Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Feodaalühiskonna tugevused ja nõrkused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vasall, feodaalkord, vasallid, feodalism, läänikord, vasallide, varustus, naturaalmajandus, jagades, orjad, feodaalid, euroopale, lõplikult, omaseks, viikingid, hõimud, lõunast, araablased, sobilikud, hobused, martell, sõjateenistuse, ustavus, ilmumine, toetamine, ratsanike, suutlikkus, feodaalühiskond, sajandiks, varakeskajal, sulasidFeodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Senjöör läänistad vasallile maatüki koos seal elavate talupoegadega ning vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima. feodalism - ehk läänikord. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. - vasall pidi 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima, kui senjöör teda kauemaks vajas pidi ta selle eest tasuma. Vasallil-oli õigus ja kohustus nõu anda oodati toetust lunaraha maksmise senjööri vangilangemise korral kingitusi senjööri vanema tütre abiellumise puhul Feodaalsuhted kujunesid keeruliseks- senjöörid ei saanud vasallide ustavuses kindlad olla. läänimehed hakkasid nende käsutusse antuid maid edasi
Sõjaväeteenistuse eest andis ta oma vasallidele maatükke kasutada, hiljem hakati sellist maatükki tähistama lääniks ehk feoodiks ning selle valdajat vastavalt kas läänimeheks või feodaaliks. Kui feodaal teenistusest loobus, pidi ta ka maatüki tagastama. Kuna feodaalidest ratsanike osatähtsus sõjas kasvas, siis peagi moodustasid nad Lääne-Euroopas sõjavägede peajõu. Aja jooksul muutus tavaliseks, et vasallid pärandasid lääne isalt pojale, kuigi need olid antud vasallidele vaid kasutada. Feoodidest said perekonna pärusvaldused. Kuningate suutlikku vasalle oma võimu all hoida vähenes, see nõrgendas kuningavõimu nin suurendas poliitilist ebastabiilsust. Lääne-Euroopa killustatud ning Frangi riigi lagunemine oli paljude ajaloolaste meelest kaootiliselt arenenud feodaalsuhete tagajärg. Feodaalid võitlesid Ristisõdades ristiusu eest
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 11B Klass FEODAALKORD JA RÜÜTLISEISUS Referaat Tallinn 2016 1. Feodaalkord 1.1 Feodalism Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Kogu sellist süsteemi nimetati feodalismiks ehk läänikorraks. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga läänistas talle maatüki koos talupoegadega (Läänidest said perekonna pärusvaldused, kui neid pärandati isalt-pojale). Vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima, eelkõige ilmuma sõjaväeteenistusse. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Tegelikult kujunesid feodaalsuhted sageli küllalt keerulisteks ja senjöörid ei saanud vasallide ustavuses alati kindlad olla.
feoodiks ja selle valdajat vastavalt kas läänimeheks või feodaaliks. Kuigi läänid olid antud vasallidele ainult kasutada, muutus aja jooksul tavaliseks, et neid isalt pojale pärandati. Seega said läänidest perekonna pärusvaldused. Need, kes olid saanud oma maad pärandiks esivanematelt, ei pidanud senjöörile truudusvannet andma. Senjöör Senjöör (prantsuse k senior vanem) oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. Feodaal Feodaalid olid senjöörile alluvad isikud kes said oma senjöörilt maad. Saadud maa eest tasusid feodaalid väeteenistusega. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Tavaliselt pidi vasall oma senjööri sõjaväe teenistuses olema 40 päeva aastas aga kui senjööril oli teda pikkemaks ajaks vaja pidi ta selle eest maksma.
riik kindlalt oma võimule allutada. Prantsusmaal tugevnes Saja-aastase sõja ajal oma võimu Valois`de dünastia. Kuningas Louis XI viis lõpule Prantsusmaa ühendamise, võites lõplikult Burgundia hertsogi. Lõplikult kujunes absolutistlik riigikord välja uusaja algul (16.- 17.sajandil). Feodaalkorra teke ja olemus Feodaalsuhted rajanesid kahe inimesi vahelistel nn vasalliteedisidemetel. Vasalliteet tähendas, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri, kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavest ustavust ning kohustus teda aitama sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega. Vasalli suhe oli lepinguline: vasall ei sattunud senjööri piiramatu võimu alla, vaid kummalgi olid oma õigused ja kohustused. Kui üks pool kohustusi ei täitnud, siis vasallisuhe katkes. Vasalliteeti iseloomustas hierarhilisus: lepingupooled ei olnud võrdsed,
1.Feodaalkord ja rüütliseisus Senjööri ja vasalli suhted-Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada e läänistas talle maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri sutavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Kuna läänistatud maatükki nim feoodiks e lääniks, siis nim kogu süsteemi feodalismiks e läänikorraks. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Vasall kohustus 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima. Kui senjöör vajas vasalli teeneid kauemaks, tuli sellest eest tasuda. Vasallidel oli kohustus senjöörile nõu anda
roomlased. Ikoon- idakirikus traditsiooniline pühapiltide austamine Gallia- põhiliselt tänapäeva Prantsusmaa ala, mille piirideks Reini jõigi ja Alpid, Vahemere ja Pürenee mäed, Atlandi ookean ja Põhjameri. Majordoomus- kuningakoja ülem Vasall- väikefeodaal(rüütlid) Senjöör- suurfeodaalid (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) Feodaalne hierarhia üks lepingu pool oli teisest kõrgemal Lään- vasallide kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muuts pärandatavaks) Läänimees- (feodaal)- maa omanik Läänikord- feodaalkord, mis põhineb isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel. Aadel- feodaalidest moodustunud seisus, kes sõdivad kõigi eest. Domeen- kuninga maavaldus (vähenes kuna läänistatud maad ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi) Feodaalne killustatus- riigi jagunemine iseseisvateks maavaldusteks (nt Frangi keisririik 3.ks 843a.)
Lõplikult kujunes absolutistlik riigikord välja uusaja algul (16.- 17.sajandil). Keskaegne ühiskond KESKAEG 6 2. KESKAEGNE FEODAALKORRALDUS: 2.1. Feodaalkorra teke ja olemus: Varakeskaegses Euroopas, mida ründasid põhjast viikingid, idast ungarlaste hõimud ja lõunast araablased, suurenes vajadus tugeva ratsaväe järele. Samas olid varustus ja sõdimiseks sobilikud hobused kallid, valitses naturaalmajandus ning sõduritele palka ei makstud. Probleemi lahendamiseks jagasid (e läänistasid) valitsejad (süseräänid kõrgeimad feodaalid) oma ustavatele alamatele maad (feood e lään) koos talupoegadega.Maa saaja (feodaal e läänimees) kohustus talupoegadelt saadava sissetuleku eest muretsema omale varustuse, ilmuma sõja korral väeteenistusse ja vajadusel toetama ka rahaliselt (n sõjavangist lunastamisel). Feodaal- e läänikorraks nimetatakse seega isanda /
Lõplikult kujunes absolutistlik riigikord välja uusaja algul (16.- 17.sajandil). Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer 2. KESKAEGNE FEODAALKORRALDUS: 2.1. Feodaalkorra teke ja olemus: Varakeskaegses Euroopas, mida ründasid põhjast viikingid, idast ungarlaste hõimud ja lõunast araablased, suurenes vajadus tugeva ratsaväe järele. Samas olid varustus ja sõdimiseks sobilikud hobused kallid, valitses naturaalmajandus ning sõduritele palka ei makstud. Probleemi lahendamiseks jagasid (e läänistasid) valitsejad (süseräänid kõrgeimad feodaalid) oma ustavatele alamatele maad (feood e lään) koos talupoegadega.Maa saaja (feodaal e läänimees) kohustus talupoegadelt saadava sissetuleku eest muretsema omale varustuse, ilmuma sõja korral väeteenistusse ja vajadusel toetama ka
Ida-Frangi ja Lõuna-Frangi riigiks;Ida-Frangi riigist kujunes järk-järgult Saksa ja lääne-frangi riigist Prantsuse kuningriik, Lõuna-frangi riik aga lagunes sootuks; Kunigad ei suutnud võimsaid ülikuid oma võimu all hoida ja riigid jagunesid sõltumatuteks valdusteks; välisvaenlased ründavad(araablased); viikingite rüüsteretked 2.Lääne-Euroopa varakeskajal. Ühiskond Linnaelus ja kaubanduse allakäik. Naturaalmajandus Linnaelu, käsitöö ja kaubanduse allakäik; Bütsantsis jäi linnaelu langus küllalt ajutiseks, asendudes peagi taas elavnemisega; Linnaelu soikus; Lõuna-Euroopa linnu hakkasid üha sagedamini tabama saratseeni piraatide röövretked. Teed lagunesid; veevärk jäeti hooletusse , paljud avalikud hooned hüljati ja näiteks Rooma linn foorumil karjatati loomi; Linnaelu langusega kaasnes kaubanduse allakäik; Majanduslikud sidemed Euroopa eri
Frangi riigi algusaegadel kasutati Rooma- aegseid teid, saunu ja veevärki.Lõ- Eu linnu hakkasid tabama sagedad piraatide rünnakud.Linnad ei olnud enam elukvaliteedi ja elankkonna suuruselt samad mis Rooma ajal.Teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, palju avalikud hooned hüljati. Näiteks London ja Verdun toimisid eelkõige administratiivsete ja usuliste linnadena. Linnaelu langusega kaasenes kaubanduse allakäik. Raha ei kasutatud enam nii palju.Lä- Eu pääses domineerima naturaalmajandus.Kaubeldi peamiselt ainult luksusesemetega. Naturaalmajandus oli möödapääsmatu sellises olukorras. Feodaalkord: Varakeskaja võimukorraldus oli isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel põhineva feodaalkord.Karl Martell andis oma vasallidele sõjateenistuse eest maatükke kasutada. Sellist maatüki nim. lääniks ehk feood ja selle valdajat läänimeheks või feodaaliks. Maatükist saadav
Feodaaltsivilisatsioon Enamasti loetakse keskaja alguseks lääne-rooma langemist 476.aastal, kuid selle alguseks võiks pidada ka Marcus Aureliuse surma aastal 180, Konstatinoopoli saamist rooma pealinnaks aastal 330 või 395. aastal Lääne- ja Ida-Rooma eraldumist . Ruumiliselt piiritletakse feodaaltsivilisatsiooni alaga, kus religiooniks katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Feodalism on ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid, mida iseloomustas põhimõte, et üks kristlane teise orjaks ei sobi. Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest siis kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi - ja majanduskorralduse põhialusteks. Keskaja ühiskond jagunes 3. seisuseks – oratores ehk vaimulikkond, bellatores ehk rüütliseisus ja laboratores ehk talupojad. Keskaja ja
Kolmandas ristisõjas võitlesid Lääne- Euroopa kõige silmapaistvamad valitsejad (nt. Friedrich Barbarossa, Richard Lõvisüda). Neljandas ristisõjas vallutati ja rüüstati Konstantinoopol. Ristisõjad ei andnud küll loodetud tulemust, kuid mõjutasid siiski tuntavalt Euroopa arengut ja õhutasid Euroopas usulist vaimustust. Feodaalkord ja rüütliseisus Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Kogu sellist süsteemi nimetati feodalismiks ehk läänikorraks. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga läänistas talle maatüki koos talupoegadega (Läänidest said perekonna pärusvaldused, kui neid pärandati isalt-pojale). Vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima, eelkõige ilmuma sõjaväeteenistusse. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Tegelikult kujunesid feodaalsuhted sageli küllalt keerulisteks ja senjöörid ei saanud vasallide ustavuses alati kindlad olla.
seadusandlust, raha ringlust ja maksusüsteemi o Verduni leping. Ludwig Vaga (Karl Suure poeg) järglaste vahel algasid kodusõjad, mis lõppesid 843 Verduni kokkuleppega, sellega jagati riik kolmeks: Ida-Frangi riik läks Ludwig Sakslasele (Saksa) Lääne-Frangi riik läks Karlile (Prantsusmaa) Lõuna- Frangi riik + keisri tiitel läks Lotharile LÄÄNE-EUROOPA VARAKESKAJAL. ÜHISKOND. LINNAELU JA KAUBANDUSE ALLAKÄIK. NATURAALMAJANDUS. o Bütsantsis jäi linnaelu langus küllalt ajutiseks, asendudes peagi taas elavnemisega, ning ka araablaste vallutatud Hispaania ja Lõuna-Aafrika olid osa jõukast islamitsivilisatsioonist. Lääne-Euroopa oli seevastu pikas madalseisus: linnaelu soikus pärast hulgalisi võõraste rüüsteretki, Lõuna-Euroopa linnu hakkasid üha sagedamini tabama saratseeni piraatide röövretked, teed lagunesid,
c) Süveneb kristluse ja islami vastasseis. d) Avardub Eurooplaste maailmapilt, uued arusaamad ja kultuurid. (nt. Hügieeniharjumused, pärgamendi asemel paber, tuuleveskid, klaaspeeglid. Itaalia kaubalinnade positsiooni tugevnemine.) · Lisaks veel peenemad kombed, riietus, tähelepanu haridusel ja kultuuril. Araabia õpetlaste vahendusel puututakse kokku ka muistsete kreeka autorite teostega. Seisuste esinduskogud. Kuninga ning vasallide vastuolude tõttu tekkis 13.sajandil vajadus seisuste esinduse e. parlamendi järele. Keskaegse arusaama järgi ühendas senjööri ja vasalli vandega antud kokkulepe, mis määras mõlema osapoole õigused ning kohustused. 1215. aastal võetakse feodaalide mässu tulemusel vastu "Magna Charta Liberatum", millega kinnitatakse alamate õigused. Mäss jätkub, mistõttu kutsutakse kokku seisuste esinduskogu, e. kuningriigi parlament. Kaks koda:
kus inimesed on omavahel õiguse või rahuga seotud. Kui erinevad hõimud satuvad omavahel vastamisi, siis mingeid kohustusi neil üksteise ees ei ole, võivad üksteist maha lüüa, kui tahavad, midagi sellest ei pruugi muidugi aga juhtuda. Kaks hõimu võivad teineteise jaoks olla lindprii staatuses. Kuigi hõimud olid tihti väga väikesed ja meenutasid perekondi, valitseti neis aristokraatlikult ning seega hierarhiliselt. Hõimu liikmed olid kuningad, ülikud, talupojad ning ka orjad olid ühiskonna osa. Hõimu tipus seisis kuningas, kellel oli u 50 sõjamehest koosnev saatjaskond, kes olid samuti ülikute kihist. Sünnieliit ( kuningad ja ülikud) erines oma eluvormis selgesti rahvahulkadest, kuid kaks teineteisest lahutatud kultuurikihti elasid ühiskonnas rahumeelselt koos. Talupoegkond sõltus ülikutest, kellele toodi reeglipäraseid annetusi ehk tavasid. Isand, kellele annetusi toodi, oli sõjamees ning tal polnud aega tegeleda
Nende jaoks pime ja tühi perioon. Keskaeg ajavahemik antiikja uusaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurist nüüdisaja rahvuskultuurile. Tunnused: 1. esiplaanile kerkivad uued rahvad: germaanlased, slaavlased 2. Vahemere rannikult ajaloo raskuskese liigub põhja poole, Galliasse 3. Antiikkultuur asnedub kristliku kultuuriga 4. paavstide ja keisrite võimuvõitlus 5. feodaalkord, läänikordühiskonna korraldus, kus maa on läänistatud, seda harivad sõlutmatud talupojah ja ÜK on range seisuslik hierarhia ajaline piiritlemine: algus: 476 viimane LäRo keiser kukutatakse lõpp: 1492 Columbus avastab ameerika 1453 Konstantinoopol langed türklaste kätte, Rooma lõpetab täielikult eksisteerimise 1517 algab reformatsioon Ruumiline piiritlus: seal pidi olema läänikord
ning neljakordistati riigi kaitsekulutusi, riiki valitseti despootlikult Tagajärjed: linnaelu pidev allakäik ning ida- ja lääneprovintside erinevuse süvenemine; Maksude suurenemine ja barbarite rüüsteretked vähendasid talupoegade julgeolekut, kes otsisid kaitset latifundiumites; vabad talupojad kadusid ja üldiseks kujunes kolonaat. Keskaja tunnused- · Katoliiklus - Religioon - Ideoloogia - Maailmavaade · Feodalism - Seisuslik ühiskond ja tööjaotus - ringkaitse Suur rahvasterändamine- ulatuslik erinevate rändrahvaste liikumine Aasiast Lääne- Euroopani 4.-6. Saj Sai alguse hunnide liikumisega u 370 Hiina ja Mongooloa aladelt läände. Nemad lükkasid omakorda liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele
Seal vastuoluliselt Inglismaaga suurenes kuningavõim, sest nad said enamuse maavaldustest Prantsusmaal endale, mida nad ei läänistanud. Selliseid maavaldusi nimetati domeenideks. Philippe Neljas Parim Kapetingide dünastia kuningas, kes kutsus esimest korda kokku prantsusmaa seisusteesindused generaalstaadid, et arutada maaküsimusi. Generaalstaadid piirasid sellega kuningavõimu ning seeläbi tõhustus ka riigivalitsemise kord. Feodaalkord : See põhines feodaalide ja vasallide suhetel. Prantsusmaal kehtis siis vasalli puutumatus kuninga poolt Sõjamehe seisuse tuumiku moodustasid rüütlid. Nad tegid sõjaretki, pidutsesid,korraldasid turniire, et võitlusvaimu hoida. Vasall pidi senjöörile andma truudusevande. Rüütliväele valiti hoolega lahingupaika, sest nad ei olnud võimelised manööverdusteks. Rünnakuid alustati piidega pikkade odadega. Teiseks tulid käiku sõjarelvad kirved, mõõgad jne.
Lään ehk feood on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara. ALLOOD pärusvaldus. Kuigi läänid olid antud vasallidele ainult kasutada, muutus ajajooksul tavaliseks, et neid isalt pojale pärandati. HIERARHIA Feodaalide järjestamine tähtsuse järgi.. Kõige ülemisel astmel oli valitseja, kõige alumisel olid rüütlid. VASALL alamfeodaal, isanda ehk senjööri sõjamehest sõltlane. Vasall kohustus lääni kasutamise eest senjöörile teeneid osutama: võtma osa sõjakäikudest, võtma osa senjööri kohtust, andma vajadusel laenu jms SENJÖÖR suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. TSUNFT linnakäsitööliste kutseühing. Käsitöö linnaelanikele oluline tegevusala. Igal käsitööharul oli oma kutseühing ehk tsunft
sajandil Kirillitsa slaavi kirja enim levinud vorm Romaani stiil esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil, määrava tähtsusega oli kloostrikultuur. Tugines karolingidele, rooma ja islami kunstile Kapetingid Prantsuse kuningadünastia, , nimi pärines Hugues Capet´st Feodalism keskaegne hierarhiline ühiskonnakord, kus valitsejad ja suurfeodaalid andsid oma vasallidele kasutamiseks maavaldusi lääne Feodaalne killustatus olukord riigis, kus keskvõim on nõrk, vasallid aga iseseisvad. Tavaliselt kaasuvad sisesõjad, mis nõrgestavad riigi üldist kaitsevõimet. Basileus - Vana-Kreekas maakonna juhtija, hiljem kuningas Patriarh kõrgeim vaimulik kreekakatoliku kirikus Hagia Sophia Püha Sophia kirik Istanbulis, sellest sai mosee ja lisati 4 minaretti Skisma kirikulõhe 1054, jagunes ida- ja läänekirikuks, tekkis tüli, kas Püha Vaim lähtub Isast või Isast ja Pojast
ühiskonnaelus. *( 5.sajand) *Põhjus miks kujunes: 1. Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. ( Karl Martelli ajal loodi raskerelvastusvägi. Elukutseline sõjavägi ja rüütlite teke. Sõdimine sai põhiliseks mitte, oma põhitöö kõrvalt teenistusse minek. Sõduritele anti maad.) 2. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Tugineti vasaliteedi alusel olevatele meetmetele. VASALITEET - oli vasallide omavaheliste sõltuvussuhete süsteem keskajal, mille aluseks oli feodaalne hierarhia: kuningalt ehk süseräänilt suurfeodaalidele, kes omakorda jagasid neile läänistatud maadväikefeodaalidele olles neile kui vasallidele omakorda senjöörideks. 3. *Feodaalne herarhia ehk läänipüramiid on vasalliteedi kaudu välja kujunenud inimeste herarhiline järjestus, mille tipus on kuningas ja aluseks väikevasallid. * * 4
Tingid kohalikud koosolekud Ragnarök hea ja kurja viimne võitlus Alltingid maakondlikud Ruunikiri vanagermaani raidkiri ühiskoosolekud Ruunikivi haua-ja mälestuskivid, kuhu kirjutati Konungid kogukondade pealikud surnud tähtsamad teod jne. Normannid viikingite nimetus (põhja Saaga vanagermaani kangelaslaul; muinasislandi mehed)Lääne-euroopas jutustus Träälid orjad Elatusalad : põlluharimine,karjapidamine, küttimine ja kalapüük. I aastatuhande II poolel suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus. Kauplemise kõrvalt kasutati juhust ja rünnati võõraid laevu ja rüüstati naaberpiirkondi. Gokstadi laev suurim viikingite laev, mis pärineb aastast 900. Suuremad linnad : Birka ja Sigtuna. Viikingite salgad : Elanikkonna kasvu ja maapuuduse tagajärjel olid sageli taluperede nooremad pojad sunnitud otsima elatist kaubandusest ja mereröövist
1. Mis iseloomustab keskaega üldiselt (algus, lõpp, nime päritolu, iseloomulikud jooned)? 5.-15-sajand. "Keskaeg" (ladina keeles medium aevum, sõna-sõnalt "vaheaeg") tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid "vahepealset" aega halvustama. Sellest ajast on pärit ka mõiste "pime keskaeg". Iseloomulikud jooned: Feodaalkorra kujunemine ja selle võidukäik, naturaalmajandus, linnade kujunemine, kaubanduse areng, tsunftikäsitöö õitseaeg, areneb rahamajandus, feodaalne killustatus. 2. Ülevaade Frangi riigi ajaloost varakeskajal. V saj lõpul tungis Chlodovech vägedega Galliasse, tõrjuti läänegoodid Hispaaniasse. 495 lasi Chlod. end ristida ja sundis oma rahvast usku vastu võtma. Ühines katoliku kirikuga, lähendas teda Rooma vaimulikkonnaga, kes nägi koos aristokraatiaga frankides liitlast ariaanlikku ristiusku pooldavate germaanide vastu
süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset. 2) Millised olid vasallsuhte osapoolte kohustused? Senjööri ja vasalli? Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. Senjöör andis oma vasallile maad koos talupoegadega. Samuti pakkus senjöör oma vasallidele kaitset. Vasall – sõjateenistuse kohustus. Tavaks kujunes, et vasall pidi senjööri väes teenima 40 päeva aastas. Enamasti piirdus see kohustus maakaitsmisega, erandi moodustasid ristisõjad. Teine vasalli põhikohustus oli osalemine senjööri nõukogus. Lisandusid veel erakorralised kohustused, nt toetus senjööri vangilangemise korral. Viimasel juhul ostsid vasallid senjööri välja. Vasall pidi oma senjöörile andma truudusvande. Ustavusvanne + ustavus + abi + nõuanded 3) Selgita, mis iseloomustas järgmisi keskaja maavalduse liike?
administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja kaitset. Selline süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset. 2) Millised olid vasallsuhte osapoolte kohustused? Senjööri ja vasalli? Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline, kohtu kui haldusvõim. Senjöör andis oma vasallile maad koos talupoegadega. Samuti pakkus senjöör oma vasallidele kaitset. Vasall sõjateenistuse kohustus. Tavaks kujunes, et vasall pidi senjööri väes teenima 40 päeva aastas. Enamasti piirdus see kohustus maakaitsmisega, erandi moodustasid ristisõjad. Teine vasalli põhikohustus oli osalemine senjööri nõukogus
c. Õukonda kutsuti kuulsaid õpetlasi kogu Euroopast. d. Arenes kloostrikultuur tõlkimine, käsikirjade ümberkirjutamine. e. Karl Suur ise kirjaoskamatu, kuid kujunes kultuuri kaitsjaks ja edendajaks. Feodaalsuhete kujunemine 1. Feodalismi mõiste seletus a. Kitsamas tähenduses tähendab see feodaali-vasalli suhteid (vasalliteet), rõhutades just suhteid isikute vahel. b. Laiemas mõistes tähistab feodalism üldse feodaalühiskonda, olles keskaegse elukorralduse põhialuseks. 2. Kujunemise põhjused a. Vajadus luua uut laadi sõjaväeorganisatsioon: · Talurahval polnud aega, oskusi ja raha sõdimiseks. · Parem sõjavägi nõudis kallist varustust ja head väljaõpet. · Nii kujunesid rüütlid elukutselised sõjamehed, kes tasuks sõdimise eest said maa koos talupoegadega. b. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem:
Ajaloo eksami kordamine 1) Keskaja algus ja lõpp 5.-16.sajand. Keskaja algus: 476. a. viimane Lääne-Rooma keiser kõrvaldati võimult = Lääne-Rooma riigi lõpp Keskaja lõpp:1) Konstatinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453 aastal 2) Ameerika avastamist 1492 aastal 3) usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517 aastal. 2) Keskaja tunnused Feodalism; Kristlus (Kuradi ja Jumala võitlus); Naturaalmajandus varakeskajal; Konflikt ilmaliku (keisri) ja vaimuliku (paavsti) vahel kõrgkeskajal; Ristisõjad; Linade ja kaubanduse arenemine ja linnakultuuri teke; Kriis kirikus ja ühiskonnas; Tsentraliseeritud riikide teke 3) Feodalism, feodaalkorra kujunemine Lõplikult kujunes feodaalkord välja kõrgkeskaja alguseks 9.sajandil. Karl Martell viis süsteemi kindlamale alusele. Feodaalkorra tegi ta sellepärast, et olla edukam võitluses araablaste vastu
aastal (Bütsantsi keisririigi lõpp); Ameerika avastamist 1492. aastal (uue maailma avanemine) või usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal (Euroopa pääses paavsti ja katoliku kiriku eeskoste alt). Keskajal hakkasid euroopa rahvused ja riigid kujunema, hakkas kujunema euroopalik tsivilisatsioon ja kultuur. Keskaega piiritletakse territoriaalselt alaks, kus religiooniks on katoliiklus ja valitsevaks võimuks on feodalism. Samuti peetakse keskaega ajaks, kus valitses kristluse ideoloogia/religioon. Keskaega jagatakse kolmeks perioodiks: Varakeskaeg (Euroopa oli suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud, kujunesid keskajale iseloomulikud jooned (feodalism ja kiriku ülemvõim)); kõrgkeskaeg (jõukuse kasv, vahepeal hääbunud linnade esiletõus, vallutusretked põhja, itta ja lõunasse); hiliskeskaeg (katkuepideemia, mis põhjustas majanduslikku raskusi ja elanikkonna vähenemist
Keiser reisis mööda maad ringi ja korraldas riigiasju. Kindlat pealinna riigil polnud, kuid üks meelispaik oli keisril Aachen. Karl pidas lugu ka kultuurist ja kutsus oma õukonda kõige kuulsamaid õpetlasi üle kogu Lääne-Euroopa. Ta rajas Aachenisse kooli frangi ülikute poegadele. Karl Suur oli vara keskaja paremaid valitsejaid ja järgnevatele põlvedele jättis ta unustamatu mulje. Feodaalkord. Feodaalne killustatus. Frangi riigi valitsejad vajasid tugevat ratsaväge. Aga ratsamehe varustus oli kallis ja pealegi polnud talupoegadel põlluharimise kõrvalt aega väeteenistusse tulla. Seepärast hakkasid Frangi valitsejad jagama kaaskondlastele maid koos seal elavate talupoegadele. Maa saanu pidi endale soetama ratsaväelase varustuse ja ilmuma väeteenistusse. Maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli hoolt kanda, kandis nimetust feood ehk lään. Maatüki saaja oli feodaal ehk läänimees ja feodaalid, kes said valitsejalt maad, olid valitseja vasallid.
tänu Konstantinoopoli kui konkurendi rüüstamisele 1204. · Laienes eurooplaste silmaring. Euroopasse levisid Idamaadest uued tavad ja ideed. · Sõjad õhutasid Euroopas usulist vaimustust rüütlid nägid end Kristuse eestvõitlejatena paganate vastu. 5. Tsentraliseeritud monarhia kujunemine tugev ja hästi toimiv kuningavõim. a. Prantsusmaal: · Karolingidest kuningate nõrkus, kuna puudus tegelik võim vasallide üle. · 987.a. läks kuningatroon üle Capet'le (kapetingide dünastia algus), kes pani aluse kuningavõimu tugevdamisele. · Tema järglased allutasid uusi alasid, suurendades kuninga domeeni. b. Inglismaal: · 1066.a. tungis William Vallutaja (Normandia hertsog) Prantsusmaalt Inglismaale, saades kuningaks. · Ta pani aluse feodaalsuhetele ja tugevale kuningavõimule nõudes truudusvannet kõikidelt ülikutelt. 6
Ta oli ka Svaabimaa hertsog Friedrich III nime all 11471152 (tegelikult jäi selle valitsejaks kuni surmani). Teda peetakse üheks võimekaimaks ja edukaimaks SaksaRooma keisriks. Ta suutis oma valdustes kehtestada korra ning stabiilsuse. Ta hukkus teel Kolmandasse ristisõtta, kui läks ujuma kiirevoolulisse Salephi jõkke VäikeAasias. 4)sultan Salah adDin vallutas Jeruusalemma, lõi kristlasi Hattani lahingus 7.Parlament Inglismaal,generaalstaadid Prantsusmaal *Kuninga ja vasallide vastuolude tõttu tekkis 13.saj Inglismaal vajadus seisuste esinduste e parlamendi järele. Tollane Inglise parlament koosnes 2st kojast: ülemkojast, kuhu kuulusid suurfeodaalid ja kõrgvaimulikud ning alamkojast, mis ühendas alamaadli, alamvaimulike ja linnade esindajaid. Parlamendi eesmärk oli kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest ja tagada nende osalus oluliste küsimuste arutamisel. *Prantsusmaal kutsus 1302
Seoses ristiusustamisega sai alguse ka slaavlaste riiklus. 862 rajas Rjurik Vene riigi. Tema järglane Oleg vallutas 882 Kiievi ning allutas suurema osa slaavlaste terr-st. Skandinaavia ülikkond venestus. Feodaalkorra kujunemine-Feodalism kui termin tuleneb läänikorraldusest, kus senjöör annab vasallile lääni. Feodaalkord sai alguse Karl Martelli ajast, kujunes 11. – 12. saj-l. Läänikorra juurde kuulus talupoegade sõltuvus feodaalidest. Ühelt poolt on feodalism talupoegade sõltuvus maaisandast ning teiselt poolt maaisandate läänisuhe. Talupoegade sõltuvus hakkas kujunema hilises Rooma keisririigis (kolonnaat). Peale Rooma allakäiku paranes talurahva õiguslik olukord. Seoses Frangi riigi tõusuga laostunud talupojad andsid end isandate kaitse alla. Talumehest sai maaisanda rentnik ning osteti end vabaks sõjaväekohustuseks. Talumeestega sulasid ühte ka orjad. Talupoegkond allutati 9. saj-ks (rendi- ja teoorjus)
annaabi.ee 
