Vanakreeka kultuuri tähtsus euroopa kultuuri kujunemisel (2)

Vanakreeka kultuuri tähtsus Euroopa kultuuri kujunemisel
Kreeka kultuur arenes välja juba 2000 aastal eKr Kreeta saarel. Seda tunneme me Kreeta-mükeene kultuurina. Edasi levis kultuur ka mandri-Kreekasse, kus hakati ehitama losse ja võeti kasutusele ka kiri. Vana-Kreeka kultuuris võib edaspidi mainida mitut erinevat ajajärku,millest hellenismiperiood 338-30 eKr lõpetab Vanakreeka ajastu. Vanakreeka kultuur on selget mõju avaldanud ka paljudele Euroopa riikide kultuuridele. Mida kõike teame me siis Vanakreeka kultuurist ja mis on säilinud ka tänapäevani?
Tänapäeva teater sai alguse just Kreekast . Esialgu toimusid etendused kevadistel dionüüsiatel, mis olid veinijumal Dionysose auks peetavad mängud. Kui tänapäeval toimuvad siiski enamus etendused siseruumides, toimusid Kreekas etendused lageda taeva all ja pealtvaatajaid oli vahel koguni üle kümne tuhande. Peale dionüüsiate toimusid Ateenas ka pantenaiad, millega tähistati uue aasta algust. Ka tänapäeval on levinud uue aasta saabumise tähistamine suursuguste pidustustega. Vana-Kreekast said alguse ka tänapäeval tuntud teatrižanrid Tragöödia ja Komöödia. Antiikteatri näidendid olid tuntud müütide uudsed tõlgendused, seega sisu oli vaatajale teada. Etendustes kajastati ka igapäevaseid teemasid ja pilati hetke kõige populaarseimaid poliitikuid. Lisaks võidi naerda ka jumalate üle kartmata nende pahameelt. Tänapäeval on enamuste näidendite sisu vaatajale teadmatta, kuid on alles jäänud teada-tuntud kirjanduse suurteoste uudsed tõlgendused.
Vana-Kreeka elemente võib näha ka tänavapildis. Nimelt on kreeklaste rõivakultuur, mis tol ajal oli suhteliselt lihtne, paljugi mõjutanud tänapäeva naiste rõivamoode. Levinud on kreeka stiilis kleidid, jalanõud, ning ka soengud ja aksessuaarid. Näitena võib tuua Kreeka mõjutustega ülespandud soenguid ning lihtsa ehitusega ent elegantseid valgeid kleite, mis on inspireeritud Kreeklaste igapäevastest kehakatetest.
Kirjanduse ja filosoofia valdkondades tsiteeritakse veel tänagi ja kindlasti ka tulevikus Vana-Kreeka filosoofe ja kirjanikke Homerost, Sophoklest, Aristotelest, Platonit, Sokratest ja paljusid teisi. Homeros kirjutas ka väga tuntud eeposed „ Illias “ ja „Odüsseia“, mille eeskujul kirjutati ka paljudes teistes maades säärased teosed, näiteks võib tuua Vergiliuse teose, roomlaste eepose „ Aeneis “ , mille peategelane oli isegi Homerose eeposest pärit.
Üheks valdkonnaks, mis on väga tuntavate Kreeka mõjutustega, on sport . Ka sellel ajal olid sportlased kõrgelt hinnatud ja neile anti autasusid ja püstitati isegi kujusid . Just Vana-Kreekast said alguse olümpiamängud, mis toimusid esimest korda arvatavasti 776. aastal eKr Olümpias, need olid Zeusile pühendatud, aga üle Kreeka toimus ka teistele jumalatele pühendatud mänge. Kindlasti olid neist siiski olümpiamängud kõige tähtsamad, sest olümpiavõitjate nimekirja hakati kasutama ka ajaarvestamisel. Olümpiamängude traditsioon oli küll pikka aega kadunud, kuid kutsuti uuesti ellu ning esimesed nüüdisaegsed mängud toimusid 1896. aastal just Kreeka pealinnas Ateenas. Nüüdseks on olümpiamängude spordialad seinast seina ning võistelda võivad nii mehed kui naised, samas kui Kreekas võisid seda teha vaid mehed.
Vana-Kreeka mõjutusi võime leida paljudest Vanaaja kultuuridest, näiteks võib tuua roomlased , kes hakkasid enda kultuuri edendama just tänu kreeklastele. Ka on selge, et ilma Vana-Kreeka kultuurita ei oleks meil palju asju, mida peame tänapäeval enesest mõistetavaks. Hea näitena võib tuua teatri, mis sai alguse just sealt. Eelneva põhjal võin väita, et kindlasti on tähtis Kreeka kulturi tundmine , et kultuur saaks edasi areneda ning ei kaoks ära iidsed filosoofilised tõlgendused ja ja arusaamad ühiskonnast.