Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Finantsprognoosid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
2016, star, müügihind, laovaru, käive, starditoetus, käibemaks, soetus, soetatud, amort, soetamise, immateriaalse, lahtrid, majandustegevus, 2017, 2018, 2019, müügitulu, kindlustus, miinus, tarkvara, immateriaalne, hooldus, maksud, amortisatsioon, võlad, omandis, turundus, seadmed, halduskulud, töötaja, kulum, transpordikulu, rakendustarkvaraFinantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik vajalikud rohelise taustaga lahtrid! näitlikud ja neid saab muuta! majandustegevusele; 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid! Siin esitada andmed projekti esimese majandusaasta kohta. Kuude nimetusi ja aastaid muuta ei saa. Kui teie projekt algab näiteks 2015.a. oktoober, siis alustage prognooside täitmist alates jaanuar 2016 , lisades jaanuari eelnenud kuude prognoositavad andmed, lisage palun selle kohta selgitus äriplaani. Kui Teie projekt algab näiteks 2016.a. veebruar, siis alustage ikka prognooside täitmist alates veebruar 2016.a. 5. Sinisega täidetud lahtrid genereeruvad automaatselt. andmete alusel. Eelarve täitmine on vabatahtlik. III aasta IV aasta jah jah 20 20 Täita 20 20 vajalikud 35 35 rohelised lahtrid!
Näide Jan/2014 Feb/2014 Mar/2014 Apr/2014 May/2014 Jun/2014 Jul/2014 Aug/2014 toodetav kogus kokku 2 2 4 2 5 6 17 16 15 Korterite üür sh ekspordiks %-des 50% 1 Siseriikliku käibe puhul keskmine laovaru keskm.ühiku müügihind KM-ta 12,000 40.00 40.00 40.00 40.00 40.00 40.00 40.00 40.00 rakenduv KM määr vajadus % materjali/kauba kulu ühikule 8,000 20% 0% Kokku toote nr. 1 käive 24,000 80.00 160.00 80.00 200.00 240.00 680.00 640.00 600.00
kuna see on kallis. Ettevõtte reklaamimiseks kasutatakse järgmisi vahendeid: - välireklaam, see on reklaamtahvel, millel on vajalik info; 13 - kohvikusisene reklaam, millel on lisaks ruumikujunduse funktsioon; - ettevõtte reklaam telefonikataloogis "Info+", igas ettevõttes on telefoniraamat; - ümberkaudsetes firmades reklaam, näiteks teadete tahvel. Kui ettevõtte käive suureneb, plaanitakse astuda Kaubandus-Tööstuskoja liikmeks ka teha ettevõttele reklaami läbi selle. 10. TURU, MAJANDUSHARU, KONKURENTSI ANALÜÜS 10.1. Konkurentsi analüüs Kuna ettevõte on määratlenud oma tegevusala toitlustuse ja meelelahutusega, siis ettevõtte konkurendid tegutsevad samal ärimaastikul. Pärnu linna iseloomustab suhteliselt tihe toitlustusettevõtete võrk, kus kõik omas nisis püüavad endale meelitada linna nappi klientuuri
-27.00 28.00 1000000 800000 600000 FC VC 400000 T C 200000 0 500 600 700 )/(n*X2-(X)2 )/(n*X2-(X)2 h Ül.3.1 On teada järgmised andmed: püsikulude kogusum 180000 , muutuvkulud tooteühiku kohta 55 , tooteühiku müügihind 75 , ettevõtte tulumaksumäär 21% Arvutada kasumilävi (BEP,tk.) ja toodete arv, mis on vajalik 79000 puhaskasumi saamiseks 1) BEP 2) Tk. sihtkasumi saamiseks Ülesanne 3.2 Firma muutuvkulud (VC) moodustavad müügikäibega võrreldes 70%, perioodi müügikäive (kroonides) on R ja perioodi püsikulud F. Tuletada valem, mille rakendamisel saadakse ärikasumiks 10 % piirkasumist Ülesanne 3.3 Arvutada puuduvad summad kroonides:
r. toodete/teenusetega ning õigete käibemaksumääradega! Näide jaan.2013 veebr.2013 märts.2013 apr.2013 mai.2013 juuni.2013 juuli.2013 aug.2013 toodetav kogus kokku 2 trepid sh ekspordiks %-des 50% keskm.ühiku müügihind KM-ta 12 000 1 Siseriikliku käibe materjali/kauba puhul rakenduv KM keskmine laovaru määr vajadus % materjali/kauba kulu ühikule 8 000 20% 10% Kokku toote nr. 1 käive 24 000 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00
Ülikool CARGOHUNTERS AS Finantsanalüüs Õppejõud: Tallinn 2016 SISUKORD 1ETTEVÕTTE INFO.................................................................................................................3 1.1.1 Andmete vastavus......................................................................................................3 2VERTIKAAL- JA HORISONTAALANALÜÜS.....................................................................5 3SUHTARVUDE ANALÜÜSID.............................................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Majandusteaduskond Majandusarvestuse eriala Riho Vaher FINANTSANALÜÜSI AINETÖÖ Õppejõud: Ester Vahtre Tallinn 2017 SISUKOR TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ...........1 Majandusteaduskond...........................................................................1 Majandusarvestuse eriala....................................................................1 Riho Vaher............................................................................................1 FINANTSANALÜÜSI AINETÖÖ......................................................1 SISSEJUHATUS.....................................................................................4 1.ETTEVÕTETE LÜHITUTVUSTUSED...........................................6 1.1 Tallinna Vesi AS..............................................
Toitlustamine gruppidele/inimese kohta sh ekspordiks %-des 50% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% keskm.ühiku müügihind KM-ta 12 000 160 160 160 160 160 160 160 160 1 Siseriikliku käibe materjali/kauba puhul rakenduv KM keskmine laovaru määr vajadus % materjali/kauba kulu ühikule kr 8 000 40 40 40 40 40 40 40 40
1 0 0 0 5 0 4000 9400 4000 2000 2000 1400 4 0 0 0 1 0 0 0 MÜÜGITULUDE PROGNOOS Müüdav kogus ühikutes 1. aasta 2.aasta 3.aasta Toote/teenuse nimetus MÜ 2,014 2015 2016 Raps tonn 130 130 130 Nisu tonn 77 77 77 Oder tonn 157 157 157 Porgand tonn 300 300 300 Kartul tonn 550 550 550
3.1 Ettevõtlust reguleeriv seadusandlus Raamatupidamisteenuse pakkumise valdkonda reguleerivad alljärgnevad olulisimad õigusaktid: Raamatupidamise seadus, Rahvusvaheliste Finantsaruandluse Standardid või Eesti hea raamatupidamistava, ühtlasi lähtutakse äriseadustikust, majandusregistri seadusest, tarbijakaitse seadusest, töölepingu seadusest. Ettevõte peab end registreerima majandustegevuse registris. Käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäär (maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates) aastal 2012 on 16 000 EUR. Käibemaksukohuslasena registreerumise vajaduse osas lähtutakse käibe suurusest. 3.2 Makromajanduslikud tendentsid - mõjud antud tegevusalale Antud tegevusalale sisenemist mõjutab hetkel peamiselt toitlustusasutuste majanduslik olukord, kuna inflatsiooni tõttu on mõjutatud nii hinnad kui tarbijate ostukäitumine. Teisalt sunnib olukord toitlustusasutusi tegema ümberkorraldusi kontseptsiooni ning töökorralduse
Müügiprognoos 7 4.4. TOOTMINE, RESSURSID JA INFRASTRUKTUUR 8 4.4.1. Ettevõtte asukoha valiku põhjendus 8 4.4.2. Tootmisprotsessi kirjeldus ja tehnoloogiline skeem 8 4.4.3. Tootmise mõju väliskeskkonnale 8 4.4.4. Tootmiseks vajalikud seadmed 9 4.4.5. Tooraine hankeperiood ja laovaru 9 4.4.6. Tööjõu vajadus 9 4.4.7. Teised tootmises planeeritavad kuluartiklid 9 4.4.8. Tootmisvõimsus 9 4.4.9. Ettevõtte varade kindlustus 9 4.5. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE 10 4.5.1. Ettevõtte juhtkond 10
omanikele tulu teenimine. Kasum on tulude ja kulude vahe ning selle arvestamiseks on vajalik kulusid ja tulusid korrektselt kajastada ning analüüsida. Selleks, et vältida mittekasumlikku teenuse tegemist on vajalik tulude ja kulude õige arvestus, rakendades ettevõttes kasutusel olevat kasumiaruande skeemi (Karu, 2008, lk 162). Tähtis on teadmine, et oluline pole mitte kulude täpne teadmine, vaid tulude tekitamine ja juhtimine (Pärl, 2016, lk 16). Finantsarvestuses ei ole oluline kui suur on toote või teenuse omahind, vaid kuidas on ettevõttes tulud ja kulud kirjendatud. Selleks, et kasumiaruanne näitaks välistele infotarbijatele õiget ja usaldusväärset informatsiooni, tuleb tulud ja kulud kajastada õigetel raamatupidamiskontodel ning sellega peab suutma tagada tulude ja kulude õige kirjelduse nii kasumiaruande esimese kui ka teise skeemi järgi. Järgides ettevõttes
sarnase tegevusvaldkonnaga erasektori ettevõtted. Suuremateks konkurentideks sama tegevusvaldkonna suuremad majandusüksused. Arvestades sellega, et turg on avatud ja kõik konkureerivad omavahel, sõltub Tuha Talu OÜ hinnaskaala suuresti ka teiste omadest. 5 Lihaveiseid õnnestub edukalt müüa Rakvere Lihakombinaadile, aga peamiseks probleemiks on aeglane käive. Seetõttu ongi viimase kolme aastaga, kui uusi pakkujaid tuli ohtrasti juurde, klientide arv vähenenud ja hind kukkunud 30% võrra. Lisaks võib õelda, kõige suuremaks kuluartikliks on söödavarumise kulud ja ettevõtte kuu dokumendikäive on suurusjärgus 30 000 - 60 000 krooni. Klientide arvu ja turuosa poolest on Tuha Talu OÜ Eesti väikeettevõte. 2. Tuha Talu OÜ personalitöö, raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus
Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Finantskohustused Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (v.a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustused). Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel
Bilansikonto nimetuse aluseks võetakse bilansiskeem ning lisatakse või muudetakse kontosid vastavalt ettevõtte vajadusele. Saldo on konto jääk – seis raamatupidamises teatud ajahetkel. Konto algsaldo S0 – algjääk, kirjendatakse konto sellel poolel, kus ta seisab 17 algbilansis: aktivakirjete summa vastavate kontode deebetisse, passivakirjete summad vastavate kontode kreeditisse. Käive on majandustehingutest tulenevate muudatuste summa perioodi jooksul. Deebetkäive DK on konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte ning kreeditkäive KK on konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte. Debiteerimiseks nimetatakse sissekande tegemist konto deebetisse ja krediteerimine sissekande tegemine konto kreeditisse. Konto lõppsaldo S1 ehk lõppjääk asub algsaldo poolel. Kehtib järgmine seos:
küttepinnad jne. Saepuru ja hake müüakse, kas kohalikele põllumajandusettevõtetele loomade aluspanuks, Repo Vabrikud AS-le puitlaastplaadi tootmiseks või siis talveperioodil katlamajadele küttematerjaliks. Küttepinnad aga müüakse tavaliselt kohalikule elanikkonnale. Osaühingu üheks eripäraks võrreldes maakonna teiste saekaatritega on, et Maarja saekaatris toodetakse saematerjali pikkusega 6,6 m ja 7,2 m. Selle tarbeks on soetatud vajalikud eriseadmed, mis omakorda annab aga Osaühingule eelised Inglismaa firmadega lepingute sõlmimisel. Osaühing, kes turustab vaid standardset saematerjali, keskendub põhiliselt tootele endale, st parandatakse toote kvaliteeti, pakutakse juurde täiendavaid lisateenuseid, et teha kilendile ostmine maksimaalselt mugavaks. Euroopa turul tööstuslikud lõpptarbijad spetsialiseeruvad üha enam ning nõuavad endisest
küttepinnad jne. Saepuru ja hake müüakse, kas kohalikele põllumajandusettevõtetele loomade aluspanuks, Repo Vabrikud AS-le puitlaastplaadi tootmiseks või siis talveperioodil katlamajadele küttematerjaliks. Küttepinnad aga müüakse tavaliselt kohalikule elanikkonnale. Osaühingu üheks eripäraks võrreldes maakonna teiste saekaatritega on, et Maarja saekaatris toodetakse saematerjali pikkusega 6,6 m ja 7,2 m. Selle tarbeks on soetatud vajalikud eriseadmed, mis omakorda annab aga Osaühingule eelised Inglismaa firmadega lepingute sõlmimisel. Osaühing, kes turustab vaid standardset saematerjali, keskendub põhiliselt tootele endale, st parandatakse toote kvaliteeti, pakutakse juurde täiendavaid lisateenuseid, et teha kilendile ostmine maksimaalselt mugavaks. Euroopa turul tööstuslikud lõpptarbijad spetsialiseeruvad üha enam ning nõuavad endisest
pearaamatupidaja on sõlminud vastavasisulise lepingu. Raamatupidamises avatakse eraldi kontod 1021 1036 erinevate Eesti krooni pangakontode ning erinevate välisvaluuta pangakontode kohta. 13 3.4 Nõuded ostjate vastu Arveldusi ostjatega arvestatakse analüütiliselt arvete ja klientide lõikes. Deebet 12... - nõuded ostjate vastu Kreedit 251 - käibemaks müügilt Kreedit 30... - tulukonto Ostjatelt laekumata arveid hinnatakse bilansis, lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Ostjatelt laekumata arved, mille laekumine on ebatõenäoline, tuleb kanda kuludesse. Iga arve või veksli laekumise tõenäosust hinnatakse individuaalselt. Kui on alustatud võla sissenõudmist (nt. saadetud järelpärismiskirju, millele pole vastatud) või kui ostja vastu on
Pangakulu 600 600 Seadmete hooldus ja remont Palgakulu 92171 120666 0 Tööjõukulu 69146 90522 Sotsiaalmaks 23025 30 144 Amortisatsioon 0 22 500 0 Hoonete amort Seadmete amort 22 500 Kulud kokku 324 224 378 737 0 Finantskulud Intressid jms Kasum peale tulumaksustamist (21%) 149 761 95 248 0 24 25 11.5. Kassavoo prognoos Kassavoo prognoos I aasta I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII
põhikäikudest selles ettevõttes. Praktiliselt kogu töö tegin arvutiprogrammis Hansa World SBE 4.3. See võimaldas tundma õppida raamatupidamise võimalusi arvutil. Tuleb välja, et antud programm annab küllaltki lihtsaid ja mobiilseid viise meie põhitöö hõlbustamiseks. Näiteks müügi-ostuarvete üles võtmiseks tuleb minna vastavalt müügi-ostureskontrosse, seal registreerida arve väljastamise kuupäev, hankija või klient, konkreetne summa, käibemaks ja tegevus kinnitada. Hea on veel see, et raha laekumise panka või tasumise pangast saab teha samast registrist. Teine suur moodul on 4 Finants, kus Kannete alt tehakse ära ülejäänud töö: näiteks palgaarvestus ja väljamaksed, intresside laekumised ja tasumised jne. Samas võib öelda, et kui ettevõttel on suured laod ja põhivarapargid, siis jääb Hansa võimalustest väheseks ning paremaks osutuvad sel juhul
4%. Turundustegevus oli suunatud põhiliselt järgmistele kaubamärkidele: õllede tootegrupis " A. Le Coq ", long drinkide tootegrupis " Gin Long Drink ", karastusjookide tootegrupis " Limonaad " ja siidrite tootegrupis " Fizz " brändi arendamisele. Uuteks toodeteks olid 2003.aastal Albert LeCoq õlu, A.Le Coq Gin Green Lime, Limonaad Troopiline, siider "Fizz" jõhvikamaitseline ja Arctic Plus vitaminiseeritud veed. Tartu Õlletehase käive tõusis 2002. aastal 3% - 416 063 tuh. kroonini ja tegevuskasum tõusis 7% - 86 107 tuh. kroonini. Ettevõtte juhtkonna arvamusel oli 2003. a majandustulemus väga hea. Oluliseim sündmus aastal 2003 oli Tartu Õlletehase jaoks tema emaettevõtte AS A.LeCoq poolt OÜ Finelin (omab 100% joogitootja AS Ösel Foods aktsiatest) omandamine. Seoses uue sõsarettevõtte lisandumisega alustati 2003.a novembris AS Tartu Õlletehase ja AS Ösel Foods organisatsioonide integreerimisega. Nimetatud
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI KÕRGEM MAJANDUSKOOL Majandusarvestus Jaana Ruusmaa PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES Ainetöö Õppejõud :Aino Sillamaa Tallinn 2002 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Müügiplaan, laekumiste plaan 5 2. Tootmisplaan 7 2.1 Tootmiskulude eelarved 2.1.1 Materjali hankimise (vajaduse) plaan ja tasumine materjalide eest 8 2.1.2 Tööjõu plaan ja palgakulu eelarve 10 2.2 Perioodikulude eelarved 2.2.1 Turustus- ja halduskulude eelarve ning nende tasumise eelarve 11 3. Tootmise üldkulude plaan ja üldkulude väljamaksete prognoos 13 4. Tooteühiku plaanilise omahinna kalkulatsioon
soetusmaksumuses. Selleks maksumuseks on antud finantsvara või finantskohustuse eest makstud või saadud tasu õiglane väärtus. 7 Tehnikagümnaasium Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara või finantskohustuse soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi (IAS). Kui soetatud finantsvara või finantskohustuse eest tasutakse kohe rahas, siis loetakse soetusmaksumuseks saadud (makstud) rahasumma nominaalväärtust. Kui aga tasumine toimub aga teatud pikema ajaperioodi möödudes (näiteks aastase järelmaksuga), siis loetakse soetusmaksumuseks saadaoleva või maksmisele kuuluva tasu nüüdisväärtust. Juhul, kui tasumine toimub lühiajalise viivitusega (nõuded ostjatelt, mis laekuvad 30 päeva pärast) ei
soetusmaksumuses. Selleks maksumuseks on antud finantsvara või finantskohustuse eest makstud või saadud tasu õiglane väärtus. 7 Tehnikagümnaasium Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara või finantskohustuse soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi (IAS). Kui soetatud finantsvara või finantskohustuse eest tasutakse kohe rahas, siis loetakse soetusmaksumuseks saadud (makstud) rahasumma nominaalväärtust. Kui aga tasumine toimub aga teatud pikema ajaperioodi möödudes (näiteks aastase järelmaksuga), siis loetakse soetusmaksumuseks saadaoleva või maksmisele kuuluva tasu nüüdisväärtust. Juhul, kui tasumine toimub lühiajalise viivitusega (nõuded ostjatelt, mis laekuvad 30 päeva pärast) ei
soetusmaksumuses. Selleks maksumuseks on antud finantsvara või finantskohustuse eest makstud või saadud tasu õiglane väärtus. 7 Tehnikagümnaasium Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara või finantskohustuse soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi (IAS). Kui soetatud finantsvara või finantskohustuse eest tasutakse kohe rahas, siis loetakse soetusmaksumuseks saadud (makstud) rahasumma nominaalväärtust. Kui aga tasumine toimub aga teatud pikema ajaperioodi möödudes (näiteks aastase järelmaksuga), siis loetakse soetusmaksumuseks saadaoleva või maksmisele kuuluva tasu nüüdisväärtust. Juhul, kui tasumine toimub lühiajalise viivitusega (nõuded ostjatelt, mis laekuvad 30 päeva pärast) ei
(kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Arve esitaja: AS Ehitaja Registrikood: 11055068 Aadress: Muru 11, Tallinn 10115 KMKR nr: EE 11111111 Arveldusarve: 22 543 543 5454, Swedbank ARVE Nr.1 02. november 2012.a. Maksja: Varblane OÜ, Kaktuse 4, Tartu 55624 Artikkel Kogus Ühiku hind Käibemaks Summa 20001 Üldehitustööd 5 tundi 5 100 20 % 500,00 EUR Summa: 500,00 EUR Käibemaks: 100,00 EUR
Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Raamatupidamiskirjend peab sisaldama raamatupidamisseaduse § 6(5) sätestatud nõudeid. Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, mis peab sisaldama raamatupidamisseaduse § 7 sätestatud nõudeid. Ettevõte koostab kontoplaani (vt Lisa 1) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Algdokumentide käive ja säilitamine Raamatupidamisse saabuvad algdokumendid kuuluvad nii sisulisele kui vormilisele kontrollimisele osaühingu raamatupidaja poolt. Raamatupidaja koostab alg- või koonddokumentidele raamatupidamislausendi(d). Lausendid nummerdatakse. Dokumendi nimetus Esitamise aeg Dokumendi esitamise eest vastutav isik
Finantsvarad ja kohustused võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses. Selleks maksumuseks on antud finantsvara või finantskohustuse eest makstud või saadud tasu õiglane väärtus. 7 Tallinna Tehnikagümnaasium Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara või finantskohustuse soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi (IAS). Kui soetatud finantsvara või finantskohustuse eest tasutakse kohe rahas, siis loetakse soetusmaksumuseks saadud (makstud) rahasumma nominaalväärtust. Kui aga tasumine toimub aga teatud pikema ajaperioodi möödudes (näiteks aastase järelmaksuga), siis loetakse soetusmaksumuseks saadaoleva või maksmisele kuuluva tasu nüüdisväärtust. Juhul, kui tasumine toimub lühiajalise viivitusega (nõuded ostjatelt, mis laekuvad 30 päeva pärast) ei
korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast kui teenus, mille osutamine kestab kauem kui maksustamisperiood lähtuda seaduse § 11 lõikes 4 nimetatud maksustamisperioodi viimasest päevast, või tagama, et selle väljastaks sama tähtaja jooksul maksukohustuslase nimel ja arvel tegutsev isik või kauba soetaja või teenuse saaja. Kui käive tekib kauba või teenuse eest osalisel või täielikul makse laekumisel, tuleb arve väljastada seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise päevast (käibemaksuseadusest § 37, lg 1,2). Kreeditarve millega muudetakse algset arvet ja millel on viide sellel arvele mida muudetakse. Lihtsustatud arve võib väljastada, kui arvel olev summa ei ületa 160 eurot ilma käibemaksuta, järgmistel juhtudel:
MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .
Varude muutus -533 192 -510 000 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 150 670 -137 700 Makstud intressid -440 000 -382 000 Makstud ettevõtte tulumaks 12 -92 000 - Kokku rahavood äritegevusest 2 338 649 767 566 Materiaalse põhivara soetus -4 080 645 -3 821 000 Materiaalse põhivara müük 965 485 128 000 Sidusettevõtete soetus 5 -50 000 - Lühiajaliste finantsinvesteeringute soetus 1 -1 250 000 - Saadud intressid 2 300 2 100 Saadud dividendid 60 000 -
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................
sisemajanduse koguprodukt * 100 (Eesti maksukoormus 30-50% vahel e 1/3 SKPst) MAKSUKORRALDUSE SEADUS (MKS): Maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutus, maksumenetluse kord, maksuvaidluste lahendamise kord. MKSi rakendatakse ka kogumispensionide maksetele ja töötuskindlustusmaksetele, samuti saastetasule, vee erikasutusõiguse tasule ja maavara kaevandamisõiguse tasule. EESTI VABARIIGI MAKSUSÜSTEEM: Riiklikud maksud: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks. Kohalikud maksud: reklaamimaks, teede ja tänavate suhtlemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu. MAKSUSEADUS on seadus, millega sätestatakse riiklik maks: maksu nimetus, maksu objekt, maksumäär, maksumaksja, maksu saaja või laekumise koht, maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, maksustamisperiood perioodilisel maksul, maksusumma arvutamise ja tasumise
annaabi.ee 
