Fernão de Magalhães (1480 Sabrosa, Portugal 27. aprill 1521 Mactan, Filipiinid) oli portugali meresõitja ja maadeavastaja, kes purjetades Hispaania lipu all püüdis leida läänepoolset teed Vürtsisaarteni Indoneesias. Kuigi ta ei jõudnud ümbermaailmareisilt tagasi, oli ta üks esimesi, kes läbis kõik meridiaanid, sest Mactani saar, kus ta hukkus, oli Vürtsisaartest, kus ta varem oli käinud, lääne pool. Ta oli ka esimene, kes juhtis ekspeditsiooni Euroopast Aasiasse lääne suunas ja ületas Vaikse ookeani. Andmed tema reisist pärinevad peamiselt Antonio Pigafetta reisikirjast. Fernão de Magalhães sündis vaesunud aadliperekonnas Põhja-Portugalis Trás-os-Montesi provintsis. 10-aastaselt kaotas ta oma vanemad ja läks paaziks João II ja kuninganna Leonori õukonda. Ta sai seal hea hariduse. Oma esimese ekspeditsiooni tegi ta 25-aastaselt 1505. aastal, kui ta saadeti Indiasse, et seada Francisco de A...
Helen Kauksi 11c Bartolomeu Dias Christoph Kolumbus Vasco da Gama Fernão de Magalhães Umbes 1450-29.05.1500 Portugali meresõitja ja maadeavastaja 1488 purjetas Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatippu Tegi kindlaks meretee Indiasse Tema avastustega algas suurte maailmaavastuste ajastu. 1841.aastal saatis Dias ühe laeva kaptenina Diogo de Azambujat ekspeditsioonil Kullarannikule Õukonna rüütel ja kuninglike ladude järelvaataja Arvatakse ,et oli sõjalaeva tüürimees 1486.aasta määras Portugali kuningas Diasi salajase ekpeditsiooni juhiks. Algas 1487.a Lissabonist Tüürimehed aafriklased Kõigepealt purjetas Palmase neemest Kongo jõe suudmesse Nelja kuuga Kongoni Dias jättis aeglase laevastiku maha 6.jaanuaril suund lõuna poole 3.veebruaril 1488 maabus lahes Guinea laiuskaardilt eemaldutakse Aafrika rannikust Purjetas ümber Nõelaneeme Avastati ,et tee Indiasse on vaba Dias hakkab tagasi sõitma Tagasi teel 1488 aasta mais silmas Hea Loo...
organiseeris väsimatult piki Aafrika läänerannikut lõunasse suunduvaid mereretki. Ta ei käinud ise küll ühelgi reisil, kuid rahastas neid, koolitas meremehi ja kogus maakaarte. Hispaania kuningakoda aitas Christoph Kolumbusel avastada Ameerika. Kunigakoja toetusel varustati Kolumbuse kolm väikest, kuid kiiret laeva. Nii algasidki uued maadeavastused. Keskaja tuntumad maadeavastajad on: Marco Polo, Vasco da Gama, Christoph Kolumbus, Amerigo Vespucci ja Fernao de Magalhaes. Järgnevalt ma neist räägingi. Marco Polo (15. september 1254 8. jaanuar 1324) Marco Polo oli Itaalia maadeuurija, kes sündis Veneetsia kaupmehe perekonnas. Aastatel 1271 1274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale
Cristoph Columbus-1492 sügisel jõudis ta Ameerikasse, aga ise arvas et Indiasse. Vasco da Gama-avastas meretee Indiasse ümber Hea lootuse neeme kaudu aastal 1498. Hervan Cortes-Hispaania aadlik vallutas asteekide riigi 1519 ja avastas Kesk-Ameerika. Francisco Pizarro-konkistadoor 1532 vallutas inkade riigi. Amerigo Vepucci-sai aru et tegu on uue maailmajao ja mandriga ja pani sellele nimeks Ameerika enda nime järgi. Fernao de Magalhaes-ümbermaailma reis 1519 ise sai surma pärismaalaste käes ja lõppes reis 1522. Orjakaubandus: sest indiaanlased ei tahtnud olla Euroopas orjad ja tapsid end et sinn mitte minna ja nad töötasid istandustes. Laevadega viidi indiaanlased Euroopasse, sest Ameerika müüs indiaanlased Euroopale. Kapitalism: vahemere äärsed linnad käisid alla nt põhja-Itaalias(veneetsia,genova) lääne-Euroopas ja esile tõusid nüüd ookeani äärsed linnad nt Sevilla,Lissabon,Amsterdam.
Fernão de Magalhães Geograafia referaat Koostaja: Juhendaja: Fernao de Magalhaes (1480-1521)- sõnakehv ja sihikindel portugali meremees. Kuigi Kolumbus avastas uue maailmajao, jäi tee leidmine ihaldatud "vürtside maale" Kagu-Aasias saavutamata. Tuli korraldada uusi retki. Suurimaks ettevõtmiseks kujunes Fernao de Magalhaesi ekspeditsioon. Ta oli kindel, et on võimalik purjetada ümber maakera ning leida sel viisil otsitav India. Magalhaes pakkus oma teeneid Portugali kuningale, kuid asjatult. Lõpuks oli Hispaania valitseja nõus tema ettevõtmist toetama. Nii asusidki laevad Magalhaesi juhtimisel Hispaania lippude all teele tundmatusse. 20. septembril 1519. aastal, lahkus viis laeva ja 265 meest Hispaania rannikult, nad ületasid Atlandi ookeani ja jõudsid 13. detsembril Rio de Janiero lahte
Cristoph Columbus-1492 sügisel jõudis ta Ameerikasse, aga ise arvas et Indiasse. Vasco da Gama-avastas meretee Indiasse ümber Hea lootuse neeme kaudu aastal 1498. Hervan Cortes-Hispaania aadlik vallutas asteekide riigi 1519 ja avastas Kesk-Ameerika. Francisco Pizarro-konkistadoor 1532 vallutas inkade riigi. Amerigo Vepucci-sai aru et tegu on uue maailmajao ja mandriga ja pani sellele nimeks Ameerika enda nime järgi. Fernao de Magalhaes-ümbermaailma reis 1519 ise sai surma pärismaalaste käes ja lõppes reis 1522. Orjakaubandus: sest indiaanlased ei tahtnud olla Euroopas orjad ja tapsid end et sinn mitte minna ja nad töötasid istandustes. Laevadega viidi indiaanlased Euroopasse, sest Ameerika müüs indiaanlased Euroopale. Kapitalism: vahemere äärsed linnad käisid alla nt põhja-Itaalias(veneetsia,genova) lääne-Euroopas ja esile tõusid nüüd ookeani äärsed linnad nt Sevilla,Lissabon,Amsterdam.
Indiasse. 1471 16.Kes jõudis esimesena purjetada ümber Aafrika lõunatipu? Bartolomeu Diaz 17.Kes jõudis esimese eurooplasena mereteed pidi Indiasse? Vasco de Gama 18.Kuhu oli teel Kolumbus, kui ta 1492 jõudis esmakordselt Ameerikasse? India 19.Kes oli esimene, kes esitas hüpoteesi uuest mandrist - Ameerikast? Amerigo Vespucci 20.Kes purjetas esimese kaptenina ümber maailma? Kas ta ise jõudis õnnelikult kodusadamasse tagasi? Fernao de Magalhaes. Ei 21.Kes jõudsid esimesena Austraalia rannikule?Millise suurema maa osa see usuti olevat? Willem Janszoon. ??????? 22.Kes alustas Austraalia koloniseerimist? James Cook 22.Mida tõid eurooplased Ameerikast Vanasse Maailma kaasa? Kartul, tomat, mais ja tubakas, kalkun ja ka süüfilis 22.Mida kujutasid endast loode- ja kirdeväil, mille läbimisega tegeleti veel XX sajandil? Jõuda Indiasse ümber Põhja-Aasia või Põhja-Ameerika 22
Algatas ja organiseeris Aafrika lääneranniku uurimise. Bartolomeu Diaz oli Portugali meresõitja. Juhtis mereretke lõunast ümber Aafrika ning avastas Hea Lootuse neeme. Vasco da Gama oli Portugali meresõitja, kes avastas meretee Indiasse. Christoph Kolumbus oli Itaalia meresõitja. Tegi 4 avastusreisi. 1492. aastal avastas nn Uue Maailma. Amerigo Vespucci oli Itaalia maadeuurija. Tegi 1499-1501 aastatel merereisid Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse. Fernao de Magalhaes oli Portugali meresõitja, kes aastatel 1519-1522 sooritas esimese ümbermaailmareisi.
· Rõuged · Uba · Tüüfus · Süüfilis · Kalkun Olulisemad maadeavastajad: Bartolomeu Diaz- mereretk Aafrika lõunatipuni Vasco Da Gama- purjetas Indiasse Christoph Kolumbus- purjetas esimesena üle Vaikse ooekani 1492.a, avastas nn Uue Maailma. Amerigo Vespucci- jagas ära Hispaanlaste ja Portugaallaste maad. Avastas Brasiilia. Fernao de Magalhaes- esimene ümbermaailmareis 1519.a Renessanss ja humanism: Renessanss- antiikkultuuri taassünd. Humanism- inimlikkus, keskne oli inimene, mitte Jumal. Olulisemad isikud ja teadlased: · Mikolai Kopernik- astronoom, heliotsentriline maailmasüsteem. · Johannes Kepler- planeetide orbiidid on ellipsikujulised. · Giordano Bruno- loodusfilosoofia, astronoomia · Paracelsus- arstiteadus · Andreas Vesalius- anatoomia, tegi anatoomiaõpiku
meresõitja Bartolomeu Diaz esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu 1492. a 12. oktoobril jõudis Itaalia meresõitja Christoph Kolumbus Ameerikasse kuigi arvati, et jõuti Indiasse Meretee Indiasse avastas Portugali meresõitja Vasco da Gama, kes jõudis 20. mail 1498.a Indiasse Amerigo Vespucci avastas esimesena, et C. Kolumbus oli jõudnud uuele mandrile ning tema järgi saigi uus manner nimeks Ameerika Aastatel1519-1522 sai teoks esimene ümbermaailmareis, mida juhtis Fernao de Magalhaes Maadeavastuse käigus õpiti tundma seninägematuid taimi ja loomi Ameerikast toodi Europasse: kartul, tomat, mais ja tubakas, koduloomadest kalkun Maadeavastuse järel kasvas väärismetallide sissevedu Euroopasse Kaubandusest saadud kasum oli erakordselt kõrge Francesco Petrarca Lorenzo Valla Niccoló Marchiavelli Erasmus Rotterdamist Thomas More Henrique Meresõitja Bartolomeu Diaz Christoph Kolumbus
Vürtsikaubandusest Indiaga sai Portugali riigi monopol Brasiilia avastamine ja Uue Maailma nimesaamine Amerigo Vespucci Itaalia maadeuurija Hakkas nimetama tundamtut mandrit Uueks Maailmaks Lõuna Ameerika idaosa hakati nimetama Ameerikaks Amerigo Ameerika Esimene ümbermaailmareis Vasco Nunes de Balboa avastas 1513. aastal Vaikse ookeani 20. Septembril 1519 1522 aasta septembrini Fernao de Magalhaes uurimisretk Läänetee Indiasse oli avastatud , kuid toonastes tingimutes polnud mõttekas kasutada Maadeavastuste jätkumine 16 saj keskel portugallased Jaapanis 17 saj sulgesid jaapanlased nende eest oma sadamad, kaubitsemisõigus Nagasakis oli vaid hollandlastel 17 saj alguses avastasid hollandlased Austraalia PõhjaAmeerika idarannikul inglased ja prantslased 17 saj
lahendamisel. 3 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................ 2 Mis on astronoomia?................................................................................... 3 Kasutatud kirjandus http://www.fyysika.ee/ninatargad/amet http://et.wikipedia.org/wiki/Astronoomia Jane Elliot ja Colin King ,,Lasteentsüklopeedia" lk. 7 Magalhaesi pilved Kui Fernao de Magalhaesi ellüjäänud meremehed 1522.aasta sügisel eurooplaste esimeselt ümbermaailmareisilt tagasi jõudsid, oli neil palju rääkida lõunamaade ja merede imedest. Uudiste seas oli ka lugu kahest lõunataeva pilvest ,mis erinevalt tavalistest pilvedest paistsid ainult öösel ja ei muutnud oma asukohta tähistaeva suhtes. Ekspeditsiooni auks said nad nimeks Suur ja Väike Magalhaesi Pilv. Et sellal lõunapoolkeral teadlasi polnud ning teleskoopki oli veel leiutamata
1451-1504 Itaalia maadeavastaja. Püüdis läände purjetades üle Atlandi ookeani leida meretee Indiasse. 1492 avastas uue maailmajao (ise pidas seda Aasiaks). Amerigo Vespucci 1451-1512 Itaalia maadeavastaja ja kartograaf. Vespucci oli nähtavasti esimene eurooplane, kes taipas, et tegu on uue maailmajaoga, mitte Aasiaga, kuhu Christopher Kolumbus arvas end olevat jõudnud. Vespucci järgi sai Ameerika maailmajagu oma nime. Fernao de Magalhaes 1480-1521 Portugali meresõitja ja maadeavastaja. Korraldas esimese ümbermaailmareisi (1519-1522). Maadeavastustega kaasnev Suured kasumid. Teadmiste ja tehnika areng. Äärmiselt riskantne. Füüsiliselt raske ja kurnav. Vaimselt raske. Indiaani kõrgkultuuride hävitamine. Maailma jaotamine (läänepoolkera Hispaaniale, idapoolkera Portugalile). Kolonialism. Euroopa koloniaalajastu algus Koloniseerima: asumaaks muutma.
tundmatu manner. Uut mandrit hakati tema järgi nimetama Ameerikaks. Esimene ümbermaailma reis : · Hispaania konkistadoor Vasco Nunes de Balboa uuris Panama maakitsust ja avastas 1513 aastal Vaikse ookeani. India läänetee leidmine Hispaaniale oli väga oluline saavutus. · 20. September 1519 sõitis Hispaania Sanlucari sadamast välja 5 laeva, pardal 253- liikmeline ekspeditsioon, mida juhtis portugali aadlik Fernao de Magalhaes. Ta oli viibinud India ookeanil sõites Portugali teenistuses, ent kuningaga tülli läinud. Nüüd võttis ta endale kohustuse avastada Hispaania jaoks läänepoolne India-tee. Pärast tohutuid ja suuri kaotusi saabus 1522. aasta detsembris koju vaid 1 laev 18 inimesega. 1513 avastas Hispaania konkistadoor Vasco Nunes de Balboa Vaikse ookeani, pärast seda muutus India läänetee leidmine Hispaaniale eriti oluliseks.20 sept. 1519 algas ekspeditsioon,
mereteed Indiasse Christoph Kolumbus- läks otsima mereteed Indiasse, kuid jõudis hoopis üle Atlandi Kesk- Ameerikasse. Ta arvas terve oma elu et oli leidnud Indiasse meretee, kuid see oli olnud hoopis Ameerika. Amerigo Vespucci mõistis, et Kolumbuse avastatud nn meretee Indiasse polnud õige, ta purjetas piki Lõuna-Ameerika ranikut lõunasse ja sai teada et see on Eurooplastele senitundmatu manner. Tema nime järgi pandika Ameerikale nimi. Fernao de Magalhaes- Avastas meretee Indiasse ümber Aafrika ja sooritas ümbermaailmareisi ja tõestas sellega, et maakera on ümmargune. 15 saj- vallutati Pürenee ps türklaste käest tagasi. 1488 a- Henrique Meresõitja organiseeritud reis ,kus meremehed jõudsid sellel aastal Aafrika lõuna tippu. 1498 a- jõuti Vasco da Gama juhtimisel piki Aafrika rannikut Indiasse 1492 a- Christoph Kolumbus jõudis Hispaaniast Kanaari saartele
Francisco Pizarro - Hispaania konkistadoor, kes vallutas Peruu. 1527 - Pizarro alustas Peruu vallutamist 200 mehega. Atahuallpa - Inkade isehakanud valitseja. Inkad asutasid vastupanu 40 aastat. Eldorado - müütiline kullalinn. 12.10.1492a. Kolumbus jõudis Ameerikasse. Esimesel reisil avastati Kuuba ja Haiiti. Kolumbus käis Ameerikas 4 korda. 1501a. Itaalia maadeavastaja Amerigo Vespucci tegi kindlaks, et tegu on uue maailmajaoga. Esimene ümbermaailma reis. 1519 1521a. Fernao(a peal õ kriips.) de Magalhaes(3-nda a peal õ kriips.) Portugali maadeavastaja. 1521a. Magalhaes hukkus Filipiinidel. Maadeavastuste tulemused: · Eurooplaste maailmapildi avardumine. · Ameerikasse rändas palju Eurooplasi, sellega hävitati paljud idiaani rahvad ja kultuurid. · Ameerikasse viidi gripp ja rõuged, Euroopasse toodi süüfilis. · Euroopasse toodi kartul, tomat, mais, kakao, kalkun. · Kiiresti hakkas arenema teadus.
a, J: Christoph Kolumbus (1451-1506), itaallane. EG: Alustas Andaluusiast, lühike peatus tehti Kanaari saartel, edasi kulges teekond juba tundmatult. 12. oktoobri ööl märgati maad, olid jõudnud Guanahani saareni Bahama saarestikus. RT: Toonased sõitjad uskusid, et olid jõudnud Indiasse, tegelikult aga avastasid Ameerika. 2. A: 1513.a, J: Amerigo Vespucci. EG: Jätkas Kolumbuse teekonda. RT: Tema järgi saigi uus manner nimeks Ameerika. 3. A: 1519-1522. (I ümbermaailma reis) J: Fernao de Magalhaes (1480-1521). EG: teekond lääne suunas. RT: kodumaale mees ei jõudnud, pärismaalased tapsid ta Filipiinidel puhkenud tülis. · Portugal 1. A: 1394-1460. J: Henrique Meresõitja. EG: avastasid Madeira ja Assoori saared, Roheneeme ja Roheneeme saared ning jõudsid Gambia ja Senegali jõe suudmeni. RT: need retked panid aluse Portugali mere- ja kolooniavõimule. 2. A:1487- 1488. J: Bartolomeu Diaz. EG: jõudis hea Lootuse neemeni. RT: India meretee
41) Maadeavastustele aitas kaase karavell mis oli väga hea merel edasi liikumiseks. Henrique Meresõitja (1488) ristis Aafrika lõunatippi Hea Lootuse neemeks Vasco da Gama (1497). aastal asus Portogalist teele. Avastas meretee Indiasse. Christoph Kolumbus (1492). aastal. Lootis avastada meretee Aasiasse, aga avastas Ameerika. Amerigo Vespucci Sai aru, et Kolumbus ei avastanud mereteed ja ristis leitud koha Ameerikaks. Fernao De Magalhaes (1519-1522) Sooritas ümbermaailma reisi. 1. Maadeavastuste tulemused( vt.plit lk.42) Avastati uusi maasid ja mereteid. Samuti jõudis Euroopasse ka uusi vilju. Nagu kartul, tomat, mais ja kakao. 2. Reformatsioon(põhjus, aeg, läbiviija, Lutheri põhitõed,tegijate plidid õpik lk.51,levik teistesse Euroopa rikidesse, pilt lk. 54 ja 55, vastureformatsioon , I. Loyola, Trento kirikukogu, Pärtliöö veresaun).
üle),astrolaab(araablaste leiutis),palju vabu rüütleid kellel oli igav.Mereretkedega alustasid portugallased ja hispaanlased sest nad ei pääsenud Vahemerele,neil olid kogemused,valitsejad olid nõus rahastama (Hendrique Meresõitja). Tähtsamad avastused India meretee 13.sai Marco Polo, Ameerika avastamine 1492 Christoph Kolumbus(laev Santa Maria),esimene ümbermaailmareis 1522 Fernao de Magalheas, esimesena Aafrika lõuna tippu 1486-1487 jõudis Bartolomeu Diaz (Hea lootuse neem). Avastuste mõju euroopa arengule-kaubateede ümberpaiknemine Vahemerelt Atlandi ookeanile, Euroopa riikide kolooniad,uued kultuurid,suur kasum kaugkaubandusest,väärismetallide sissevedu. Tagajärjed Ameerikale ameerika tsivilisatsioonide hävitamine. 1415 vallutati piraatide tugipunkt Ceuta,1420 keskel jõuti Madeira saarele,1430 jõuti Assori saartele,1440-1450 Rohelise Neeme saartele
· Pythagaros avaldas VI sajandil e. Kr. esimesena, et Maa on kerakujuline. · Platon, Aristoteles ja teised Kreeka filosoofid kujutasid Maad kerana, milles ringlevad tuli, vesi ja õhk põhjustavad maapinnal vulkaanipurskeid ja maavärinaid. · Esimese maailmakaardi koostas Klaudius Ptolemaios 2. sajandil m.a.j ., millel oli kujutatud Lõuna - Euroopat, Põhja - Aafrikat ja osa Aasiast. · Alles Kopernikuse ajal (16. sajand) saadi aru, et maa on vaid üks planeetidest. · Fernao de Magalhaes tegi esimese ümbermaailmareisi (1521 - 1523), mis kestis kolm aastat. Maa siseehitus Maakoor Vahevöö Tuum Maa keemiline koostis ( massi järgi ) : · 34. 6% rauda · 29. 5% hapniku · 15. 2 % räni · 12. 7% magneesiumi · 2. 4% niklit · 1. 9 % väävlit · 0. 05% titaani Uurimismeetodid: · Maad saab uurida ilma kosmoselaeva abita. · Siiski ei olnud enne 20. sajandit kaarte tervest planeedist.
Tuntumad meresõitjad: Henrique Meresõitja (Portugali prints, asutas esimese meresõidukooli, karavell oli tema järgi kavandatud, ise ei sõitnud mitte kunagi merd) Bartolomeu Diaz (Portugallane, jõudis esimesena Aafrika lõunatippu, avastas Hea Lootuse neeme) Vasco da Gama (Portugallane, avastas tee Indiasse, läbis Hea Lootuse neeme, võttis appi lootsi) Kolumbus (1492 avastas Ameerika, ise arvas, et avastas India, suundus kolme karavalliga pikale mereteele) Fernao de Magalhaes (tegi ümbermaailmareisi, oli Hispaania teeninduses portugallane) Amerigo Vespucci (avastas, et India asemel avastas Kolumbus Ameerika) James Cook (avastas Austraalia, eurooplastel tekkis selle mandri vastu pärast huvi) Maadeavastuste mõju Ameerikale Toimus indiaanlaste massiline hävitamine, ei peetud nende kultuurist lugu, hävitati kunsti, sulatati kulda, neegerorjasid toodi Ameerikasse, levis nakkushaigusi – rõuged. Maadeavastuste mõju Euroopale
siidi ja kalliskive tuua.Need riigid olid Atlandi ookeani ja aafrika ranniku lähedal ning neil oli palju kogemust. 16.Portugaallaste mereretked siirdusid indiasse,Ekvaatorini jõudsid nad 1471. 17.Bartolomeu Diaz purjetas esimesena ümber aafrika lõunatipu. 18.Vasco de Gama oli esimese eurooplasena kes jõudis mereteed pidi Indiasse. 19.Kolumbus oli teel indiasse kui jõudis Ameerikasse. 20.Amerigo Vespucci oli esimene, kes esitas hüpoteesi uuestmandrist - Ameerikast. 21.Fernao de Magalhaes purjetas esimese kaptenina ümber maailma aga ei jõudnud tagasi. 22.Willem Janszoon, Hollandi meremehed jõudsid esimesena austraalia rannikule. 23.Austraalia koloniseerimist alustas James Cook. 24.Eurooplased tõid Ameerikast vanasse maailma kaasa kartulit, tomatit, maisi, tubakat, kalkunid ja süüfilise. 25.Loode ja kirde väli kujutasid endast …………………… 26.Maadeavastused tõid kaasa kaubateede muutused, Hispaania ja Portugali kaubandusmonopolid. 27
Esita neli näidet vastureformatsiooni teostamisest katoliku kiriku poolt. Mis aitas sinu arvates kõige rohkem kaasa katoliku kiriku positsiooni kindlustamisele? Põhjenda. Inkvisitsioonide tugevdamine. Jesuiitide ordu. Trento kirikukogu kinnitas paavsti ilmeksimatust. Täpsustati kalendrit. Dateeri sündmus ja selgita, mis toimus. Christoph Kolumbuse esimene mereretk 1492 jõudis Ameerikasse Vasco da Gama esimene mereretk Jõudis Indiasse ümber Aafrika 1498 Fernao de Magalhaesi mereretk Jõudis Indiasse purjetades ümber maakera.1519-22 reformatsiooni algus Saksamaal 1519 Luther avaldas oma 95 teesi Wittenbergi kiriku uksel Wormsi riigipäev 1521 Kutsutu Luther Saksa riigipäevale lootes et see oma õpetustest lahti ütleks. Augsburgi usurahu Vürst valib, mida usutakse tema maaalal 1555 ,,Kelle valitsus, selle usk" Võitmatu Armaada retk Hispaania poolt ehitatud tugev dessant laevastik, millega plaaniti inglismaa vallutada.
lõunatipu, mis kuninga soovil nimetati Hea Lootuse neemeks. Tee India ookeani oli avatud. Christoph Kolumbus 3.08.1492 suundus kolme karavelliga Santa Maria, Pinta ja Nina Andaluusiast pikale mereteele.-> 12. okt Guanahani saareni Bahama saarestikus Vasco da Gama javastas meretee Indiasse, jätkas teekonda Hea Lootuse neemelt ja jõudis 20.mai 1498 Indiasse. Amerigo Vespucci ütles esimesena välja, et on avastatud uus manner -> Ameerika Fernao de Magalhaes 1519-1522 esimene ümbermaailma reis, oli esimene kes jõudis vürtsisaarteni läänest -> suri filipiinidel kodusõjas. Medicid Itaalias esiletõusnud Medicite perekonna kaubakontorid paiknesid pea kõigis suuremates Euroopa sadamalinnades. Laenasid raha Inglise, Prantsuse kuningale. Kaks perekonna liiget jõudsid paavstitroonile. Vastutasuks said monopoolse õigus kaubelda maarjajääga. Jan Hus tsehhi vaimulik, õpetlane ja Praha ülikooli professor
Helsinki ning läks põhja tugeva tormi pärast. Seinal oli ka inglise auriku ,,Auk" rooliratas, barkantiin ,,Loviisa" ning klipper ,,Cutty Sark". Teisel korrusel oli palju erinevaid kaarte, tabeleid ning plaate. Klaasi tagant sai lugeda mitmeid erinevaid fakte. Näiteks laevad, mis võtsid osa Christoph Kolumbuse esimesest ekspeditsioonist : ,,Santa Maria", ,,Nina" ja ,,Pinta". Selle kõrval paiknesid kuulsad maadeavastajad, nagu Christoph Kolumbus (1451-1505), Vasco de Cama (1469-1527) ning Fernao de Magalhaes (1480-1521). Nende kõrval paiknesid pildid Eestist pärit meresõitjatest ning maadeuurijatest, nagu näiteks A.J.v Krusenstern, F.G Bellingshausen, O.v Kotzebue, F.v Wrangel ning E.Toll. Natuke eemal sellest sai lugeda, et Põhjasõja (1700-1721) tulemusena ühendati Eesti ala 1710. aastal Vene riigiga, mis lõi soodsad tingimused rahulikuks meresõiduks ning sadamate väljaarendamiseks. Kolmas korrus oli kõige põnevam. Sealt sain teada, et Eesti- ja Liivimaa talurahva
avardus maailmapilt (zoo-,geo-, etnoloogia, botaanika); laevaehitus ja navigatsioon (+mais, maapähkel, kakao, kartul, tomat, kalkun) Olulisemad maadeavastajad. Bartolomeo Diaz mereretk Aafrika lõunatipuni Vasco da Gama jõudis Indiasse, saab vürtse ja kalliskive Christoph Kolumbus Ameerika avastamine Amerigo Vespucci andis Ameerikale nime, uuris Lõuna-Ameerika rannajoont, mõistis, et tegu on uue mandriga Fernao de Magalhaes eesmärk leida Hispaania jaoks läänepoolne meretee Indiasse Renessanss ja humanism. Olulisemad isikud ja teadlased. Renessanss vaimne ja kultuuriline murrang, antiikkultuuri iluideaali taassünd Olulisel kohal inimese ainulaadsus, rõhutatakse individualismi, ideaaliks universaalinimene, kes on pädev kunstis ja teaduses. Eeldused: kaubandusele tuginev majanduslik tõus, rikkuste kogunemine ja panganduse teke, uute ja varakapitalistlike suhete kujunemine
Osman I – Osmanite dünastia algataja, Türklaste impeeriumi juht Heran Cortes – konkistadoor kes aitas vallutada asteegid Francisco Pizarro - konkistadoor kes aitas vallutada inkad Amerigo Vespucci – esimene maadeavastaja kes mõistis et ameerkia on uus manner Vasco da Gama - maadeavastaja kes purjetas ümber aafrika et jõuda aasiasse Kolumbus – maadeavastaja kes soovis purjetada lääne poole et jõuda indiasse kui jõudis ameerikasse Fernao de Magalhaes – maadeavastaja kes purjetas esiesena ümber maailma Metallitööstuse areng Leiutati vesiveski millega sai liigutada suuremaid mehhanisme ning kui see panna sepakoja lõõtsa külge sai metalli sulatada pehme asemel ka vedelaks ning siis sai metalli juba valada Muutused sõjanduses Leiutati tulirelvad ning suurtükid. Suurtükkidega muutusid kasutuks suured kindlused. Tähtsam osa oli jalaväel kes sai kanda tulirelvu. Kirjasõna levik
Hüppeliselt avardusid ka teadmised ümbritseva maailma kohta. 6. Kirjelda tähtsamaid maadeavastusretki (kelle poolt tehti, millal ja kuhu jõuti) lk. 160162 *1492, Cristoph Kolumbus, üle Atlandi ookeani, avastas nn. Uue Maailma e. Ameerika (peamiselt LadinaAm. Riigid) *1497, Vasco de Gama, avastati Indiasse viiv idapoolne meretee, (asus teele Portugalist, ümber Aafrika lõunatipu) *15.saj lõpp, 16.saj algus, Amerigo Vespucci, Brasiilia, Ameerika manner sai endale nime *1519, Fernao de Magalhaes, esimene ümbermaailmareis *1617saj, portugallased jõudsid Jaapanisse *17.saj algus, hollandlased jõudsid Austraaliasse 7. Mida tähendab Tordesillase leping? Millal see sõlmiti? lk. 160 1494 a. paavst Aleksander VI Borgia poolt sõlmitud leping, mille järgi pidid kõik 46. meridiaanist läänepool asuvad maad kuuluma hispaanlastele, idapoolsed aga portugallastele.
-Uusaja orjakaubandus sai alguse portugaallaste maadeavastustest ja vallutustest. - 1492 a. Kolumbuse reisi eesmärk oli jõuda Indiasse ning avastada ka uus meretee, kuid eksikombel jõudis ta Ameerikasse ning teda loetakse ka ameerika avastajaks, kuigi varem olid seal juba ära käinud VIIKINGID. -Lääne-india saarestik asub KESK-AMEERIKAS KARIIBI MERES. Nime sai ta kolumbuselt, sest kolumbus arvas, et ta on inidas. -Ameerika sai nime AMERICO VESPUCCI järgi. -I. ümbermaailmareisi sooritas FERNAO DE MAGALHAES. 1519-1522 -KONKISTADOOR ON HISPAANIA VALLUTAJA, KES HÄVITAS LADINA-AMEERIKAT. 3) 18-19. SAJAND VIIDI LÄBI MITMEID ÜMBERMAAILMAREISE. -KUULSAIM UUSAJA MAADEUURIJA OLI JAMES COOK (ENG). PURJETAS 1768-1778 a. läbi mitmete vaikse ookeani saarestike ja uurides austraalia rannikut. 19. sajandi teisel poolel õpiti tundma aafrikat, aasiat, austraaliat ja L-Ameerika siseosi. -AAFRIKA SISEOSAD RICHARD BURTON, DAVID LIVINGSTONE, HENRY STANLEY.
de Balboa kõiki ja ronis mäetippu ise. Sealt avardus imeline pilt - väike riba maismaad ja siis hiiglaslik, ääretu meri. Balboa laskus põlvili ja tänas jumalat selle avastuse au eest. Mäe otsa püstitasid hispaanlased suure risti. Koostati ka dokument avastuse kohta. Magalhaes´i reis 20. septembril, 1519, väljus Hispaaniast viiest laevast koosnev laevastik. Selle juht oli Fernao de Magalhaes. Eesmärgiks oli sooritada esimene ümbermaailmareis. Ületati Atlandi ookean ja jõuti Brasiilia idarannikule. Mööda seda liiguti lõuna poole, otsides väljapääsu Vaiksesse ookenisse (Lõunamerre, kuidas seda veel nimetati). Siis läbiti väin Tulemaa ja Lõuna-Ameerika lõunatipu
stabiilne riigivõim, soodne geograafiline asen, tedmised Maast kui kerast)tagajärjed ja mõju Euroopale:silmaringi avardamine, maade ja merede avastamine, uute taimede ja loomade tundma õppimine(kartul, tomat, mais, tubakas, kalkun)negatiivne on et saadi süüfilis, vääriskivid, kuld, vürtsid siid .Christopher Kolumbus-(juudi päritolu itaalia meresõitja)Ameerika avastamine 12 okt A meerika avastamise päev. Fernao de Magalhaes-1519-1522 sai teoks esimen maailmareis( ta oli Hispaania teenistuses olnud portugallane)esimene eurooplane, kes jõudis vürtsisaarteni lääne suunas.
soovil nimetatakse nüüd Hea Lootue neemeks. Christoph Kolumbus Juudi päritolu, Itaalia meresõitja, kes avastas 12.10.1492 Ameerika. Vasco da Gama oli Portugali meresõitja, kes jätkas teekonda mööda Hea Lootuse neemelt ja jõudis Indiasse. Kaua aega otsitav meretee Indiasse oli leitud. Amerigo Vespucci Itaalia geograaf kes arvas, et avastatud on uus manner. Ja tema järgi sai Ameerika endale nime. Fernao de Magalhaes- Hispaania teenuse olnud portugallane,kes jõudis vürtsisaarteni löönesuunas. WillemJanszoon- hollandlane , kes jõudis esimesena Austraalia rannikule. James Cook Inglise meresõitja, peale tema jõudmist Austraaliasse tekkis huvi uue mandri vastu. Mereavastuste mõju Euroopa arengule: · See laiendas inimeste silmaringi. · Õpiti tundma seni nähtamatuid taimi ja loomi. · Kahjuks toodi ka uusi haigusi. · Põllumajanduse areng oli palju intensiivsem.
Erik Punane Viiking, kes jõudis oma reisidega Gröönimaale William I (Vallutaja) Normandia hertsog, kes võitis Hastingsi lahingus anglosakse ja krooniti Inglismaa kuningaks Aquino Thomas Teoloog, pühak Püha Benedictus Kloostri rajanud munk Otto I Ottoniidide dünastia rajaja Friedrich I Barbarossa II ristisõjas osales Richard I Lõvisüda Osales III ristisõjas Vasco de Gama Avastas idapoolse meretee Amerigo Vespucci Itaalia maadeuurija Fernao de Magalhaes Esimene ümbermaailmareis Henry VIII Inglise kuningas, piiramatu võimu saavutaja Püha Patrick Misjonär Iirimaal, kaitsepühak Hieronymos Munk, kes tõlkis 4.saj Piibli ladina keelde Augustinus Kirikuisa, ,,Jumalariigist" autor Franciscus Assisist Lõi frantsisklaste ordu Jan Hus Tsehhi vaimulik, tahtis kirikut reformida Martin Luther Reformatsiooni juht, uue kiriku rajaja Johann (Jean) Calvin Sveitsi reformatsiooni teise suuna rajaja
Esimene etapp oli seotud Aafrika lääneranniku tundmaõppimisega. Portugali prints Henrique Meresõitja eestvõttel asuti piki Aafrika läänerannukut purjetades otsima mereteed idamaadesse. Portugali meresõitja Bartolomeu Diaz esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu. Christohp Kolumbus üritas jõuda Indiasse lääne poolt ja avastas seega Ameerika. Meretee Indiasse avastas eurooplastele Portugali meresõitja Vasco da Gama. 16.saj sai teoks esimene ümbermaail- mareis, mida juhtis Fernao de Magalhaes. Austraaliasse jõudis esimesena Willem Janszoon, kellele ei pakkunud see huvi. Pärast inglise mereõitjat James Cook'i tekkis eu-lastel huvi Austraalia vastu. Maadeavastuste mõju Eu arengule. Avardas silmaringi. Eu kaubanduse raskuspunkt nihkus Vahemerelt ja Läänemerelt Atlandi ookeanile. Ameeriakst toodi Eu-sse kartul, tomat, mais ja tubakas. Levisid paljud haigused nt süüfilis. Uuendused majanduselus. Senine majanduskorraldus muutus oluliselt
Matemaatilise kartograafia rajaja Geograafilised avastused 15. sajandit nimetatakse suurte geograafiliste avastuste ajastuks Christoph Kolumbuse merereis Euroopast Ameerikasse ( 1492) Christoph Kolumbuse I merereis Euroopast Ameerikasse 03.08.1492-15.03. 1493 Kolumbuse reisid Ameerikasse Geograafilised avastused Vasco da Gama jõudmine ümber Aafrika Indiasse ( 1498) Esimene ümbermaailmareis 1519-1522 20. septembril 1519. aastal sõitis portugallane Fernao de Magalhaes(Ferdinand Magellan) (1480-1521) välja viie laevaga, pardal kokku 265 meest. Piki Lõuna- Ameerika idarannikut edelasse purjetades avastati La Plata laht ja uuriti Patagoonia rannikut, kuhu jäädi talveks. 1520. aastal jätkati retke, avastati Tulemaa ja nüüd tema nime kandev väin. Keerukast väinast läbisõit võttis aega üle kuu ning sealt jõuti 1520. aasta novembri lõpul ookeanile, mille Magalhaes nimetas hiljem Vaikseks ookeaniks. Läbiti Okeaania, jäid
asteekide impeeriumi Francisco Pizarro- konkistadoor, kes alustas 1532. aastal sõjakäiku inkade vastu ning hiljem allutas kogu Peruu hispaanlaste võimu alla Amerigo Vespucci- meresõitja, esimene eurooplane, kes mõistis, et manner, mille Columbus avastas ei ole Aasia Vasco da Gama- kogenud portugali päritolu meresõitja, kes avastas meretee Indiasse Christopher Kolumbus- Itaalia päritolu meremees, kes avastas 1492. aastal Ameerika mandri Fernao de Magalhaes- portugali meresõitja ja maadeavastaja, kelle eestvedamisel võeti ette esimene ümbermaailmareis 3. Kuidas toimus metallitööstuse arenemine? Miks oli metallurgia areng oluline? Leiutati pealtvooluvesiratas, mis pani liikuma rasked haamrid ja tõstukid. Kui vesiratas ühendada sepalõõtsaga sai sulatusahjudes saavutada senisest kõrgemat temperatuuri,mis võimaldas rauda täiesti vedelaks muuta. Nii sai Euroopas alguse malmivalamine ning
Tema avastuste tõttu sõlmiti Tordesillase leping, mille järgi pidid kõik 46- ndast meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuuluma hispaanlastele, idapoolsed aga portugallastele. Vasco da Gama - oli Portugali meresõitja ja maadeavastaja, kes on tuntud kui esimene eurooplane, kes Euroopast Indiasse purjetas. Esimest korda jõudis ta Indiasse 20. mail 1498. Amerigo Vespucci - oli itaalia päritolu kartograaf, kaupmees ja maadeavastaja, kelle järgi on saanud nime Ameerika maailmajagu. Fernao de Magalhaes - oli portugali meresõitja ja maadeavastaja, kes purjetades Hispaania lipu all püüdis leida läänepoolset teed Vürtsisaarteni Indoneesias. Tema 5-st laevast ja 253-liikmelisest meekonnast saabus koju vaid üks laev 18 inimesega. Hernan Cortes - oli Hispaania maadeavastaja ja vallutaja (konkistadoor), kes on peamiselt tuntud asteekide impeeriumi alistajana. Juhtis Mehhiko vallutamist, maabus 1519. aasta aprillis umbes 600 mehega Mehhiko rannikul
Pythagaros avaldas VI sajandil e. Kr. esimesena, et Maa on kerakujuline. Platon, Aristoteles ja teised Kreeka filosoofid kujutasid Maad kerana, milles ringlevad tuli, vesi ja õhk põhjustavad maapinnal vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Esimese maailmakaardi koostas Klaudius Ptolemaios 2. sajandil m.a.j ., millel oli kujutatud Lõuna - Euroopat, Põhja - Aafrikat ja osa Aasiast. Alles Kopernikuse ajal (kuueteistkümnes sajand ) saadi aru, et maa on vaid üks planeetidest. Fernao de Magalhaes tegi esimese ümbermaailmareisi (1521 - 1523), mis kestis kolm aastat. Koostis ja omadused Maad saab uurida ilma kosmoselaeva abita, siiski ei olnud enne 20. sajandit kaarte tervest planeedist. Kosmoses tehtud pildid maast on abiks ilmaennustamisel, 3
rannikule. Hipsaanlastega juhtus kaasas olema Amerigo Vespucci, kes hakkas uut rannajoont uurima. Portugali ekspeditsiooni jõudmisel arvas Pedro Alvares Cabral, et nad olid esimesed ning kuulutasid uue maa enda omaks. 1501. A.ühines Vespucci portugallastega ning seekord oli kindel et ta on leidnud tundmatu mandri- Uue maailma, mida hiljem hakati tema eesnime järgi kutsuma Ameerikaks. Esimene ümbermaailmareis 1519. a. sõitis Hispaania teenistuses olev portugallane Fernao de Magalhaes välja viie laevaga, pardal kokku 265 meest. avastati La Plata laht ja uuriti Patagoonia rannikut, kuhu jäädi talveks. 1520. aastal jätkati retke, avastati Tulemaa ja nüüd tema nime kandev väin. Pärast ekspeditsiooni juhi surma avastati Kalimantani saar. avastati Vaikne ookean ja tõestati lõplikult, et Maa on kerakujuline Suurte maadeavastuste tulemused Euroopa hakkas avastatud piirkondi koloniseerima. Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus vähenes.
Ajaloo kontrolltöö I ( 3 kursus ) 1)Bütsants; Kui rooma riik lagunes, hakati Ida poolset osa kutsuma Bütsantsiks, mille pealinnaks oli Konstantinoopol. Valitses keiser, kelle ülesandeks oli mõista kohut, anda välja seadusi, juhtida sõjaväge. Nõu andis keisrile senat. Maakondi valitsesid väejuhid ehk strateegid. Sõjaväe moodustasid peamiselt talupojad. Maatükk hakkas vaesuma, nõrgenes ka Bütsantsi riik. Majanduslikuks keskuseks oli pealinn Konstantinoopol, mille kaudu toimus ka kauplemine Hiinast, Indiast kuni Euroopani. Oma hiilgeajal oli Bütsants rahvarohke ja väga rikas ( 100 000 inimest). 2)Feodaalkord; ühiskonnakorraldus, mis jaguneb kihtideks: vaimulikud, sõjamehed, talupojad. Aluseks oli vasalli ja senjööri vaheline suhe. 3)rüütliseisus; Keskaegne sõjameheseisus oli üsna mitmepalgeline. Osa rüütleid pärines vanadest ülikusuguvõsadest. Olid hertsogid( germaani väepealike pärijad), krahvid( grangi riigi kuninglikud asevalitsejad), ...
kalliskive. B.Diaz-portugallane, purjetas üle Aafrika lõunatipu esimese eurooplasena(Hea Lootuse neem), võimaldas teed India ookeanini. Columbus-1942, laevad Santa-Maria, Pinta, Nina, seilas lääne poole.1492 jõudsid Ameerikasse, ise ei teadnud, et on Ameerikas, ta arvas et on Indias. Vasco da Cama-avastas meretee Indiasse 1498, sõites ida poole. Americo Vespucci-saadi aru, et on avastatud uus manner Ameerika. Fernao Magalhaes-Hispaania teenistuses portugaallane,tegi ümbermaailmareisi 1519- 1522.Tapeti pärismaalaste poolt Filipiinidel. Negatiivsed tagajärjed-süüfilis, malaariat peeti alguses kartuli süüks. Positiivsed tagajärjed-toodi euroopasse kartul, tubakas, mais, tomat. Väärismetallide sissevedu euroopasse. 2.ikonoklastid-e.ikoonipurustajad, keiser Leon 3(keelas ära ikoonide kummardamise) ja tema pooldajad, Ikonoduulid-ikoonide austajad Pilet 3 1.Renessans ja humanism. Levik euroopas 16. saj
2)Maade tagasi vallutamine 3)Vajadus idamaiste vürtside järele 4)Ristiusu levitamine.5)Soov leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse. 1) 1487-1488 jõudis B. Diazi juhitud expeditsioon aafrika lõunatipuni hea-Lootuse neemeni. 2) 1497-1498 sooritasid neli laeva Vasco da Gama juhtimisel reisi ümber Aafrica Indiasse. 3) 1492. Aastal Cristoph Columbus püüdis jõuda Aasiasse sõites ümber maakera ning jõudis Ameerikasse 4)1519-1522 korraldasid Hispaanlased Fernao de Magalhaesi juhtimisel reisi ümber maakera. 1606. aastal jõudis esimesena Austraaliasse Willem Janszoon, 1770. Aastal James Cook Tagajärjed: 1)avardavad eurooplaste maailmapilti 2) orjakaubandus 3) uued mereteed 4)annavad uusi geograafilisi teadmisi 5)Vahemere kaubandus muutub teisejärgulisex 6)Atlani Ookeani äärsete linnade esiletõus 7)exootilised põllukultuurid 8)Uute haiguste kaasatoomine, nt: süüfilis 9)väärismetallide sissevedu euroopasse 10)Hindade
Piir fikseeriti vaid Atlandi, edaspidi tekkisid probleemida. ESIMENE ÜMBERMAAILMAREIS Kolumbuse avastusreisid andsid Hispaania konkistatooride ahnetesse kätesse küll uue maailmajao, ent peaeesmärk, uue tee leidmine ihaldatud "vürtside maale" Kagu- Aasias, jäi saavutamata. Tuli korraldada uusi retki. Suurimaks sellelaadsetest ettevõtmistest kujunes F. de Magalhaesi ekspeditsioon. 20. septembril 1519. aastal sõitis Hispaania teenistuses olev portugallane Fernao de Magalhaes (1480-1521) välja viie laevaga, pardal kokku 265 meest. Piki Lõuna-Ameerika idarannikut edelasse purjetades avastati La Plata laht ja uuriti Patagoonia rannikut, kuhu jäädi talveks. 1520. aastal jätkati retke, avastati Tulemaa ja nüüd tema nime kandev väin. Keerukast väinast läbisõit võttis aega üle kuu ning sealt jõuti 1520. aasta novembri lõpul ookeanile, mille Magalhaes nimetas hiljem Vaikseks ookeaniks. Ookeani ületamiseks kulus ligi neli kuud
Vasco da Gama 1497 jõudis indiasse. Indiat asuti vallutama portugallaste poolt. Loodi kolooniaid. Christoph Kolumbus avastas 1492 ameerika ta jõudis kariibi mere saartele. 1494 tordesillase leping lepiti kokku, et 46. meridiaanist idas asuvad portugali alad ja läänes hispaania alad. Vasco de Balboa ületas panama ja jõudis vaiksesse ookeani. Amerigo Vespucci tõestas ära, et avastatud oli uus manner. Fernao de Magalhaes 1519-1522 esimene ümbermaailmareis. Austraalia avastati alles 1770 James Cooki poolt. Maadeavastuste tulemused: 1. koloniaalajastu algus. 2.massiline kulla sissetoomine euroopasse. Langes kulla hind, langes raha väärtus. Hindade revolutsioon 1520-1530 aastad. Hindade tõus, suurenes hulkurite arv, majanduslangus. 3. vahemere kaubanduslinnad laostusid, tekkisid uued kaubandusmaad(lissabon, Antverpen, London, Amsterdam). 4. kapitalismi areng euroopas
okt. Guanahani saar Bahama saarestikus. Põhja- Ameerika, mida algselt kutsuti Lääne-Indiaks. 15. saj Vasco da Gama Jõudis India edelarannikuni sõites piki Aafrika idarannikut 16. saj Fernao de Magalhaes Ümbermaailmareis, jõudis vürtsisaarteni lääne suunast. 17. saj Willem Janszoon Austraalia 18. saj James Cook Austraalia Tulemused: Positiivsed: Avardas inimeste silmaringi, muutus majanduskorraldus, eurooplased õppisid tundma uusi taimi ja loomi. Ameerikast toodi mitmeid kultuure (kartul,tomat,mais,tubakas) Negatiivne:
Pärast India ookeani ületamist ja peatusteta teekonda ümber Aafrika jõudis kodusadamasse vaid üks laev - "Victoria", mida juhtis S. de El Cano. See juhtus 8. septembril 1522.a. Teele asunud ekspeditsiooni 265-st liikmest jõudis koju vaid 18 . kurnatud meremeest. Esimene ümbermaailmareis oli läbi. Magalhaes´i reis 20. septembril, 1519, väljus Hispaaniast viiest laevast koosnev laevastik. Selle juht oli Fernao de Magalhaes. Eesmärgiks oli sooritada esimene ümbermaailmareis. Ületati Atlandi ookean ja jõuti Brasiilia idarannikule. Mööda seda liiguti lõuna poole, otsides väljapääsu Vaiksesse ookenisse (Lõunamerre, kuidas seda veel nimetati). Siis läbiti väin Tulemaa ja Lõuna-Ameerika lõunatipu vahel. Selle väina nimeks sai Magalhaes´i väin. Lõpuks jõuti Vaiksesse ookeanisse. Nad olid esimesed eurooplased, kes sõudsid üle Vaikse ookeani. See oli palju suurem kui seda oli arvatud.
Renessanss ja humanism reformatsioon, sest paavst elas rikkalt, riigid otsisid võimalusi keskvõimu tugevnemiseks Iseloomusta luterliku reformatsiooniga toimunud muutusi kirikus (4). Milline muudatus aitas enim kaasa hariduse levikule? 2 sakramenti, teenistuste pidamine rahvakeelne, jutlused, kunsti muutumine kirikus, usk põhines piiblil. Christoph Kolumbuse esimene mereretk 1492 jõudis Ameerikasse Vasco da Gama esimene mereretk Jõudis Indiasse ümber Aafrika 1498 Fernao de Magalhaesi mereretk Jõudis Indiasse purjetades ümber maakera.1519-22 reformatsiooni algus Saksamaal 1519 Luther avaldas oma 95 teesi Wittenbergi kiriku uksel Wormsi riigipäev 1521 Kutsutu Luther Saksa riigipäevale lootes et see oma õpetustest lahti ütleks. Augsburgi usurahu Vürst valib, mida usutakse tema maaalal 1555 ,,Kelle valitsus, selle usk" Võitmatu Armaada retk Hispaania poolt ehitatud tugev dessant laevastik, millega plaaniti inglismaa vallutada.
sajandil periood, mida kutsutakse suurte geograafiliste avastuste ajastuks. Sellele pani aluse Christoph Kolumbus. Ta purjetas üle Atlandi ookeani ja jõudis 1492. aastal Bahama saartele. Ta arvas, et oli jõudnud Indiasse. Järgmine, kes jõudis Ameerikasse oli Amerigo Vespucci ja tema järgi on Ameerika nimetud. Peale seda hakkasid maadeavastajad minema Ameerikasse Hispaaniast. Kolumbus tahtis leida teed Indiasse. Hakati otsima teed ümber Ameerika. Selle reisi võtsid ette Fernao de Magalhaes ja Juan Sebastian. Nad tegid esimese ümbermaailma reisi aastatel 1519-1522. Peale Ameerika avastamist hakkas sisekolonisatsioon. Prantslased jõudsid Suure järvistu piirkonda ja hiljem Mississipi orgu 17. sajandil. Mandritest avastati kõige hiljem Antarktis, mis avastati 19. sajandil. Sinna oli raske ligi pääseda ja sellepärast oli see kaua avastamatta. Selle avastamist jagavad tagantjärele James Cook ja Saaremaal sündinud meresõitja Fabian Gottlieb Benjamin
Tordesillase leping, mille järgi pidid kõik 46-ndast meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuuluma hispaanlastele, idapoolsed aga portugallastele 1497. asus Vasco da Gama, kes jõudis 1498. Indiasse. Vürtsikaubandusest Indiaga sai Portugali riigi monopol. Brasiilia rannikule jõudsid hispaanlased ja portugallased 15. saj lõpp 16 algul. Amerigo Vespucci järgi sai Ameerika oma nime. 20. septembril 1519 sõitis Hispaanisast välja viis laeva, mida juhtis Fernao de Magalhaes ja 1522 septembris jõuti tagasi esimeselt ümbermaailmareisilt. Läänetee Indiasse oli küll avastatud, kuid seda kasutusele võtta polnud toonastes tingimustes otstarbekas. 16 saj. teisel poolel ja 17. sajandil hakkasid maadeavastused üha suuremat osa etendama. Portugallased jõudsid Jaapanisse, kuid taibates ohtu sulgesid jaapanlased oma sadamad, jättes need avatuks vaid hollandlastele. 17. saj. algul avastasid hollandlased Autraalia. Põhja-Ameerika idarannikule jõudis
viikingid 800 1050; ristisõjad 11. 13. saj.; Marco Polo 13. saj Veneetsia kaupmees · Hispaania ja Portugali esiletõus - mereriigid; Inglismaal ja Prantsusmaal sõjad; · omavaheline rivaalitsemine - Hispaania ja Portugal - Veneetsia ja Genoa · tuntumad retked: Henrique meresõitja; Bartolomeu Diaz; Vasco de Gama; Cristoph Columbus; Amerigo Vesspuci; Fernao de Magalhaes; 16. saj portugallaste ja hispaanlaste vallutused 17. 19. saj inglased, prantslased, hollandlased, taanlased ja rootslased Tulemused: · Maailmamajandus; orjakaubandus; immigratsioon; maailma euroopastumine; teaduste areng; uued põllukultuurid; Uusaja periodiseerimine: · 1600 1789 ehk vana korra aeg - Euroopa ühtsus lagunenud; absolutistlik valitsemine; valgustus, barokk; · 1789 1815 - 1789 1799 Suur Prantsuse revolutsioon
annaabi.ee 
