SOFIE MAAILM Sofie on 15 aastane koolitüdruk Norras. Ta elab oma emaga, kes on pikalt tööl iga päev. Tema isa on meremees ja viibib harva kodus. Sofie saab ühel päeval postkasti kirja, millel seisab küsimus ,,Kes sa oled?". Ta on sokeeritud ja hakkab küsimuse üle mõtlema. Ta saab ka teise kirja, mis küsib ,,Kust sai alguse maailm?". Sofie mõtleb selle üle, kuid ei suuda leida vastust, sest ei suuda mõista, kuidas mitte millestki sai alguse saada miski. Kolmas kiri sisaldab sünnipäevaõnnitlust kellelegi Hilde Moller Knagile isalt. Telefoniraamatus sellist inimest ei leidu. Järgmine kiri tutvustab filosoofiakursust, mis hakkab tulema kirjade vormis. Esimene õppetükk räägib, et inimesed elavad suure jänese peal, keda mustkunstnik tõstab universumi kübarast välja. Täiskasvanud on sügaval jänese karvas, sest ei tunne enam maailma vastu huvi, nende jaoks on maailm tavaline. Karvade tippudes on väiksed lap...
vähenes usk religioossetesse teemadesse, kirikusse ja vaimueluga tegelevate inimestesse ning hakati mõtlema aina rohkem mõistuspärasustele, teadusele ja inimeste õigustele. Valgustusaja nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedustest kus tavainimesi alahinnati ja ära kasutati. See kõik mõjutas väga tugevalt ka erinevaid valitsejaid, näiteks Preisi kuningat Friedrich II, Austria keisrit Joseph II ja Venemaa keisrinna Katariina II. Valgustusajastu enamik filosoofe elas Prantsusmaal. Rene Descartes rõhutas kõige rohkem mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. Sellest lähtuvalt kirjutas ta 1637. aastal teose ,,Arutlus meetodist". Selles väitis Descartes, et teadmiste ainus allikas on mõistus ja kahelda tuleks kõiges mida kuulda ja lugeda, kuna alles siis on võimalik jõuda teadmiseni. Tema põhiprintsiip oli ,,Cogito, ergo sum", mis tähendab ,,Ma mõtlen, järelikult olen olemas".
PLATON Platon (umbes 427 eKr Ateena umbes 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe. Platoni õpetus puudutas praktiliselt kõiki filosoofia valdkondi. A. N. Whiteheadi sõnul on kogu Euroopa filosoofiatraditsioon vaid rida ääremärkusi Platoni teostele mitte niivõrd tema süsteemi, kui just tema külluslike ideede suhtes.Platonile on omistatud 36 dialoogi ja 13 kirja. Mitme teose autorsuses on siiski kaheldud. Elulugu Platon pärines Ateena aristokraatiast. Tema sünninimi oli Aristokles ta vanaisa järgi; Platon
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..9 Sissejuhatus Rene Descartes oli kuulus prantsuse filosoof,matemaatik ja teadlane, kes elas aastatel 1596 1650. Descartese arvates filosoofia sarnaneb puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud(rakenduslikud) teadused.Descartest peetakse üldiselt esimeseks tänapäeva filosoofiks.Umbes 50 aastat tagasi enamik filosoofe oleks öelnud, et Descartes oli esimene oluline filosoof pärast Aristotelest. Descartes soovis, et lugejad pööraksid tähelepanu tema argumentidele ja hindaksid neid lähtudes oma intelligentsist. Ta soovis, et lugejad ei lähtuks teemale oma eelarvamustest, nagu eelnevad otsused, vaid vaataksid teemat uue pilguga. Tema kirjutised omasid väga suurt mõju. Filosoofia pärast Descartest võttis tema argumendid ja seisukohad endale lähtepunktiks ning teisi autoreid enam ei käsitletud
teosteks. Haydni ja Mozarti varajane looming. c) Klassitsismiajastu kõrgaeg 1780-1810- Haydeni ja Mozarti parimad teosed. Beethoven 1780. Herailisus, üliklikkus, rahvuslikud jooned. 3. Euroopa kultuuripilti mõjutasid 18. saj. lõpul ja 19. saj. algul suur prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõjad ja Viini kongress. 4. Klassitsismi nim. valgustusajastuks, sest teemas oli filosoofia, haridus ja lihtrahva harimine. 5. Kuulsaimad valgustusajastu filosoofe: a) Rosseau „Muusikasõnastik“ b) Voltaire „Kohtlane“ c) Romeau „Harmooniatraktaatidega“ 6. Mõisted: a) Ekspositsioon- esitlus b) Töötlus- muusikalise materjali töötlemine c) Repriis- tutvustatakse uuesti põhiteemat. 7. Sonaadivormi skeem lk 85. !!! 8. Klassikaline sonaaditsükkel: a) Kiire/aeglane/kiire (instrumentaalne, kontsert/avamäng) /3-osaline kammersonaat/
m.a.) · Platon (428/27-348/47 e.m.a.) · Aristoteles (384-322 e.m.a.) Mis toimus antiikfilosoofia klassikajärgsel periood? · klassikalise mõtte edasiarendamine mitmesugustes koolides, aga ka olemasoleva problemaatika kordamine. Millised on antiikaja filosoofia klassikajärgse perioodi 5 alavormi? · a.) Sokraatilised koolid: · Küünikud · Kürenaikud (Eukleides) · b.) stoitsism · c.) epikureism · d.) skeptitsism · e.) uusplatonism Nimeta keskaegse realismi filosoofe. · Johannes Scotus (810-877) · Anselm Canterbury`st (1033-1109) · Abelard (1071-1142) · Roger Bacon (1211-1294) · Occom William (1300-1349) · Püha(k) Augustinus (1354-1430) · Pühak Aquino Thomas (1225-1274) (Ingellik doktor) Nimeta üks natuurfilosoof. · Nicolaus Cusanus: Geordano Bruno Nimeta täppisteaduslikke filosoofe. · Leonardo da Vinci (1452-1519) · Mikolaj Kopernik (1473-1543) · Galileo Galilei (1564-1642) · Kepler (1571-1630)
Nad ei väitnud, et jumaliku tahet pole olemas, kuid nad ei pidanud seda enam konkreetsete nähtuste põhjustajaks. Sellist probleemide üle juurdlemist hakkasid kreeklased nimetama ,,tarkusearmastuseks", tänapäeval meile tuntud kui filosoofia. Inimesed, kes filosoofiaga tegelesid, olid filosoofid. Filosoofia kasvas välja religioossest arutlusest, mis puudutas maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist. Üks esimesi filosoofe, 6. Sajandi algupoolel oli Mileetose filosoof Thales, kes leidis, et kõige aluseks on vesi, maailm on takkinud veest ja ujus vee peal. Pärimuse järgi olevat Thales tundnud nii hästi Egiptuse ja Mesopotaamia geomeetriat, matemaatikat ja astronoomiat, et oskas ennustada päikesevarjutust. Thalest peetakse kreeka teaduse alusepanijaks. Anaximandros, kes oli Thalese õpilane uskus, et maailm ei saanud lähtuda ühest või teisest looduses esinevast ainest
Teaduse areng andis inimestele arusaama, et maailm toimib neile mõistetavate seaduste alusel ning seega arenes teadmine, et inimene saab maailma muuta. Sellest lähtuvalt tõusis tugevalt eesotsa inimene ning erinevalt eelnevatest ajastustest ei tehtud enam inimesel seisuse põhjal vahet räägiti õigustest, vabadusest, võrdsusest. Kuna valgustuse puhul oli rõhk mõistusel ja mõtlemisel, tõusis 18.sajandil esile mitmeid filosoofe ja teadlasi, kes arendasid teoreetiliselt uudseid riigi-ja võimukorraldusi. Põhiliseks arutamissuunaks oli nt nn ühiskondlik leping, mida nähti rahva võrdses allutamises monarhiale, kuid kus iga inimene oli omaette väärtus. Ühiskondlikust leppest rääkisid Hobbes ja Locke. Samuti kuulusid kuulsate valgustajate hulka veel Montesquieu, kes käsitles oma töödes eelkõige võimude lahususe printsiipi; Voltaire, kes kiitis monarhiat
VANA-KREEKA FILOSOOFID Vanakreekas oli palju filosoofe,vaatleme neist mõnda. Sokrates(469eKr-399eKr)Ta ise ei kirjutanud midagi,vaid esitas oma tõekspidamisi avalike vaidluste ja vestluste käigus.Sokrates pidas oma ülesandeks õpetada inimest iseennast tundma.Ta tegeles kõlblusse puutuvate küsimustega.Tema mõtteid kirjutas peamiselt Platon.Sokratese kaaslased olid Platon,Aischines,Kebes,Phaidon Elisest,Simmias,Phaidonedes Teebast,Menexenos ja Xenophon. Ta esitas küsimusi näiliselt lihtsate asjade kohta ja näitas omo
Arhailise ajajärgu lõpul toimusid kreekas muudatused: -olemasolevaid müüte ei kirjutata lihtsalt üles, vaid nende sisu seotakse kahtluse alla. (Poliste teke) Kujuneb uut tüüpi vaimsus, mis hakkab otsima uusi ratsionaalselt põhjendatavaid lahendusi maailmakorraldusega seoses tekkivatele küsimustele. Kriitiline suhtumine ühiskonda kanti üle ka jumalatele. Esimesed Kreeka filosoofid olid loodusfilosoofid - huvitusid loodusest ja looduses toimuvatest muutustest. Esimesi filosoofe ühendas arvamus, et kõikide muutuste taga on teatud algaine: miski millest kõik tekib ja milleks kõik tagasi pöördub. Püüti selgitada igavesti kehtivaid loodusseadusi. Algaine probleem Loodusfilosoofiaga tegelemine sai alguse 6. saj eKr Väike-aasias Mileetoses. Seal kujuneb välja nn mileetose koolkond: neid huvitas algaine küsimus, vastused olid erinevad, tähtis oli mõtteviis. Kolm tähtsamat filosoofi: Thales - veeteooria (on veel mõjustatud religioonist)
PLATON Elulugu 427 eKr Ateena – 347 eKr Ateena. Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja. Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe. Platonile on omistatud 36 dialoogi ja 13 kirja. Mitme teose autorsuses on siiski kaheldud. Nooruses sai ta korraliku hariduse grammatikas, muusikas ja gümnastikas. Enne Sokratesega kohtumist oli ta õppinud filosoofiat Herakleitose õpilase Kratylose juures. Kesksed küsimused Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene? 2)Mis on hea? 3)Mis on ilus? Tsitaadid Suund, kuhu haridus inimese viib, määratleb tema tulevase elu.
eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. -Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. -Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. -Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. -Konsap- pikk, klassi parim sportlane. -Mugur- heleda häälega. -Jürine- pikk, sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Rüütli gümnasistkade sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes. -Martinson- vaikne, alati ninuli raamatus. Puuris filosoofe ja gnoseoloogiat. -Teeäär- teda kutsuti Jossiks. -Kohlapuu- klassi parim matemaatik, lühike ja priske. -Miljan- üks paksemaid õpilasi klassis. Teda ei võtnud keegi tõsiselt ja ta armastas palju naljatada. -Nika Ahas- Henn Ahase isa. -Reinok- pisike pruunide silmadega ja kõhna näoga kuuenda klassi poiss.
harmooni maali terviku ja detailide vahel 13. Mis on Michelangelo tähtsamad tööd skulptuuri alal? 3 ,,surev ori" "taavet" "Pieta" 14. Nimeta Michelangelo kõige suuremahulisem töö. Mis on sellel kujutatud? kaunistada sixtuse kabeli lagi ja alatrisein ,,Viimne Kohtupäev" alatariseinal 15. Milline on mõjukaim Raffaeli loodud suurtest seinamaalidest? Keda see kujutab? ,,ateena kool" vaidlevaid antiikaja filosoofe 16. Mis oli Raffaeli lemmikmotiiviks tahvelmaalidel? Milline oli tema teoste tavaline kompositsioon? Mis meeleolu nendel maalidel valitseb? Lemmikmotiiviks oli Madonna-jumalaema Kompositsioon kolmnurkne või sümmeetriline Pidulik meeleolu 17. Mille poolest erinesid Veneetsia maalikuntsnikud Firenze ja Rooma maalijatest? (värvid, temaatika, kuhu maaliti) 18. Kes olid kuulsamad Veneetsia maalikunstnikud? Too näiteid nende loomingust. gorgione ,,magav venus"
filosoofi Platoni teoste "Timaios" ja "Kritias" järgi (kirjutatud umbes 360 a. eKr). Siiani pole Atlantise tsivilisatsioonist kindlaid jälgi leitud. Atlantist on paigutatud Vahemerre, Atlandi ookeani, Sumatra saarele ja India ookeani. Platon oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe. Platonile on omistatud 36 dialoogi ja 13 kirja. Mitme teose autorsuses on siiski kaheldud. Platon pärines Ateena aristokraatiast Miks Atlantis vajus põhja? vulkaani pursega kaasnenud maavärin ja hiidlaine (kuni 250 m kõrge) upputasid Atlantise On ka legend, et Atlantise uputas Poseidon, kes tahtis seal elada Poseidon vanakreeka mütoloogias merejum al ning Kronose ja Rhea poeg. Tema sümboliks on kolmhark.
Keeleõpetaja- Lühikeste tõmmude vurrudega, väikest kasvu. Konsap- Klassi parim sportlane. Pikka kasvu. Juulius Kuperjanov- Omakaitse juht. Mustatukaline. Tirmann- Mahedahäälne tenorilaulja. Omakaitsesse astumise vastu. Jürine- Pikk, sileda näoga Meeldis Rüütli Gümnasistikate sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes. (Ei näinud mõtet omakaitsesse minna) Martinson- Väike, alati ninuli raamatus, ka vahetundide ajal. Puuris filosoofe ja gnoseoloogiat. (Ei näinud mõtet omakaitsesse minna) Teeäär- Kutsuti Jossiks. Kohlapuu- Lühike, priske, klassi parim matemaatik. (Enda sõnul: põhimõtteline patsifist) Miljan- Klassi kõige parem õpilane. (patsifist) Armastas head nalja. Mugur- Heleda häälega. Nika Ahas- Henn Ahase isa. Reinok- Priske, pruunide silmadega ja kõhna näoga kuuenda klassi poiss.
aastat, kui ilmus "Ühiskondlik leping", hakati teda taga kiusama. Tema viimastel eluaastatel kannatas ta vaimuhaiguse käes ja oli väga paranoiline. Saavutused Poliitilises filosoofias on tähtis Rousseau teos "Ühiskondlikust lepingust ehk Riigiõiguse põhiprintsiibid". Rousseau poliitiline ideaal oli rahvavõim. Tema meelest pidi kõiki riigiasju arutama rahvakoosolekul, kuid see oli mõeldav vaid väikeste riikide puhul. Prantsuse revolutsiooni ajal oli Rousseau üks populaarsemaid filosoofe Jakobiinide Klubi liikmete seas. (Suure Prantsuse revolutsiooni aegne (178994) politiiline klubi) Tänapäevasele autobiograafiatraditsioonile pani aluse Rousseau "Pihtimused". "Üksildase uitaja mõtisklused" paistis silma subjektiivsuse ja sisevaatluste poolest, mis on saanud omaseks hilisemale uusaegsele kirjandusele. Rousseau andis olulise panuse ka muusikateooriasse.
Camus Sisyphose müüt Camus peab peamiseks filosoofiliseks probleemiks enesetappu ,,Otsustada kas elu väärib elamise vaeva või ei vääri tähendab vastata filosoofia põhiküsimusele" Ta mainib oma teoses teisigi filosoofe ( nt Nietzchet ja Galieid) kuid peab nende mõtisklusi veidi teisejärgulisteks. Camus arvab, et inimse elu on absurdne ning seda ei saa miski õigustada Väidab, et enesetapul on palju põhjusi- see ka selge sest kui halvad asjad kogunevad võibki viia see enesetapuni, kui lõpptulemus sõtlub siiski inimese enda tugvusest. ,,See maailm iseenesest ei ole mõistuspärane . Aga absurdne on selle irratsionaalse konfrontatsioon meeletule selguseihale, mille kutse heliseb vastu inimese sisimas."
Kõige armastatum jumal-Isis Filosoofia Mõeldi välja alternatiivseid Üksikisiku hingelised selgitusi maailmatekkele ja vajadused ja probleemid koostumusele Filosoofe tekkis järjest Vooruste otsimine juurde Oma saatusega leppimine Surmahirmust ülesaamine Õnne ja hingerahu otsingud
Sõna ,,Pseudo" tuleneb Kreeka keelest, mis tähendab valet või näilisust. Esimest korda võttis sõna ,,pseudoteadus" kasutusele Prantsuse füsioloog François Magendie, keda peetakse eksperimentaalse füsioloogia teerajajaks. Teaduse ja libateaduse eristamine on mõnikord raske. Üks populaarne ettepanek piiriks kahe teaduse vahel on falsifitseeritavuse kriteerium, kõige märkimisväärsemalt panustas sellesse filosoof Karl Popper. Karl Popper oli üks 20. sajandi mõjukamaid filosoofe, kes kirjutas palju sotsiaal- ja poliitikafilosoofia teemadel. Popperit tuntakse kõige rohkem selle järgi, et ta lükkas tagasi klassikalise induktsionistliku arusaama teadusest, esitas teaduse ja mitteteaduse eristamiseks väidete ja teooriate empiirilise falsifitseeritavuse kriteeriumi. Väited nagu ,,jumal lõi universumi" võivad olla nii tõesed kui ka väärad, kuid neid väiteid ei saa tõestada, ega ka ümber lükata testide abil, seetõttu ei ole need teaduslikud.
Pärast isa surma 1469 a asus Lorenzo Medicite dünastia etteotsa. Lorenzo osales ka poliililistes reformides. Toetas ka madalamast soost andekaid inimesi ja määras neid kõrgetle ametikohtadele. Lorenzo de' Medici e. Lorenzo Tore Sündis 1.jaanuarli 1449 Pietro di Medici perekonnas. Firenze valitseja, poeet ja filosof. Seisis Itaalia ühendamise eest. Metseen, kes soosis renessansskultuuri ja humanismi arengut. Ta kogus oma õukonda filosoofe, kirjanikke juba tuntud või alles kujunevaid kunstnikke. Lorenzo oli oma aja suurte meistrite-Botticelli, Girlandaio, Verocchio, noore Michelangelo ja Leonarda da Vinci paljude teiste patroon ja toetaja. Ehitas äärmiselt luksusliku villa, mis meenutas rooma patriitside losse.Lossi juurde kuulus suur jahipark ja luksus aed. Medicid http://www.youtube.com/watch?v=kaWAH6VNeJ0 Click to edit Master text styles Second level
Loomujooned Indias: 1)radzas-erutatus, ärevus ; 2)tamas-uimasus, tuimus; 3)satva- tasakaal, harmoonia Kastid indias: brahman(preester); ksatria(võitleja); vaisja(käsitööline, kaupmees); suudra(mustatööline) 12. Armastuse kolmnurk Vivekananda põhjal - Armastus ei tingi, võistle ega tunne hirmu. 13. Bhakta suhtumine jumalasse - "Annan sulle kõik mis mul on ega taha vastu midagi" 14. Bhagavadgita (isanda laul) - osa Inida suureeposest Mahabharata (Suur India) 15. Uusaja India filosoofe - Ramakrisna, Vivekananda, Sri Aurobindo, Rabindranath Tagore 16. Sufismi olemus ja selle esindajad - tekkis 7.saj. Mesopotaamias. Kujutab ekstaatilist ja praktikalist praktikat ja vabamõtlejalikku filosoofiat. Junus Emre "Lõpp ja algus"; Ibn Tufail Elav ärganu poeg"; Abu Ali Ibn (Ibn Tufaili õpetaja).
Kuna palgasõdurid tegelesid pidevalt õppuste ja oskuste arendamisega, olid ka sõjalised saavutused paremad. Klassikalise kultuuriperioodi algul hakkasid tekkima linnriigid. Hellenismiperioodil linnad aina kasvasid ja muutusid rahvarohketeks, kuid need ei olnud enam linnriigig - hakkasid tekkima ühtsem Kreeka riik. Kreeka klassikalise ajajärgu filosoofid panid suurt rõhku küsimusele, millised voorused teevad inimesest hea kodaniku ja milline on ideaalne ühiskond. Hellenismi ajajärgu filosoofe aga ideaalne ühiskond enam ei huvitanud, nemad juurdlesid selle üle, kuidas võib inimene jõuda õnne ja hingerahuni. Kui ennem oli teater olnud väga kõrgel kohal ja sellest peeti väga lugu, siis hellenismi ajal teater kaotas oma senise tähenduse. Ka luulelt oodati nüüd peent ja elegantset stiili, sisul polnud enam tähtsust. Kuigi klassikalisel ja hellenismi ajajärgul on palju erinevusi, on neil ka üks suur sarnasus - usuti alati oma jumalaid ja nad olid väga tähtsal kohal
teadusega. Filosoofial ja religioonil on alati olnud palju ühiseid probleeme. Mõlemad on tundnud huvi selle vastu, kuidas maailm tekkis ja mis on Jumal, kuigi vaatenurk on erinev. Filosoofia näeb ümbritsevat kriitiliselt, kriitiline mõtlemine peab lugu küsimustest miks ja mis. Religioosne mõtlemine eelistab kahtlustele vahetut tõekspidamist, dogmat. Filosoofial ja ilukirjandusel on läbi aegade olnud niipalju ühist, et nii mõnigi kord on neid olnud raske eristada. Filosoofe ja kirjanikke huvitab mõlemat tõe tunnetamine ja maailma väärtustamine. FILOSOOFIA PÕHIFUNKTSIOONID 3 põhifunktsiooni: - Ontoloogia ehk olemisõpetus, mis tegeleb küsimustega: mis on maailm, jumal jms- - Gnoseoloogia, kas maailm on tunnetatav, kuidas tunnetada tõde jms. - Aksioloogia e väärtusõpetus, kuidas jõuda õnne ja vabaduseni.
Rooma keisriks. Peale seda üritati vallutada Bütsantsi, et sulata idakristlased läänekristlaste hulka, kuid see plaan ei õnnestunud, ja lõhe suurenes veelgi. Karolingide impeerium hõlmas 1 200 000 km2, kus elas 15-18 milj inimest. Kui võrrelda Bütsastsi keisririiga või Abbassiidide kalifaadi arenguga, ilmneb et Karolingide riik oli alaarenenud ääremaa. Karolingide renessanss- võeti eeskujuks antiikaeg, rajati õppeasutusi, koondati filosoofe, kunstnikke ja luuletajaid, hariti end. Karl Suure võimu päris ta poeg Ludwig I Vaga(814-840), kes jaotas impeeriumi 817a. oma poegade vahel, kuid kuna tekkisid tülid koguneti 843a. Verduni, kus sõlmiti riigi kolmeks jaotav kokkulepe. Ida-Frangi riigis tuli võimule Ottoniitide dünastia eesotsas Otto I Suurega, kes 962a. peale Itaalia vallutamist nim. riigi Saksa-Rooma riigiks. Lääne-Frangi riigis haarasid 967a. võimu Kapetingid, kes alustasid Prantsuse kuningriigi loomist
Armastada või olla armastatud? Armastusel on tegelikult väga mitmeid definatsioone, millest enda jaoks see õige välja leida on väga raske. On palju erinevaid filosoofe ja teisi tarku kes on leidnud mingid mõtted ning need kirja pannud, mida me enda omadega saame samastada. Kuid nagu ka kõige muuga ei pruugi me asjast aru saada nii nagu on seda inimene mõelnud, kes selle kirja pani. Mida meile siis vaja on, kas armastust või armastatust ? Kas kõik, kus on sõnatüvi armas sees, on tähenduselt sama võimas? Näiteks kui ma kohtan kedagi uut ning tunnen et olen armunud, ei ütle et see on armastus
· võeti kasutusele hõberaha · tekkisid kaunid kunstid (arhitektuur, skulptuur) 5. Tunne järgmisi ajalootegelasi: · Perikles Ateena riigitegelane, kes kaotas aristokraatia eesõigused · Sophokles Üks tuntumaid Kreeka tragöödia kirjanikke, ,,Kuningas Oidipus" · Aristoteles Tuntud filosoof, loogika rajaja. Mitmekülgne töid füüsikast, muusikast jne. · Sokrates Üks suurimaid filosoofe 5. sajandil eKr, kes huvitus elust maailmas ning tema peamiseks filosoofiliseks objektiks mida ta uuris oli voorus · Platon Sokratese tuntumaid õpilasi, kelle meelest oli kõige tähtsam mõte · Herodotos Ajaloo isa, ,,Historia" autor. Uuris ja tähendas üles ajaloo sündmusi · Hippokrates 5.-4. saj elanud kuulus arst, kes kirjutas raamatu mitmete haiguste sümptomitest 6. Tunne järgmisi mõisteid:
Gregooriuse Laul Lääne kirikumuusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega(u.340-397).374 valiti ta Milano linna piiskopiks.Milanos on säilinud lääne kirikulaulu ilmselt vanim kihistus,mida nimetatakse ambroosiuse lauluks,küll on täpselt teadmata kuivõrd oli Ambroosius sellega otseselt seotud. Kindlasti on tema loodud hulk hümnitekste,mis on käibel tänase päevani(Näiteks hümn:"Veni creator Spiritus") Esimesi kristlikke filosoofe,kes käsitles põhjalikkult ka muusikat,oli püha Augustinus(354- 430).Augustinus kirjutas 6. raamatust koosneva teose ,,De musica",millest kasvas välja keskaegne õpetus muusikast.Ta nägi seost muusika ja matemaatika vahel,võrreldes muusikat ,,kehatu arvuga" Gregoriaan ehk gregooriuse laulustiil on oma nime saanud aastatel 590-604 Rooma paavstiks olnud Gregorius Suure järgi. Gregorius Suur juhtis läänekiriku
kui ta allub saatusele. Tõelisteks hüvedeks on voorused: tarkus, õglus, mehisus ja arukus. Afektid takistavad tunnetamast tõelisi väärtusi. Epikuurlased- Milline on hea elu? Inimhinge kõige suurimaks mõistatuseks on valu. Valuvaigistiks oleks naudund. 1) loomulikud e hädavajalikud . 2) loomulikud- mittehädavajalikud 3) ebaloomulikud- mitte hädavajalikud. II Filosoofid Tuleb tunda alljärgnevaid filosoofe, määrata koolkond ja neile eriomased probleemid ja teemad, millega nad tegelesid Thales- oli Sokratese.eelne vanakreeka mõtleja ja üks 7st targast. Teda peetakse esimeseks filosoofiks. Kuulus Mileetose koolkonda. Tema arvas et algaineks on vesi. On seotud ka matemaatikaga. Anaximandros- oli vanakreeka filosoof Mileetose koolkonnast. Thalese õpilane. Ta arvas, et meie maailm on vaid üks paljudest teistest, mis algavad koosnevad ja lõppevad millestki mida ta nimetas ,,määramatuseks"
-19. sajandil Eelklassitsism nö üleminekuaeg barokilt klassitsismile ajavahemikul 1720-1760 Varaklassitsism (klassikalise) muusika preiood, mille jooksul vormid ja zanrid jõudsid oma kunstilise küpsuseni, ajavahemikul 1760-1780 klassitsismi kõrgaeg (klassikalise) stiili kõrgaeg, aastatel 1780-1810, millal kolm Viini klassikut lõid oma suurimad teoseid valgustusajastu mõttevool, mis mõjutas suurelt ka klassitsismi Rousseau üks suurimaid prantsuse valgustusajastu filosoofe, kelle õpetuse järgi on tähtsaim loomulikus ja looduslikkus Voltaire üks valgustusjastu suurimaid prantsuse filosoofe, mässumeelne kirjanik ja ajaloolane, kes elas lõpuaastatel Sveitsis paguluses. Suur Prantsuse revolutsioon 18. sajandi lõpus tervet Euroopat raputanud sündmus, mis mõjutas suuresti tollast mõtlemisviisi. Ühes riigis asendus monarhia demokraatiaga Viini kongress 1814 aastal, peale Napoleni sõdasid toimunud esimene diplomaatiline Euroopa
Seda n.ö hüpet tehes astub inimene vastu oma piiramatule vabadusele, mida Jaspers kutsub Eksistentsiks, ja võib nii lõpuks kogeda tõelist olemasolu. Jaspers kirjutas laialdaselt ka ohust inimese vabadusele, mida kujutab endast tänapäevane teadus ning kaasaegsed majanduslikud ja poliitlised asutused. Teda võrreldatakse tihti kaasaegse, Martin Heideggeriga, kuna mõlemad otsisid eksisteerimise põhimõtteid ja olid lühikest aega ka sõbrad. Jaspersi töö mõjutas selliseid filosoofe nagu Paul Ricoeur (Jaspersi õpilane) ja Hans-Georg Gadamer (Jaspersi järglane Heidelbergis).
Firenze perioodil lõi Raffael rea madonnapilte. Neis maalides kasutas kolmnurkset püramiidjat kompositsiooni.Raffaeli madonnamaalid on kummardus naise ilule. Edasi viis tee Raffaeli Rooma, kus ta kunst saavutas küpsuse. Paavst Julius II soosikuna sai ülesande maalida Sixtuse kabelisse freskod kolme saali seintele. Kuulsamad neist on ,,Ateena kool", ,,Disputa" ja ,,Parnass". ,,Ateena kool" ülistab filosoofiat. Freskol kujutatakse antiikmaailma suurvaime-filosoofe. Maali keskel asuvad Aristoteles ja Platon, kes diskuteerivad maailma eksistensi üle. ,,Disputa" eksponeerib usukangelasi, kelle kohal kroonivad Kristus, Maarja ja Ristija Johannes. ,,Parnass" kujutab luuletajaid ja muusasid, kelle keskel on Apolloni figuur. Kõigil neil freskodel on võrratu kompositsioon, detailid on paigutatud äärmiselt vabalt ja loogiliselt. Maalid on dünaamilised, hästi tasakaalus ja harmoonilised.
filosoofilisel praktikal on üldse olemas ajatu loomus. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? Filosoofia elitaarsuse probleem seisneb selles, et kas üldse on vaja tegeleda eksistentsiaalselt laetud küsimustega, kuna mõned inimesed väidavad, et filosoofid on ise välja mõelnud probleemid, millega nad tegelevad. Minu arvates on vaja tegeleda eksistentsiaalsete probleemidega niikaua, kui on olemas inimesi, filosoofe, kes suudavad sellega tegeleda niimoodi, et nende tegevuse vajalikkus suudetakse ka teistele selgeks teha. Ehk minu meelest on filosoofial võib-olla liiga elitaarne kuulsus juures ning seda tuleks muuta.
,, · Oma tähtsaimaks teoseks pidas Rousseau romaani "Émile ehk Haridusest", mis kirjeldas inimese terviklikku kasvatamist kodanikuks · Poliitilises filosoofias on tähtis Rousseau teos "Ühiskondlikust lepingust ehk Riigiõiguse põhiprintsiibid · Rousseau poliitiline ideaal oli rahvavõim · Tema meelest pidi kõiki riigiasju arutama rahvakoosolekul, kuid see oli mõeldav vaid väikeste riikide puhul · Prantsuse revolutsiooni ajal oli Rousseau üks populaarsemaid filosoofe Jakobiinide Klubi liikmete seas Pierre augustin de beaumarchais Antoine François Prévost Denis Diderot Jean-Jacques Rousseau Denis Diderot Antoine François Prévost Jean-Jacques Rousseau Pierre augustin de beaumarchais 4 3 2 TÄNAN KUULAMAST! · "On ainult üks kohustus: kohustus olla õnnelik. " Denis Diderot
· Sfumaatot iseloomustab kontuuride ja värvide märkamatu ühtesulamine ning sellega tekitatud loomulik varjude ja valguse kujutamine. · Viimne kohtupäev. Kristliku usutunnistuses kohaselt toimub viimsel päeval kõigi surnute ülestõusmine, Kristuse taastulek ja viimne kohtumõistmine ning algab igavene elu. · Ateena kool.Selle kesksed kujud on Platon ja Aristoteles, kelle ümber on valgusküllaste võlvide alla Apolloni ja Athena kujude ette kogunenud filosoofe, luuletajaid, õpetlasi ja kunstnikke. · Raffaeli lemmikmotiiviks oli madonna ehk jumalaema. Õrn ja harmooniline meeleolu. Teoste kompositsioon on sümmeetriline ja sageli kolmnurkne. · Värviti õlivärvidega ja teemad olid kas maastikud või ilmalikud, tehti loodusmaale. maaliti lõuendile mitte seintele. · Piinliku täpsuseni ulatavat tõetruudust, hiilgavat valgusekäsitlust ja tavaelu objektide speituvat sümboolikat.
Jane Aru MT13-PE Platon Platon Ta oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja, ta oli üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe. Platonile on omistatud 36 dialoogi ja 13 kirja. Mitme teose autorsuses on siiski kaheldud. Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja. Elulugu Platon pärines Ateena aristokraatiast. Nooruses sai ta korraliku hariduse grammatikas, muusikas ja gümnastikas. Diogenes Laertiose sõnul maadles ta isegi Isthmose mängudel. Platoni surma kohta on mitu versiooni. Enamik neist kinnitab, et Platoni suri rahulikult omas kodus, kuid väidetakse ka, et ta surnud pulmalauas. ideedeõpetus
tõttu mitte. Fulbert ei uskunud meest ning arvas, et ta soovib vaid neiust lahti saada. Ta palkas mehed, kes tungisid öösel salaja Abélardi juurde sisse ning kastreerisid mehe vägivaldselt. See tekitas skandaali: kohitsemine oli karistus, mida keskaegsel Prantsusmaal kasutati vaid vägistajate puhul. Antud juhul oli tegemist aga selge kättemaksuga. Samuti oli vägivallaakti objektiks üks tuntumaid ja austatumaid filosoofe ja teolooge maailmas. Héloïse läks nunnaks Argentueil' kloostrisse, sest Abélard ei saanud oma abielumehe kohuseid täita ning teisi mehi Héloïse peale oma abikaasa ei soovinud. Nad siiski jäid kirjavahetusse. Abélard'i auobiograafia " Minu kannatuste lugu" (1135 Historia calamitatum mearum) ja nende kirjavahetus tegid neist maailmakirjanduse kuulsaima armastajapaari. On teada, et Abélard komposeeris Héloise'ile ka armastuslaule, kuid need on praeguseks kadunud. Elu mungana
(Filosoofiaarmastus tarkuse vastu). Põhiline küsimus on MIKS. Põhiküsimused: · Mis on maailm? Ontoloogia olemisõpetus · Mis on tõde? Gnoseoloogia · Mis on hea, kurjus jne? Aksioloogia väärtuste küsimus, mis praegu eriti levinud. Sotsiaalpoliitilise filosoofia suurteks teemadeks on inimkonna ja ühiskonna suured eesmärgid: vabadus ja valitsemine e. impeerium, eesmärgid, mis suudavad kergitada kõiki inimesi välja oma õnnetutest ego'dest. Kaasaja filosoofe käsitletavate probleemide järgi liigitada nõnda: · Ontoloogid kuidas on olemine struktueeritud? · Gnoseoloogid mis on teadmine, kuidas tõde tunnetada. · Sotsioloogid esiplaanil on inimsuhted · Sünteetikud 2) Kas sotsiaalfilosoofia on teadus? Põhjenda. Jah. Antud kursuse ülesehitamisel on lähtutud pigem esimesest seisukohast, et filosoofiat võib käsitleda kui humanitaarteadust, mis on seotud eelkõige maailmavaateliste küsimuste käsitlemisega
Pühakute roll keskaegses ühiskonnas Püha Jüri Keskaegse inimese maailmavaates oli olulisel kohal ime kui Jumala ilmutus ja pühakuid peeti inimese ja jumala vahetalitajateks. Igal pühakul oli oma huvigrupp, näiteks Püha Jüri kaitses sõjamehi ja talupeogi, Püha Katariina noori tüdrukuid ja filosoofe ning Püha Olav reisivaid ja rändavaid kaupmehi. Kuna pühakuks saadi peale surma peetakse mälestuspäevaks nende surmapäeva. Pühakud on seotud ka Eestiga. Tuntuimad on Neitsi Maarja, Püha Jüri, Püha Katariina, Püha Nikolaus ja Püha Olev. Püha Jüri on rüütlite, sõjameeste ja talupoegade kaitsepühak. Teda tuntakse ka Georgiuse nime all. Ta on märter ja patroon, kelle kultus oli levinud juba kristluse algusajal. Tema kohta on teada ohtralt imetegusid ja legende, mille
Kas suveräänse riigi ründamine võib olla moraalselt õige? Antud teema on suur rahvusvaheline probleem, selle tähtsus on tänaseni kõigile teada. Antiikfilosoofid arutlesid selle küsimuse üle juba väga pikka aega. Tänapäeval on filosoofe jäänud niivõrd vähe, et teemat arutavad edasi poliitikud ja õigusteadlased. xxxRiigisiseselt on suudetud jõu kasutamine kontrolli alla võtta ja inimesed ei peaks kartma, sest riik on kohustatud kaitsma oma rahvast ja nende isiklikku vara. Kui nüüd mõelda vähe laiemalt- rahvusvaheliselt, siis on väga raske saavutada olukorda, kus kõik riigid arvestavad üksteisega. See on raske sellepärast, et igal riigil on oma huvid ja poliitilised eelistused
Et elu oleks crazy, otsustavad kuus noorukit internaatkoolist põgeneda. Sihtkoht on München, sest München on cool. Pealegi arvab Benni parim sõber ja toakaaslane Janosch: «Iga koht, kus me oleme, on kus iganes. Sa ei tohi lihtsalt iial lasta oma mõistust vangi panna, siis oled alati kus iganes.» Põgenemisel kohtuvad nad Sambrausiga, vanamehega, kes pakub ennast neile kaaslaseks. Sõidu ajal jõuab Janosch veendumusele, et ta teab, et ta midagi ei tea. Kuid Sokratest ega teisi filosoofe ta ei salli. «Filosoofid on niikuinii ainult tühikargajad. Nad arvavad, et peavad kõik ära seletama. Seejuures pole ju midagi seletada. Vaadaku ainult maailmas ringi. Siis nad juba teavad, et maailm on pagana ilus. Nende ütlemised on nõdrameelsed.» (lk 81) Bennile meeldib Pink Floyd, kuigi tema isa on paadunud Rolling Stonesi fänn. Eriti meeldib Bennile Pink Floydi «We don't need no education». Kõhn Felix arvab, et iga inimese julgus
Võeti kasutusele raskem mõõk ja sadulajalused 3. Pani aluse ratsaväele Suurriigi iga jäi lühikeseks, kuna ei jõutud otsusele troonipärija suhtes. Ludwig I Vaga jaotas riigi oma poegade vahel kolmeks Verduni lepinguga 843. aastal. Karolingide renessanss: · Eeskujuks oli antiikaeg · Tegemist polnud mitte niivõrd taassünniga, kui vaimuelu arenguks soodsamate tingimuste loomisega · Enda ümber koondati filosoofe, kunstnikke, luuletajaid · Järeltulijaid kasvatati ,,roomlaste kombel" · Rajati õppeasutusi ning kloostreid 5. Feodalism Feodaalne killustatus: Senjöör -> Vasallid -> Rüütlid 3 seisust Vaimulikud, Aadlid, Talupojad Feood maavaldus, mida saab pärandada Allood Maavaldus, mis ei too kaasa vasalliseisust Lään vasallile kasutamiseks antud maatükk, koos seal elavate talupoegadega Domeen kuningate maavaldus
Jean-Paul Sartre kui ka Seneca hindasid mõlemad sama, ,,vabadust". Vabaduse mõiste pole aga neil sama. Seneca võrdleb vabadust, kui loobumist kõigest ja kõigist, tähtsaimal kohal on jumal ja filosoofia. Ta leiab, et filosoofiat tuleb lausa orjata, sest filosoofia on tarkuse kehastus, mis võimaldab õnnelikku elu. ,,Filosoofia korraldab elu, reeglistab tegusid, näitab mis teha ja tegemata jätta, ilma selleta pole võimalik elada". Ta kritiseerib neid filosoofe, kes on küll mõtlejad ja jutlustajad, kuid ei ela nagu filosoofid, seega ei tunnista ta neid filosoofideks. ,,Kõige tähtsam on inimeses tarkus, sest see annab talle julguse kõige ees, kõige rohkem aga vajame me julgust eelseisva ees". Ta toob paralleeli surmaga, kus ta arvab, et kui oled piisavalt tark, oled valmis iga kell surema. ,, Tark elab nii kaua kui peab, mitte nii kaua kui saab", vabasurma minek ei ole keelatud, vaid tema meelest mehine tegu.
KLASSITSISM- PRANTSUSMAA, 18. sajandit on nimetatud valgustusajaks. Valguse all on siin mõeldud mõistuse ja tõe valgust Valguse all on siin mõeldud mõistuse ja tõe valgust, filosoofe, teadlasi ja kirjanikke. Seetõttu muutusid reeglipärasus ja kord uuesti suuremateks väärtusteks ka kunstis. Antiigiväärtustamine ARHITEKTUUR võttis eeskujuks antiikehitised nii üldlahendustes kui ka üksikasjades - Selleks käidi Itaalias ja Kreekas vanu ehitisi mõõtmas - Antiigi ja Palladio mõjul armastab klassitsism üle kahe korruse kõrguvaid sambaid ja sammasportikust ;palju templitelt laenatud detaile - sambaid, mida kasutati valitsushoonete,
5. sajandil e.Kr. kujunes filosoofiline suund sofistika. Sofistide koolkonnale pani aluse Protagoras. Sofistid leidsid, et mõisted "hea ja halb" on suhtelised: mis ühele on hea, ei tarvitse seda olla teisele. Sama kehtib ka inimühiskonna seaduste ja normide kohta. Inimesed võivad neid vastavalt oma suvale muuta. Seega oli sofistide filosoofia põhijooneks relativism, suhtelisuse tunnistamine. Sofistide vaadete vastu astus välja 5. sajandi II poole kuulsaimaid Ateena filosoofe Sokrates (490-399 eKr), kes edastas oma vaateid üksnes suulistel vestlustel. Sokratese arvates oli filosoofia peamiseks mõtteks vooruse olemuse mõistmine. Tema veendumuse kohaselt oli õpetaja kohus üksnes õpilase juhatamine, asja mõistmiseni pidi õpilane ise jõudma. Tähtis oli vooruse mõistmise juures ka teadmine. Sokrates suhtus halvustavalt demokraatlikku riigikorda, ta väitis, et kuna valitsemises osalevad vaid võhikud, siis ei saa selline riigikord olla vooruslik.
muusikajumal, Hermes jumalate käskjalg, surnute teejuht, Hestia kodukoldejumalanna, Nike võidujumalanna. 7. iseloomusta kreeka teatrit Sai alguse näitemängudest Dionysose auks, etendused vabas õhus, mänguplats hobuserauakujuline teatron, keskel mänguplats orkestra, taga lavaehitis skenee, näitlejad kandsid maske mängisid vaid mehed. Mängiti komöödiaid, tragöödiaid, teater avatud ka naistele. Näitleja ehk protagonist. 8. kuidas kutsustakse kreeka esimesi filosoofe, miks Loodusfilosoofid, nad olid esimesed kes üritasid ja seletasid looduses toimuvat. Thales maailm tekkinud veest. Anaximandros tajumatu piiriga alge apeiron, seletas maailma abstrakste mõiste alusel. Demokritos- aatomid. 9. millised linnad kujuneisd olulisdteks hellenismi ajastul Aleksandria, Antiookia, Pergamon, Ateena. 10.isel minoilist kultuuri 2000-1400 eKr, lineaarkiri A, Knossose loss kindlustamata, kanalisatsioon, seinamaalid, templid puudusid, loss oli usukeskus
Nimelt on kreeklaste rõivakultuur, mis tol ajal oli suhteliselt lihtne, paljugi mõjutanud tänapäeva naiste rõivamoode. Levinud on kreeka stiilis kleidid, jalanõud, ning ka soengud ja aksessuaarid. Näitena võib tuua Kreeka mõjutustega ülespandud soenguid ning lihtsa ehitusega ent elegantseid valgeid kleite, mis on inspireeritud Kreeklaste igapäevastest kehakatetest. Kirjanduse ja filosoofia valdkondades tsiteeritakse veel tänagi ja kindlasti ka tulevikus Vana- Kreeka filosoofe ja kirjanikke Homerost, Sophoklest, Aristotelest, Platonit, Sokratest ja paljusid teisi. Homeros kirjutas ka väga tuntud eeposed ,,Illias" ja ,,Odüsseia", mille eeskujul kirjutati ka paljudes teistes maades säärased teosed, näiteks võib tuua Vergiliuse teose, roomlaste eepose ,,Aeneis" , mille peategelane oli isegi Homerose eeposest pärit. Üheks valdkonnaks, mis on väga tuntavate Kreeka mõjutustega, on sport. Ka sellel ajal olid
Gregooriuse laul 1. Alates 4.saj võib Lääne kirikumuusikat näha kristliku muusika omaette haruna. 2. Mitme sajandi jooksul eksisteeris Läänes suur hulk erinevad liturgiatüüpe oma erinevate tekstide ja lauludega. 3. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega. 4. Ambroosiuse laul lääne kirikulaulu vanim säilinud kihistus Milanos. 5. Püha Augustinus. 1) Üks esimesi kristlikke filosoofe. 2) Käsitles põhjalikult muusikat ning kirjutas matemaatilisest korrast muusikas. 3) Õpetus oli sillaks kreeka-rooma kultuuri ja kristliku Euroopa vahel. 6. Gregorius Suur ja Gregooriuse laul. 1) Ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste, mis said lääne kirikulaulu aluseks. 2) Juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat. 3) (Valiti paavstiks 590) 7
sajandisse ning võib väita, et valgustusajastule omane mõtteviis ulatus ka 19. sajandisse. Valgustuseks hakkas ajastut esmalt kutsuma saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuigi valgustuslik mõtteviis oli välja kujunenud juba tunduvalt varem. Valgustuse kujunemise eelduseks oli kahtlemata teaduse areng, mis pani paljud filosoofid kahtlema vanades tõdemustes ning kutsus esile kriitilise mõtlemise. Seega valgustuse ideoloogia rajajateks võib pidada filosoofe. Prantsuse mõtteteadlase Rene Descartes'i põhiteos ,,Arutlus meetodist'' väidab, et teadmiste ainsaks allikaks on inimese mõistus. Descartes kutsus kahtlema kõiges, sest just nii jõutakse tõsikindlate teadmisteni. Sellest tulenevalt sündis filosoofi põhiprintsiip cogito, ergo sum (ma mõtlen, järelikult olen olemas). Kuna mõttelend valgustusajastul oli kõrge mitmetel filosoofidel, siis leidub ka vaateid, mis eristuvad üksteisest
Eesti aeg, siis nad said esimest korda lääneriiki Itaaliasse ja Portugali reisile minna. Samuti ei tohtinud Nõukogude ajal avalikult jõule pidada. Ülle Madise arvab, et vabadus eeldab vastutusvõimelist inimest, ta räägib ,,Filosoofid on öelnud, et tavaline inimene peab elama reglementeeritud elu. Kui piiravat reegilit pole ,siis inimene kipub endale ja teistele liiga tegema." Ülle Madise toetab valgustaja filosoofe, kes arvavad, et vabadus on inimeseks olemise tuum ja alus. Arvan samuti, et inimene peab olema vastutusvõimeline, ei tohi mõtlemata teha tegusid, millega kaaskodanikele kahju põhjusatatakse. Kui inimestel on ühtsed reeglid, siis vaba ühiskond toimib suurepäraselt, inimesel peab olema teadmine, mis on õige, mis vale. Mina arvan , et inimene sünnib siia ilma vabana, aga koos vabadusega tulevad juba lapseeas
tiksumagi hakanud. Erinevalt empiristidest ei usu Merleau-Ponty olemusvormidesse, see tähendab, et tema jaoks ei ole olemas inimsust kui inimese-ideed, pole ka punasust kui punase-ideed. Iga Inimene ja iga punane on spetsiifiline, sõltuvalt teda ümbritsevaat taustast. ,,The perceptual ,,something" is always in the middle of something else, it always forms a part of a ,,field"." ( ,,Phenomenology of perception" 2005 pg 13) Merleau-Ponty on üks esimesi filosoofe, kes esitab põhjaliku analüüsi taustsüsteemi tähtsusest. Nii nagu üks punane rätik võib eri valguses paista isemoodi punasena, nii on ka inimene erinev sõltuvalt olukorrast millesse ta on sattunud. Seepärast ei tulene Paul Cezanne kunsti eripära mitte tema nägemisprobleemist, vaid sellest kuidas maailm talle ennast väljendab, sealjuures ei tee maailm seda ühekülgselt, Cezanne'st sõltumatult, vaid Cezanne kunsti mõjutavad ka tema lapsepõlves läbielatud sündmused ja hetke
annaabi.ee 
