Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Filosoofia otstarve". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
küsimusi, empiiriliste, põhiväide, vastuste, teadused, mantel, vastaja, formaalsed, matemaatika, loogika, esitades, liikuda, kerkinud, filosoofiaga, kõigepealt, oskameIsiah Berlin. Filosoofia otstarve. Isiah Berlini artikli Filosoofia otstarve põhiväide on: aine valdkonna määratlemine filosoofiaks toimub küsimuse tüübi alusel. Aine või uurimisvaldkonna määrab ära nende küsimuste iseloom, millele vastuste leidmiseks nimetatud teadus onleiutatud. Küsimused ise on arusaadavad siis ja ainult siis, kui me teame, kust otsida vastuseid. Üldiselt võib küsimused jagada kolmeks eri tüübiks: a) empiirilised küsimused. I. Berlin kasutab selle näitena küsimust "Kus on mu mantel?". Selle küsimuse puhul vastaja teab, mida vastuse leidmiseks tuleks teha. Vastus on leitav vaatluse või katse abil ning seetõttu on ka küsimus arusaadav.
Filosoofia otstarve 1. Teksti autor Isaiah Berlin esitab kaht liiki küsimused- empiirilised ja formalsed küsimused, mõlema küsimuse puhul on teada kuhu suunas peab iikuma, et vastuseni jõuda. Formaalsed distsipliinid on näiteks matemaatika, loogika, male jne, kus tee vastuseni on niisama selge, sest formaalse küsimuse vastus sõltub ainuüksi arvutlusest. Empiirilised küsimused- aine või uurimsvaldkonna määrab ära nende küsimuste iseloom, mille vastuste leidmiseks nimetatud teadused on leiutatud. Küsimused on arusaadavad ainult siis, kui me teame kust vastuseid otsida. Näiteks, kui esitada kellegile küsimus: "kus on mu seljakott?", siis vastaja enamasti teab, mida vastuse leidmiseks teha, kuna empiiriliste küsimusete vastuseid saab tõestada katsete või vaatluste abil. Empiirilised küsimused on seotud kogemustega. 2. Kolmas küsimusteliik, ehk filosoofilided küsimused, ei paigutu kuidagi empiiriliste ega
Filosoofia otstarve 1) Antud teksti põhiväide on : Filosoofia otstarve ja selle määramine küsimustüüpide põhjal. 2) Aine või uurimisvaldkonna määrab ära nende küsimuste iseloom, millele vastuste leidmiseks nimetatud teadused on leiutatud. Küsimustele õigete vastuste leidmine ja suunamine. Autor on esitanud hea näite ,, Kus on mu mantel" Püstitades küsimuse mis paneb inimesi õiget vastust leidma. Isach Berlin on jaotanud küsimused empiirilisteks ja formaalseteks, mis kergendab vastuste leidmist . Ta justkui annab kätte suuna kust valdkonnast vastust otsida. Empiirilised küsimused on seotud kogemustega, formaalsed küsimused aga matemaatika , loogika, grammatikaga jne. Kui keegi peaks küsima nõu, kuidasteatud grammatilist ülessannet lahendada
Lisaks võib jääda mõtlema veel sellele, kas üldse vastus on olemas. Kui vastus on olemas, kust me selle vastuse saime? Kõik jääb üsnagi lahtiseks, kindlaid proovimismeetodeid ning fakte ei ole. 3. Astronoomiat võis nimetada filosoofiliseks haruks seetõttu, et otseselt polnud võimalik astronoomilistele küsimustele vastata. Astronoomilised küsimused olid sõnastatud nii, et ei osatud täpselt öelda, kas vastust pidi leidma empiiriliste või formaalsete vahenditega. Seega ei osatud juba küsimuste tõttu neid otseselt liigitada. Lisaks võis astronoomiliste küsimustega tegelemisel ette tulla nii empiirilisi, kui ka formaalseid küsimusi, puudus üks kindel suund. 4. Valgustusajastu filosoofid arvasid, et filosoofilised küsimused saab lahendada samade meetoditega, millega loodusteadlased lahendasid oma küsimusi. Mina usun, et filosoofilistele
Lisaks võib jääda mõtlema veel sellele, kas üldse vastus on olemas. Kui vastus on olemas, kust me selle vastuse saime? Kõik jääb üsnagi lahtiseks, kindlaid proovimismeetodeid ning fakte ei ole. 3. Astronoomiat võis nimetada filosoofiliseks haruks seetõttu, et otseselt polnud võimalik astronoomilistele küsimustele vastata. Astronoomilised küsimused olid sõnastatud nii, et ei osatud täpselt öelda, kas vastust pidi leidma empiiriliste või formaalsete vahenditega. Seega ei osatud juba küsimuste tõttu neid otseselt liigitada. Lisaks võis astronoomiliste küsimustega tegelemisel ette tulla nii empiirilisi, kui ka formaalseid küsimusi, puudus üks kindel suund. 4. Valgustusajastu filosoofid arvasid, et filosoofilised küsimused saab lahendada samade meetoditega, millega loodusteadlased lahendasid oma küsimusi. Mina usun, et filosoofilistele
Erinevad vastused, ent konsensus selles, et filosoofilised probleemid on kuidagi veidrad, vastikud Kus on mu mees? ja tülikad. Miks valiti Barack Obama USA presidendiks? Isaiah Berlin eristas järgmiseid küsimusi: Milline on Eesti kriminaalseadustik? a) empiirilised b) formaalsed c) filosoofilised Vastuse saame vaatluse teel. Vastuseid ei pruugi olla kerge leida, aga me teame kust neid otsida.
objekte; - saada eksperthinnanguid. Kvalitatiivse intervjuu tulemustele ei rakendata tavalisi statistilisi meetodeid ja saadavad tulemused ei ole standardsete meetodite abil üldistatavad. Kvantitatiivne küsitlus , mille korral kasutatakse standardiseeritud küsitlusvormi ankeeti ning tulemused üldistatakse üldkogumile. Sellise küsitluse puhul tuleb jälgida terve rea eelduste täidetust, et tulemused oleksid üldistatavad. Küsitluse vastuste ja tulemuste puuduseks ei ole 100 protsendiline objektiivsus ( vastused ei ole alati õiged vasatakse huupi; ei saa kõiki küsitluslehti tagasi ), kuid üldjuhul annavad nad ammendavaid tulemusi vajalikul tasemel. Küsitlusmeetodi puhul tuleb esmajärjekorras püstitada ja fikseerida selle uuringu eesmärk ja seejärel koostada küsimused. Küsimustiku koostamisele esitatakse järgnevad nõuded : - küsimused peavad
See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Koolkondi/filosoofiavoolusid seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja meetoditest mida ei panda igapäevaselt kahtuse alla. 3.Selgitage filosoofiliste küsimuste eripära Berlini järgi? Filosoofidele jääv ülesanne on käsitleda kõike seda , mis ei ole haaratav teaduslike meetoditega 1)Empiirilised küsimused: *Kus on Peetri Mantel? Teeme kindlaks vaatluse teel. 2)Formaalsed küsimused: *Palju on 2+3? Vastuse saame kasutades aksioome jms 3)Filosoofilised küsimused: Mis on aeg? Pole võimalik vastata vaatluse ega arvutuse teel! Need on väga mitmekesised: ühed käsitlevad fakte, teised väärtusi; ühed puudutavad sõnu ja sümboleid, teised nende kasutamise meetodeid, osa puudutab seoseid eri teadmisvaldkondade
seonduvaid väiteid. Suuline küsitlus (intervjuu): Küsitleja esitab küsitletavale suulised küsimused ja registreerib vastused, mis antakse samuti suuliselt. Küsitletava ja küsitleja vahel on otsene kontakt (kontakt võibolla silmast-silma, aga ka näiteks telefoni teel ). eelised: Otsene kontakt intervjueerija ja intervjueeritava vahel - võimaldab küsitlejal registreerida ka mitterverbaalseid reaktsioone,raskem keelduda, suurendab tagasisaadud vastuste osakaalu.,annab võimaluse esitada vastastikku täpsustavaid küsimusi . puudused: - Intervjuuolukord kui sotsiaalne suhe võib vastuseid kallutada,Üldjuhul on kulukam ja töömahukam kui kirjalik küsitlus . Kirjalik küsitlus: küsimused esitatakse küsitletavale kirjalikus vormis, vastaja vastab kirjalikus vormis, otsene kontakt küsitlejaga tavaliselt puudub. Standardiseeritud kirjaliku küsitluse tugevad küljed : - küsitletul on piisavalt aega vastata
kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest metoodikast. Andmete kogumisest rääkides eelistan sõnapaarile kvantitatiivne – kvalitatiivne kasutada sisult konkreetsemaid märksõnu: struktureeritud ja struktureerimata andmekogumise instrumendid ja/või andmed. Struktureeritud instrumendi tüüpilise näitena võib ette kujutada üht tavapärast ankeeti, kus vastajale on ette antud nii küsimused kui ka võimalikud vastuste variandid, mille hulgast ta vastavalt juhendile sobiva(d) välja peab valima; struktureerimata andmekogumise tüüpilise näitena võib ette kujutada avatud intervjuud, mis sarnaneb vabale vestlusele, kus intervjueerija ei esita konkreetseid lühivastust eeldavaid küsimusi, vaid suunab intervjueeritavat teatud teemadest rääkima, esitab kuuldu põhjal täpsustavaid küsimusi ning julgustab teda oma mõtteid põhjalikult lahti seletama ja põhjendama. Loomulikult võib ette kujutada ka
kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest metoodikast. Andmete kogumisest rääkides eelistan sõnapaarile kvantitatiivne kvalitatiivne kasutada sisult konkreetsemaid märksõnu: struktureeritud ja struktureerimata andmekogumise instrumendid ja/või andmed. Struktureeritud instrumendi tüüpilise näitena võib ette kujutada üht tavapärast ankeeti, kus vastajale on ette antud nii küsimused kui ka võimalikud vastuste variandid, mille hulgast ta vastavalt juhendile sobiva(d) välja peab valima; struktureerimata andmekogumise tüüpilise näitena võib ette kujutada avatud intervjuud, mis sarnaneb vabale vestlusele, kus intervjueerija ei esita konkreetseid lühivastust eeldavaid küsimusi, vaid suunab intervjueeritavat teatud teemadest rääkima, esitab kuuldu põhjal täpsustavaid küsimusi ning julgustab teda oma mõtteid põhjalikult lahti seletama ja põhjendama. Loomulikult võib ette
kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest metoodikast. Andmete kogumisest rääkides eelistan sõnapaarile kvantitatiivne – kvalitatiivne kasutada sisult konkreetsemaid märksõnu: struktureeritud ja struktureerimata andmekogumise instrumendid ja/või andmed. Struktureeritud instrumendi tüüpilise näitena võib ette kujutada üht tavapärast ankeeti, kus vastajale on ette antud nii küsimused kui ka võimalikud vastuste variandid, mille hulgast ta vastavalt juhendile sobiva(d) välja peab valima; struktureerimata andmekogumise tüüpilise näitena võib ette kujutada avatud intervjuud, mis sarnaneb vabale vestlusele, kus intervjueerija ei esita konkreetseid lühivastust eeldavaid küsimusi, vaid suunab intervjueeritavat teatud teemadest rääkima, esitab kuuldu põhjal täpsustavaid küsimusi ning julgustab teda oma mõtteid põhjalikult lahti seletama ja põhjendama. Loomulikult võib ette
Me võime veendunult öelda, et seda tüüpi olukorras on see lahenduseks. Uurimus teeb järelikult meie elu kergemaks, mitte ainult äris, vaid üldiselt. Äriuuringud ei erine palju praktilisest probleemide lahendamisest. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE UURING KVALITATIIVSED MEETODID KVANTITATIIVSED MEETODID · Rõhk arusaamisel · Rõhk testimisel ja tõestamisel · Fookus vastaja vaatenurgal · Fookus sündmuste faktidel ja/või põhjustel · Interpretatsioon ja ratsionaalne lähenemine · Loogiline ja kriitiline lähenemine · Vaatlused ja mõõtmised loomulikus ümbruses · Kontrollitud mõõtmine · Subjektiivne asjaosalise vaatekoht ja lähedus · Objektiivne kõrvalseisja vaatekoht distantsiga andmetele andmetest
Filosoofia kohta on erinevaid arvamusi nt: 1. kogu aega ja olemist haarav mõtiskelu, inimteadmiste templi nurgakivi. 2. Keelelisi arusaamatusi ära kasutav pseudoteadus Küsimused jagunevad: a) Empiirilised vastused sõltuvad vaatlusandmetest b) Küsimused ,millele pole võimalik vastata ei vaatluse ega arvutluse abil nendega tegeleb filosoofia c) Formaalsed vastudes sõltuvad arvutlustest ega ole kammitsetud faktiteadmistest 1. Kant tõmbas rajajoone faktide(kogemused, asjad, inimesed, sündmused, omadused, suhted) ja kategooriate(mille kaudu me tunnetame ja kujutleme ja mõtleme) vahel. Õpetas, et kategooriad, mille vahendusel me välismaailma näeme, on kõigi teadvuslike olendite puhul samad see muudab maailma üheks ja võimaldab suhtlemist. 2
See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Rääkigu keegi näiteks, et nägi eile tiivulist siga üle Eesti lendamas. Ma ei saa kontrollida 3.Selgitage filosoofiliste küsimuste eripära I. Berlini järgi? väite vastavust faktiga, sest väidetav sündmus toimus eile, kuid ma saan võrrelda väidet I. Berlin: ei empiirilised ega formaalsed! olemasolevate seisukohtadega. Siiani pidasin tõeks, et sigadel tiibu pole ning seetõttu võiks a) Empiirilis-faktilised küsimused *Miks valiti Barack Obama USA presidendiks? *Vastuse väite kuulutada vääraks. Teine võimalus on, et nüüdsest hakkan uskuma lendavate sigade saame vaatluse teel. Vastuseid ei pruugi olla kerge leida, aga me teame kust neid otsida. olemasolusse
Turundusuuring KIRJALIK KÜSITLUS. Kirjaliku küsitluse puhul lähetatakse tarbijale postiga ankeedid, mille nad täidetult tagastavad. Posti teel küsitlemine on eelnevaga võrreldes kõige nõrgem vorm.Selle meetodi eelis seisneb suures andmekoguses, mida on võimalik hankida suhteliselt väikeste kulutustega. Samuti on tagatud vastaja anonüümsus, mis kergendab tegelike arvamuste väljaütlemist. Negatiivsed jooned on aga näiteks protsessi paindumatus, küsitluslehtede mittetäielik täitmine ja soovitust väiksem tagasitulek, info saamise aeglus, ja valimi vähesed kontrollivõimalused. Kirjaliku ankeedi täitmiseks võib kuluda kuni 30 minutit. INTERVJUU. Küsitleja esitab teatud hulga küsimusi, millele üksikisik vastab. Vastuseid võib ta anda vabas vormis või valida need etteantud variantide seast. Intervjuu
Samuti on soovitav enne tegeliku küsitluslehe saamist saata kiri, milles teavitatakse vastajat eelseisvast uuringust ja selle tähtsusest. Võimalusi on mitmeid (Oliver 1995 : 140). Tabelis 2.1 on ära toodud postiküsitluse meetodi plussid ja miinused. Tabel 2.1 Postiküsitluse plussid ja miinused (Perens) Plussid Miinused vähe kulusid (võrreldes telefoniküsitlusega) info hulk on piiratud ( ei saa ise juurde vastajal on rohkem aega vastuste välja küsida, küsimust laiendada) mõtlemiseks keeruline saada värskeid andmeid anonüümsus paindamatus hõlmab suurt geograafilist piirkonda suur aja kulu küsitleja ei saa mõjutada küsitletavat küsimuste hulk piiratud madal vastajate protsent
• Nõustun lähenemisega • Raske on nõustuda seisukohaga Veel teaduslikust uurimisest… • Teaduslikus uurimistöös pole palju teha: müütide, uskumuste, autoriteetide põhjapanevate ütluste, intuitsiooniga • Selge ja täpne – Mõisted/protseduurid on selgelt defineeritud, mõõtmine täpne • Püüdleb lihtsuse ja mõistetavuse poole – Hinnatakse “elegantseid” teooriaid ja analüüse – Keskendutakse olulisele, mitte ei kuhjata kogu infot kokku • Tegeleb pigem empiiriliste väidetega: – Empiiriline väide – “tõendid näitavad, et asjad on nii” – Normatiivne väide – “asjad peaks olema nii” (poliitika filos.) – Retooriline väide – “ma usun, et asjad on nii” (ei ole teaduslik) • Kõiki väiteid tuleb empiiriliselt tõendada ja kõikiteooriaid falsifitseerida: – Pole a priori õigeid ja dogmaatilisi teooriaid. Alati võib olla fakte, mis teooria ja meie väited kahtluse alla panevad. Veel teaduslikust uurimisest… • Kontrollitav:
Sissejuhatus filosoofiasse: kordamisküsimused eksamiks (kaugõpe, sügissemester 2009) 1) Mis võib tekitada filosoofilist mõtlemist ja filosoofilisi küsimusi? Filosoofilisi mõtlemist võib tekitada kahtlus, igavus ( aeg mõelda ), huvi millegi vastu. Küsimused: mis on õnn? Mis on tõde? Kuidas me teame, et me teame? Kas teadmine on võimalik? Olla või mitte olla? Filosoofia tegeleb mingite probleemide ja küsimustega, kõik need aga on omavahel seotud. Tegeletaksegi nende küsimuste ja probleemide arutamisega. Fil. Mõtlemine algab aga fil keskkonna korrastamisest, mõistetest arusaamisest
Usutavasti Hüpoteesi kohaselt "mulle õudsalt meeldis" Nõustun lähenemisega Mulle ei meeldi tema seisukoht Raske on nõustuda seisukohaga Teaduslik uurimistöö Teaduslikus uurimistöös pole palju teha: müütide, uskumuste, autoriteetide põhjapanevate ütluste, intuitsiooniga Selge ja täpne Püüdleb lihtsuse ja mõistetavuse poole Tegeleb pigem empiiriliste väidetega Kõiki väiteid tuleb empiiriliselt tõendada ja kõiki teooriaid falsifitseerida Kontrollitav Tegeleb laiemate nähtustega ja probleemidega Neutraalne ja mitte-kallutatud Teadus ei loe moraali ega mõista kohut Eesmärgiks on luua uut teadmist Empiiria ja andmed Empiirilised tõendid Andmed Teooria Veel mõned olulised mõisted: Analüüs uuritava nähtuse lahtivõtmine
üldistamine uueks originaalteooriaks või seaduseks, kui tulemusena muutub või täiustub tunnetuslik pilt oluliselt. Avastuseks võib olla ka uue ja paljulubava teadusmeetodi väljatöötamine. Avastus pole lihtsalt uue fakti esimesena fikseerimine, vaid selle seoste ja tunnetusliku väärtuse sedastamine PARADIGMA. Teaduse tekkimise eeltingimuseks on teatava ajastu praktikale iseloomulike mõtlemiskategooriate formeerumine (R. Vihalemm). See omakorda annab teadusliku maailmanägemise loogika kujunemise võimaluse. Vastavuses sellega kujuneb igal ajastul ja teaduse arenguetapil püsiv ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite süsteem, millel rajaneb teadusliku uurimise ja teadusdistsipliinide õpetamise traditsioon. Paradigma olemasolu tähendab, et teaduse areng on normaalteaduse faasis: püstitatakse ja lahendatakse järjest uusi ülesandeid. Kui niisugune ülesannete püstitamine ja lahendamine takerdub, siis on teaduses tekkinud kriis
Toetub kogemusele (ajaloole), tulevikus paikapidamise suhtes puudub garantii. Hüpoteesi ümberlükkamine on igavene, hüpoteesi tõestada tuleks pidevalt. Sellepärast saab hüpotees olla ümberlükatud või mitte ümberlükatud (mitte kunagi tõestatud). 1 6) Millist rolli sinu lõputöös täidavad dialektika, loogika ja retoorika? Lõputöö peab olema retooriliselt õigesti üles ehitatud ehk viis kuidas sihtrühmaga suhelda peab olema õige (tuleb valida väljendusvorm vastavalt sihtrühmale). Töö ülesehitus peab olema loogiline. Teemade käsitlus ja üksteisele järgnevus peavad olema loogilises järjestuses ja üksteisega haakuvad/ühilduvad. Dialektika - uuringus edasiliikumine peab toimuma õigete küsimuste abil. Küsimused peavad olema nii ülesehitatud, et jõuaks põhivastuseni.
Nõrgad küljed – puudulik representatiivsus, sest paljud ei avalda oma numbreid telefonikataloogides ja puudub võimalus demodeks (logod, reklaamikatked jne) Telefoniküsitluses kasutatakse spetsiaalseid arvutiprogramme, mis võimaldavad genereerida telefoninumbreid ja programmeerida küsimustikku ja selle töötlust arvutisse (CATI – computer assisted Telephone Interviewing). CATI võimalused - küsimuste järjekorra muutmine, vastuste analüüsimine reaalajas jne. Näited telefoniküsitlustest: 1. EMOR pakkumine – 24 hr. telefoniküsitlus. ... on kiireim võimalus pöörduda otse eestimaalaste poole Teile huvipakkuvate küsimustega ja koguda täiendavat infot nende arvamuste, hoiakute ja käitumise kohta. 24h telefoniküsitlus on sobiv turu-uuringute vahend,kui Teil on vaja teha kiireid, operatiivseid otsuseid konkurentide
ole, hinnatakse analüüsi mitmekülgsust ja sügavust). Juhtumi analüüsi meetod hõlmab endast tavaliselt mingi sündmuse või juhtumi uurimist. Kaasuse analüüsi meetodi rakendamisel pannakse selle lahendajad probleemi lahendamisel otsustajarolli.1 Kaasuse lahendamise üldine algoritm: „Loe kaasus läbi. Kas said aru, mida on küsitud? Kui ei, siis loe veelkord ning vajadusel küsi täpsustavaid küsimusi. Too välja, milline informatsioon tekstis on vajalik küsimustele vastamiseks (keerulisemates kaasustes on palju informatsiooni, mis ei ole relevantne). Otsi üles täiendav informatsioon (õigusaktid jm), vajadusel esita küsimusi. Paku välja erinevaid lahendusvariante. Too välja poolt ja vastuargumendid erinevate variantide puhul. Esita lõplik variant ja põhjenda seda.“2 Hindamine
deduktsiooniga, sest võimaldavad kontrollida teooria paikapidavust üldiselt ja kitseneva fookusega.) Vali üks: a. Lähtepunkt b. Tulemus 20. Kõikidele laenatud mõtetele tuleb oma uurimistöös viidata Vali üks: Tõene Väär 21. Palun kirjelda, mis vahe on kirjeldaval ja üldistaval statistikal. Vt. leht punkt 9 Milliseid järeldusi üks ja teine neist võimaldab teha?- sama- 9 21. Millise uurimisstrateegia puhul kasutatakse kinniseid küsimusi ja statistilist andmetöötlust? Vali üks või enam: a. Kombineeritud metoodika b. Struktureeritud ehk kvantitatiivse metoodika c. Struktureerimata ehk kvalitatiivse metoodika 22. Deduktiivne teooria ja uuringu vaheline suhe on see, kui... Vali üks: a. Uurija viib läbi empiirilise uuringu uute teooriate ja tõlgenduste loomiseks. b. Teoreetilistele alustele toetudes püstitab uurija hüpoteesi ja viib läbi empiirilise uuringu. Teooria juhib uuringut. 23
Referaat: arutluskäik + seosed. Referaat: teise arutelu(argumenteeritus vastuse otsimine küsimusele), tuua välja küsimus, mida arutleda. Eessõna + 1-5 prg – tuleb välja küsimus. Näidata, kuidas üks küsimus läheb üle teisele – mitu küsimust Kant’i teoses. Miks ta esitab selliseid küsimusi, mis sunnib teda esitama neid küsimusi? Seose loomine nende traditsioonidega? Kus antiikfilo asetseb filosoofilise mõttelises traditsioonides? Kuidas need on püstitatud ja mida nende peale hakkab? Mõisted, mida Kant kasutab, peavad olema formulaseeritud – mis tähenduses need mõistsed on arutluses. Kant kasutab ühte sõna erinevates tähendustes – kompetentne inimene oskab märgata erinevusi. Abstraktsed mõisted. Mida kant silmas peab? Kõiki küsimusi peab siduma omavahel! 1. Seminar. Eessõna. 1-8 lk.
Filosoofia ei ole teadus, kunst, mütoloogia, religioon, teoloogia, õigusteadvus, poliitiline teadvus, kõlblusteadvus, argiteadvus, aga ta on kõigi nendega mitmes plaanis seotud. On arusaadav, et niisugust rikast ja mitut laadi siiretega osalust vaimumaailma arhitektoonikas ei olegi võimalik ühe, kahe või enama asjakohase üldist tunnustust leidva määratlusega (definitsiooniga) hõlmata. Kõik sissejuhatavad filosoofiamääratlused on seega möödapääsmatult tinglikud, formaalsed ja aineala tegeliku rikkuse kohta väheütlevad. Rohkem kõnelevad need määratlused siis, kui nende lugejatel, nende üle mõtisklejatel, on juba mõningane kogemus kokkupuudetest filosoofiaga olemas. Niisiis: sissejuhatavad (etteantavad) määratlused filosoofia kohta on didaktiliselt üldiseks orienteerumiseks vajalikud, ent selgemaks, sügavamalt mõistetavaks, saavad asjad ikka tegeliku töö tulemusena filosoofiaga tutvumisel.
Näiteks Diogenes Laërtios polemiseerib (avalikult vaidlema) oma teose Kuulsate filosoofide elu ja vaated alguses "valearvamusega" nagu sündinuks filosoofia hoopis barbarirahvaste juures, aga kummutada tal seda ei õnnestu. 4 Lihtsustatult öeldes pole filosoofia muud kui teadmishimu ja küsimuste küsimine. Asja teeb keerulisemaks see, et filosoofid küsivad erinevat tüüpi küsimusi ning filosoofilise küsimuse tüübi põhjal saab määratleda ka seda küsiva filosoofi. Lühidalt öeldes leidub nelja tüüpi filosoofilisi küsimusi ning ka filosoofe on seega neli põhilist tüüpi: 1. Esiteks on olemas küsimused, mis käivad asjade põhiolemuse kohta selle kohta, mis asjad tõeliselt on. Neid nimetatakse metafüüsilisteks küsimusteks. Küsimus ,,Mis on aeg?" on hea näide metafüüsilisest küsimusest, sest sellega küsitakse, mis aeg tõeliselt on. 2
* uuringu planeerimine ja ettevalmistamine * uuringukonteksti mõõdistamine * uuringuküsimuste määramine kontekstis * uuringumeetodite abil andmete genereerimine ning kogumine * uuringutulemuste hindamine, analüüsimine ja tõlgendamine (lk 1-2) 1. Teekonna planeerimine: kunsti- ja disainialaste uurimuse tutvustus 1.1. Kuidas praktiseerijad on hakanud uuringuid läbi viima? Õpingute kontekstis hõlmab sokraatiline dialoog seda, et õpetaja küsib küsimusi, millele õpilane püüab vastata. Aesoopilises dialoogis küsib õpilane küsimusi ning õpetaja vastab neile lugudega. (lk 9) 1.2 Uuringuprotsess Mida? Miks? Kuidas? Ja siis? Uurimistöö on kättesaadava korrastatud uuringu protsess. Protsessi kujundavad tavaliselt kolm esmapilgul lihtsat küsimust: * Mida? - ,,aimduse" või esialgse uuringuväite tuvastamine, mis lõpuks viib defineeritud ning elujõulise uurimisküsimuseni * Miks
teadmisi. Näiteks teadmised mille abil võib luua endale mõne emotsiooni (rõõm, kurbus). Aristotelese järgi on see esimene filosoofia mille alla käib ka tarkus. 2. Klassikaliselt käsitleb tarkus taevaseid asju ja maiseid asju. a. Taevased asjad jagunevad omakorda kaheks: Kehalised asjad. Siia kuuluvad: füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia. Kehatud asjad. Siia kuuluvad: teoloogia, psühholoogia ja matemaatika. b. Maiste asjade hulka kuuluvad: eetika ja riigiteadused. b. Hiljem on kahe eelneva kõrvale lisandunud ka tehnilised asjad. Siia alla kuuluvad loogika, dialektika, retoorika. 3. Filosoofiaga alustamiseks on pakkunud välja mitmed filosoofid erinevaid võimalusi. G.W.F.Hegel ja M.Heidegger on öelnud, et filosoofiaga pole võimalik üldse algust teha. Nende arvates on olemas kaks võimalust kas me oled filosoofia sees või me ei ole
anda kehatule ideele keha, kunsti kehalises vormis väljendada, oskab välist kuju anda ning valdab selleks tehnoloogiaid. Teos ei kanna Autor-Jumala väljendab seda mis on keeles, aga see pole väljendatud kunstniku poolt vaid ta toob selle lihtsalt esile. Autor on funktioon, kelle on kokku pannud lugejad, vaataja poolt moodustatud konstruktsioon. 48. Millisena on nähtud keele rolli? Keel on nii piiraja kui võimaluste andja. Tänu keelele saame küsida küsimusi, mis tekitavad segadust( nt olemise küsimus). Keelel on vahetu mõju, vägi. Keele kaudu mäletame oma ajalugu, viime edasi kultuuri. Keel on väljendusvorm, tsivilisatsiooni alus. Keel toob välja teatud asjade sisemise vormi, meie elu sisemise vormi. 49. Milles on võib näha sõnades peituvat väge? On usutud, et sõnal on otsene loodusnähtusi esile kutsuv jõud. Sõna on jumala kujund, kes vahendab sealpoolset Jumalat siinpoolsele maailmale. Sõnadega on loodud maailm(,,saagu
elada. Need teadmised jagunevad: * Teadmine jumalikest ehk taevalikest asjadest, mis omakorda jagunevad: a) kehalised asjad – materiaalsed ja piirilised objektid, mida uurivad sellised teadusliigid nagu füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia b) kehatud asjad – jumal või jumalad, hing ja arvud, mida uurivad vastavalt teoloogia, psühholoogia ja matemaatika * Teadmine inimlikest ehk maistest asjadest, mille hulka käivad eetiline tarkus ehk praktiline 1 teadmine, mis puudutab inimese isiklikku elukorraldust ja riigi valitsemise oskust. * Tehnilised teadmised – oskus teadmisi esitada, organiseerida ja väljendada. Siia alla kuuluvad: a) loogika – uurib väidete ja järelduste korrektsust
Lisaks igapäevastele probleemidele on inimestel alati tekkinud ka nn. Fundamentaalseid probleeme. Rakenduslik uuring selle tingib inimeste praktiline vajadus või lahendatakse praktilist probleemi. Põhiuuring otsitakse uut teaduslikku teadmist teadmiste endi pärast. 3. Miks on vajalik kasutada argiprobleemide lahendamiseks teaduslikku teavet? Mida teaduslik teave annab? Teaduslik teave: · Täpsustab probleemidega seotud küsimusi ja võib nii juhtida tähelepanu olulistele asjadele. · Võib anda sügavusdimensiooni ja arusaamise sellest ,,milles on küsimus" · Aitab vabaneda traditsioonilisest mõtlemisharjumusest ja sõltuvustest · Annab mõtlemisainet, rikastab ja mitmekesistab argiteadmiste poolt loodud pilti asjades ja olukordades, annab uusi ideid oma töö arendamiseks. · Äratab huvi uute valdkondade vastu
annaabi.ee 
