Seadus sisaldab esmakordselt ka siseaudiitori tegevust (lisaks vandeaudiitorile). Audiitorile esitatavad nõuded 1. Peab olema õigusvõimeline ja teovõimeline isik. 2. Kellel on vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureuse haridustase. Välismaal saadud haridus peab olema riiklikult tõestatud. 3. Peab olema laitmatu reputatsioon. 4. Peab olema audiitoritegevuseks vastav teoreetiline ettevalmistus. 5. Peab olema praktiseerinud vähemalt 3 aastat vilunud audiitori juhendamisel. (koostöö) 6. Peab sooritama audiitortegevuse eksami. Audiitor peab järgima kutse-eetika põhimõtteid, mis on praktilise eetika nõuded, mida esitatakse erinevatele tegevusvaldkondadele üldiste moraalinormide ja teooriatena. Silmas peetakse mingil konkreetsel kutsealal tegutsevate inimeste eetikat. Seega ametniku kutse- eeteika või avaliku teenistuja eetika võib kutse-eetikana paigutada erinevatesse tegevusvaldkondadesse
8) Eelarvestamine mis tähendab majandusnäitajate prognoosimist, ing eelarvete koostamist, eelarvestamise protsessis. (Eelarve protsess viiakse läbi eelarve koostamise, info kogumise, metoodika, arvestusvalemite valimise, praktiline tegevuse, lõpptulemusena valmibki eelarve). Autiitortegevus on majandusarvestuse haru, mis keskendub arvestusele majandusüksuse tasandil. Autiteerimisõigus on ainult audiitori kutse saanud vande audiitoril, ning audiitori ühingul. Eestis reguleerivad audiitortegevust audiitortegevuse seadus, auditeerimise eeskiri, audiitorkogu põhikiri, audiitorkogu üldkoosoleku otsused ning juhataja otsused. Auditeerimine tuleb korraldada selliselt, et adekvaatselt oleks hõlmatud kliendi kõik raamatupidamise seisukohalt olulised tegevusvaldkonnad. 2
AUDITEERIMISE ALUSED Audiitori ülesandeks on finantsarvestuse/aruannetele hinnangu andmine. Audiitor auditeerib aruandeid selleks, et leida vead, tahtlikud või mitte tahtlikud. Audit ja audiitor on üldmõisted. A VA SA VANDEAUDIITOR SISEAUDIITOR - Tegevust reguleeriti erinevate aktidega - tegevust ei reguleeritud - Varem nimetati välisaudiitoriks - funktsioon kõikehõlmav - Auditeerib finantsaruandeid ja nende kvaliteeti Audiitoritel peavad tegutsemiseks olema vastavad litsentsid/ load
IX. Avalikustamise printsiip Kogu info, mis esitatakse aruannetes Rpkoh-se kohta on avalikustatav. Info alusel peab saama langetada ettevõtte finantsseisundi kohta õige ja õiglase hinnangu. X. sisu ülimuslikkuse printsiip majandustehingute kajastamisel lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga 09.09.08 Seadust hakati tegema 1992 aga vastu võeti alles 1999 Audiitor tegevus on reguleeritud audiitor tegemise seaduse reguleerimis eeskirjadega rahvusvaheliste standarditega hea audiitor tavaga Seadus ei laiene riigikontrolli tegevusele ja riigi audiitoritele. Audiitor on: 1) audiitori kutse saanud ja audiitorite nimekirja kantud füüsiline isik; 2) audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühing (edaspidi audiitorühing). Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ärinõustamine ja audiitorile õigusaktidega pandud või lubatud teiste ülesannete täitmine
9. avalikustamise printiip raamatupidamise aruannetes esitatakse kogu informatsioon, mis on võimalik saada raamatupidamiskohuslase finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest. Antud informatsiooni alusel peab olema võimalik anda ettevõttele õige ja õiglane hinnang, 05.10 AUDIITORILE ESITATAVAD NÕUDED: 1) Audiitoriks võib olla füüsiline isik, kes on teovõimeline, kellel on bakalaureuse tasemele vastav haridus, mis on riiklikult tunnustatud; 2) Kellel on audiitori kutsetegevuseks vajalik teoreetiline ettevalmistus ja 3-aastane praktiline töökogemus kogenud audiitori juhendamisel; 3) Kellel on laitmatu reputatsioon; 4) Kes on sooritanud audiitori kutseeksami. Välisriigi kodanik, kellel on seal omandatud audiitori kutse võib tegutseda Eestis audiitorina, kui on sooritanud eksami Eesti seaduste tundmises, mida ta vajab oma töö tegemiseks ja tal peab olema kehtiv tööluba. Audiitorina ei saa töötada:
juhtimisoskustele. Auditeerimine on raamatupidamisaruannete kontrollimine ja neile hinnangu andmine lähtuvalt auditeerimiseeskirjast. 8. Eelarvestamine, mis tähendab ettevõtte eelarvete koostamist ning hõlmab kõiki protsesse ja tegevusi, mida eelarve koostamisel läbitakse. Põhiline on prognoosimine tulevikku. Audiitortegevus on majandusarvestuse haru, mis keskendub arvestusele majandusüksuse tasandil. Auditeerimisõigus on ainult kutselise audiitoril ning audiitori ühingul. Audiitortegevus lähtub ja seda kontrollitakse Eestis järgmiste dokumentide alusel: · Audiitortegevuse seadus · Audiitorkogu põhikiri · Auditeerimiseeskiri · Audiitorkogu üldkoosoleku otsused · Audiitorkogu juhatuse otsused Auditeerimine tuleb korraldada selliselt, et adekvaatselt oleks hõlmatud kõik majandusaruannete seisukohalt ja olulised tegevusvaldkonnad. Audiitortegevuse seadus sätestab: 1
Auditeerimine Aine lõppeb eksamiga. Semestri jooksul kaks testi. Testi tulemus võib anda eksami hinde. Mõisted Sise audit, sise audiitor, välisaudiitor-seda enam ei kasutata, rmp kohustus ja kohustuslane, Vande audiitori funktsioonid Tema funkts on hinnata rmp arvestuste finantsaruannete kvaliteeti ja korraldusi. Audiitor peab ise teadma kuidas tuleb rmp aruandlus korraldada. Aluseks on rmp ja aruandluse printsiibid. Rmp ja aruandluse korraldamise printsiibid Nad on olulised printsiibid kõik, aga kõik ei pruugi olla audiitortegevuses võrdse väärtusega. 1. Majandusüksuse printsiip Rmp kohuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid, lahus tema omanike, töötajate, klientide jt isikute varast, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip
tekkega seotud kulud. Väljaminekud, mille vastavad kulud tekivad muul perioodil, kajastatakse kuluna samal perioodil, kui tekivad nendega seotud kulud. 7. Objektiivsuse printsiip esitatav info peab olema neutraalne ja usaldusväärne. 8. Konservatiivsuse printsiip aruanded tuleb koostada ettevaatlikult, kaalutletult. Tuleb vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Õigustatud ei ole tahtlik üle- või alahindamine ja aruande kasutajate ees varjatud reservide tekitamine. 9. Avalikustamise printsiip raamatupidamisaruannetes tuleb esitada kogu info, mis võimaldab saada raamatupidamiskohuslase finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate. 10. Sisu ülimuslikkuse printsiip raamatupidamises kajastatakse majandustehingud lähtudes
Väljaminekuid millele vastavad tulud tekivad muul perioodil kajastatakse kuluna samal perioodil kui tekivad nendega seotud tulud. 7. Objekti printsiip- Esitatav info peab olema neutraalne ja usaldusväärne. 8. Konservatiivsuse printsiip- Aruanded tuleb koostada ettevaatlikult, kaalutletult. Tuleb vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Õigustatud ei ole tahtlik, üle- või alahindamine ja aruandekasutajate ees varjatud reservide tekitamine. 9. Avalikustamise printsiip- Rp aruannetes tuleb esitada kogu info mis võimaldab saada rp kohuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate. 10. Sisu-ülimuslikkuse printsiip- Raamatupidamises kajastatakse majandustehingud lähtudes nende sisust, nende
Väljaminekuid millele vastavad tulud tekivad muul perioodil kajastatakse kuluna samal perioodil kui tekivad nendega seotud tulud. 7. Objekti printsiip- Esitatav info peab olema neutraalne ja usaldusväärne. 8. Konservatiivsuse printsiip- Aruanded tuleb koostada ettevaatlikult, kaalutletult. Tuleb vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Õigustatud ei ole tahtlik, üle- või alahindamine ja aruandekasutajate ees varjatud reservide tekitamine. 9. Avalikustamise printsiip- Rp aruannetes tuleb esitada kogu info mis võimaldab saada rp kohuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate. 10. Sisu-ülimuslikkuse printsiip- Raamatupidamises kajastatakse majandustehingud lähtudes nende sisust, nende
Väljaminekuid millele vastavad tulud tekivad muul perioodil kajastatakse kuluna samal perioodil kui tekivad nendega seotud tulud. 7. Objekti printsiip- Esitatav info peab olema neutraalne ja usaldusväärne. 8. Konservatiivsuse printsiip- Aruanded tuleb koostada ettevaatlikult, kaalutletult. Tuleb vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Õigustatud ei ole tahtlik, üle- või alahindamine ja aruandekasutajate ees varjatud reservide tekitamine. 9. Avalikustamise printsiip- Rp aruannetes tuleb esitada kogu info mis võimaldab saada rp kohuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate. 10. Sisu-ülimuslikkuse printsiip- Raamatupidamises kajastatakse majandustehingud lähtudes nende sisust, nende
jätkuvalt samu arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme. 4.3. Majandusaasta aruanne Majandusaasta aruande üldiseloomustus Finantsarvestuse eesmärgiks on finantsaruannete kaudu varustada informatsiooniga infotarbijaid infoga ettevõttest ja majandustegevusest. Üheks parimaks allikaks on majandusaasta aruanne. Firma aastaaruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Aastaaruandele lisatakse audiitori järeldusotsus (kui audiitorkontroll on kohustuslik) ja äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek. Majandusaasta aruande tuuma moodustavad raamatupidamise aastaaruande kooseisu kuuluvad finantsaruanded (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne), mida raamatupidamisseaduses nimetatakse põhiaruanneteks. Finantsaruannete koostamisel lähtutakse raamatupidamiseseadusest ning kehtivatest Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (15).
varuda vajaminevat materjali jne. Autoremonditöökoja asutamiseks tuleb samuti leida sobivad ruumid, osta töökojale sisustus, vajaminevad töövahendid jne. Majandustegevuses osalemiseks on ettevõttel vaja vahendeid ehk varasid. Asutamise hetkel ei saa ettevõte majandustegevuses osaleda, kuna tal ei ole varasid. Järelikult tuleb ettevõttel varad soetada. Varade soetamiseks peab saama kuskilt raha. Esmaseks raha andjaks ettevõttele on omanik. Omaniku poolt ettevõttesse paigutatud raha ja varasid nimetatakse kapitaliks. Kui omanik on ainuke, kes andis firma käsutusse varasid kehtib võrdus: vara = kapital Enamikul juhtudel ei piisa kõigi vajalike varade soetamiseks ainult omaniku poolt paigutatud kapitalist. Sellisel juhul tuleb saada vahendeid varade soetamiseks ka teiste isikute käest. Isikud, kes annavad raha varade soetamiseks laenavad seda ettevõttele. Laenud tuleb aga tagasi maksta
õmblusmasinad, varuda vajaminevat materjali jne. Autoremonditöökoja asutamiseks tuleb samuti leida sobivad ruumid, osta töökojale sisustus, vajaminevad töövahendid jne. Majandustegevuses osalemiseks on ettevõttel vaja vahendeid ehk varasid. Asutamise hetkel ei saa ettevõte majandustegevuses osaleda, kuna tal ei ole varasid. Järelikult tuleb ettevõttel varad soetada. Varade soetamiseks peab saama kuskilt raha. Esmaseks raha andjaks ettevõttele on omanik. Omaniku poolt ettevõttesse paigutatud raha ja varasid nimetatakse kapitaliks. Kui omanik on ainuke, kes andis firma käsutusse varasid kehtib võrdus: vara = kapital Enamikul juhtudel ei piisa kõigi vajalike varade soetamiseks ainult omaniku poolt paigutatud kapitalist. Sellisel juhul tuleb saada vahendeid varade soetamiseks ka teiste isikute käest. Isikud, kes annavad raha varade soetamiseks laenavad seda ettevõttele. Laenud tuleb aga tagasi maksta.
raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti. Majandusaasta aruande koostamise ja esitamise käik hõlmab järgmisi tegevusi: 1) raamatupidamise aastaaruande koostamine; 2) tegevusaruande koostamine; 3) audiitorkontroll; 4) äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku koostamine; 5) majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks. Majandusaasta aruandele lisatakse audiitori järeldusotsus, kui audiitorkontroll on kohustuslik ning äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek. Majandusaasta aruandele kirjutavad koos kuupäeva märkimisega alla raamatupidamis- kohustuslase tegevjuhtkond ning kõrgema juhtorganis liikmed, kui see organ on olemas. Audiitorkontroll on kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kellel vähemalt kaks kolmest näitajast on aruandeaasta bilansipäeva seisuga suuremad kui: 1) müügitulu 6 milj. krooni;
Kasum/kahjum- raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Finantsvara- on vara, mis on: a) raha; b) lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid finantsvarasid (näit. nõuded ostjate vastu); c) lepinguline õigus vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kasulikel tingimustel (näit. positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid); d) teise ettevõtte omakapitaliinstrument (näit. investeering teise ettevõtte aktsiatesse). Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte äriühingust ettevõte talle seatud eesmärkide täitmisel) ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. (SME IFRS 17.2). Immateriaalne põhivara on immateriaalne vara, mida ettevõte kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Õiglane väärtus- summa, mille eest on võimalik
2. OSA 1. vandeaudiitor isik, kes on sooritanud arvestusala eksperdiala kutseeksami(hiljem kutseeksam) raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosa kellel on antud rahandusministri otsusega vandeaudiitori kutse ning kes on andnud vande. Avaliku sektori vande audiitor on vande audiitor kes on sooritanud kutse eksami avaliku õiguse eriosa ning kellele rahandus ministri otsusega on antud avaliku sektori vande audiitori kutse tase. 2. atesteeritud sise audiitor on isik kes on sooritanud kutse eksami siseaudiitori eriosa siseaudiitori atesteerimise alamosa ning kellele rahandus ministri otsusega antud vandeaudiitori kutse 3. avalikusektori siseaudiitor isik kellele rahandus ministri otsusega on antud avaliku sektori üksuse sise audiitori või avaliku sektori hindlus siseaudiitori 4. audiitor ettevõtja vandeaudiitor osutab vandeaudiitori kutse teenust audiitor ettevõtja kaudu
(tuleb kajastada sisust (kui ruumi kasutatakse peoks, tuleb see kajastada ka peona) Tasakaal informatsiooni kogumiseks tehtavate kulutuste ja informatsioonist saadava kasu vahel. pole seaduses sees. MAJANDUSAASTA ARUANNE Majandusaasta aruanne: Tegevusaruanne- teeb juhtkond; kirjeldatakse möödunud aasta sündmusi ja tuleva aasta plaane; kajastatakse kõrgema juhtorgani liikmete tasud, töötajate arv; uurimis- ning arenduskulutused. Raamatupidamise aastaaruanne- lisatakse audiitori otsus- lisab kindlust finantsaruannetes kajastatud andmete usaldatavusele; kasumi jaotamise ettepanek äü puhul; koostab raamatupidamine. Raamatupidamise aruanne koosneb: Bilanss- aruanne, mis kajastab ettevõtte vara, kohustisi ja omakapitali teatud kuupäeva seisuga. Näitab, millist vara ja kui palju ettevõte omab ning millised on vara moodustamise allikad. Kasumiaruanne (ja Koondkasumiaruanne)- kajastab ettevõtte tulusid ja nende tulude
registreerimine äriregistris registris säilitatavatest dokumentidest koopiate tegemise võimaldamine kehtestatud karistused majandusaasta aruannete mitteesitamise eest Neljas direktiiv (1978). Neljanda direktiivi eesmärgiks on muuta firmade finantsinformatsioon samatähenduslikuks ja võrreldavaks. Hõlmab järgmisi probleeme: bilansi ja kasumiaruande vormid ja sisu hindamisreeglid aastaaruande lisade sisu aastaaruande auditeerimine ja kinnitamine majandusaasta aruande ja audiitori järeldusotsuse avaldamine Seitsmes direktiiv (1983) reglementeerib konsolideeritud aruannete koostamist. Üldjuhul peavad emaettevõtted konsolideerima kõik tütarettevõtted. Konsolideeritud aruanded peavad olema auditeeritud. Tütarettevõtete aruanded tuleb konsolideerida rida realt, elimineerides kõik kontsernisisesed tehingud. Kaheksas direktiiv seab miinimumtingimused audiitoritele ja audiitorfirmadele. Auditeerimine: auditeerimist võib teostada kas üksik- või juriidiline isik
Organisatsioonis võib eristada põhitegevuse valdkonda ja toetavaid valdkondi (haldus, IT, personal, turustus, tarneüksus jne). Kontrollingu tugisüsteemid on: 1. Informatsiooni süsteem, mille alla kuuluvad finantsarvestus ja aruandlus, kuluarvestus ja sisearvestus ja aruandlus ning selle analüüs; 2. Ettevõtte sisene organisatsiooniline struktuur: ettevõttesisesesd vastutusekeskused; 3. Juhtimissüsteem: tulemusjuhtimise põhimõte. Audit ja audiitor - raamatupidajatele suhteliselt hästi tuntud mõiste. Selle mõistega tähistatakse välisaudiitorit (auditit). 2010. aastast kasutatakse mõistet vandeaudiitor. Ilmselt on audiitori mõiste enamtuntud seetõttu, et raamatupidajad puutuvad kokku just audiitoritega mitte siseaudiitoritega. Kontrollifunktsiooni võib täita ka revision või revisioni komsjon. Revisioni peamine eesmärk on hinnangu andmine mineviku tegevusele. Revisioni ja auditi peamine erinevus on selles, et
valdkonda ja toetavaid valdkondi (haldus, IT, turustus, personal). Controlling’u tugisüsteemid on: 1) informatsioonisüsteem – finantsarvestus ja aruandlus, kuluarvestus, sisearvestus ja aruandlus ja selle analüüs; 2) ettevõttesisene organisatsiooniline struktuur – ettevõttesisesed vastutuskeskused; 3) juhtimissüsteem – tulemusjuhtimise põhimõtted (controlling’u abifunktsioon). Raamatupidajatele on suhteliselt hästi tuntud terminid audit ja audiitor. Nende terminitega tähistatakse terminit välisaudiitorid. Nüüd kasutatakse terminit vandeaudiitor. Ilmselt on 1 Tuleb eristada mõisteid termin ja mõiste. Termin – mingi sõna, millega tähistatakse mõiste sisu ehk tähistaja. Mõiste – eseme, nähtuse vms olemus(e) kirjeldus ehk tähistatav. 6
strateegiad, protseduurid ja tavad, mis on kehtestatud kõikidele töötajatele, et saavutada asutuse eesmärgid. See on üldine... üldised plaanid, protseduurid. Administatiivne kontroll, milleks on org-i sisesed dokumendid ja protseduurid, mis on seotud ja lähtuvad juhtimisprotsessist. Need on erinevad reeglid, mis suunavad töötajaid ametlikult heaks kiidetud tegevustele lõpptulemuse saavutamisel. Konkreetse töötajate suunamine- ülemuste käsud, tööjuhised jm. Finantskontroll, mis on seotud varade säilivuse tagamisega, rahaliste dokumentide usaldusväärsusega ning raamatupidamise aruandlusega. Reeglina toimivad nimetatud kontrolli valdkonnad kombineeritult ja mõnikord peetakse ekslikult primaarseks finantskontrolli. Seega peab sisekontrolli süsteem vastama juhtkonna ootustele ning olema tulemuslik. Juhtide ootusi sisekontrolli toimimisest hinnatakse järgmiste tunnustega:
Arvestusperioodiks on reeglina kalendriaasta, kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti. Riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaastaks on eelarveaasta. 7 Majandusaasta aruanne Tegevusaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Audiitori järeldusotsus (kui auditeerimine on kohustuslik) Majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek/kahjumi katmise ettepanek FINANTSARUANDED Bilanss e finantsseisundi aruanne (kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali).
Usaldusväärsus Kutsealane kompetentsus Kutsealase tegevuse kvaliteet Kindlustunne Raamatupidajate kutsealase tegevuse tarbijatel peab olema kindlustunne, et raamatupidajate kutsealane tegevus on reguleeritud vastava kutse-eetika nõuete raamistikuga. h) Põhimõtted Et saavutada raamatupidaja kutsetegevuselt oodatud eesmärgid, tuleb tähelepanu pöörata järgmistele põhimõtetele: Ausus Oma kutsealases tegevuses peab raamatupidaja olema otsekohene ja aus. Objektiivsus Raamatupidaja peab olema erapooletu ega laskma eelarvamustel, huvide konfliktil või teistel isikutel mõjutada objektiivsust. Erialane kompetentsus ja ajakohasus Raamatupidaja peab kutsealast tegevust teostama kompetentselt ja hoolikalt ning tal on pidev kohustus hoida oma kutsealased teadmised ja oskused nõutaval tasemel. Usaldusväärsus Raamatupidaja peab tagama kutsealase tegevuse käigus saadud informatsiooni konfidentsiaalsuse
üritustest saadud kahju.*4 Finantsvarad on vara, mis on: (a) raha; (b) lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid finantsvarasid (näit. nõuded ostjate vastu); (c) lepinguline õigus vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kasulikel tingimustel (näit. positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid); (d) teise ettevõtte omakapitaliinstrument (näit. investeering teise ettevõtte aktsiatesse). Põhivara - Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Õiglane väärtus on vara tõenäoline müügihind, mis on määratud arukalt, heas usus ja omaniku
kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; n koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; n säilitama raamatupidamise dokumente. Majandusaasta aruanne Ettevõte on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Majandusaasta aruandele lisatakse audiitori järeldusotsus ja äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek. Audiitori järeldusotsust ei pea majandusaasta aruandele lisama, kui audiitorkontroll ei ole kohustuslik. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest. Majandusaasta aruanne esitatakse elektrooniliselt. n Majandusaasta pikkuseks on 12 kuud n Asutamisel ja lõpetamisel võib olla lühem
Tüüpkirjend D PV/biol.vara D KM K tarnijad/kapitalirent/pank/kassa 20. Kohustused, nende teke, erinevad kohustuste liigid, kajastamine raamatupidamisregistrites ja aruannetes Kohustus- võlg teiste juriidiliste või füüsiliste isikute suhtes. Lühiajaline kohustus- tagasimakse kuni 1 aasta. Pikaajaline kohustus- tagasimakse kauem kui 1 aasta. 21. Omakapitali vajadus ja tähtsus. Omakapital tekib ettevõtte loomisel s.o omanike poolt tehtud investeering ettevõtte tegutsema hakkamiseks. Edaspidi hakkab omakapital muutuma, see oleneb tekkinud kasmist/kahjumist. Omakapital- siis kui ettevõtte alusatb, Osakapital- siis kui osaühing alustab. Omakapital- omanikepoolne investeering ettevõtesse, kas varaliselt v materiaalse varana; Muutub: tegevuse käigus, olenedes kasumist-kahjumist. Jaotus: aktsiakapital v osakapital; registreerimata aktsia- v
Ettevõttes peab tulude ja kulude arvestus olema arusaadav ja tõepärane ning ettevõtte aruandlus usaldusväärne ja vastama raamatupidamise seadusele ning Raamatupidamiste Toimkonna Juhenditele. Sageli ei kajastata algdokumentidelt saadud infot õigetel aruandekirjetel ning selle tulemusena ei anna ettevõtte brutokasum juhtkonnale otsuste tegemiseks tõepärast infot. Uuritavas ettevõttes on audiitorkontrolli tulemusel saadud audiitori poolt märkus. Audiitorkontrolli käigus on tulnud välja, et ettevõte ei rakenda kasumiaruande skeemi 2 nii, nagu näeb ette raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeem. Lõputöö eesmärkideks on välja selgitada kas ettevõttes on tulud ja kulud kajastatud õigesti kasutades kasumiaruande skeemi 2 ning läbi viia finantsanalüüs ettevõtte kasumiaruande põhjal. Selle saavutamiseks on vajalik täita järgmised ülesanded:
ning vajalikud kõigile töötajatele asutuse eesmärkide saavutamiseks 2) Administratiivseks kontrolliks nimetatakse organisatsioonisiseseid protseduure ja dokumente, mis on seotud otsustamisprotsessiga - need on reeglid töötajatale, mis suunavad neid ametlikult heaks kiidetud tegevustele. NB! Juhtimiskontroll on üldine, käsitleb kogu organisatsiooni tegevust; administratiivne kontroll lähtub aga eelkõige käsuliinist (töötajatega seotud). 3) Finantskontroll , mis tähendab toiminguid ja dokumentatsiooni, mis on seotud vara säilivuse tagamisega, rahaliste vahendiste ja dokumentide säilivuse ja usaldusväärsusega ning finantsaruandlusega. Sõltuvalt organisatsioonist on selle juhtide ja omanike ootused sisekontrollile väga erinevad, kuid üks valdkond on kõigile sarnane sisekontroll peab vastama juhtkonna ootustele ja konkreetse organisatsiooni jaoks peab see olema tulemuslik. Juhtide ootused
interpreteerimine; Millised on olulised näitajad, mis suurendavad kasumit, millised suurendavad kahjumit. · tegevuse sisekontroll - inventuuride ja revisjonide korraldamine; Ettevõttel on kohustus inventeerida neid asju, mis kuuluvad bilanssi. Raha, põhivara, kohustused, omakapital. Esimene, mida peame inventeerima, isegi kui pole kohustusi ega varasid, on pangakonto! · audiitorkontroll - annab hinnangu koostatud aruannetele. Audiitor võib teha ettepanekuid, mida vaja muuta, kuid ta ise mingeid muudatusi ei tee. Raamatupidamisinfo on vajalik * Ettevõtte finantsolukorda mõjutavate tegurite iseloomustamiseks *Ettevõtte tegevuse hindamiseks *Võimalike muutuste planeerimiseks majandustegevuses Kelle jaoks raamatupidamist tehakse? Raamatupidamisinformatsiooni kasutajad: (Neil on erinevad huvigrupid ja erinev infovajadus) *Omanikud- vajavad infot, kuidas kasutatakse ressursse ja kuidas kasvab kapital.
Tallinna Majanduskool RAAMATUPIDAMISE ALUSED LOENGUKONSPEKT Parandatud väljaanne Koostanud: Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik-Vaade Tallinn 2015 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE........................................................................... 3 1.1 Majandusarvestuse olemus ............................................................................................... 3 1.2 Majandusarvestuse liigid .................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 E
pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud. Majandusaastaks on kalendriaasta, kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti. Majandusaasta aruande koostamine Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Majandusaasta aruandele lisatakse audiitori järeldusotsus, kui audiitorkontroll on kohustuslik, ja äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek. Majandusaasta aruande koostamise ja esitamise käik hõlmab järgmisi tegevusi: 1) raamatupidamise aastaaruande koostamine; 2) tegevusaruande koostamine; 3) audiitorkontroll; 4) äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku koostamine; 5) majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks. Lisaks muudele seadustes sätestatud juhtudele on majandusaasta aruande
Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osakaptal peab olema vähemalt 2500 euri. AS: Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 euri. 3. OÜ ja AS-i aruandlus ja kasumi jaotamine, audiitor ja erikontroll, lõpetamine OÜ: Kui sa ei maksa mitte kellelegi osaühingu arvelt palka ning sinu käive ei ole ületanud ühe kalendriaasta jooksul 250 000 krooni, siis pead esitama ainult oma eelmise aasta kohta tehtud majandusaastaaruande 30. juuniks äriregistrile avalikuks hoidmiseks. AS: Pärast raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande koostamist esitab juhatus need viivitamatult audiitorile. Juhatus esitab raamatupidamise aastaaruande
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
