"Amadeus" Amadeus on draama film, mis räägib Wolfgang Amadeus Mozarti elust. 1984. Aastal pälvis see film kaheksa oskarit. Filmis mängib Mozartit Tom Hulce, Antonio Salierit F.Murray Abraham, tema naist Constanzet Elizabeth Berridge. Selle filmi rezissööriks on Milos Forman ja tsenaariumi tegi Peter Shaffer. Selles filmis on peamiselt Mozarti loodud muusika. Amadeusi film kestab 180 minutit. See film alga sellega, kui Salieri tahab ennast tappa, sest ta tundis süüd Mozarti surmas. Pärast seda viiakse ta hullumajja. Seal tuleb talle küll preester, kellele ta räägib endast ja Mozardist, ning nendevahelistest suhetest. See film põhinebki sellest jutustusest. Salieri oli keiser Joseph II õukonnahelilooja, kellele Salieri muusika väga meeldis kuigi ta ei teadnud muusikast eriti midagi. Salieri tahtis muusikaga väga tegelda kuigi tema isa seda ei lubanud. Salieri õnneks suri tema isa kui ta oli veel noor oli
Filmi ,,Amadeus" analüüs Tänapäeval öeldakse, et Mozart oli andesäralt isegi geeniuste seas erakordne kuju ja on tänaseni jäänud talendi võrdkujuks üldse. Mozart sündis 27.jaanuaril 1756.aastal Salzburgis. Ta oli väga tark juba 3-aastaselt. Just 3-aastaselt õppis ta kuulamise järgi klavessiini mängima ning 4-aastaselt õppis selgeks noodid. Juba 6-aastaselt kirjutas Mozart oma 1. sonaadi. Ta oli väga andekas laps . Meie oma klassiga vaatasime aga filmi ,,Amadeus". Film põhines just Mozarti elu algusel ja lõpul ning kuidas sai temast üks tuntumaid heliloojaid. Film sisaldas Mozarti elu, kui ta hakkas juba 4-aastaselt oopereid ja kontserdeid kirjutama. Kuidas ta sai endale naise ning kuidas ta teenis endale elatist. Mina arvan, et ta elu oli väga raske, sest kahe päevaga ooperit kirjutada on väga suur töö. Kindlasti vajab ooperi kirjutamine
"Amadeus" filmi analüüs Film ,,Amadeus" on eluloofilm Wolfgang Amadeus Mozarti elust 18. sajandi teisel poolel läbi Austria keisri õukonnamuusiku Antonio Salieri silmade. Mozart sündis 27.jaanuaril 1756.aastal Salzburgis. Ta oli väga andekas laps. Just 3- aastaselt õppis ta kuulamise järgi klavessiini mängima ning 4-aastaselt õppis selgeks noodid. Juba 7-aastaselt kirjutas Mozart oma 1. sümfooniat. Filmi algul külastab preester kunagist õukonnamuusikut Salierit, kes on sattunud hullumajja. Preester soovib kuulda Salieri lugu ning too hakkabki peale natukest veenmist jutustama. Loost selgub, et Saljeri kadestas Mozartit tema oskuste pärast. Mozartil oli kui Jumala poolt saadud anne, Salieri ei oleks kunagi nii head taset saavutanud ning tegi seetõttu kõike mida ta suutis, et Mozartit kukutada. Filmis esines väga palju kadedust just Mozarti ande pärast
Amadeus Klassi tulles öeldi meile, et hakkame filmi vaatama. Pole eriti suur filmisõber. Üldjuhul tekib mul alati uni. Nüüd oli minu jaoks ees suur katsumus, et mitte magama jääda. Kuid üllatuseks oli juba filmi algus huvitav. Filmi vaadates tekkisid nii mitmedki emotsioonid, kurbus , naer , rõõm. Film ,,Amadeus" rääkis noorest, andekast noormest tema eluloost. Õigupoolest käis jutt Wolfgang Amadeus Mozart - st, läbi Antonio Salieri silmade. Kui võtta kokku minu teadmine temast siis need olid väga väiksed. Teadsin aind, et oli kuulus helilooja. Mozart paistis juba väiksena väga silma. Juba see tekitas hämmingut kuidas ta kinnisilmi klaverit mängis. Ta oli andekas ja kiire õppija. Filmis paistis igati välja Salieri kadedus tema vastu. See oli igati õigustatud, kuna Mozart oli lihtsalt kadestamist väärt. Salieri tegi kõik selleks, et Mozardi elu raskemaks muuta ja et lõpks ometi saaks ta temast parem olla
,,Amadeus" Film ,,Amadeus" räägib kuulsa Viini helilooja Wolfgang Amadeus Mozarti eluloost läbi Antonia Salieri silmade. Salieri oli keiser Joseph II õukonnahelilooja, ta oli usklik ning tema suurimaks sooviks oli saada läbi Jumala tahte maailma etemaiks heliloojaks. Kuid kui õukonda saabus Mozart, kes tegi juba lapsepõlves oma esimese suurteose, muutuvad tema eesmärgid pürgida kõrgejärguliseks ja kuulsaks heliloojaks mõttetuks. Ta mõistab, et muusika loomises jääb ta Mozartile pikalt alla. Ta solvub Jumala peale ning hakkab ebausklikuks, kuna tema oodatud jumaliku ande saab endale hoopis see vastutustundetud ja lärmakas irvhammas. Mozart oli tõesti kadestamisväärne, eriti veel selle poolt, kes on terve oma elu sellist annet endale ihkanud
Referaat Wolfgang Amadeus Mozart Koostas: Juhendas: Tartu 2010 Sissejuhatus Wolfgang Amadeus Mozart oli imelaps,geenius,veidrik-mees, kes elas kergemeelselt ja suri vaesena. Möödus palju aega, enne kui poeetiliste legendide taga hakati nägema selle mehise, teovõimsa ning tahtejõulise helilooja tõelist palet, keda kaasaegsed olid küll ülistanud, kuid siiski mitte hästi hinnanud. Mozart polnud ei olnud veel kolmekümne kuue aastanegi, kui ta suri; selle lühikese ea jooksul aga saavutas tema looming taolise küpsuse, mille tavaliselt annavad alles pika elu vältel omandatud kogemused
Wolfgang Amadeus Mozart 1756-1791 Mozart oli andesäralt isegi geeniuste seas erakordne kuju ja on tänaseni jäänud talendi võrdkujuks üldse. Sündis ta 27. jaanuaril 1756 Salzburgis. Tema isa Leopold Mozart (1719-1787) oli viiuldaja, organist, komponist ja viiulipedagoog ning Wolfgang ja paar aastat vanem õde Maria Anna said muusikaõpetust isa käest. Mozart õppis 3-aastaselt kuulmise järgi klavessiini mängima, 4-aastaselt sai noodid selgeks ja hakkas komponeerima. 1762. aastal viis Leopold Mozart oma kaks imelast kontsertreisile mööda Euroopat. 6- aastaselt kirjutas Wolfgang oma 1. sonaadi. 1764. aastal ilmusid trükis Mozarti esimesed 4 sonaati viiulile ja klaverile. Aasta hiljem, 8-aastaselt kirjutas 1. sümfoonia ja 12-aastaselt kirjutas 1. ooperi "Apollo ja Hyacinthus", mis oli ladina keeles ja kirjutatud üliõpilastele.
Wolfgang Amadeus Mozarti nimi kõlab vaieldamatult igas muusikajalugu käsitlevas raamatus või õpikus. Kui küsida inimestelt, kas nad teavad, kes on see suurmeister, siis vähegi haritud isik vastab küsimusele jaatavalt. Kui aga pärida Antonio Salieri kohta, siis enam ma vastuse positiivsuses kindel ei oleks. Arvan, et vaid muusikalist haridust omandanud inimesed oskavad Salieri loomingu kohta midagi öelda, kuid tavainimesele tundub ta nimi võõrana. Vaatamata sellele, oli Salieri omal ajal vägagi austatud ning tuntud. Mozart sündis 27. jaanuaril 1756. aastal muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana, lapsi oli peres kokku 7. Juba varases nooruses avaldusid tema loovus ning erakordsed muusikalised võimed. Mozarti isa toetas poja muusikalisi õpinguid ning seetõttu reisis Wolfgang koos õe ning isaga Euroopas, et teisedki saaksid osa poisi imelisest andest
Elulugu Mozart, täisnimega Wolfgang Amadeus Mozart [m'ootsart] (ristinimi Joannes Chrysostomus Wolgangus Theophilus Mozart). sündis 27. jaanuaril 1756. aastal ühes kaunis Austria linnakeses, Alpide lähedal, Salzburgis ja suri 5. detsembril aastal 1791 Viinis, elades vaid 35- aastaseks. Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini perre, vanematel oli 7 last, kellest Wolfgang oli noorim. Kuid vaid tema õde Maria Anna, kes oli Wolfgangist 5 aastat vanem, ja ta ise elasid lapseeast vanemaks. Juba varajases eas märgati, et lastel on annet muusikale. Kui õde kodus oma palasid harjutas, siis väike Mozart kuulas ja varsti olid tal need lood paremini selged kui ta õel. Ja nii avastas nende isa, et mõlemal ta lapsel oli erakordne anne. Isa oli küll pojale silmapaistev manager, kuid seevastu pole teada, kas poiss üldse kooliharidust omandas, kuid eluks oli ta küll
Referaat WOLFGANG AMADEUS MOZART Tartu 2012 SISSEJUHATUS Mozart on helilooja, kelle puhul näib, et ta on loonud muusikat iseenesest - samasuguse endastmõistetava kergusega, nagu lind laulab. Ta on kirjutanud sümfooniaid, missasid, oopereid ja palju muud. Mozart on ainus suur helilooja, kes on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt ja rohkesti. Mozarti muusika on mitmetahuline ja peenekoeline. Tema vaimukus on graatsiline, tema tundeväljendustes on sügavat õrnust, mõnikord nukrust ja valugi. Mozarti muusika on ainulaadselt viisirikas, meloodiad on nõtked ja mitmekesised. Ise on ta öelnud oma muusika kohta järgnevalt: "Muusika, ka kõige kohutavama olukorra kujutamiseks, peab jääma muusikaks. Peab haarama oma iluga."
Sissejuhatus Valisin oma referaadi teemaks helilooja Wolfgang Amadeus Mozart'i, sest ta on üks kuulsamaid ja vanemaid heliloojaid maailmas. Tema teosed võitsid inimeste südameid siis kui ta elas ja ka tänapäeval. Töö käigud tahaksin teada saada: rohkem tema perekonnast, sellest kuidas ta pälvis imelapse kuulsuse ja tema teostest ning nende erilisusest. Siiani olen heliloojat näinud vaid pildil ja kuulnud ta nime. Palju enamat ma temast ei teadnud. Mozarti elulugu Wolfgang Amadeus Mozart sündis 27. jaanuaril 1756. aastal ühes kaunis Austria linnakeses Salzburgis ja suri 5. detsembril aastal 1791. a Viinis. Ta elas 35- aastaseks. Ristimisel pandi talle tolle aja kombekohaselt hästi palju eesnimesid -Johannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilius. Hiljem asendas ta oma nime Theophilius nimega Amadeus. Tähenduselt on nimed ühesugused - Jumala armastus. Mozartil oli 6 õde-venda, kuid ainult tema ja ta õde Anna Maria elasid lapseeast vanemaks.
Wolfgang Amadeus Mozart (1756- 1791) Imelaps, lääne muusikaloo üks säravamaid andeid, geniaalne improviseerija- ülivõrretesr Mozarti puhul ei pääse. Kahtlemata tuli Mozart ilmale erakordsete võimetega: haruldase kuulmise, fenomenaalse muusikalise mälu, pulbitseva fantaasia ja väljendustungiga. Kuid sama erakordne oli keskkond, kus ta sündis: tema isa Leopold Mozart kuulus 18. sajandi keskel Kes- Euroopa väljapaistvamate muusikute hulka, ta oli Salzburgi õukonna kapellmeister, tunnustatud helilooja ning, mis kõige olulisem, erakordne muusikapedagoog. Oma poja arengut ja kujunemist juhtis ta suurima hoole ja tähelepanuga ning lõi talle selleks parimad mõeldavad tingimused. Ta õpetas Wolfgangile väga varakult kompositsioonitehnika põhialuseid: harmooniat, polüfooniat, vormi, ning pani kirja väikese Mozarti esimesed
Motzarti fenomen Uurimistöö Juhataja: Irina Bljaskina Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus I. Teoreetiline osa 1.1 Mozarti elulugu 1.2 Elu algusaastated 1.3 Viimased eluastased ja surm 2. Mozarti käsikirjad Eestis 3. Muusikastiil 4. Kompositsiooni kirjutamise meetod 5. Mozarti muusika efekt 5.1 Mõju ajutegevust 5.2 Mõju arengule laste ja imikute II. Uurimuslik osa 2.1 Uurimuse metodid ja kontingent 2.2 Küsitluse analüüs Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1 Lisa 2 Sissejuhatus Pärast Mozarti surma on olnud rohkem kui 200 aastat ja tema klassikaline töö naudib suurt edu inimestega erinevatest rahvustest ja vanusest kuni tänapäevani. Vastavalt hilisaegsetest oli fenomenaalne kõrva muusika, mälu ja võimet improviseerida. Mozart
Tartu Karlova Gümnaasium Wolfgang Amadeus Mozart Koostanud: enda nimi Juhendaja: juhendaja nimi Tartu 2008 Sisukord: Sisukord...........................................................................................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................................................................................3 Mozarti elulugu............................
usuliste kogemustega. Samuti pöördusid valgustajad ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Muusikas keskendus valgustusajastu veendumusele, et inimmõistus on võimeline lahendama igasugu mõistatusi, et inimkond liigub ülesmäge ja et äärmuslikud tunded on soovimatud. Klassikalise perioodi muusikud keskendusid muusika selgemaks muutmisele. Muusika pidi rahuldama kuulmismeelt, aga mitte olema uhkeldamise vahendiks. Instrumentaalmuusikas hakkas kiiresti arenema sümfoonia ja kujunes heliloojate ja publiku kindlaks lemmikuks. Teerajajateks olid siin C. P. E. Bach (J. S. Bachi poeg) ja Haydn. Ooperi reformimise eesotsas oli Christoph Willibald Gluck. Ooperis saab oluliseks aaria, mis püüab tegelaste olukorrast anda realistlikuma pildi. Ooper peab olema moraalselt ja vaimselt ülendav.
Sissejuhatus Viini klassikaline koolkond või lihtsalt Viini klassikud on nimetus märkimaks klassitsismiajastu kolme silmapaistvamat heliloojat. Need olid : Franz Joseph Haydn (1732-1809) Austria Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Austria Ludwig van Beethoven (1770-1826) Saksamaa Nimetus "Viini klassikaline koolkond" pole päris korrektne, kuna kolm heliloojat on liiga vähe, et moodustada koolkonda; nad olid kõik eri põlvkondadest; töötasid Viinis eri aegadel; puutusid isiklikult väga vähe kokku. Mina valisin Viini klassikutest endale meeldiva Wolfgang Amadeus Mozarti, kuna arvan, et ta oli tõeliselt andekas ning hakkas varakult muusikapalasid komponeerima. Kahju on
usuliste kogemustega. Samuti pöördusid valgustajad ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Muusikas keskendus valgustusajastu veendumusele, et inimmõistus on võimeline lahendama igasugu mõistatusi, et inimkond liigub ülesmäge ja et äärmuslikud tunded on soovimatud. Klassikalise perioodi muusikud keskendusid muusika selgemaks muutmisele. Muusika pidi rahuldama kuulmismeelt, aga mitte olema uhkeldamise vahendiks. Instrumentaalmuusikas hakkas kiiresti arenema sümfoonia ja kujunes heliloojate ja publiku kindlaks lemmikuks. Teerajajateks olid siin C. P. E. Bach (J. S. Bachi poeg) ja Haydn. Ooperi reformimise eesotsas oli Christoph Willibald Gluck. Ooperis saab oluliseks aaria, mis püüab tegelaste olukorrast anda realistlikuma pildi. Ooper peab olema moraalselt ja vaimselt ülendav.
kool nimi klass WOLFGANG AMADEUS MOZART-ELULUGU JA LOOMING Referaat Juhendaja: 2 Pärnu 2008 ELULUGU Ristinimega Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart sündis 27.jaan. 1756.aastal muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Hiljem asendas ta ome nime Theophilius nimega Amadeus. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks.Hariduse sai ta oma isalt, Leopold Mozartilt, kes oli silmapaistev viiuldaja, helilooja ja orkestrijuht. Tema loov geenius ja erakordsed võimed
sajand eKr.- 4. Sajand Muusikale omistati tihti võlujõudu ja jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Näiteks kuulutasid Egiptuse vaaraod end muusikute sugulasteks, Assüürias oli kombeks jätta alistatud rahvastest ellu vaid muusikud, kes võeti teenistusse võitja õukonda. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Kunstiliigid polnud veel üksteisest eraldunud. Antiikaja muusika oli tavaliselt ühehäälne. Vana- Kreekas tegutsesid aoidid ja rapsoodid, kes esitasid eepilisi laule ja hümne. Hiilgeajas oli ka tragöödia ja komöödia loomine. Võeti kasutusele noodikiri. Enimkasutatud pillideks olid aulos, lüüra ja kitara. Vana- Roomas arenes kreeka muusika edasi
Üheks tähtsaimaks ettevõtmiseks olid suured maadeavastused. Suurimaid saavutusi oli ülikoolide rajamine ning trükikunsti teke. 2) Kõige tugevamini mõjutas keskaja muusikat usk ainujumalasse. Kuna kristlus oli tekkinud Rooma keisririigi ajal Palestiinas, siis olid varakristlikud laulud arenenud juudi palvelauludest. Ning kuna lagunenud Rooma läänepoolsed osad olid paljude erinevate rahvaste võimu all, tekkisid erinevad kohalike vaimulike traditsioonid, millest igaühel oli ka oma muusika stiil.Kõige paremini on neist paljudest stiilidest ja traditsioonidest tuntud Ambrosiuse laul ja Gregoriuse laul, mis on kõige rohkem mõjutanud lääne muusika arengut. 7. -8. Sajandil kujunes läänekristlikus kirikus välja gregooriuse laul, milles on alati peamised tekst ja sõnum ning mille muusikaline väljenduslaad võib olla väga erinev. Laul on ühehäälne ja saateta ning tekstid on enamasti ladinakeelsed. Selle rütm lähtub loomuliku kõne rütmist ning seetõttu
Kontserdiarvustus 10. märtsil 2018 käisin Estonia kontserdisaalis kuulamas Wolfgang Amadeus Mozarti ''Kuldse klassika'' sümfooniaid, mida esitas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester. Kontsertmeistriks oli Egert Leinsaar, solist Mantas Sernius klaveril ja dirigent Arvo Volmer. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester (EMTA SO) on vaieldamatult üks Eesti professionaalsete orkestrantide kasvulavadest. Orkestrit on juhatanud väga paljud eesti tuntud dirigendid: Roman Matsov, Vallo Järvi, Peeter Lilje, Paul Mägi, Eri Klas, Vello Pähn, Jüri
MTX 315. Varane ooper Eksamiteemad 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus"
uuemat muusikat. Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkester tegutseb 1987. aastast. Orkestris mängivad 9.12. klassi õpilased. Orkester annab aastas 56 täiskavaga kontserti, kus kõlavad nii klassikaline kui kaasaaegne orkestri- ja oratooriumirepertuaar ning eesti heliloojate looming. Dirigent ja laulja Risto Joost on õppinud koori-ja orkestridirigeerimist ning laulmist Eesti Muusikaakadeemias ja täiendanud end Viini Kaunite Kunstide ja Muusika Ülikoolis. Ta on juhatanud mitmeid orkestreid nagu näiteks Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Noorteorkester, Põhjamaade Kammerorkester ning on seisnud dirigendina ka Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Eesti Rahvusmeeskoori ees. Alates sügisest 2006 on Risto Joost just Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestri peadirigent. Solistid olid Kädy Plaas ja Oliver Kuusik. Esimene neist on lõpetanud Georg Otsa
Analüüs Film: ,,Igavene armastus" Ludving van Beethowen'i filmi nimi on ,,Igavene armastus". Seda sellepärast, et see film keerleb Beethoveni igavese armastatu otsingute ümber. Armastatu otsingud on selles filmis üks peateema, sest nimelt on päranduse jättis Beethoven oma igavesele armastusele, aga nime ta oma testamendis ei maininud. Ja nii hakkab üks Beethoveni tuttav või advokaat
1791. Aastal kirjutas ooperi “Võluflööt”, klarnetikontserdi, reekviemi ja “Ave Verum Corpus”. 1791. aastal kirjutas ooperi “Tituse halastus”/”La clemenza di Tito”, mille esietendus toimus Prahas. Sel ajal helilooja haigestus ning mõne aja pärast ka salapärastel põhjustel suri. Mozart on kirjutanud Viini koolkonna klassikalises stiilis. Tema, nagu ka Haydni jt klassitsismi koolkonna heliloojate töid iseloomustab selgus, tasakaal ja läbipaistev vorm. Helilooja sünteesis kogu eelneva kuuldu ja õpitu, millega ta kunagi oli kokku puutunud ja andis sellele isikliku, mozartliku ilme: lapsena Londonis oli ta kohtunud J. C. Bachiga ning kuulnud tema muusikat, Pariisis ja Mannheimis sai ta tundma M. orkestri kõlalisi võimalusi, Itaalias puutus ta kokku Itaalia avamängu ja koomilise ooperiga ning kirjutas just noorena palju homotonaalseid teoseid. Vanemaks saades kasutas ta enam barokkharmooniast saadud eeskujusid ja kontrapunkti. Ta kirjutas
Stiilimuutusi põhjustab ikkagi inimese vanus; 1....5 aastaselt kuulasin ainult eesti muusikat, lemmikuks oli Kollane Allveelaev G - Vaikus on Kuldne 5....7 aastaselt tulid lihtsama sisuga välismaised laulud, lemmikuks oli Shaggy - Boombastic 7....10 aastaselt oli mul muusikast ysna yxkõik, see eriti ei huvitanud mind. Lemmikuteks olid Down Low - Jahnny B ja Fools Garden - Lemon tree 10...11 aastaselt hakkasin muusika fanaatikuks, lemmikuteks said Blur - Song 2 jms. 12...14(?) aastaselt on olnud põhiliseks selline veic raskem stuff, nagu System of A Down - Know, Toxicity jms. Eriti on aga (ikka veel) Thumbs up for Gorillaz. Muusika ajalugu algab ilmselt koos inimkonna ajalooga. Tähendusrikaste helide tekitamine, nendest nii-öelda sekundaarse märgisüsteemi loomine, arenes tõenäoliselt paralleelselt kõne ja keele kujunemisega. Võib vaid oletada, kas esimesed "muusikateosed" olid käteplaksudega
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast
KESKAEG Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St
Elva Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Ludwig van Beethoven Hele-Riin Johanson 10 klass 2013 SISUKORD: Elulugu Ludwig van Beethoven (arvatavasti 16. detsember 1770 Bonn 26. märts 1827 Viin) oli saksa klassitsismiajastu, kuid elu lõpus romantistliku helikeeleni jõudnud helilooja ja pianist, kolmest Viini klassikust noorim. Algselt jõukas, kuid vanaisa surma järel vaesustunud perekonnas elanud Beethoven pidi juba 10-aastaselt rahapuudusel koolist lahkuma. Esimeseks muusikaõpetajaks oli tema isa Johann, kes tahtis oma pojast teha imelast. Komponeerimist hakkas ta õppima 12-aastaselt C. G. Neefe juures. Kuid Bonn jäi talle väikseks ning 16-aastaselt läks ta Viini, et õppida W. A. Mozarti juures
Tallinn 2013 Sissejuhatus Mis on muusikal ? Eesti esimesed muusikalid Oma retsensiooni kirjutan Jim Jacobsi ja Warren Caseyi muusikalist Greaseist, mida ma külastasin 11.10.2013 Nokia Kontserdimajas. Muusikal (inglise keeles musical) on eelkõige muusikat ja tantsu sisaldav lavateos, (tantsu ja kõnen osa on võrdse tähtsusega ). Seda peetakse teatrivaldkonna populaarsemaks žanriks. Muusikali žaner omaette on suhteliselt hiljutine nähtus. Kui ballett ja ooper olid algupärased õukonna meelelahutused, mida toetasid võimukad patroonid, kuningad ja aadlikud üle terve Euroopa, siis muusikaline komöödia on alati pidanud ise end ära õigustama , ning ligi meelitama publikut kesk – ja alamklassi hulgast. Nüüdisaegne muusikal pärineb New Yorgist Broadwaylt, kus see hakkas kiiresti arenema 1920. aastatel. Muusikal sai kiiresti ülipopulaarseks ning sundis edestada 19. sajandi operetti. Üle
Renessanss (14.-16. Saj) Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuusika vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja- Itaalia) ning humanistlik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj.
I õpiaasta kevadsemester 2013: Varane muusikalugu (MTX 310) kursuse teemad. 1. Saksa protestantlik kirikumuusika 16.17. sajandil. Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas. Kontsertstiil ja oratoorium. Muusikaline retoorika ja figuuriõpetus. Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel. 2. Johann Sebastian Bach. Stiili kujunemine, mõjutused. Helikeele semantika, tsitaadid. Olulisemad vokaalteosed (passioonid, kantaadid, missa). Instrumentaalmuusika (orkestri-, kammer-, oreli- ja klaviirimuusika). 3. Georg Friedrich Händel. Stiili kujunemine, mõjutused. Ooperilooming. Inglise oratoorium. Instrumentaallooming. 4.Klassikalise stiili ja uute vormide kujunemine muusikas 18. sajandi keskel. Tähtsamad
......................................................21 9. LISAD................................................................................................................22 SISSEJUHATUS 2 31. juuli 1950 sündis Eesti üks tuntumaid heliloojaid ja pianiste Olav Ehala (sõpradele Olku), kes juba varases nooruse seadis oma sammud muusika maailma. Laulud nagu ,,Rahalaul", ,,Kodulaul" ja muidugi ,,Päikeseratas" on peas ja südameis kõigil noortel ja vanadel. Olavi tee keerulisse muusikamaailma algas juba noores eas, kui ta 34 aastaselt näitas üles huvi klaveri vastu. Me kõik teame, et Olav Ehala on väga heal tasemel helilooja, aga et Olav Ehala on peale laulude loomise neid ka esitanud lapsepõlves oma bändiga ja vanemas eas vokaalansambliga Kiigelaulukuuik, kellega on antud välja ka mõned plaadid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
