Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Finantsarvestuse alused ülesanne 3.1 kuni 3.4". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
konto, saldo, ised, laen, võlad, käivengalaenngakonto, kassa, algsaldo, deebet, aktiva, kreedit, arvelduskontossiva, lõppsaldo, kontod, aktsiakapital, osteti, sularaha, tasuti, tooraine, masinad, seadmed, 2131, 2112, 2180ngast, aktsion, lausendid, bilanss, põhivarad, omakapital, päevaraamat, kanti, aktsionärid, 2xxx, arved, deebetisPacioli ei mõelnud kahekordse kirjendamise süsteemi ise välja, vaid kogus ja korraldas ning süstematiseeris mitmesugused majapidamises ja ärielus kasutusel olnud tehingute ülestähendamise viisid. Siit itaalia meetod – kahekordne kirjendamine levis algul üle kogu Euroopa ja lõpuks üle kogu maailma. Selle domineerimise üks viimaseid tulemusi on see, et paljud inglisekeelsed ja ka eestikeelsed arvestuse ja rahanduse väljendid on pärit itaalia keelest (näiteks: deebet, kreedit, bilanss, kapital jne). 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus Tähtsaim raamatupidamist reguleeriv õigusakt Eestis on Raamatupidamise seadus (RPS). Esimene Raamatupidamise seadus võeti vastu riigikogu poolt 1994.aastal ja see jõustus 01.jaanuaril 1995. Hetkel kehtiv raamatupidamise seadus võeti vastu riigikogu poolt 20.november 2002 ja see jõustus 01.jaanuarist 2003. Seadus reguleerib raamatupidamist äriühingutes, mittetulundusühingutes, eelarvelistes astutustes jne
koostatud koguv või rühmitamisdokument. Koguvdokument registreeritakse algdokumendid nende koostamise järjekorras. Rühmitamisdokument rühmitatakse algdokumendid (samalaadsed dokumendid koondatakse) mingi tunnuse järgi. RAAMATUPIDAMISÕIENDID ehk MEMORIAALORDERID Memoriaalorder nr ....... Sissekanne.......... kuu 200X. a. Alus (viide dokumendile või Debiteeritav Krediteeritav Summa sissekande sisule) konto konto ............................................................................................ ............................................................................................ ............................................................................................ KOKKU "...."................... 200X. a. Lisa ...... lehel Raamatupidaja Memoriaalordereid ehk raamatupidamisõiendeid võib kasutada raamatupidamislausendite
Majandusarvestuse aluste kordamisülesanded Eksamil võib kasutada bilansiskeemi, kasumiaruande skeeme. Rahavood ja omakapital. Edukat lahendamist! 1. Aktsiakapitali leidmine, bilansi koostamine Ostjate maksmata arved 2 730 000 Maksmata palgad 1 500 000 Lühiajaline laen Swedi pangalt 500 000 Raha 200 000 Reservkapital 30 000 Maksmata dividendid 1 200 000 Ostetud lühiajalised aktsiad 700 000 Põhivara 2 400 000 Tarnijatele maksmata arved 2 500 000 Põhivara kulum 400 000 Müügiks ostetud kaup 300 000
164998 TAF0070 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL (PASSIVA) Osakapital 240,700 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL 240,700 (PASSIVA) KOKKU PÄEVARAAMAT Summa Jrk nr Kuupäev Kontode nimetused ja operatsiooni sisu Konto nr DEEBET Anti rendile laoruumid (01.12.20x1- 1 01.12.20x1 31.05.20x2) Arvelduskonto 1,800 Ettemakstud renditulu 2 03.12.20x1 Osteti laoriiulid (arve) Materiaalne põhivara 1,206 Võlad tarnijatele 3 12.12
amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud omakapitali arvel omanikele tehtud väljamaksed Kasum (kahjum) - raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Bilansiskeem LÜHIAJALISED KOHUSTISED* K Laenukohustised V KÄIBEVARAD* O Võlad ja saadud ettemaksed Raha H Eraldised* A Finantsinvesteeringud U Sihtfinantseerimine Nõuded ja tehtud ettemaksed S R Varud T PIKAAJALISED KOHUSTISED* Bioloogilised varad I Laenukohustised
* ärge unustage koostamast palgalehte (lihtvorm antud lisana, kuid võite ka ise teha) * ärge unustage tähtaegselt maksude tasumist * kui tekib vajadus teha lisaoperatsioone (näit. tulumaksu arvutada, kanda raha riigile jms), siis lisage need lausendid pearaamatusse ja ka majandusoperatsioonide kirjeldusse * kui majandusoperatsioonid on lõpetatud, sulgege kontod (leiate iga konto deebet- ja kreeditkäibe, ja saldo.) 2. Bilansi koostamine seisuga. 30.04.2011. * enne bilansi koostamist teete kasumiaruande (et leida kasumi-kahjumi suurus) * bilanssi koondatakse varade lõppsaldod ja kohustuste lõppsaldod HEAD NUPUTAMIST ! ZURNAAL-PEARAAMAT FIRMALE seisuga 01.03.2011 Jrk
ülesanne 8 tehingu sisu summa kassa D tegevuse alustamisek raha 1 panka 500 500 2 osteti masinaid 1500 mööbel osteti panga 3 kaudud 300 4 sõiduk panga kaudu 1200 mööbel müüdi, arve veel 5 tasumata 120
ARVESTUSTE ALUSED 7-8 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Lühiajalised kohustused Laenukohustused Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) KOHUSTISED - mõisted Kohustis on hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Lühiajalised kohustised on kohustised, mida
OMAKAPITAL (netovara) - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; KOHUSTUS - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. 1.2 Bilansi mõiste ja sisu Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus. Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded, materjalid, põhivara). Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). Kohustus see on raamatupidamiskohustuslase kohustus, mis nõuab tulevikus rahast loobumist, st. tasumist.
Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematiseerimiste registreerimist Kuluarvestus- osa majanduslikust arvestusest ja on seotud arvestus maksumuse analüüsiga. Vara- väärtused, mis on vajalikud ettevõtte tegevuseks ning varad kajastatakse bilansi aktiva poolel. Audit- regulatsiooni süsteemi hädavajalik osa eesmärgiks on võimalikult vara tuua esile kõrvale kalded, kehtestatud nõuetest ning finantsjuhtimise seaduslikkuse, tõhususe, mõjususe ja säästlikkuse põhimõtete rikkumise, et alati oleks võimalik võtta tarvitusele korrigeerivaid meetodeid ning panna vastutama aruande kohuslasi saada hüvitist või rakendada abinõusid rikkumiste kordumiseks või vältimiseks.
* ärge unustage koostamast palgalehte (lihtvorm antud lisana, kuid võite ka ise teha) * ärge unustage tähtaegselt maksude tasumist * kui tekib vajadus teha lisaoperatsioone (näit. tulumaksu arvutada, kanda raha riigile jms), siis lisage need lausendid pearaamatusse ja ka majandusoperatsioonide kirjeldusse * kui majandusoperatsioonid on lõpetatud, sulgege kontod (leiate iga konto deebet- ja kreeditkäibe, ja saldo.) 2. Bilansi koostamine seisuga. 31.03.2011. * enne bilansi koostamist teete kasumiaruande (et leida kasumi-kahjumi suurus) * bilanssi koondatakse varade lõppsaldod ja kohustuste lõppsaldod HEAD NUPUTAMIST ! mise kuu neljandal ZURNAAL-PEARAAMAT FIRMALE seisuga 01.03.2011 Jrk
930 eurot (arvutada ka tööandja ja töövõtja maksud ja maksed). Puhkusetasu maksti välja. 6) Detsembris tasuti novembrikuu väljamaksetelt maksud ja maksed. 7) 31.12.20x1 seisuga selgus, et puhkusetasueraldis peab olema 30 euro võrra suurem ja seega ka sotsiaalmaksueraldis on 9,9 euro ning töötuskindlustusmakse eraldis 0,42 euro võrra suurem. Eraldis korrigeeriti. Teha raamatupidamiskanded ja leida konto Puhkusetasueraldis jääk seisuga 31.12.20x1, kui seisuga 31.10.20x1 oli jääk 1200 eurot. ÜLESANNE 4 Teha r. Käibemaksuvõla jääk seisuga 1.03.20x1 on 5600 eurot. Majandustehingud 20x1.aasta märtsikuus: 1) Tarnijatelt osteti kaupa, saadi arve: kaup 10 000 eurot ja käibemaks 2000 eurot, kokku 12 000 eurot. Arve on tasumata 2) Osteti masin, mida hakatakse kasutama põhitegevuses. Saadi arve: masina maksumus 12 000 eurot ja käibemaks 2400 eurot, kokku 14 400 eurot
a) D Amortisatsioonikulu K Seade b) D Akumuleeritud kulum K Seade c) D Amortisatsioonikulu K Akumuleeritud kulum d) D Seade K Akumuleeritud kulum 14. Firma võttis pangast laenu. Selle mõju firma bilansile on järgmine: a) Suurenevad nii raha kui ka kohustused; b) Suurenevad nii raha kui ka omakapital; c) Vähenevad nii vara kui ka kohustused; d) Mitte ükski eeltoodud variant ei ole õige 15. Konto Ebatõenäoliselt laekuvad arved on: a) Konto Müügitulu kontrakonto; b) Konto Ostjate laekumata arved kotrakonto; c) Konto Kulu ebatõenäolisest laekumisest kontrakonto d) Passivakonto 16-17. On teada järgmised andmed: Tarnijate arved 20 000.- Omakapital - Maa - Pangakonto 30 000.- Ostjate arved 7 500.-
fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kaheks: sularhaarveldused ja sularahata arveldused. Sularaha tehingud toimuvad konto Kassa kaudu. Sularahata tehingute kajastamiseks kasutatakse kontot Pank (Pangakonto, Arvelduskonto). Ettevõtte tegevusvaldkonnast sõltub sularahaga ja sularahata toimuvate tehingute osakaal. Ettevõttes võib avada mitu erinevat kassa kontot, kuna sularahaga arvlemise kohad võivad olla füüsiliselt erinevates kohtades. Pangatehingute kajastamiseks on eraldi kontod erinevates pankades avatud arvelduskontode kohta ning erinevates valuutades toimuvate arvelduste kohta. 2. Kassa.
Seetõttu kujutab bilanss endast kahe poolega tabelit, mille üht poolt nimetatakse bilansiaktivaks ja teist bilansipassivaks. Bilansi aktivas on ettevõtte varad reaalses väärtuses, mis osalevad majandustegevuses. Varad jagunevad käibevaraks ja põhivaraks. Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). VARAD = K O H U S T U S E D + O MAKAPI TAL Bilansi aktiva kirjete üldsumma peab olema võrdne bilansi passivakirjete üldsummaga, sest nii aktivas kui ka passivas iseloomustatakse samu varasid erinevates aspektides. Võrdsus tuleneb sellest, et bilansipooled kajastavad samu tehinguid, ainult erinevalt seisukohalt ( vt Näide 1). Näide 1 AKTIVA BILANSS PASSIVA 8 31.01.13
3. Ostu- ja müügitehingute kajastamine käibemaksukohustuslasest ettevõttes 01.10.- 31.10. Käibemaksu kontol on käibemaksu ettemaks 5300. Koostage lausendid ja käibemaksukonto. Milline on käibemaksukonto saldo ja kus see kajastub 31.10. vahebilansis? Ettevõte müüb: 1. Kaupa, müügihind 25 400 + km 20%. Ostjale antakse tasumiseks aega 10 päeva 2. Teenust, hind 100 000 + km 20%. Ostja tasub kohe pangakaardiga 25%, ülejäänud summale antakse tasumiseks aega 7 kalendripäeva. 3. Kassasse laekub sularahas osutatud teenuste eest 5400, mis sisaldab käibemaksu 20%. Ettevõte ostab: 1. Teenust, laekub arve 23 400 + Km 20%. Arve tarnijale tasumata 2
8. nädala praktikum ÕPIK LK 186 TEST T-7.1 Panga poolt väljastatud kontoväljavõttes tähistab deebet konto vähenemist. Sest mida rohkem ma raha kontole panen seda suurem on panga kohustus minu ees. Kui panga kohustus väheneb, siis ongi deebet. T-7.2 Lühiinvesteeringuid kajastatakse bilansis vahetult pärast bilansikirjet Kassa ja pangakontod. T-7.3 Maakleri teenustasu kajastatakse eraldi kuluna. Sest meie räägime lühiajalisest finantsinvesteeringust ja seega on maakleri teenustasu finantskulu. Kui jutt oleks pikaajalisest finantsinvesteeringust, siis maakleri teenustasu liidetaks ostetud aktsiate maksumusele. T-7.4 Kui tänapäeva müügitulu on suurem laekunud rahasummast, siis erinevuse summas debiteeritakse kontot Kassapuudujäägid ja ülejäägid. Debiteeritakse, sest puudujääks on deebetis.
valuutakursi alusel. Bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse väärtpaberitesse tehtud lühiajalisi investeeringuid. Raha kui objekti hoidmine on vähetulukas- raha hoiustamisel teenib see maksimaalselt pangadeposiidi intressi. Kursimuutused kajastatakse kasumiaruandes finantstulu või kuluna. Sularaha arvestus Ettevõttesiseselt hoitakse (sula)raha kassas. Kassatehingud kajastatakse kontol Kassa. See on aktivakonto, mille deebetis kajastatakse raha laekumine ja kreeditis raha väljamaksed. Kassas oleva raha eest vastutab kassapidaja. Kontot Kassa puudujäägid ja ülejäägid debiteeritakse, kui müügitulu oli suurem raha laekumistest ja krediteeritakse kui oli vastupidi. Raha kassasse vastuvõtmise kohta vormistatakse kassa sissetulekuorder. Raha väljamaksel vormistatakse kassa väljaminekuorder. Orderite vormistamisel ei tohi teha parandusi. Kassaraamat
Raamatupidamine tugineb raamatupidamise põhivõrrandile. Omanik paneb oma ressursid firmasse: ressursid = ressursside allikad ehk vara = kapital Tavaliselt sellest ei jätku ja võetakse laen- kohustis: vara = kohustised + omakapital ehk lõpuks aktiva = passiva Bilanss (finantsseisundi aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara ja vara finantseerimise allikaid (kohustisi ja omakapitali). Bilanss koosneb kahest osast: aktiva ja passiva. Aktivasvara Passivasvara finantseerimise allikad ehk kohustised ja omakapital Raamatupidamiskohustuslase vara (aktiva) Käibevara- lühikese kasutusajaga vara (aasta) Raha- kassas, pangakontodel, väärtpaberitest, debitoorne võlg ja varud Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Põhivara- kasutatakse pikema ajavahemiku jooksul (üle aasta) Pikaajalised finantsinvesteeringud- väärtpaberid, antud laenud Kinnisvara-investeeringud
tasumise tulemuseks on eeldatavat majanduslikku kasu sisaldavate ressursside väljumine ettevõttest. · Omakapital on ettevõtte varade jääkväärtus pärast antud ettevõtte kõigi kohustuste mahaarvamist. 1 Bilanss · On momentvõte, näitab ettevõtte 31.12. kell 00.00 seisu jääki. · Bilanss on staatika, kasumiaruanne dünaamika. · Bilanss koosneb aktiva ja passiva poolest. · Aktiva poole peal on vara. Vara on kõik see, mis omab materiaalset substantsi. · Passiva poolel on vahendite allikad, on ainult paberil, näitab, kust tuli vara. · Aktiva = Passiva · Bilansitulemused alluvad muutustele. · Kasumiaruande funktsiooniks on võrrelda ettevõtte tulusid ja kulusid. · Kasum on ettevõtte tulemusliku hindamise alus. · Tulu on aruandeperioodi majanduslikud sissetulekud varade suurenemise või laienemise või kohustuste vähenemisest tuleneva omakapitali vormis
b) osatähtsuse järgi ostjatelt laekumata arvete lõppjäägist c) arvete maksetähtaegade meetodil. RTJ 3 järgi tuleb laekumata arved hinnata bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, mis on üldjuhul võrdne nominaalväärtusega, miinus vajadusel tehtud allahindlused. Allahindlused kajastatakse eraldi kirjel Ebatõenäoliselt laekuvad arved s.o. nõuete väärtuste vähend allahindluste kajastamiseks. Selliseks arvestuseks on vajalik kontraaktiva konto avamine. Lubatud on ka nõude bilansikirje jääkväärtuse vähendamine. Ostjatelt laekumata nõudesummad tuleks hinnata individuaalselt s.o. iga arve laekumise tõenäosust tuleb käsitleda eraldi. Ebatõenäoliselt laekuvaks hindamise aluseks on näiteks järgmised asjaolud: 1) ostja ei vasta ettevõtte meeldetuletuskirjadele; maksetähtaegadest mittekinnipidamine; 2) ettevõte on esitanud ostja vastu hagiavalduse; 3) ostjale on väljakuulutatud pankrott või likvideerimine;
Maksetähtaeg: 30 päeva, viivis 0,05% päevas ettevõte ettevõte reg. kood reg. kood aadress aadress KASSA SISSETULEKU ORDER NR KASSA KVIITUNG NR Kuupäev Konto Summa Kuupäev 31.12.2012 1320 3 000,00 Kellelt Jüri Maasikas Kellelt Aadress Aadress Alus Majandusavansi jäägi tagastus Alus
Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematiseerimiste registreerimist Kuluarvestus- osa majanduslikust arvestusest ja on seotud arvestus maksumuse analüüsiga. Vara- väärtused, mis on vajalikud ettevõtte tegevuseks ning varad kajastatakse bilansi aktiva poolel. Audit- regulatsiooni süsteemi hädavajalik osa eesmärgiks on võimalikult vara tuua esile kõrvale kalded, kehtestatud nõuetest ning finantsjuhtimise seaduslikkuse, tõhususe, mõjususe ja säästlikkuse põhimõtete rikkumise, et alati oleks võimalik võtta tarvitusele korrigeerivaid meetodeid ning panna vastutama aruande kohuslasi saada hüvitist või rakendada abinõusid rikkumiste kordumiseks või vältimiseks.
RAHA ARVESTUS 1. Raha laekumine kassasse Raha toodi pangakontolt kassasse 1000 EEK Deebet: Kassa 1000 EEK Kreedit: Arveldusarve 1000 EEK 2. Raha väljamaksmine kassast Firma andis kassast avanssi komandeeritule 2000 EEK Deebet:Muud lühiajalised nõuded 2000 EEK Kreedit: Kassa 2000 EEK 3. Raha laekumine pangakontole Firma pangakontole laekus vastavalt ostjale esitatud arvele 15 000 EEK Deebet: Arveldusarve 15 000 EEK Kreedit: Ostjatelt laekumata arved 15 000 EEK 4. Raha väljamaksmine panagakontolt Firma tasus vastavalt hankija arvele pangakontolt 15 000 EEK Deebet: Hankijatele maksmata arved 15 000 EEK Kreedit: Arveldusarve 15 000 EEK 5. Kingina saadud raha arvele võtmine Firma panagakontole laekus kingitus 10 000 EEK Deebet: Arveldusarve 10 000 EEK
Algdokumendid kohustuslikud rekvisiidid on: -dokumendi nimetus ja number -koostamise kuupäev -tehingu majanduslik sisu -tehingu arvnäitajad (kodus, hind, summa) -käibemaks -tegingu osapoolte nimed Bilanss: mingil ajahetel koostatud raamatupidamisaruanne, mis näitab kui palju on firma käsutuses varasid ja varade moodustamise allikaid ehk kapitali. Aktiva: · Varad ehk firma käsutuses olevad ressursid · Käibevara · Kassa · Pank · Debitoorne võlg- debitoor on see kes on võlgu. Kõik kes mulle võlgu on on debitoorid · Materjal · Kaup · Põhivara Passiva: · Varade moodustamise allikad ehk kapital · Kohustused ehk võõrkapital · Lühiajalised · Pikaajalised · Omakapital akstia- või osakapital · Kasum Vara on raamatupidamiskohustlase poolt kontrollitav ressurss ( asi või õigus) a) Mis on tekkinud minevikus sündmuste tagajärjel.
Finantskohustisi kajastatakse üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses, mis on enamasti võrdne nende nominaalväärtusega ning seepärast kajastatakse neid finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas summas ehk mis on kajastatud arves, lepingul või muul dokumendil (Tikk, 2016, lk 137). Teadaolevad kohustised liigitatakse: Lühilaenud - kuni üheaastase tähtajaga laenud, millele lisaks tuleb firmal laenu põhisummale tasuda intressid ja kajastada intressikulud. Võlad tarnijatele võlad tarnitud kaupade või osutatud teenuste eest; tekkepõhisele arvestusprintsiibile vastavalt kajastatakse kohustis omandi ülemineku või teenuse osutamise hetkel. Lühivekslid veksel on kirjalik lubadus maksta veksli valdajale vekslil märgitud rahasumma makse tähtpäeval või veksli ettenäitamisel. Veksli väljastamisel kajastatakse see kohustisena nng perioodi lõpul tuleb fikseerida maksmisele kuuluv intress. Kui vekslil
Finantskohustisi kajastatakse üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses, mis on enamasti võrdne nende nominaalväärtusega ning seepärast kajastatakse neid finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas summas ehk mis on kajastatud arves, lepingul või muul dokumendil (Tikk, 2016, lk 137). Teadaolevad kohustised liigitatakse: Lühilaenud - kuni üheaastase tähtajaga laenud, millele lisaks tuleb firmal laenu põhisummale tasuda intressid ja kajastada intressikulud. Võlad tarnijatele võlad tarnitud kaupade või osutatud teenuste eest; tekkepõhisele arvestusprintsiibile vastavalt kajastatakse kohustis omandi ülemineku või teenuse osutamise hetkel. Lühivekslid veksel on kirjalik lubadus maksta veksli valdajale vekslil märgitud rahasumma makse tähtpäeval või veksli ettenäitamisel. Veksli väljastamisel kajastatakse see kohustisena nng perioodi lõpul tuleb fikseerida maksmisele kuuluv intress. Kui vekslil
Arvesta töötajale makstav palk palgapäeval ja ettevõtte üldine kulu kokku. Koostada palgaarvestuse, riigimaksude ja kõigi raamatupidamislike tehingute kohta vastavad lausendid. Töötasu kanti üle palgapäeval töötaja pangakontole järgmise kuu algul. Koosta kontoskeem "Võlad töövõtjale" PALGAARVESTUS KONTOL " VÕLAD TÖÖVÕTJALE" Arveldusi töötasude kohta peetakse kontol "Võlad töövõtjatele" Tegemist on kohustuste- ja passiva tüüpi kontoga. Seega konto kreeditisse kirjendatakse arvestatud põhi- ja lisatasude summad. Konto deebetisse töötajatelt kinni peetud ja neile väljamakstud summad. D Võlad töövõtjale K 1) väljamakstud palk, Arvestatud palk, lisatasud jne. puhkusraha, 2) kinnipidamised töötasudelt lisatasud jne. K K
majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras. Raamatupidamisregistreid vormistatakse trükitud dokumentidena või kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal. Tulude ja kulude kajastamine kasumiaruande kirjetel Ettevõte kasutab Raamatupidamisseaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr. 1. Varade ja kohustuste inventeerimine Varade ja kohustuste korralised inventuurid viiakse läbi järgmistel tähtaegadel: · kassa inventuur üks kord aastas 20. detsembril või vajadusel; · nõuete ja kohustuste inventuur üks kord aastas 20. detsembril; · varade inventuur (põhivara, varud, bilansivälised varad) üks kord aastas 01. novembril. Inventuurid viib läbi Ettevõte juhatuse liige/juhataja. Aruannete koostamise kord Bilansisaldod 1 kord kuus. Kasumiaruandesaldod 1 kord kuus. Käibedeklaratsioon 1 kord kuus 20-ndaks kuupäevaks.
ÕPIK LK 235 ÜLESANDED Ü-9.4 Firma kasutab varude arvestuses pidevsüsteemi. Asta algul oli konto Varud saldo 124 600 eurot. Jaanuarikuu esimesel dekaadil toimusid järgmised tehingud: a) Laseri Firmalt osteti 4. Jaanuaril kaupa 23 900 euro eest (tasumine toimub hiljem). b) Graafika Firmale müüdi 9. Jaanuaril kauoa, mille maksumus müügihinnas oli 36 800 eurot ja seotushinnas 27 200 eurot. Raha laekub hiljem. Teha eelmainitud tehinguid kajastavad raamatupidamiskanded. Kui suur on konto Varud saldo 9. Jaanuaril (päeva lõpul)
Põhivara kokku 30 829 31 794 VARA KOKKU 109 570 94 916 KOHUSTUSED Lühiajalised kohustused Laenukohustused 18 697 19 231 Võlad tarnijatele 34 450 17 429 Muud võlad partneritele 3 721 3 446 Klientide ettemaksed 8 951 4 425 Lühiajalised kohustused kokku 65 819 44 531 Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused 12 648 15 377 Võlad tarnijatele 199 215
Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp, redaktsioon: Anna Sidorenko) Ülesanne 1 Otse- ja kaudkulud AS Raamat müüb raamatuid 1 000 tk. Otsekulud kokku on 130 000.- Tootmise üldkulud on 20 000.- Organisatsiooni üldkulud on 30 000.- Leida: 1. Kogukulud (kulud kokku) 130 000 + 20 000 + 30 000 = 180 000 EUR 2. Ühiku kulu (ühe toote kogukulu) 180 000 / 1000 = 180 EUR Ülesanne 2 Tootekulud, töötlemiskulud ja perioodikulud AS Raamat müüb raamatuid 1 000 tk. Otsesed materjali kulud kokku on 90 000.- Otsesed tööjõukulud kokku on 40 000.- Tootmise üldkulud on 20 000.- Leida: 1. Ühe toote otsekulud (ühiku otsekulud) 90 000 + 40 000 / 1000 = 130 EUR 2. Ühe toote tootmiskulud (ühiku tootmiskulud) 90 000 + 40 000 + 20 000 / 1000 = 150 EUR 3. Ühe toote töötlemiskulud 40 000 + 20 000 / 1000 = 60 EUR 4. Töötlemiskulud kokku 40 000 + 20 000 = 60 000 EUR 5. Tootmiskulud kokku 90 000 + 40 000 + 20 000 = 150 000 EUR
Ettevõtte tegevuseks määratud vara hindamisel tuleb lähtuda heast raamatupidamistavast. 3. Raamatupidamise dokumentide liigid, funktsioonid ja rekvisiidid. Kassa sissetuleku order kassasse sularaha sissetuleku vormistamise algdokument. Kassa väljamineku order raha väljamaksmise kassast dokument. Tsekiraamat dokument, mida annab pank ettevõttele sularaha saamiseks pangast. Kassaraamat seal registreeritakse kõik kassaorderid. Panga konto väljavõtte dokument kõikidest kokkulepitud ajavahemikul toimunud maksetehingutest. 4. Algdokumendi funktsioon ja rekvisiidid. Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;
annaabi.ee 
