Kontrolltöö-Ajalugu nr 3. Küsimused: 1. Feodaalkord ja rüütliseisus 2. Vaimulikud rüütliordud 3. Aadlike elulaad 4. Rüütlikultuur 5.Talupojad ja pärisorjus Vastused: 1.Terve keskaja ühiskond toimis feodaalühiskonna põhimõtetel. See tähendas seda, et vasall andis end senjööri kaitse alla, kusjuures senjöör oli rikkam ning võimsam isik. Vastutasuks kaitsele pidi vasall olema senjöörile ustav, andma talle vajaduse korral nõu ning aitama teda sõjaväeteenistusega. Feodaalsuhted kujunesid peamiselt selletõttu : o tekkisid uut laadi sõjaväeorganisatsioonid. Kuna endine sõjavägi polnud enam piisavalt funktsionaalne , siis loodi uus kalli varustusega ja hea väljaõppega professionaalsetest sõjameestest (rüütlitest) koosnev sõjavägi. o vajadus luua stabiiline võimusüsteem. Kuningas lootis üha rohkem oma seaduste elluviimiseks vasalliteedi abil seotud meestele vastutasuks, aga pakkus ta neile oma kaitset.
Feodaalsuhete kujunemine Keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn vasalliteedisidemetel. Vasalliteet tähendas, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vastutasuks vandus vasall senjöörile igavest ustavust, aitas teda sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega, osalema senjööri nõukogus + veel erakorralised abikohustused. Vasallisuhte loomine toimus sümboolse akti nn investuuri kaudu, mille käigus vandus vasall om atulevasele isandale ustavust ning senjöör andis talle vastutasuks lääni. Vasallisuhe oli: Lepinguline: vasall ei sattunud senjööri piiramatu võimu alla, vaid mõlemal olid oma õigused ja kohustused.
riik kindlalt oma võimule allutada. Prantsusmaal tugevnes Saja-aastase sõja ajal oma võimu Valois`de dünastia. Kuningas Louis XI viis lõpule Prantsusmaa ühendamise, võites lõplikult Burgundia hertsogi. Lõplikult kujunes absolutistlik riigikord välja uusaja algul (16.- 17.sajandil). Feodaalkorra teke ja olemus Feodaalsuhted rajanesid kahe inimesi vahelistel nn vasalliteedisidemetel. Vasalliteet tähendas, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri, kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavest ustavust ning kohustus teda aitama sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega. Vasalli suhe oli lepinguline: vasall ei sattunud senjööri piiramatu võimu alla, vaid kummalgi olid oma õigused ja kohustused. Kui üks pool kohustusi ei täitnud, siis vasallisuhe katkes. Vasalliteeti iseloomustas hierarhilisus: lepingupooled ei olnud võrdsed,
FEODAALSUHETE KUJUNEMINE Vasalliteet · Keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted, seetõttu nim. kogu keskaega feodaalühiskonnaks. · Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel vasallisidemetel. · Vasalliteet - üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. · Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavest ustavust ning kohustus teda aitama sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega. · Kui üks pool kohustusi ei täitnud siis vasallisuhe katkes. · Lepingupooled ei olnud võrdsed, vaid üks pool selgelt teisest kõrgemal. Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused: 1. Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. 2. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. · Kuninga otsestest vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht hertsogid, parunid, krahvid, markiid.
1) Miks kujunesid Frangi riigis feodaalsuhted? Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. Germaani hõimudel kandsid relva kõik vabad mehed ja sõdisid oma põhitegevuse kõrvalt, kui olukord nõudis. Frangi riik eesotsas Karl Martelliga vajas aga paremat sõjaväge. Karl Martelli ajal loodi raskesõjavägi, see aga nõudis sõjameestelt kalli varustust ja hea väljaõppe olemasolu. Vastutasuks said nemad maad koos talupoegadega. Nii tekkis rüütlite kiht ühiskonnas. Taolise uut laadi sõjaväeorganisatsiooni loomine sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon
1) Miks kujunesid Frangi riigis feodaalsuhted? - Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. Germaani hõimudel kandsid relva kõik vabad mehed ja sõdisid oma põhitegevuse kõrvalt, kui olukord nõudis. Frangi riik eesotsas Karl Martelliga vajas aga paremat sõjaväge. Karl Martelli ajal loodi raskesõjavägi, see aga nõudis sõjameestelt kalli varustust ja hea väljaõppe olemasolu. Vastutasuks said nemad maad koos talupoegadega. Nii tekkis rüütlite kiht ühiskonnas. Taolise uut laadi sõjaväeorganisatsiooni loomine sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks. - Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja
1. 843.aastal Ludwig Vaga poegade vahel. *Selle lepingu järgi jagati riik kolmeks osaks. Tekkis Ida-Franfi riik, Lääne-Frangi riik ja Itaalia kuningriik. *Seos frangi tavadega oli see, et riik jagati valitseja poegade vahel võrdselt ära. 2. Keskaegset ühiskonda võib nimetada feodaalühiskonnaks sellepärast, et riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. *Feodalism on Euroopale omane olnud feoodidele (läänid) tuginev aadlist sõjameeste elukorraldus. Üldiselt on feodalismile omaseks peetud siiski teatud kindlaid tunnuseid nagu: isiklike suhete suur tähtsus isandate (senjööride) ja nende sõltlaste (vasallide) vahel, maa kui peamine sotsiaalmajandusliku kindluse alus ning sõjameestest aadelkonna juhtiv roll ühiskonnaelus. *( 5.sajand) *Põhjus miks kujunes: 1
suurmaapidajad ja piirkondade valitsejad. Pippin Heristalist Frangi kuningas, kes ühendas uuesti frangi riigi. Karl Martell - Frangi riigi majordoomus ja hertsog, kelle ajal võeti kasutusele pikem ja raskem mõõk ja sadulajalused. Ta andis kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele. Ta oli Euroopa ristiusu päästja. Tema ajal sai talupoegadest elukutselised sõjamehed, kes said teenistuse eest maad. Feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks sai uut laadi sõjaväeorganisatsioon loomine. Poitiers'i lahing - 732. aastal toimunud lahing, millega Karl Martelli vägi pani piiri araablaste edasitungile Euroopas. Peatükk 5 Pippin Lühike Frangi riigi valitseja, kes maandas paari aastaga kirikumaade riigistamisest tekkinud pinged. Tema valitsusaega võib nimetada nõrga Rooma ja nõrga paavstluse ajastuks. Karl Suur - Frangi riigi valitseja, kes muutus legendiks juba oma eluajal. Ta oli raudse rusikaga
katoliikluse vormis. Frangi riigi neli erinevat piirkonda: Neustria, Austraasia, Burgundia ja Alemannia. 7. Sajandi keskpaigast algas Frangi riigis nn laiskade kuningate ajastu. Tegelik võim koondus majordoomuste kätte. Nad kujutasid endast algselt kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavaid isikuid , hiljem hakati selle nimetusega tähistama suurmaapidajaid ja piirkondade valitsejaid. Karl Suur valitses 768-814. Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused:Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. Loodi raskeratsavägi, kuid see nõudis süjameestelt väga kalli varustuse ja hea väljaõppe olemasolu. Vastutasuks anti neile maad koos talupoegadega, kellelt nad kogusid makse. Nii tekkis professsionaalsete sõjameeste- rüütlite kiht. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks põhiliselt just vasalliteedi abil seotud meestele. Toetuse eest pakkus kuningas neile
· KESKAEG · Pt 19.1 Milles seisnes feodaalkorra olemus? · Senjööri ja vasalli suhe · Senjöör andis vasallile lääni (feoodi) kasutada · Vasall (läänimees) andis senjöörile truudusvande · Vasall pidi teenima senjööri sõjaväes, tegema kingitusi, andma nõu ja maksma lunaraha · Pt 19.1 Iseloomusta ühiskonnakorraldusest tulenevaid huvide konflikte. · Feodaalid läänistasid maid edasi väikevasallidele senjöör ei saanud vasalli vasalli käsutada! · Feodaalid võisid olla mitme senjööri vasallid kellele pidi senjööride tülis alluma? · Vasallid pärandasid lääni pojale edasi kujunesid senjöörist sõltumatud pärusvaldused! · Feodaalsuhted nõrgestasid kuningavõimu poliitiline ebastabiilsus ja kodusõjad! · Pt 19.2 Milles avaldus keskaegse rüütliseisuse mitmepalgelisus? · Osa rüütleid ülikusuguvõsadest pärit germaani hertsogid, frangi krahvid
Piiskop kustsus kokku rüütlid ja talupojad ning nõudis neilt, et nad vannuksid rahu, ei ahistaks vaeseid ega kirikut, annaksid tagasi kirikuvara ning peaksid end üleval vagade kristlastena. Vandetõotus anti, samuti anti tagasi kirikuvara ja Jumal saatis piiskopkonnale vaikse ja pilvitu rahu. Sellised rahud hakkasid massiivselt levima. Rahuvande eesmärk polnud vaid võitlus vägivallakuritegudega, välja taheti juurida teatud kindlalt laadi vägivald ( nt juhud kus inimesed, kes ei pidanud tungima võõrale maa-alale, tegid seda õiguspärase sildi all). Enam ei võinud igaüks, kes midagi soovis ja kellel selleks võimu oli, tugevama õigusega seda ka saada. Samuti ei tohtinud endale võtta krahvkonna saaki, kasutada munkade kallal vägivalda ega röövida kaupmehi. Jumalarahuvande pidid andma kõik mingil territooriumil elavad inimesed. Ka pealesunnitud rahu oli kehtiv. Rahurikkujaid
impeeriumi südamesse, rüüstas 410.a rooma linna ning rajas 418.a rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi. Nende eeskuju järgisid vandaalid, kes tungisid koos alaanidega rooma aafrika-provintsi ja panid seal aluse oma kuningriigile. Üks barbarite väejuhte Odoaker kukutas 476.a viimse lääne-rooma keisri Romulus Augustuluse. Feodaalsuhete kujunemine Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn vasallsidemetel. Vasalliteet tähendas, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavest ustavust ning aitas teda sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega. Vasall ehk läänimees (vasallus) oli keskajal lääni haldav ja valdava väikefeodaal. Lään anti vasallile kõrgema feodaali poolt talle osutatud teenete eest eluks ajaks ning hiljem ka pärilikuks valdamiseks. Läänilepingu
rüütlid Feodaal suhted(järg) (alam)vasall (ülem)senjöör 1) oli senjööri kaitse all 1)andis vasallile maad ja kaitses teda (kohtus) 2)Vandus senjöörile igavest truudust(investitatuur) 3)teenis senjööri sõjaväes 4)vajadusel laenas raha või ostis vanglast välja 5)toetas nõuannetega Feodalismi tekke põhjused 1) Frangi riik vajas tugevat sõjaväge Et sõjamehed jõuaksid endale osta raskeratsaväe varustust, andis senjöör neile maa koos talupoegadega(tegid tööd, maksid makse)sõjameestest kujunes rüütlite kiht. 2) vajati kindlat võimusüsteemi, kus alluvussuhted oleksid kindlat paigas kehtis põhimete:" minu vasalli vasall ei ole minu vasall" kohustused olid vaid selle senjööri ees, kellele anti truuduse vanne. Kuningas jagas maad e lääne suur feodaalidele ja need omakorda endast madalamatele. Kuningalt sai ka immuniteedi kirju, mis andsid kohtu-ja maksukogumisõiguse oma maal.
Alates majordoomus Pippin Herstalist. Kirikuriik-paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas Frangi valitseja Pippin. munk-Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldunud mees, kes elab kloostris. nunn-Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldunud naine, kes elab kloostris. Abt- Mungakloostri ülem vasall-ehk läänimees oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal. Lääni koos talupoegadega andis vasallile kasutada senjöör vastutasuna sõjaliste ja muude teenete eest. Senjöör-oli suurfeodaal,kellest olid sõltuvuses feodaalses hierahias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. Feodaalne hierarhia-feodaalide järjestamine tähtsuse järgi. Immuniteedikiri-osa riigivõimu funktsioon. Benefiits-Karl Martelli ajal sõjameestele antud lään.
1.Feodaalkord ja rüütliseisus Senjööri ja vasalli suhted-Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada e läänistas talle maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri sutavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Kuna läänistatud maatükki nim feoodiks e lääniks, siis nim kogu süsteemi feodalismiks e läänikorraks. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Vasall kohustus 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima. Kui senjöör vajas vasalli teeneid kauemaks, tuli sellest eest tasuda. Vasallidel oli kohustus senjöörile nõu anda
Lään ehk feood on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara. ALLOOD pärusvaldus. Kuigi läänid olid antud vasallidele ainult kasutada, muutus ajajooksul tavaliseks, et neid isalt pojale pärandati. HIERARHIA Feodaalide järjestamine tähtsuse järgi.. Kõige ülemisel astmel oli valitseja, kõige alumisel olid rüütlid. VASALL alamfeodaal, isanda ehk senjööri sõjamehest sõltlane. Vasall kohustus lääni kasutamise eest senjöörile teeneid osutama: võtma osa sõjakäikudest, võtma osa senjööri kohtust, andma vajadusel laenu jms SENJÖÖR suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. TSUNFT linnakäsitööliste kutseühing. Käsitöö linnaelanikele oluline tegevusala. Igal käsitööharul oli oma kutseühing ehk tsunft
Kujunes välja gooti arhitektuuri (12-14 sajand). Katoliiklik maailmapilt läbi katoliku kiriku saad sa taevariiki, maine elu on väikene osa. Tähtis on teha kõik, et pääseda taevariiki, saama palju jumalaarmu ja seeläbi saad sa taevariiki. · Hisliskeskaeg - 15-16 saj. 16 sajandit nim vara uusajaks Renessans saab alguse, rahvusriikide tekkimine, katolik kirik kaotab oma tähtsuse. Väga sündmusterohke aeg. Hakkavad tekkima tsentraliseeritud riigid. Feodaalsuhted Inglismaal üldse ei kehtigi. Feodaalsuhted nõrgenevad. 14 saj saab alguse uus maailmavaade humanism. Hakatakse pöörama rohkem tähelepanu inimesele endale. Inimesel on õigus elu nautida ja elust rõõmu tunda. Katolik kirik kaotab tähtsuse. Kõrgemad vaimulik, paavstid elasid patuelu, olid liiderdajad, ahned ja pillajad. Kirik ytles et ära käi minu tegude järgi vaid sõnade järgi. 15-16 saj hakkab levima ka uus stiil renessanss
koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude abil sai ta seotada omale vajaliku varustuse ja said astuda palgasõjaväkke. * senjööri ja vasalli suhte ehk vasalliteet * feodalism feodaalühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus ja pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik * kujunemise peamine põhjus : Oli vajadus luua uus sõjaväeorganisatsioon – raske ratsavägi. Lisaks oli vaja luua stabiilne võimusüsteem. * Lään – Vasallile kasutamiseks antud maa koos talupoegadega. Lään kui benefiits – anti eluks ajaks, algul ei saanud üldse pärandada, pärast sai senjööri loaga. Lään kui feood – vabalt pärandatav. * Läänisuhe oli lepinguline. See tähendab, et kummalgi poolel olid oma kohustused, mille täitmatajätmisel vasallisuhe katkes. * Läänisuhe oli hierarhiline. See tähendab, et üks lepingupool oli teisest kõrgemal positsioonil. * Läänisuhe oli isikuline
Võim kuulus Bütsantsis keisrile ehk basileusele. Legitiimsuse printsiip hakkas kinnistuma alles 11. Sajandil Kommenoste dünastia ajal. Vaeste äraelamise kindlustas hoolekandesüsteem eksisteerisid haiglad, vanadekodud, vaeslastekodud, kirik jagas nälgivatele tasuta vilja. Bütsantsis allus keisrile ka kirik, keiser käsutas kirikuvarasid, määras ametisse kõrgemad vaimulikud, kujundas kiriklikku ideoloogiat. Keisrite võim ei olnud püsiv, enamus kukutati paleepööretes, kusjuures troonilt tõugatud monarh kas hukati, sandistati või pühitseti mungaks. Bütsantinism õukonnas valitsenud silmakirjalikkus. Esimesse õitsengujärku jõudis Bütsants keiser Justinianus I (527-565) valitsemisajal. Arendas välja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia, kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva 3-osalise ,,Tsiviilseadustekogu." Nika ülestõusul 532. Aastal, lasi oma väepealikutel surnuks raiuda üle 30 000 inimese. Bütsants pidi kaitsele asuma 6
Maa saaja (feodaal e läänimees) kohustus talupoegadelt saadava sissetuleku eest muretsema omale varustuse, ilmuma sõja korral väeteenistusse ja vajadusel toetama ka rahaliselt (n sõjavangist lunastamisel). Feodaal- e läänikorraks nimetatakse seega isanda / maahärra (senjööri) ja tema sõjamehest sõltlase (vasalli) kokkulepetel põhinevat süsteemi. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati vasallivandega. Kuna paljudes maades hakkasid vasallid neile läänistatud maid edasi läänistama, siis muutusid nad oma vasallidele senjöörideks. Samas oli mandri-Euroopas tavaks, et senjööridel puudus õigus käsutada oma vasalli vasalle (,,minu vasalli vasall pole minu vasall"). Kui varakeskajal oli tavaline, et läänid anti vasallidele ainult teenistuse ajaks kasutada, siis aja jooksul sai tavaks neid isalt pojale pärandada ning selliseid perekonnale kuuluvaid lääne nimetati pärusvaldusteks. 2.2
Maa saaja (feodaal e läänimees) kohustus talupoegadelt saadava sissetuleku eest muretsema omale varustuse, ilmuma sõja korral väeteenistusse ja vajadusel toetama ka rahaliselt (n sõjavangist lunastamisel). Feodaal- e läänikorraks nimetatakse seega isanda / maahärra (senjööri) ja tema sõjamehest sõltlase (vasalli) kokkulepetel põhinevat süsteemi. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati vasallivandega. Kuna paljudes maades hakkasid vasallid neile läänistatud maid edasi läänistama, siis muutusid nad oma vasallidele senjöörideks. Samas oli mandri-Euroopas tavaks, et senjööridel puudus õigus käsutada oma vasalli vasalle (,,minu vasalli vasall pole minu vasall"). Kui varakeskajal oli tavaline, et läänid anti vasallidele ainult teenistuse ajaks kasutada, siis aja jooksul sai tavaks neid isalt pojale pärandada ning selliseid perekonnale kuuluvaid lääne nimetati pärusvaldusteks. 2.2
Pürenee suunal. 774.a tegid Frangi väed lõpu langobardide kuningriigile ning Karl Suur sai Itaalia valitsejaks. Karolingide võim renessanss- vaimuelu arenguks senisest soodsamate tingimuste loomine. 8. Vasalli suhted ja feodaalne hierarhia suhted vt. Mõisteid.! Feodaalne hierarhia läänipüramiid, mille tipuks oli kuningaks ja aluseks väikevasallid. Kehtis põhimõte, et ,,minu vasalli vasall ei ole minu vasall", mis tähendas, et kohustusi tuli kanda ainult selle isiku ees, kellega oldu otseses truudussuhtes. 9.Lääniriigid Frankide põhialadel kujunenud feodaalsuhted kandusid koos Karl Suure vallutustega praegusele Saksamaale ning Põhja ja Kesk-Itaaliasse. Normannide vallutuse käigus levisid need 11.sajandil Inglismaale ning Lõuna-Itaaliasse, rekonkista jooksul Hispaaniasse. Saksa kolonisatsioon tõi feodaalsuhted 13.saj algul ka Eesti aladele. 10
a) Feodalismi mõiste ja kujunemise põhjused Varakeskaja jooksul asendus Rooma keisririigi aegne riigiametnikele tuginev võimukorraldus isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel põhineva feodaalkorraga. Kitsamas mõistes tähendas see feodaali-vasalli suhteid(vasalliteet) rõhutades just suhteid isikute vahel. Laiemas mõistes tähistab feodalism üldse feodaalühiskonda, olles keskaegse elukorralduse põhialuseks. Kujunemise põhjused: Vajadus luua uut laadi sõjaväeorganisatsioon. Talurahval polnud aega, oskusi ja raha sõdimiseks. Parem sõjavägi nõudis kallist varustust ja head väljaõpet. Võitluseks araablaste vastu oli tarvis püsivat ratsaväge ning oma vasallidele anti sõjateenistuse eest maatükke kasutada. Maatükki hakati nimetama lääniks ehk feood ja selle valdajat vastvalt kas läänimees või feodaal. Teenistusest loobudes tuli maatükk tagasi anda.Ratsanike osatähtsus sõjas kasvas ning moodustasid peagi sõjavägede peajõu
Seeläbi hakkas läänikord Euroopas levima. Alguses Frangi riigis, hiljem ka Frangi riigist sõltuvatel aladel. Kuna tekkinud riiki sai võrrelda kunagise Rooma impeeriumiga, kroonitigi Karl Suur ka enda soovil keisriks (lisaks oli ta ka lihtsalt kuningas). Aga Verduni lepinguga jaotus riik kolmeks, millest praegu on ka kolm riiki alles. Ida-Frangi aladele tekkis Saksamaa, läände Prantsusmaa ja lõunapoolsetele aladele Itaalia. Lõpuks viisid feodaalsuhted välja selleni, et kuninga keskvõim hakkas nõrgenema ja suurfeodaalid said enda kätte päris palju võimu. Näiteks nad said endale tähtsad funktsioonid nagu maksude kogumine ja kohtumõistmine. 4. Feodaalsuhete kujunemine Varakeskaja jooksul kerkis esile võimukorraldus, mis tugines senjööri ehk isanda ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel põhinevale feodaalkorrale. Feodalism kujunes välja Frangi riigis, kui valitsejaks oli Karl Martell. Ta viis läbi
ja selle valdajat läänimeheks või feodaaliks. o Naturaalmajanduse tingimustes oli maatükkide jagamine sobivaim viis tasuda sõjameeste teenistuse eest ja tagada nende ustavus. Kui läänimees teenistusest loobus pidid ta ka maatükki tagastama. Seda poliitikat jätkasid ka Karl Suur ja tema järglased, vasallidest said kohalikud asevalitsejad. o Kuningate võim vasallide üle järkjärgult vähenes. Ajapikku said vasallid läänid oma pärisvalduseks, pärandades neid perekonnas edasi pärusvaldused. Hiljem arvatakse Frangi riigi lagunemise üheks põhjuseks feodaalseisuste kaootilist arengut. o Vasalli kohustused senjööri ees: senjööri ustavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma 40 päeva aastas pidi omal kulul senjööri sõjaväes teenima anda senjöörile nõu ja tegema kingitusi truudusevanne
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija,
· Ristiusu levik üle kogu Euroopa va. Läänemere idarannik · Katoliku kirik sai Euroopat ühendavaks jõuks · Feodaalsuhete kinnistumise periood · Feodaalse killustatuse ja kodusõdade periood · Naturaalmajandus- ühes piirkonnas valmis, peaaegu kaubandust polnud · Algasid Ristisõjad (1096-1270) Hiliskeskaeg 13-16 saj. Sellest eristatakse veel kõrgkeskaega. u 15-st saj algas üleminekuperiood mis osades piirkondades jõudis varauusaega Iseloomustas: · Feodaalsuhted hakkasid lagunema, nõrgenema · Kirik endiselt domineeriv, aga kiriku sees algasid eri liikumised · Hakkasid tekkima tsentraliseeritud riigid (tugeva keskvõimuga riigid) · Ristisõdadest tulid Euroopasse uued kombed, uued kultuurid (rafineeritum elustiil) · Saja aastane sõda 1337-1453 (musta surma katkuepideemia) · Kliima jahenemise periood. · Trükikunsti leiutamisega sai alguse teadmiste ja informatsiooni kiirem levik
Hakati rajama ilmalikke õppeasutusi. Karolingide pärand Karl Suure võimu päris ta poeg Ludwig I Vaga, kes jaotas impeeriumi oma poegade vahel. Algasid tülid ja kodusõjad. 843a. sõlmiti Verdun kokkulepe, millega riik jagati lõplikult kolmeks: Ida- Frangiriik ehk Saksa-Rooma keisririik, lääne-frangiriik ehk Prantsusmaa kuningriik ja Itaalia kuningriik. 1.4 Feodaalsuhete kujunemine Vasallileet üks isik vasall andis ennast võimsa isiku senjööri alla. Vasall sai senjöörilt maad ja vastutasuks kohustus teda aitama sõjaväe teenistusega ja rahu ajal nõuannetega. Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused olid: · Uut laadi sõjaväe organisatsiooni teke- raskerelvastusega ratsavägi nõudis suuri kulutusi ja eeldas head väljaõpet · Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Keskajal kehtis põhimõte, et ,,Minu vasalli vasall ei ole minu vasall", mis tähendas, et kohustusi tuli
· Teenistuse tasuks teenisvaldus (maapalk). · Vasalliteet. · Võim on killustunud. · Palgasõdurid. Feodalism (Nõukogude mõistes) on majandustüüp, kus olulisim sõltumatute talupoegade töö mõisnike heaks, ilma majandusliku sunnita vaid kohustuse pärast. Kui lugeda feodalsmist, siis vaata enne, mida autor feodalismiks peab, muidu võib möödarääkida üksteisest. Bastard feodalism värdjaslik feodalism ehk palgaline leping vormistati ning vasall sai raha mitte maad. Skandinaavias, v.a Taanis, ja Preisimaal polnud feodaalkorda. Ristirahvas, christianitas, oli määrav, Euroopa mõiste ei omanud tähtsust. 1054 Ida - ja Lääne Rooma vaheline võitlus, kirikujuhid panid üksteist kirikuvande alla. Lõhe katolikukirikus! Lõuna Itaalia kaudu lisandus araabia kultuuri, nt teoste tõlkimine. Keskaja lõpul hakkavad kujunema võimualad, millest hiljem kujunevad rahvusriigid. Saksa Tsehhi vastuolud, Prahast sai üleriigiline keskus.
Bütsants iseäraliku mõju. Nad võtsid üle õigeusu, slaavi tähestiku, mille koostajateks on 9. saj kreeka misjonärid KYRILLOS ja Methodios. Samuti rakendasid need riigid Bütsantsi riikluse elemente. Kiriku kunsti (ikoonid, kuplid, mosaiigi) ka kunstireeglite (pidulikus poosis inimesed, tõsine ilme) ülevõtmine. Konstantinoopoli arhitektuur oli eeskujuks Venemaa omale. Hagia Sofiast võeti eriti eeskuju. 7)Feodaalsuhete olemus. Põhineb senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, vastu said nad maad kasutada. Nad olid kohustatud senjööri ustavalt teenima ning senjööri kutsel pidid nad sõjaväeteenistusse ilmuma. Vasall andis senjöörile truudusvande. Kuid aja jooksul tekkis ustavusega probleeme, eriti vasalli vasalliga, kuna kõige madalamat järku vasall ei teadnud, kas ta peab kuuletuma senjöörile või ainult isikule, kellele ta truudusvande andis
a. - Üle 1000 a. ajalugu - Algus ja lõpp tinglikud - Jaguneb 3-ks perioodiks varakeskaeg V XI saj. vahekeskaeg XI XV saj. (13.saj kõrgkeskaeg) hiliskeskaeg XV saj lõpp XVI saj lõpp - Tunnused: feodalism 3 kihti: palvetajad preestrid sõdijad sõdurid töötegijad talupoeg (lühend tp.) põhisuhe: lääniisandad ja vasallid 2. Hiline Rooma impeerium ja barbarid - 395 a. lagunes 2 ossa: Ida Rooma ja Lääne Rooma - 476 a. varises Lääne Rooma kokku (keskaja algus) - tähtsamad barbarid olid: keldid asustasid Põhja Itaalia, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania, Iirimaa germaanlased asustasid alad Reini jõest Visla jõeni ja Läänemerest Doonau jõeni §3 Ida Rooma riik e. Bütsants 1. Ida Rooma riigi püsima jäämise põhjused
a. Inglise parlament 1265: · Kuninga vastuolud vasallidega tingisid vajaduse esinduskogu järele. · Parlament koosnes ülemkojast (kõrgvaimulikud ja suurfeodaalid) ja alamkojast (alamaadel ja -vaimulikud, linnade esindajad). · Talupoegi pidid esindama nende isandad. · Parlament kaitses kõiki ühiskonnakihte. Feodaalkord ja rüütliseisus 1. Feodaalkorra olemus avaldus senjööri ja vasalli suhetes. a. Vasall andis end senjööri kaitse alla: · Senjöör läänistas vasallile maatüki koos talupoegadega. b. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega: · 40 päeva aastas oma kulul senjööri sõjaväes teenida, pikemat aega tasu eest. · Senjöörile nõu andmine. · Lunaraha maksmine senjööri vangilangemisel. c. Pärusvalduste kujunemine: · Algul olid läänid antud vasallile ainult kasutamiseks.
Idast kujunes välja Saksamaa Lõunast Prantsusmaa Lõuna lagunes 4. FEODAALSUHETE KUJUNEMINE Feodaalkord: senjööri ja vasalli suhted. Laiemas tähenduses feodaal ühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus, pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik. Feodaalkord kujunes välja Frangi riigis, tänu Karl Martelli ratsaväele, kellele ta jagas teenistuseks maatükke. Tekkis, sest: - oli vajadus uut laadi sõjaväeorganisatsioonile - vajadus luu stabiilne võimusüsteem. LÄÄN- vasallile antud maa koos taloboegadega Benefiits: oli eluaegne, kuid Feood: Oli vabalt pärandatav lään. Pärandamiseks oli vaja vasalli Nõusolekut. (pärandati isalt pojale) Domeen- kuninga maavaldus Allood- maatükk, mis ei hõlmanud vasallisuhteid. Läänistamise protseduuri nim. investituuriks. Läänisuhe oli: - lepinguline: mõlema poolsete kohustustega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
