Immortal Beloved (0)

Analüüs
Film : „ Igavene armastus“
Ludving van Beethowen 'i filmi nimi on „Igavene armastus“. Seda sellepärast, et see film keerleb Beethoveni igavese armastatu otsingute ümber. Armastatu otsingud on selles filmis üks peateema, sest nimelt on päranduse jättis Beethoven oma igavesele armastusele, aga nime ta oma testamendis ei maininud.
Ja nii hakkab üks Beethoveni tuttav või advokaat otsima siis seda naist, kellele ta võis kõik pärandada, aga seda on raske leida, sest Beethovenit peeti väga üksikuks meheks. Seda minu arust oli ka, sest ta oli kuidagi selline kuri ja isekas, samas aga väga andekas helilooja . Ta oli isegi hämmastavalt andekas, olles kurt suutis ta luua ja nautida muusikat, mida ta loonud oli.
Beethoven jäi üsna noorelt kurdiks ja see muutis tema elu paljuski. Nii raske on mõelda, et ta jäi kurdiks pelgalt oma isa süü läbi, kes lõi teda väga rängalt vastu kõrva. Tema isa kohtles üldse Beethoveni halvasti, filmis oli üks stseen , kus Beethoven ühe kontserdi ajal seisis publiku ees ja meenutas seda, mida isa temaga teinud oli. Võib öelda isegi, et ta kartis oma isa. Kindlasti oli tal raske lapsepõlv, ei ole lihtne kui isegi oma pereliikmeid peab kartma . Raskeks tegi lapsepõlve veel see, et tema ema suri varakult. Ja siis pidi ta hakkama oma venna eest hoolt kandma. Mina olles peaaegu sama vana julgen tunnistada, et sellega üksi hakkama ei saaks.
Üks minu jaoks üsnagi oluline ja meeldejääv asi filmis oli see, et kui Beethoveni vend suri, siis taotles ta oma venna lapse-Kalr van Beethoven'i hooldusõigust, kuigi venna naine oli veel elus. Lõpuks tuli välja, et see laps oligi Beethoveni laps, ja see naine-Beethoveni venna naine oligi tema igavene armastus. See oli minu jaoks küll, üks selline üsnagi keeruline armastus lugu. Kohati meenutas see film justkui seebiseriaali. Kuid jah, seebiseriaalised ei kõla nii head muusikat. Aga selle Beethoveni tegeliku poja hooldusõigusest, siis nii palju, et selle ta lõpuks loomulikult ka sai. Ja siis filmist oli näha kuidas ta üritas sellest Karlist kasvatada kuulsat ja andekat klaverivirtuoosi. Beethoven sundis poissi harjutama tunde ja tunde, kuigi ta ise ei kuulnudki seda, kuidas Karl mängib.
Beethoven tegelikult kuulis seda kõike enda peas. Ta kuulis muusikat, olenemata sellest et tegelikult oli ta kurt. Mulle tundus, et Beethoven tahtis sellest poisist palju. Tema ootuseid olid küllalt suured. Ta tahtis, et Kalrist saaks see, keda temas oma kurtuse tõttu ei saa. Beethoven tahtis, et tema niiöelda vennapoega hakataks väärtustama ja hindama . Aga Beethoven tahtis seda liialt palju. Ta sundis Karli nii palju harjutama klaverit ja isegi korraldas kontserdi, kus poiss esinema pidi. Kuigi jäi mulje, et poiss ise sellest nii palju vaimustuses ei olnud. Karl ise pidas oma mängu mitte nii heaks. Lõpuks viis see Beethoven'i tagant sundimine Karl van Beethoven'i enesetapuni, õnneks tal aga enesetapp kuigi hästi ei õnnestunud.
Kui võrrelda Beethoveni Mozartiga, siis Beethoven pidi oma elus palju kannatama . See film isegi oli kuidagi palju süngem ja rohkem mõtlema panev. Beethoveni elu ei olnud lihtne, ta pidi palju kannatama ja see tõttu ka tema muusika oli selline süngem. Vaatamata kõigele suutis Beethoven luua imelist muusikat. Muusikat, mis on kuulus ka pärast tema surma. Minu arvates on jutskui Beethoveni muusika, selline sügava sisulisem, see muusika suudab mind rohkem mõtlema panna. Aga ma ei taha siin väita, et Mozarti muusika oli halb. Vastupidi, see suutis mind viia jutskui oma heade mõtete maale.
Beethoven'i ei hinnatud tema elu ajal kuigi palju. Teati küll, et ta loob head muusikat, aga seda ei hinnatud nii palju. Eriti hakati pilkama teda siis, kui ta hakkas kurdistuma ja selletõttu ka ühe kontserdi kihva keeras. Aga see ei olnud ju ometigi tema süüdi. Beethoveni raskes elus oli minu arvates süüdi tema isa. Elu läks raskeks siis kui ta hakkas kurdistuma ja selles kurdistumises ei olnud süüdi keegi muu, kui tõesti tema enda lihane isa.
Beethoven'i film jäi kohati ka üsna arusaamatuks, sest seal oli palju naisisi kellega ta suhtles. Ja et seal tomuvast aru saada, pidin ma väga korralikult keskenduma filmile . Kui filmi süvenenult ei vaata, siis ei pruugi ka aru saada, et millest jutt käib. Huvitav oli see, et Beethoven'i kohta on öeldud, et ta elas ilma pereta. Tal puudus pere, kuigi filmis oli näha, et tal oli poeg. Mind pani imestama, et miks mitte kuskil seda poega ei mainita ja kas ka tänapäeval leidub Beethoveni järglasi? Miks küll öeldakse, et Beethoven elas ilma pereta, kui filmis oli selgelt juttu tema pojast?
Kuid kuigi ei tea ma mis sai sellest pojas, tean ma, et Beethoveni muusikat teatakse, tuntakse, kuulatakse ja nauditakse veel tänapäevalgi. Ja see ongi ju peamine. On tore, et selline suurepärane helilooja on kunagi elanud ja sellist imelist ja sügavasisulist muusikat loonud.