5 kuidas leida fonde, sihtasutusi ja kuidas sealt raha saada? 6 kas börsist võiks kasu olla? 7 kuidas mõõta oluliste äritehingute, nt. investeeringute kavandamise, kapitali hankimise, käibekapitali juhtimise majanduslikku edukust? 1.2. FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED. FINANTSKESKKOND, OLEMUS, SISU JA EESMÄRGID Äriettevõtte eesmärgiks on ettevõtja rikkuse suurendamine ehk aktsia turuväärtuse kasvule, mis saavutatakse finantsjuhtimise vahendusel õigete otsuste langetamisel. Finantsjuhtimist firmas tavaliselt suunab või korraldab finantsjuht, kelle ülesandeks on strateegiliste juhtimiskontseptsioonide väljatöötamine ja elluviimine. Ettevõtte normaalse elu tegutsemise tagamiseks on vaja välja selgitada: · ettevõtte rahaline vajadus; · milliste allikate kaudu vajalikud sissetulekud saadakse. Firma finantsjuht peab teadma: 1
annaabi.ee 
