Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Filosoofia vastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
milli, väitega, kooskõla, geomeetria, correct, answer, uskumus, weber, aksioom, weberi, hempel, eetika, moraal, nauding, empiiriline, ayer, carnap, bentham, kalvinism, rudolf, lausel, matemaatika, teoreetilise, tõeväärtus, leibniz, stuart, kalvinismi, utilitarism, tudeng, konjunktsioon, tervikuna, väljend, carnapi, aksioomid, pikkune, põlemine? õige! on mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad 7. Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada deduktiivse arutluse põhjal? M õige! Kolmnurga sisenurkade summa võrdub kahe täisnurgaga. N Ei ole õige Kuu teeb ringi ümber Maa ühe päevaga. Ei ole õige Õnn ei ole rahas, vaid raha hulgas. 8. Mis iseloomustab skeptikut? O ? Skeptik ei nõustu ühegi väitega P Ei ole õige Skeptik eitab näiteks asjade olemasolu siis, kui neid ei tajuta Õige! Skeptik hoidub näiteks väitmast, et asjad on olemas ka siis, kui neid ei tajuta 9. Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest Q Õige! Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. R ? Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised. ? Mõlemad tuginevad autoriteetide arvamustele (dogmadele). 10. William James'i arvates S õige
15. Küsimus 3 16.Küsimuse tekst 17. Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teoloogiaga, sest 18. Vali üks: 19. a. Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised. 20. b. Mõlemad lähtuvad faktidest. 21. c. Mõlemad tuginevad autoriteetide arvamustele (dogmadele). 22. Ei, Russelli arvates filosoofia küll dogmadele ei tugine. 23.Tagasiside 24. Õige vastus on: Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised.. Millise järgneva väitega nõustuks Moritz Schlick ("Põhjuslikkus igapäevases elus ja kaasaegses teaduses")? Determinismi kohaselt on võimalik süsteemi seisundi alusel mingil ajahetkel välja arvutada süsteemi seisund mingil muul ajahetkel Rudolf Carnap'i arvates ("Füüsika filosoofilised alused" XXII ptk) eeldab vaba valik determinismi, sest muidu poleks võimalik ette näha tegude tagajärgi Kas on võimalik, et iga rikas inimene on õnnelikum igast vaesest inimesest, kuid samal ajal mõni
15. Küsimus 3 16. Küsimuse tekst 17. Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teoloogiaga, sest 18. Vali üks: 19. a. Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised. 20. b. Mõlemad lähtuvad faktidest. 21. c. Mõlemad tuginevad autoriteetide arvamustele (dogmadele). 22. Ei, Russelli arvates filosoofia küll dogmadele ei tugine. 23. Tagasiside 24. Õige vastus on: Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised.. Millise järgneva väitega nõustuks Moritz Schlick ("Põhjuslikkus igapäevases elus ja kaasaegses teaduses")? Determinismi kohaselt on võimalik süsteemi seisundi alusel mingil ajahetkel välja arvutada süsteemi seisund mingil muul ajahetkel Rudolf Carnap'i arvates ("Füüsika filosoofilised alused" XXII ptk) eeldab vaba valik determinismi, sest muidu poleks võimalik ette näha tegude tagajärgi Kas on võimalik, et iga rikas inimene on õnnelikum igast vaesest inimesest, kuid samal ajal mõni
a. on olemas aatomid, muud midagi ei ole. b. on olemas olemine (aatomid), mitteolemist (tühjust) ei ole >> c. on olemas aatomid ja tühjus 14th of March 0:52 matis Milliste järgmiste väidetega oleks nõustunud Epikuros? Jumalad ei ole õiglased, sest maailmas on palju ebaõiglust -- Epikuros ei nõustuks selle väitega Jumalaid polegi olemas, sest maailmas on palju ebaõiglust -- Epikuros ei nõustuks selle väitega Jumalad koosnevad aatomitest -- Epikuros nõustuks selle väitega 14th of March 0:53 matis Epikurose seisukoht oli, et inimene püüdleb loomupäraselt a. ainult kehaliste naudingute poole. >> b. nii hinge kui keha naudingute poole. c. pikemas perspektiivis suurima võimaliku naudingu poole. 14th of March 0:53 matis Epikuros arvas, et surma pole tarvis karta, sest a. me ei kao jäljetult, sest hing on surematu >> b. me ei puutu surmaga kunagi kokku. c. meie eksistents pärast surma pole millegi poolest halvem elust siinilmas.
Teemad on läbisegi. Kasuta otsingut! ÕIGE VASTUS ON ESITATUD RASVASES KIRJAS!!! Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Erinevus on tema arvates selles, et · loomulikud on need inimese loodud asjad, mida inimesel tõesti vaja läheb (nt maja), kunstlikud aga need inimese loodud asjad, mida tegelikult vaja ei lähekski (nt ehted) . Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida ka teistes tähendustes, kuid praegu on jutt Aristotelese arusaamast. · loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene · loomulikud on need inimese loodud asjad, mis on kooskõlas valmistaja kavatsusega, kunstlikud aga need, mis ei ole kooskõlas valmistaja kavatsusega (nt ebaõnnestumise tõttu). Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida k
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei suudaks neist kuidagi vab
Õige vastus! Nietzsche on tõesti öelnud: "Kaks suurt Euroopa narkootikumi on alkohol ja kristlus" b. ravimtaimega, sest mõlemad ravivad inimese hinge ja keha ilma negatiivsete kõrvaltoimeteta c. hea sõbraga, sest mõlemad aitavad vajalikul hetkel eluraskustest üle saada Filo 7. test Küsimus 1 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst John Stuart Milli sõnul pole idamaadel enam ajalugu, sest Vali üks: a. isikupärasuse sajanditepikkuse kultiveerimise tõttu on isikupärasusest saanud eesmärk omaette; eneseimetlus aga ühiskonda edasi ei vii. b. sest tava on nüüd seal kõige algus ja ots; tõde ja õigus tähendaavd inimese painutamist tava järgi, isikupärasus on kadunud Õige vastus! Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst
McDowelli, Paul Horwichit ja Barry Stroudi.É Kõik nad jagavad arvamust, et filosoofa eesmärgiks ei ole luua uut teadmistmaailma kohta, vaid pigem lahendadamõtlemise ette kerkivaid probleeme, mis tekivad keele väärast kasutusest või selle toimimise väärast mõistmisest. 2. TÕDE 1. Mida võib silmas pidada mõistega „tõeteooria“? Definitsiooni kohaselt peab teadmine olema tõene. Väär saab olla uskumus, kuid mitte teadmine. Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria kohaselt on tõene väide, mis on vastavuses tegelikkusega. Vastavusteooria on argimõtlemisele kõige lähedasem ning seetõttu tundub ta ka ehk kõige loomulikum. Kass on katusel on tõene tõepoolest siis, kui mõni kass on katusel. Tõe kooskõlateooria ehk koherentsiteooria kohaselt on tõene väide, mis on kooskõlas teiste (tõesteks) tunnistatud väidetega
alla mõne väite. Rääkigu keegi näiteks, et nägi eile tiivulist siga üle Eesti lendamas. Ma ei saa kontrollida väite vastavust faktiga, sest väidetav sündmus toimus eile, kuid ma saan võrrelda väidet olemasolevate seisukohtadega. Siiani pidasin tõeks, et sigadel tiibu pole ning seetõttu võiks väite kuulutada vääraks. Teine võimalus on, et nüüdsest hakkan uskuma lendavate sigade olemasolusse. Nii ühel kui teisel juhul hoolitsen oma seisukohtade kooskõla eest. 6. Milles seisneb printsipiaalne erinevus vastavusteooria ja koherentsusteooria vahel? Erinevus seisneb selles, et vastavusteooria koha pealt on tõene väide, mis on kooskõlas tegelikkusega. Koherentsusteoorias on tõene väide, mis on kooskõlas teiste väidetega. 7. Mis kõneleb koherentsusteooria poolt? 1. Pole vastavus-teooria probleeme, mis seisnes faktidele vastavuse näitamisega. 2. Mineviku kohta tehtavate väidete puhul, hindame mingi väite usutavust selle järgi
(Kõikide tarkade inimeste? Suure juhi? Enamuse? Ühiskonna? Kirikuisade? Teadlaste?) 3. Piiskop Stubbsi probleem. 4. Jane Austeni mõrva probleem (usutakse erinevaid asju). 5. Pragmatismi tõeteooria C.S. Pierce. W. James. F.C.S. Schiller. J. Dewey. Pragmatistide (kr pragma “tegu, tegutsemine”) tõekontseptsioonid. Tõesed on sellised uskumused... mis “töötavad”, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis ennast õigustavad, millesse on kasulik uskuda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. Pragmatismi kriitikat: 1. “Töötama” kahemõttelisus (A. O. Lovejoy (1908) küsib: mida tähendab, et “tõene on see uskumus, mis töötab”? Sõna “töötama” on kahemõtteline: 1) mingi uskumus prognoosib juhtuvat või siis 2) mingi uskumus varustab meid energiaga.) 2. Kasulik väärus/kasutu tõde (Võib olla
Me peame teatud tõdesid (tõeseid väiteid) enesestmõistetavaks. Nt: "Kui kuusk on kõrgem kui pärn, siis pärn on lühem kui kuusk". Need väited on nn. enesestmõistetavad või ennast-ise- tõendavad (self-evident), nad ei vaja oma kehtivuseks tõendusmaterjali Mitte kõik enesestmõistetavad tõed ei pruugi olla vahetult ilmsed ("nõbudel on ühised vanavanemad"). Sageli on tarvis väidet tõestada, veendumaks, et tegemist on enesestmõistetava väitega. Aquino Thomas "Öeldakse, et iga propositsioon on iseendast enesestmõistetav, kui tema predikaat sisaldub tema subjekti mõistes: ehkki sellele, kes ei tea subjekti definitsiooni, ei tundu see propositsioon enesestmõistetav. Näiteks propositsioon "Inimene on mõistuslik olend" on omaenda loomu poolest enesestmõistetav, kuna see, kes lausub "inimene", lausub "mõistuslik olend": ja ometi sellele, kes ei tea, kes on inimene, pole see propositsioon enesestmõistetav. ..
2 Alfred J. Ayer mis lisaks epistemoloogilistele raskustele, mida me juba puuduta- sime, ainult lükkab mõistatuse ühe astme võrra kaugemale. On selge, et iga selline järeleandmine ratsionalismile lükkaks ümber selle raamatu põhiargumendi. Sest mööndus, et maail- ma kohta on olemas fakte, mida on võimalik teada kogemusest sõltumatult, ei sobiks meie fundamentaalse väitega, et lause ei ütle midagi, kui see ei ole empiiriliselt verifitseeritav. Ning seega hävitataks meie metafüüsika pihta suunatud rünnaku kogu jõud. Seetõttu on meie jaoks otsustava tähtsusega suuta näidata, et üks või teine loogika ja matemaatika propositsioonide empiristlikest käsitlustest on õige. Kui meil see õnnestub, oleme ratsionalis- mi alused hävitanud. Sest ratsionalismi fundamentaalne õpetus ütleb, et mõtlemine on sõltumatu teadmisallikas ning on lisaks
Vastavusteooria ei suuda ära seletada moraalitõdede olemasolu! Kuigi on olemas moraalitõed, ei ole olemas moraali-fakte, millega saaksid moraalitõed vastavuses olla. 3. Milles seisneb tõe koherentsusteooria ja selle kaks nõrkust? Tõde seisneb kooskõlalisuses, sidususes! (ld coherentia ‘sisemine seos’) - väide (uskumus) on tõene siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega (uskumustega) Kooskõla tähendab vastuolu puudumist. Miks peaks keegi üldse hakkama mõtlema, et tõde seisneb koherentsuses? On esitatud peamiselt kahte liiki 1) Metafüüsiline lähtekoht 2) Episteemiline lähtekoht Mis kõneleb koherentsusteooria poolt? 1) Pole vastavus-teooria probleemi maailma ja väidete vastavuse näitamisel. 2) Mineviku kohta tehtavate väidete puhul, hindame mingi väite usutavust selle järgi kuivõrd ta on kooskõlas meie seniste tõekspidamistega
tegutseda, mis ennast õigustavad, millesse on kasulik uskuda 8. Kriitika pragtismi tõekonseptsioonile: Võib olla kasulik uskuda millessegi, mis on väär. Tõde võib olla vägagi kahjulik. Tõed võivad olla kasutud. Inimestel on erinevad maailmavaated ja uskumused ning ühele võib olla õigustatud, teisele mitte 9. Deflatsionism: ehk vaated, mida iseloomustab uskumus, et tõeprobleemiga pole mõtet vaeva näha. „Tõel“ ei ole sügavat tähendust. Tõde pole olemas. Eelmised teooriad leiavad jällegi et tõde on sügav ja tähtis ja kindlasti olemas. 10. Tõefraasi üldistav, peformatiivne ja ekspressiivne funktsioon: Üldistav: tõefraas on üleliigne, omistatuna ühele antud lausele; fraasi vaja kui pole atud lauset. Kinnitamine ja nõustumine: kasutades fraasi „on tõene“ sooritame kinnitamise/nõustumise teo
(otsustus) on mõte ning tegelikkus on näiteks mingi fakt. Kas väite ja tegelikkuse vastavus on samasugune kui poldi ja mutri vastavus? Kui vastata, et siin polegi midagi seletada - me lihtsalt oskame seda vastavust kindlaks teha, siis tekiks omakorda näiteks küsimus: kuidas me teeme kindlaks mineviku kohta käiva väite tõesuse? Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n-ö töötavad. Tõesed on uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne rahuldus, heaolu vms. Näiteks on usk sellesse, et elu väärib elamist, tõene siis, kui sellest usust lähtudes inimene tunneb elust rahuldust.
Vastus: väärarvamus Teadmise 3 erinevat tähendust tuttavolek, oskus, teamine-et. Üks neljast punktist ei kuulu Karl Popperi kolme maailma teooriasse. Vastus: Teispoolne surmajärgne maailm Popperi 3 maailma füüsiliste objektide maailm, teadvuse seisundi maailm, mõtlemise objektiivse sisu, teooriat ja üldistuste maailm. Milline järgnevatest on teadmise klassikaline määratlus filosoofias? Vastus: Teadmine on põhjendatud tõene uskumus. Milline filosoof väitis, et kõik meie teadmised tulenevad teadmistest? Vastus: Berkeley Milline filosoof väitis, et kuna kõik meie teadmised tulenevad aistingutest, siis tuleb järeldada, et olemas on ainult tajuv Mina ning aistingud, aga mitte mateeriat? Vastus: Berkley Ideed ongi asjad, materiaalset substantsi ei ole olemas. Eitab kogemusvälist maailma, olla tähendab olla tajutud. Leida üks formaalteadus (saab saavutada ideaalilähedasemaid tulemusi) kolme
(1859-1952). Pragmatismi seisukohalt on tõesed sellised uskumused, mis "töötavad", millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis ennast õigustavad. Pragmatistid kaitsevad sellist seisukohta, tuginedes veendumusele, et inimesed ei saavuta võib-olla kunagi absoluutset tõde ning seepärast peame leppima nende tõdedega, mis "töötavad". Inimliku elu eesmärgiks on peamiselt ikka olnud praktiline edu, mitte aga teoreetiline tõde. William Jamesi järgi on uskumus tõene sedavõrd, kuivõrd temast lähtumine on meile elus kasulik.9 Oma teoses "Pragmatism: mõnede vanade mõtlemisviiside uus nimetus" (1907.A) ütleb ta tõe kohta nii: /.../ Tõde on üks hüve liikidest, mitte aga- nagu sageli arvatakse- hüvest erinev ja tema suhtes kaasalluv kategooria. Tõeseks nimetame kõike seda, mis osutub heaks uskumuste valdkonnas. Kas me mitte ei pea alati uskuma seda, mis on meie jaoks parim, et uskuda? Kas me saame
Negatiivse vabaduse teoreetikute arvates on vabadus sotsiaalsete suhete mõiste – takistusena tulevad arvesse ainult teiste inimeste teod, mitte looduslikud põhjused ( lennuvõimetu, andetu jne). Vabadus II? 33.Kuidas põhjendas Mill seisukohta, et mõtte ja arutlemisvajadus peaks olema täielik? -Uus vaade on tõene -Uus vaade on väär -Tõde on mõlemil poolele. Mõttevabadust ei tohiks ühiskond Milli arvates kuidagi piirata. Inimene peab olema täielikult vaba oma arvamustes, ükskõik millistes. Kui kellegi arvamus millestki on tõene, siis tähendaks selle keelustamine seda, et inimeselt võetaks võimalus mõista tõde sügavamalt, sest just selline on tõe ja eksimuse konflikti tulemus. Milli arvates ei saa me kunagi olla kindlad, kas see või teine arvamus on tõene või väär, seetõttu ei saa mingit arvamust ka keelata
Väide on tõene siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega. Kooskõla tähendab vastuolu puudumine. X sündis aastal 1973 ja X sündis aastal 1937 on vastuolus. Teooria 2 lähtekohta: .. metafüüsiline lähtekoht pole eraldiseisvalt uskumusi või objekte; maailm ongi ainult uskumuste süsteem. .. episteemiline lähtekoht me ei saa väljapoole oma uskumusi, et vaadata kuidas nad vastavad nn objektiivseile faktidele; uskumuse põhjenduseks võib olla ainult teine uskumus 5. Milles seisneb printsipiaalne erinevus vastavusteooria ja koherentsusteooria vahel? Vastavusteooria järgi: väide (uskumus) maailm (faktid) Koherentsusteooria järgi: väide teised väited 6. Iseloomustage vähemasti kahte koherentsusteooria nõrkust. .. mis on uskumuste süsteem? Kelle uskumustega peab välde olema kooskõlas, selleks et see väide saaks olla tõene? (kas ühiskonna/teadlaste/tarkade/suure juhi/enamuse/ kirikuisade?) .. ,,Jane Austeni probleem" A: ,,J. A
SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; • loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlem
Korrespondentsusteooria probleemid: - Kuidas näidata vastavust? - Moraalsed ,,faktid"? - Aprioorsed väited! 39. Koherentsusteooria G.W.Leibniz, B.Spinoza, H.H.Joachim, O.Neurath Tõde seisneb kooskõlalisuses, sidususes! (ladina keeles coherentia ,,sisemine seos") väide (uskumus) on tõene siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega (uskumustega) Kooskõla tähendab vastuolu puudumist. Nt. ,,marek volt sündis 1973" ja ,,Marek volt sündis 1937" ei ole kooskõlas. Keegi ,,üks ja seesama isiK" ei saa sündida kahel erinevalt ajal. Koherentsusteooria probleemid: - Mis uskumuste süsteem? - ,,Piiskop Stubbsi probleem" 40. Pragmatismi tõeteooria C.S.Peirce, W.James, F.C.S.Schiller, J.Dewey Pragmatismi (kreeka keeles pragma"tegu, tegutsemine") kui filosoofiavoolu esinedajatele tõekonteptsioonid.
Loogika aine ja ajalugu: sissejuhatus T.Tamme, T.Tammeti ja R.Prangi loogikaõpikule "Mõtlemisest tõestamiseni" Tanel Tammet Department of Computer Sciences, University of Göteborg and Chalmers University of Technology, 41296 Göteborg, Sweden email: [email protected] Puhta loogika eesmärk on olla õige kõigis võimalikes maailmades, mitte ainult selles veider-segases vaevarikkas maailmas, kuhu juhus meid on heitnud. Loogik peab eneses alal hoidma teatud annuse jumalikkust: ta ei tohi alanduda selleni, et teha järeldusi enese ümber nähtust. B.Russell
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma m�
Loogika uurib mõtlemise object-oriented language Smalltalk(Xerox Parc). paratamatuid aspekte ehk seda, mis üldse teeb PROCEDURE SUMTO USING N, mõtlemisest mõtlemise ehk õige mõtlemise ehk 1973 - Ethernet (arvutid traatidega yhenduses) Answer. seda, mida ja kuidas üldse mõelda saab. Eksamis olnud küsimused: (Metcafe). Begin. Informaalne loogika: teatud vaidlusmeetodite 1)Mis vahe on TCP-l ja IP-l? Mille jaoks 1974 - ALTO personaalarvuti(Xeroxilt) –suur mõju analüüs
eeldus: iga koer muutujad jades ja kirjetes;LISP(McCarthy)- 2. COBOL on imetaja.2. eeldus: mõned neljajalgsed on programm koosn loendite hulgast. PROCEDURE SUMTO USING N, koerad.järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. Answer. 1. eeldus: iga anarhist on süsteemi vastane.2. 1963 hiire patent(Engelbart). eeldus: mõned poliitikud on anarhistid. järeldus: Begin. mõned poliitikud on süsteemi vastased. Tuletuse
Siiani pidasin tõeks, et sigadel tiibu pole ning seetõttu võiks a) Empiirilis-faktilised küsimused *Miks valiti Barack Obama USA presidendiks? *Vastuse väite kuulutada vääraks. Teine võimalus on, et nüüdsest hakkan uskuma lendavate sigade saame vaatluse teel. Vastuseid ei pruugi olla kerge leida, aga me teame kust neid otsida. olemasolusse. Nii ühel kui teisel juhul hoolitsen oma seisukohtade kooskõla eest. b) Formaalsed küsimused *Palju on 9245,66+56-7000, 05? *Matemaatikas, loogikas, . Mis uskumuste süsteem? *Uskumuste süsteemi määratlemise probleem. *Kelle grammatikas, heraldikas, males. *Vastuse saame kasutades aksioome, reegleid jms uskumustega peab väide olema kooskõlas, selleks et see väide saaks olla tõene? b. "Piiskop c) Filosoofilised küsimused *Mis on aeg? Mis on inimese elu eesmärk maailmas
Kui on vasturääkivuses võime ta kui kõlbmatu kõrvale jätta või siis võtta ta omaks nii ,et vasturääkivus kaoks. Uut lauset võime tõeseks nimetada. 6. Milles seisneb printsipiaalne erinevus vastavusteooria ja koherentsusteooria vahel? Mõlemad teooriad liigitavad tõde kui lausete omadust aga vastavusteooria on tõe kriteerium vastavus faktidele e. väite ja maailma vastavus, koherentsusteoorias on tõe kriteerium kooskõla väidete hulgaga e. väidete omavaheline asi. Koherentsusteoorias ei ole mitte keele ja maailma vaheline, vaid keele sisene asi. 7. Mis kõneleb koherentsusteooria poolt? Pole väite ja maailma vastavuse näitamise probleemi(nagu vastavusteoorias). Loomulik kogemusest sõltumatute (aprioorsete) väidete juures, uue informatsiooni usutavust hindame selle järgi, kas see on kooskõlas me seniste teadmiste hulgaga. 8. Iseloomustage vähemasti kahte koherentsusteooria nõrkust
on olemas moraalitõed, aga pole moraalifakte, millega moraalitõed saaks vastavuses olla. - Aprioorsed tõed e kogemusest sõltumatute tõdede probleem. Nt 2+3=5, milles seisneb selle vastavus tegelikkusega? II Tõe koherentsusteooria *Leibniz, Spinoza, Joachim, Neurath Tõde seisneb kooskõlalisuses, sidususes. Väide (uskumus) on tõene siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega (uskumustega). Kooskõla tähendab vastuolu puudumist. Neurath: kui meile esitatakse uus väide, siis kontrollime, kas uus väide on vastuolus süsteemiga, mis meil on, või mitte. Koherentsusteooria lähtekohad: *metafüüsiline lähtekoht: ei ole eraldiseisvalt uskumusi ja objekte. maailm ongi ainult uskumuste süsteem! *episteemiline lähtekoht: me ei saa väljapoole oma uskumusi, et vaadata kuidas nad vastavad nn objektiivseile faktidele. (Neurath). Uskumuse põhjendusena ei tule arvesse miski muu
Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2003 4. MÕTLEMISE PÕHIREEGLID. Nimetades olulisemaid ja üldisemaid mõtlemise printsiipe loogika seadusteks (ka mõtlemise seadusteks), väljendatakse püüdu omistada nendele lausetele suuremat tähtsust. On tavaks, et isegi teaduslikes tekstides eelistus on antud seadusele ja reegel on sootuks teisejärguline. Selline seisukohavõtt on iseloomulik vulgaar-materialistlikule arusaamale mõtlemise ja teadvuse küsimustes, mille kohaselt viimane on deterministlikult (põhjuslikult) tingitud sellest maailmast, milles toimivad inimese formuleeritud seadused ja printsiibid. Teisalt, loogika põhiseadustest on nois raamatuis kirjutatud kõikidel aegadel, alates Aristotelesest ja, nähtavasti lugupidamisest loogikateaduse arenguloo v
I ÜLESANNE: MÄRGI VÄITELE VASTAV AUTOR 1p. Maagia kaudu toimub oma hirmude ja ebakindluse vähendamine, mis toimub tänu ettekujutusele, et ollakse kontaktis jumalatega ning suudetakse neid mõjutada. A.) Malinowski (psühhobioloogiline funktsionalism) B.) Marx C.) Weber D.) Dürkheim 1p. Religioossed institutsioonid on vormitavad majanduslike ja poliitiliste institutsioonide poolt ning nende eesmärk on õigustada masside domineeriva klassi väärtuseid. A.) Malinowski (psühhobioloogiline funtsionalism) B.) Marx C.) Weber D.) Dürkheim 1p. Religioon võib kujundada inimese mõtteviisi nii, et see hakkab mõjutama inimeste majanduslikku tegevust. A.) Malinowski (psühhobioloogiline funtsionalism) B.) Marx C.) Weber D.) Dürkheim 1p
ennustatavad kosmilised sündmused) ja korratus (maapealne ilmastik või ühiskondlikud vapustused) eksisteerivad kõrvuti ning on alati selliselt olnud vaadeldavad (ega ilmaaegu jumalaid ei seostatud või paigutatud matemaatilise täpsusega korrastatud taevariiki), küsimus on olnud selles, kas ja kuivõrd taevalik kord kehtib maa peal või inimeste mõistuses.] [4]Loomuõigusfilosoofia kaks võimalikku eesmärki: 1) olemasoleva positiivse õiguse kindlustamine väitega, et see ongi või selles avaldub loomulik õigus; 2) olemasoleva positiivse õiguse või selle osa kehtivuse vaidlustamine viitega selle mittevastavusest loomulikule õigusele. Sellega kaasneb nõudmine viia positiivne õigus loomuliku õigusega kooskõlla, muuta see "õigeks" või õiglaseks.3 [5]Ka õiguspositivism ei tarvitse rahulduda eksisteeriva õiguse omadustega, ta võib tahta muuta seda "paremaks". Paremuse kriteeriumid võivad olla nii vormilised kui ka sisulised4
muidu pole ta normina rakendatav. Tõde on teatud laadi suhe, mille ük pool on inimeses ja teine väljaspool. Jaguneb: 1) korrespondentsiteooria - ei tegele ülemeelelise tõeluse kirjeldamisega, vaid vaatlevad tõde lähtudes vastavussuhtelt: väide-objekt. Tode on vastavuses väite ja väidetava objekti vahel 2) pragmatismi teooria - tõde on abinõu meie mõtteviisis, mis võimaldab meil ideid omaks võtta. Rakendada. Tõe kriteeriumks on praktika. 3) koherentsiteooria - tõde on pelgalt kooskõla erinevate väidete vahel. Ontoloogiline tõekäsitlus [ontos-olmasolev] - tõe tunnuetamiseks vaja erilist menetlust. Omistab omaduse olla tõene olevale endale, mitte väidetele võid teadmistele. Skeptikud - võitlevad ontoloogilise tõeteooria vastu. Nietzche eesmärk on kõigi väärtuste ümberväärtustamine, mille tulemusena orientiiriks saab vitaalsus, mitte moraalsus. 9 18
teadusliku teadmise põhimõtteline empiiriline kummutatavus ehk falsifitseeritavus. Et üks õpetus võiks pretendeerida teaduslikkusele, peaks sel olema niisugune loogiline struktuur, et tema falsifitseerimine oleks võimalik. Loogilisest küljest kujutab teaduslik teadmine endast kogumit üldiseid väiteid. Ütleme näiteks, et meil on teooria, mis koosneb ühest väitest: “Kõik tiigrid on vöödilised”. Sõna “kõik” osutabki, et tegemist on üldise väitega kõigi antud liiki kuuluvate juhtumite kohta. Seda väidet saab nüüd ümber kujundada loogiliselt ekvivalentseks lauseks: “Pole tõsi, et leidub mittevöödilisi tiigreid”. Selle loogilise teisendusega on osutatud võimalikele faktidele, mille olemasolu antud teooria eitab. Kui aga empiiriline uurimus suudaks tuvastada osutatud faktide olemasolu, tuleks antud teooria lugeda falsifitseerituks. Sedalaadi fakte nimetab Popper teooria “potentsiaalseteks falsifikaatoriteks”
annaabi.ee 
